See on raadioga Sest sina jooksid naerdes mu. Laastu oo sind ja ei oska võõras metsas leida. Võid eksida selle kadunud ja see Lukraid pisaraid. Sest sina jooksid naerdes ära, mu. No see idee ja sellest, kuhu poole MTÜ juurde ei tule ja olen. Ei tee ta. Või juurde ei tule ja ole. Kallis raadiokuulaja Kuulate saadet siin me oleme stuudios speke Pedaru ja meie tänane külaline, näitleja Harriet Toompere, tere, Harjed. Kahjo turu on hajunud, kahju, kahju, kahju. Udu on mu lemmik. Aga ma olen väga õnnelik, et udutuli selle nädala alguseks. Mul ongi praegu elus tähtis, et ma pööraksin tähelepanu ise endale selle nagu peenised ma suureks-suureks-suureks ülesandeks võtnud. Ja udu on midagi sellist, mis, mis sellest kõnetab. Sind, kui sa lähed udusse, udu, sa lähed sinna ikkagi su enda ümber, on selge. Nii et see juhtus nõukogude orja multingastus. Kas sa said sealt inspiratsiooni või kust? Lugesin mingit huvitavat eneseabi raamatut, et, et praegu on just ajakirjadega tegeleda. No ei, mitte multifilmist, loodusest enesest, mulle mulle väga meeldib udu tõesti, ta hajutab värvid ja kaotab ära Weba olulise. Johoshi Vonnis näiteks. Või kuskil seal ja Oru aurusaun, aurusaun on selline asi, seal proovis sellist asja väga meeldib mulle, seal on kõik hämaram ja pole eriti hästi näha meie saatetund, algas Jaak Joala loa looga sind hüüani, nagu kombeks, on meie saatekülalise tunnis ka tema poolt kaasa toodud lemmikmuusika, et see lugu, mis kõlas, miks sa sellega tahtsid alustada, miks just see lugu, jah, sest lugu iseenesest on muidugi lihtsalt super on ja, ja me ei saagi teisiti. Jaak Joala ise laule, siis peamegi mängima plaadi pealt, aga siiski. Jah, see lugu on, on annen saatnud läbi erinevate eluetappide ja ja väga, oli ta minuga kaasas minu teismelise eas. Ja selline hääl, no üks naisterahvas vajaks hääl, kes hüüaks au, sind hüüan. Jah, ma nõustun kõi, kui sa oled seal udus noh, kas siis kujundlikult või päriselt looduses olles, kas, kas sul mängib peas mingi muusika, kas sa laulad ise midagi, kas on mingi hääl, mida sa siis hüüad või mis sind hüüab, et kuidas sul selle udu ja muusikaga seos on? Mulle väga meeldib muusika, ma vajan seda. Ja samas mulle kohutavalt meeldib vaikus, et ma olen tihti tihti vaikuses. Aga sul on ju lapsed ja mees, mees, sul New Yorki? Vaikus, rohkem armastaja. Mees ei ole seal üldse kodus, ma vaatan, olete kogu aeg rakkes, tähendab televisioon, värk, möllud, ühesõnaga käid Viljandis nagu jälle on jah, jah, jah, et sa sellega mere meremehe naise tegelikult, et ainuke asi. No kuidas sellest lastest lahti saab, see vist nii lihtsalt ei lähe, jah. Nagu ta täna hommikul ütles, et et täna, nüüd ma lähen võttele, siis Viljandi ja siis on vabadus, nii et ees terendas 13 päeva vabadust. Vabadust tähendab, et kandest päeva puhkust. Ta oli nii, et siis Aga teda tõesti jah, hetkel, hetkel me näeme harva nagu Koit ja Hämarik. Meil on isegi koduse, meil on jõulukuusest alleseks rood, mis vaatab, et Maita äras aegs meil juba juba üsna mitu nädalat tagasi. Me lõikasime, oksad ära, panime ahju, aga siis jäime ootama. Meheliku kätkes, eks ära, siis ta on ikka veel selle kuusejalase Bycroots keset tuba. Kuule, kas vastab tõele, et sinu ja Maidu viis kui nii-öelda praekartulid, et sa oled ühes intervjuus? Õudselt lahe minu meelest, et te mõlemad armastate praekartuleid, siis Mait olla selliseid suuri sibulaga praekartuleid teinud, mida sa olid söönud ja siis sealt kohe nagu tekkis selline soodus pinnas teineteise leidmiseks, aga räägi ise, kuidas tegelikult see päriselt oli? Mitte esimesest silmapilgust? Teisest no. Sellega selginema kuskil udu seest, et siis ta võib-olla juba teine või kolmas tõesti. Aga mitte päris praekartulitest, ütleme kartulid veidi hiljem see äratundmiskasvase kastnud. Oota, aga mis esimene siis nagu ütleme suutäis siis oli kui see saladusi vä? Ei mäleta enam armastuse leiutajad ja sa tead mu elu palju paremini, just nii see oli ja sa oled sellest juba rääkinud. Aga mitte meie kuulajatele selles mõttes. Oluline oli jah selline materjal nagu armastuse leiutajad draamateatri suures saalis, mu vend lavastas seda ja ja siis selle käigus me, me viskasime teineteisele. Teil on kaks poega, Franz ja Hugo 11 ja 14, et kas poegadel kallis neli 11 ja 15 ja neli, et kas juba poegade puhul ka tunnetad sellist nagu teatri kuidagi sõbralikkust või käivad nad teiega kaasas, kui on etendused vahes seal? Ta on juba nagu ela, nussin juba mänginud 11, kas on, ma ei tea, ikka vist oli, kuskil jooksis, oli mingi uudis. Ta on olnud mingisuguse staabis vanem poiss on meil nüüd välja tulevas Andres Puustusmaa filmis väikses episoodis siis rotiluks, mis nüüd hea ja kus Mait on siis nagu peaosas, kas sul on ka jagunud sinna rolli ja sinna nad ei andnud mulle? Mul on praegu üksi ainasse Mart Kivastiku üks mu sõber. Räägime sellest filmist lähemalt. Seal peaosas üks minu läbi aegade suuremaid Lemmdeedeed, Aarne Üks küla, et noh, ma tean kindlasti tobe küsimus, aga kuidas on temaga koos töötada. Imeline, ta teeb kõik ära. See ongi üks imeline tunne partneriga koos, koos oled või teed nagu sa ise ei tee mitte midagi, partner kannab sind, kätel võib öelda või toob kogu aeg välja. Sa võiksid seal nii-öelda Aarne ehk Mati ehk Mati siis tütart, kes, kes on omadega nii-öelda puntrast, sest meest mees läks nagu litsi juurde ära, kuidas sa sellesse rulliseid sisse elada, on sul üks sarnast elukogemust ei, ei, ei ole võtta või, või, või kuidas sa suhteliselt sisse elada, ütleme, sellised tõsised. Vaata, kui sa loed nagu uudiseid, siis kogu aeg nagu läheb tavapärane tänasedki uudised, eks ole, et läks selle ära ja jälle litsi juurde ja ja vastupidi ja niisugused asjad elus muidugi juhtub palju sihukestesse. Jah. No ma ütlen, et mul on kogemusi küll, kuidas olla puntras, aga noh, mitte sellistel põhjustel, aga muudel ilm ehituste said selle rolli eest just. Noh, võib-olla isegi rohkem kui mõni teine, ausalt öeldes, kas sa vaatad neid kriitikuid ja, ja see tuleb? See on tore, jah, jah, Sandere. Ikkagi vist oled rohkem, mulle on jäänud mulje rohkem teatri näitleja teles, sa teed küll unistuste agentuur ja ka nagu selliseid filmiprojekte. Ma ei tea jah, kui ei ole väga suuri asju, Arnold on ju? Ei üldse ei ole olnud, see oli esimene film ja millele see, kuidas sa siis tähistasid ka film välja tuli, oli suur pidupäev palju palju põdemist. Ikkagi ja, ja, aga, aga ma nautisin täiega. Mulle film väga meeldis. Mulle meeldis seda teha, sõita Tartusse talvisel talvisel ajal. Restoranvagunis täiesti nautisin seda, harjutasin samal ajal me tükk välja tulemas. Kirsiaed Draamateatris omal ajal harjutasime žongleerimist ja, ja rongiga sinna Tartusse, kas selliseid pakane? Seda filmi tehti üldse ekstreemsetes ilmastikutingimustes 30 kraadi pakast ja suvel oli 30 kraadi kuuma. Ja siis oligi mulle võtteid jagusid mulle palju ei olnud neid mõned päevad talvel ja teised olid suvel Tartusse, siis oligi selleks Tseendus, Tartusse silla peal oli. Ma globisin läbi ühe ühe ühe autojuhi Ühe perverdi niinimetatud pervert mängib Andres Keil ja me olime silla peal, olime seal autodes öeldud, metsik palavus ja tohutu vingugaas ja siis ainult tegelesin sellega, et püüdsin aru saada, kas juba hakkavad virvendama, need majad hakkavad viltu vajunud silme ees või mitte, et kas ma näen ikka otse kõike. Jällegi jah, ikkesse hoopis teistmoodi kogemus ilmselt kui selline turvaliste teatri seinte võistlussisese stuudio vahel, et filmi mingid välised. Jajah, nojah, ja siis ma pidin kloppima hirmsasti Andres Keili hautist. Martin ütles, et globika päriselt muidugi ikka päriselt-päriselt-päriselt ikka klopi päriselt Andrese käest küsinud, kuule, keel võib siis ikkagi klobida, päriselt? Lobi globi päriselt. Siis ma globisi niimoodi, et noh, mul endal käed üleni sinised pärast ja ja ühes väikses sõrmes lõhkes veresoon. Aga Andresel ta väitis, et tal ei olnud ühtegi sinikat ja mida nautis iga hetke, ütleme niimoodi pakaks roll ja nii aeg nautida vahepeal natuke muusikat. Meil on plaadimasinas i karjalaineni lugu Kehra ja mis sa selle kohta omalt poolt ütleksid? Seal võiks suur lemmik. Ja ma muud ei ütlegi viiruse Soomel, kas seal on mingi soome nagu sild kuskil ka olemas, enda seisad sa ikkagi sealtpoolt? Ei ole meeldiv olla. Igorial on Kehra aegse sketro ja tõesti, juba vanadest aegadest on teada, et naise käed ei tohi niisama jõude seista, muidu võtavad teema nüüd üle ja ja mine tea, mis tõesti Harriet Toompere on meil siin täna külas ja üldiselt luureandmed ütlevad, et Harriet on manuaalselt ehk siis käte poolest nagu väga-väga osav, räägitakse legendaarselt. Mida on neid lugusid, kuidas, kuidas Harjet, selle kirsiaia siis lavastuses žonglee žongleerid ja, ja mis muud mustkunstiteed. Ja mida sa veel kõiki kätega teed, mingeid pütte ja jah, rääkisid maalidelt räägivad natuke sellisest käsitöö meisterdatud kunstihuvidest ja hobidest. Maalimine on liialdatud tegelikult seal. Ühe maalinud maaliline väga kuulus. Karzai Kukema oli, aga, aga noh, kõik materjalid on olemas, kõik hästi palju värve ja pintsleid enamus kasutamata. No ma vaatan neid ja on, kas sul on ka nii, et kõik see aeg siis on nagu valmib valmidus, aga jah, sest mul on selline valmidus nagu kogu arsenal on olemas, aga nagu reaalse ette milleni jõua kunst ja käsitöömeisterdamine nii, aga mida sa siis jõuad teha, et muud ja meisterdab mingil hetkel on suur armastus vitraaž oo, räägi seda, ma õppisin suvel Viljandit folgil ja ühes käsitöökojas. Ma olen seda ammu tahtnud õppida ja isegi pannud ennast kirja, vitraaži kursustele, aga siis seal ühes tunnis sain käia järgmiseks pidi joonistama kavandi jõudsin joonistada ka enam teise tunde jõudnud ja siis algasid mingid proovid ja, ja kuidagi ja kõikidesse kavand ja see oligi kõik aastateks nii palju vitraažis siis, aga siis nüüd nüüd ma teen. Ja aga mis see tähendab, kas siis koduaknatöö ei ole, ei ole, ma kingin kõik ära, ma teengi. Ega mul kodus palju asju ei ole, kõik kingin ära ja siis ma mõtlen, et ma ühel hetkel me siis langevad ja mingi pilt, mis kõik olema saab, ei tea, kas üldse saab, aga vaimusilmas näen ja siis ka kõik need sa keraamika mulle väga meeldima savist savist voolida, tasse, taldrikuid ja ka seal selle koha pealt on mul vaimusilmas olemas kõik see komplekt, Kadoskas on tassid, tassid, taldrikud, kohvikannud, enda tehtud. Veel ei ole sul tekkida, kui see kõik ära kingin, ongi hea hein, ma kingin ära. Jah. See on ideaalne, ideaalne olukord, et sa ikkagi sul tekib selline mingi sünnipäev või tead juba keegi sõbrale on tulemused, siis sa keedki mingi laheda enda meisterdatud asjad ei pea esiteks poest. No eks ma töötan sõpru nende enda tehtud asjadega, noh jumal, tänaljaga, mis lahedad nad andma, aga noh küll tahaksime suguseid, sõpru endale rohkem selleks nii toredaid kunstiteoseid. Ega tehtud tõesti, noh, see on ju see, mis tegelikult on tark. Ma saan aru, et sa kõva kuduja vist kudumine on ju ka tänapäeval kuidagi taas nii-öelda päevavalgele tõusnud, ei, rohkem ausse tulnud, et jah, ma olen jah, see kudumine-heegeldamine, selle ma sain kodust kaasa, et mu ema kudus ja koob lihtsalt iga iga vaba minut ja ja isamaa on väga palju heegeldas, et see, see, selle ma sain juba noh, nagu kõndimise, jooksmise ja, ja rääkimise saimaga kudumise heegeldamise kaasa, et see ongi mul nagu elu osa, et ainult, eks kas see ongi need, mis sa seal juba nimetasid, et osasest teatripisikust, mille sa ilmselt nagu oled saanud või siis ikkagi noh, põhimõtteliselt Toomperede dünastiast ikkagi Saisust näitleja ja, ja kuidas see siis sellele vastu seisid ja kuidas sa sellele nii-öelda kuidas mässasid selle põhimõtteliselt selle nagu ikkagi noh, põhimõtteliselt saatusest ette nähtud nagu? Ei, aga ma olin nagu ma teadsin, et üks, mis kindel, et minust ei saanud, see oli nagu kindel ilmselt see tuli sellest, et lihtsalt nagu iga kord küsiti, et kes sust saab, kui see väike kindlasti näitlejad, see oli nagu noh, igalt poolt. Raud Baltimust ei saa, siis ma tahtsin minna juurat õppima ja mõtlesin fotograafiat õppima ja üldse ma tahtsin õppida nagu hästi palju ameteid selgeks, et võimalikult lühikese ajaga, et aasta ja aasta ja aasta või poolteist, mis on, et juuksurid ja medõde või, või noh, kõik kui noh, kõik võimalik, et siis pärast on nagu olemas, aga kohe võtta, kui ära sa jõudsid ka midagigi? Ei nagu teatrikooli jõudsingi ainult, ja siis nüüd ma, see amet on vitraaže. Aga mis siis juhtus, tundub ikkagi läksin, andsin alla ja tänaval tuli üks tuttav ütles, et lähme ta läheb ja tule kaasa, läksin kas sellega oli ka nii, et tema ei saanud, siis sina said ja nii oli ja mis see on tõesti klassika, see nagu see kutse needus, et kui sa ikka lähed lavakasse sisse, usu, kedagi ei ela, ise ei saa siis see needus veo Boyka, muide ka hiljuti lugesin just ühte Oskari uudist oli jah Oscari selle siis just naiste kohta need naised, kes saavad siis selle kuldmehikese nominatsiooni nominatsioonid lahutavad kindlasti, et selles mõttes on hea, et, et sa ei ole nii kuulus kui, kui su nii-öelda mees, et et muidu võiksin jama tulla, sest kui sa kord saad selle Oscari nominatsiooni siis võib see täitsa olla nii, et, et jah, et võib ette tulla. Samas oled saanud aastal 2000 Eesti teatri aastaauhinna ansambli preemia lavastuse aristokraadid ees, terve trupp siis sai pärast seda ei ilmnenud kodus mingit kergelt pingestatud olukorda. Ei, läks järjest paremaks. Nii et sellega vist ilmselt mingit needust ei kaasnenud ja et ma arvan jah, et, et siin on noh, maitu annab nagu kõvasti selles mõttes annab ikka nagu varjutada, aga ütleme peabki, oleme ju väike sihuke, kuidas öeldakse, kindralikepike peab olema kuskil aulas või mingi palju hoolib või mis, mis see sõna oli, mul läks segamini, kui seni oli, kõik oli, kõik läks hästi, seal tuli täpselt. Siiski Harriet valt. Me loeme jällegi, kui, kui vapustav sa olid selles, et selles ja selles osas, aga minu meelest te loete seda. Viga ma ei lähe, tuleb lugeda vahetevahel, et, et selles mõttes ja siis seal loeme jällegi vapustav lugu. Ja esitus, aga jällegi see on jällegi mingisugune nagu kõrvalosa peamiselt, et et ma ei ole väga palju näinud, nagu niuksed niuksed peaosasid oleks, oleksid olnud, et mis, mis need, mis need on nagu kõige suurematega osatavalt. Ja noh, üks väga suur pea Saaremaal Mati Undi lavastuses surme tütarlaps. No see, see oli puhas nauding, seal tähendab see töömati hundiga neli imeline aeg. Et siis ikka neidusid on olnud. Noh, ei tule ja ma üldse ei tulegi praegu meeltega, ühtepidi on hea elada ainult tänases päevas ja unustad seljal. Jah, et kas sa pead hakkama kaevuma sinna ja siis mõtlema, et kõik osad on kindlasti unikaalsed, omamoodi lahendada, aga kas on ka siuksed rollid sinu jaoks olnud, nüüd? Päris palju oled need teinud, mis on nagu eriliselt noh, sellised kuidagi kohe meelde jäänud. Katsuge noh, kas või selles mõttes, et oli tohutult raske, et alati ju räägitakse, et kõik on erinev kogemus ja kõik on nii tore ja rikastab, nii, ja naapidi keegi sellest kunagi räägid. Vot see roll olid tohutult rasked, ma ikka nägin niimoodi vaeva, et saada kuidagi mitte Andres Keili Kulkimine, lihtne oleks olnud, eks ole jah. On jah, no see eelmainitud, eks ole siis. Ma mängisin mu venna lavastatud tükis koka töö, seal oli kolm meest, üks naisterahvas. Noh, võib öelda, et see oli ka suur ralli algusest lõpuni, me oleme kõik laval. See oli risk, OK. Jah, see oli nii lahe nimi. Ja, ja karaski minu jaoks väga raske mehed kohe. Jällegi väga, väga mõnus ja tore, aga, aga samas väga rasked, seal ma alati olen üks poolteist tundi või tund vähemalt ennem juba valmis ja istusin lava kõrval, seal me tegime samas ka süüa laval Me tegime etenduse lõpuks supi ja prae ja ja, ja siis ma sättisin seal oma maitseaineid ja mõtlesin ja ma lihtsalt ei olnud nagu selles eas veel selle naisterahva eas, kes oli selles tükis ja ma ei saanud päris aru neid tema mõttekäik ja seetõttu oli see mulle mulle raske. Rasked ongi, need ei ole päris selge, mida sa lavale rääkima lähed, tegema lähed, siis muutuks asi väga raskeks ja siis seda minna. Sa oled Draamateatris, sa oled seal seal siis nii oma oma vennaga, Hendrik toompere juunior kui kes oma mehega, et kuidas seal noh, selles mõttes nagu on, et tegelikult omamoodi on, ikkagi, võib tekkida küsimus, eks ole, mehega samas töökohas ja vend ka veel seal. Ongi või mis mõttes mis mõttes onupoja poliitika, aga kas sa saad rolle paremaid või halvem, ma arvan küll, jah, ega ma muidu ei oleks, ma arvan, et sa võid saada pigem nagu halvemaid roll ja seepärast, et keegi ei taha ju näidata, et seal nagu on onupojapoliitika, seetõttu noh sa pigem võib-olla seal kontrolle Noh, vend ikkagi andnud, et ta mu eest hoolitsenud. Võibki pidada siis onupojapoliitikaks, kas teil seal mingi seal mingi oma kohta seal kuskil garderoobis või mingi töökoht olemas, põhimõtteliselt? Vennanagi. No muidugi on, mul on oma ja mul on kate, laud ja sahtlid siis on, oleks prožektorite vaheline kahte pos, mulle meeldibki teda ja siis, kui ma teatrisse läksin, mulle õudselt meeldis eesriide vahel, noh ees eesriie läheb nagu seina vahele ühte prakku, siis mulle meeldis seal praos olla seal koos meil ees, ma ei tea, ma mõtlesin, et noh, mulle meeldib nagu tohutult luua mingit oma ruumi, väikest koobast, sellist ma väiksena kogu aeg ehitasin ka endale koju, mul oli veel mitu-mitu sellist, kas lauaalust või kuskil selline oma selline koht või kardina taga või isegi autos sõites ma tegin, riputasin riideid nagu sinna auto nagisse, mis on ukse kõrval ja tekitasin sellise kardinate süsteemiga endale autos ka mitmetoalised elamised. Et võib-olla sellepärast mul oli vaja teatris alguses olla, seal eesriide vahel oleks nagu oma pesa omaline pesakene, siis ma käisin seal aega kükitama. Jah, seda Draamateater on tore, mingi mõnus, eks ole, ehitus, eks ole. Jah, sa paistad või jätate pigem sellise tagasihoidliku mulje, et nagu eriti tihti sind kuskil puu noh, poolalasti leheveergude ja sama uute uute etendust reklaamimas ei näe. Et kuidas sinu suhe nagu meediaga on, et noh, nüüd ma saan aru, et sa nagu ära ei ütle, kun nagu asjalik ne kutsume sind rääkima filmist ja oleme muidu ka nii mõnusad, onju. Aga et nagu selline kollane seltskonnameedia, see vist ei köida, aga. Jah, ei kipu sinna tõesti. Ma olen jah, väga-väga kehv või, või mis, kes noh, ma väga ei taha, ei kipu intervjuusid andma ja noh, on neid inimesi küll, kes räägivad, et sul ei ole oluline, et kõik teaks ja tunneks. Aga näitlejad tavaliselt on ikka edevad, neil on oluline nende publikum, teab neist ja näeb neid, mina pean jääda võimalikult märkamatuks. No. Rollid, mis sa saad teha seal draamateatri laval ja nii edasi, et need on, võib-olla tuleb hästi halb roll ja hästi halb etendus, hallid ja mitte keegi, vaata. Noh, teatriteatrisse teatrisse sa võid veel võib-olla mingisugust sellist noh, distantsi nagu hoida, ma kujutan ette, aga kui sa oled ikka teleekraanil selles sarjas, siis, siis, siis sa oled ikkagi rahva oma põhimõtteliselt juba, et, et siis siis sa oled juba ikkagi tõeliselt kuulus. Jah, et kui sa oled teles, siis nad ikkagi tahavad teada, mis sa, mis sa kannad ja mis sa poest ostad ja nii edasi. Aga räägime sellest lähemalt veel järgmist lugu. Ma saan aru, et meil on ootamas nätkinkowl. Lugu nimega Hansson keede peal. KUS nedelik huliga. Tahad selle loo kohta midagi öelda, miks valisid selle? Jällegi lugu, räägib enda eest? Lugu, mille meie tänane külaline Harriet toompere armastatud Eesti näitleja siis valis, nii tore on see, kui käivad külalised ja toovad oma lemmikmuusikat, et see on alati huvitav. Aga räägime natuke sinu teletööst, et TV3 naisteseriaal unistuste agentuur, et seal nii populaarne, et kas sul on pärast seda, kui ikkagi teleselline popp pulaarsuse pahvakas nagu plahvatas, kuidagi keerulisem näiteks poes käia või kuskil tuntakse paremini ära või? Väga hea meel, kui on populaarne ka minema. Ma ei, ma ei teadnud, mis populaarne. Aga noh, seda teha oli väga tore, kui te seda küsite. Ja ta oli teha väga tore, tõesti väga palju oli tööd ja hommikust õhtuni ja väga palju teksti meelde jätta ja teha ja, ja aga väga õpetlik oli ja meie meie meeskond oli äärmiselt tore, sõbralik, asjalik, toetav. Ise jälle ei julgenud vaadata neid, neid vahest vaatan öösiti nüüd takkajärgi pool pool pudelit veini on ära, siis julgen vaadata. Mitte kõiki kõiki algusest lõpuni ka ei vaata. Aka järgi polegi vaja. Aga kui sa vaatad, kuidas siis oled rahul yldiselt oma esitusega, mingid üksikud kohad on jah, täitsa võib rahul olla. Kuidas on? Vaata, üks asi on ka see, et, et noh, üldiselt tahaks teha sihukest noh, väga kunstiliselt kõva asja ja võib-olla klassikat ja ma tea, võiks piir ja Tšehhov ja ja siis, kui sa teed selliseid niukseid rahvalikke asju, siis noh vahel noh, võib-olla sihuke tunne ka, et, et kas see on niisugune nagu mingi ikkagi nii madal žanrd, okei, ma teen ta ära. Aga noh, vahepeal keppidega uksendamas käima, siis teed nagu edasi või, või on see lihtsalt või on need tööd lihtsalt teistmoodi või on see ikkagi põhimõtteliselt üks ja sama töö? Tegelikult, kui ma nüüd aus olen, siis mul natukene ja küsimus ka praegu on õige siin ära, et kas seriaal on madalam ja pakkuda välja selles sarjas tegi seal mingi, võib ju odav või madal nagu žanr, mille tegemine siis nagu ajab iiveldama vahel või ei, ei, ei tea, oleneb jälle. Nojah, oleneb oleneb realist, no mul on olnud õnn olla töödes, mis mulle on meeldinud ja ei ole ajanud iiveldama. Pirtsakas ei ole, ütleme, repertuaari suhtes, siis võtad ilusti, võtad lihtsalt uue väljakutse asja. Oled ära öelnud ka, et, et vot see on nüüd küll niuke asi. Ei ole? Ei ole. Ühest tööst ma pidin tervislikel põhjustel loobuma, aga, aga ei ole küll midagi ära öelnud, sest üldiselt ikka iga iga töö tuleb kuidagi igal tööl on sulle midagi öelda, et see on nii, nii, need teatrimaterjalid ja, ja rollid Nad kõnetavad midagi millegi väga, midagi väga olulist just sel hetkel ei olnud nii õiged, õiged on ja vahest ei teagi, kui õige see oli, et pärast on jälle takkajärgi vaatad, et sellest rääkiski ju mingeid vastuseid saab juba sellest. Imeline. Kas seal on mingeid selliseid unistuste roll või mingeid teemasid, mida tahaks teha, kus tahaks osaleda? Aga samas ma, ma tõesti naudin ja ootame seda, et mis mulle järgmiseks tuleb, et mis, mis see suur, humoorikas, intelligentne, armastav jõud. Jumal, saatus mulle ette nagu lükkab seal see on väga põnev. Ma ei tahagi nagu enda juurde kutsuda, midagi ei pruugi olla see, mida ma vajan sel hetkel. Et sa usaldad nagu elu või jahmalate saatusel, mis ta siis sulle ette kannab, see järelikult on. Huvitav räägi veel oma sellistest vaimsetest tõekspidamistest. Patsient tavaliselt ikkagi näitleja on suht ambitsioonikas, püüab saada mingit. Meil on niisugune mulje. Aga inimesed on erinevad, eks ole, et noh, mina näiteks ei ole näitleja, aga, aga noh, ja, ja kui ma oleks noh, siis kris see oleks ikkagi, see tahaks mängida seda mis oli vibrinud Hamletist, Hamletit, minul on siis ikka nii palju hästi läinud, et seda tööd on kogu aeg olnud ja ei ole pidanud väga kaua ootama ja, ja ikkagi igas asjas midagi on olnud, et kui ma kujutaks ette küll, kui öeldakse, pausiga liiga pikk ja midagi ei tule, siis juba ja. Siis mõtleks ise midagi välja. Räägi, kuidas on võimalik, kuidas, mis on need sinu näiteks sinu isiklik nipp, et kuidas sellistes tohutustes tohututes kogustes teksti meelde jätta, et mul on tõsiseid probleeme mäluga, siis ma alati imetlen, kui näitlejad suudavad mingit ülikeerulisi tekste, noh, tihti on see ju ka väga kiirelt, et sul on mitu etendust samal ajal käimas ja sa pead kuidagi. Aga iga iga lavastuse väljatoomiseks on kaks kuud ettevalmistusperioodi, et siis iga päev seda korratakse kaks kuud, see on ikka päris päris pikk aeg kulub pähe lihtsalt pähe. Seriaalides on nii, et sa pead kiiresti õppima, siis tuleb. Kui mõte on, selge, siis meelde sutsakad, mis tehakse jah, ja ega siis jah, ta väga pikalt ei tehta, et lausehaaval ja siis katkestada ja teha uuesti ja kuni see lõpuks välja tuleb. Aga sa oled siiski väga mitmekülgne seal kirjutanud lasteraamatuid ja oled sa veel midagi kirjutanud. Ja mis on tulemus? Jah, olen kirjutanud lasteraamatuid praegu. Rohkem ei ole midagi kirjutada, et mitte midagi ei ole tulemas. Hetkel väike põhjapõder, väikese põhjapõdra uued lood, Need on siis kaks Harrieti kirjutatud raamatud, et et ma saan aru, et need on nagu sellised kergelt jõulurütmis. Ja, ja need mitte kergelt, vaid ikka ikka päris petised jõulurütmis ongi. See oli vist oli niimoodi, et sa tegelikult oma lapse jooksistimist kirjutasid nüüd alguses, eks ole, kas polnud niimoodi lugu? Jah, ma ei tea, kas ta nüüd kuulab seda saadetega. Aladus Sa oled minagi tegelikult päkapikk kirjutas. Ja väga hea see sai, see hea päkapikk kirjutas, kirjutas neid lugusid talle sussi soki sisse meil sokk ja siis, ja siis me küsisime talt luba, sest kuna üks tuttav tädi küsis või ütles, et tegi ettepaneku, et sellest võiks raamatu välja anda ja siis hakkab päästmist, arvab ja päkapikk arvasid, et ei, miks mitte. Aga tore, hea mõte siis. Ja siis nagu meie olime vahendajad. No vot, see on küll tänuväärne värk, teen ettepaneku siia kuulata nüüd temaatiline lugu, mis meil oli, sim asi valikus. Kuzela, see oli väga mitmekülgne soome näitleja ja, ja mis iganes, laulja ka ja. Samuti üks personaalsust, mis tal oli, mis tuli son PR-või või mis kusevad oli. Räkkadeleri elustavad kudel varvasteni tekkinud need esimerkiksi oopera laulaiad, Dallasesse kaariassessa pidaja Laura ja vastaabissa Nauru laulusa Lauravad niit. Cabo Aites buke Rovemjas. Selliseid zombie Kuzela Naurava kulguri nimeline lugu. Meil on külas Harriet Toompere ja justiitsmeiega ka Mait Malmstein, tere, Mait. Tere. Nii kust tuled, kuhu lähed. Tulen Eesti NSV seriaali võtete Lähen Viljandisse meeste koduetendusele ja mõtlesin, et tuled vahepeal kontrollid naist. Tulid võtmete järele, võtmete järele. Tegelikult on müüa ikka pult ja siis autovõtmed peavad mehe käes olema. Praegu oleks küll hea, kui minu käes oleks, muidu ma ei saa Viljandisse, sest nad on muidu minu käes ja ta käib. Nii ei pidajaid, kelle käest, kelle jalas on püksid, mõlemi? Pükstega. Aga nii ongi? Jah, ja mina kannan seelikut, lapsed on, lapsed, on ka pükstega, nüüd on muidugi küsimus selles, et võiks ju, võiks ju seelikuid rohkem olla, võiks, võiks jah seelikud, seelikuid tulla, et mehed võivad, kõik on selgelt muidugi see on ka variant muidugi. Aga näiteks olete mõelnud selle peale, et võiks tütrega valmis teha, nüüd? Aega ei ole muidugi tööd, töö, kogu aeg. Mõlemad ei, aga seda ei saa salata, et juttu on ju ikka olnud. Juttu ikka tuleb igasugustest asjadest ka sellest. Päris võõras teema ei ole ootamatu. Ei ole. Üldse ei ole jah. Aga ennem on vaja, muud asjad on maja vaja ehitada, uued ruumi oleks rohkem ja noh, need olete uurinud ka mingid selliseid salateadmisi, et kuidas siis nagu tütart saada, et ma mäletan, ma uurin, luure rääkisid, tuleb pähe panna, kirves padja alla näiteks uurinud ei ole, aga mul läks. Üks draamateatri endine grimeerija ütles, et tuleb varbaid liigutada. Sel ajal ju tavaliselt ei tee. Kumblist mõlemad mõlemad, mina ja, ja mõlemad teevad. Aga ma olen sulle rääkinud. Selles. Jah, kuna tänane saak, et põhirõhk on ikkagi Harriet teil siis Mait võib-olla räägi sina paari sõnaga, et oled oma naise karjääri jälginud, et mis sinu jaoks kuidagi sellised erilised kõrghetked on, mis on esile tõusnud, kus ta tõsiselt säranud ja sa oled need vao minu naine, nii väge. Kindlasti ma usun, et harjutan sellega ka nõus, et üks ägedamaid töid oli tal Mati Undi surma tütarlaps. Räägivad ma korra mainisin et see, see oli tõesti tal suur töö, endal matiga kohe klappis ka. Matil klappis muidugi paljude naistega ja naistel temaga ta oli kuidagi selline, oskas, oskas nendega olla. Kõrvalt õppida, mida sa, Mati süsteem, et nad, mis, mis need on need võlunipid, aga, aga see selleks? No ma usun, et see töö oli, oli küll üks üks selline töö, mis talle endale meeldis ja mis kõrvalt ka välja paistis, et talle meeldib ja ta sai sellega kohe hakkama ka ja ja, ja, aga mina mäletan teda kooliajast juba diplomid hetkedest. Sellise sellise toreda tüdrukuna. Oijah, Matti Matti, jah, Mati Undi asjad olid ikkagi nii huvitavad ka selles mõttes tõesti, tähendab, Harrieti kõrval ja Maria Avdjuško oli tall ja kes seal veel olid need naised, eks ole, et Liina Olmaruga oli tal suur lemmik? See on, see on jah, vot eks näitleja näitleja ikkagi on vaja sellist. Kas, kas on vajalik, on päris oma oma sellist lavastajate, paljud näitlejad ise lavastada halb idee, aga noh, mis seal selles teises nagu kõige rohkem usalduse, nii et ma tundsin, et tema usaldab mind, mina usaldasin teda ja see usalduse, linna nii kõikehaarav ja kõike vabastav, et et see nagu viis. Mati, selline üks, üks tugev külg oli kindlasti see, et ta, ta toetas igakülgselt just naisnäitlejaid. Teades nende naiste igasugus, käitumiskiisusid, mis meestele tundub, et ah sa naiste loogika, et tema nagu seda kunagi enam hukka ei mõistnud pigem väga-väga siiralt ja väga-väga kõvasti ilusat oli tunda jah, seal kes seal võib olla selline lavastaja, kes sulle väga hästi sobinud, kellega on väga hea klapp Noh, ega mulle väga sobib mu vennaga teha ja, ja praegudena, Ingomar Vihmar, iga temaga me teeme teist tööd alles hiljuti oli esimene pole üldse ja mulle väga meeldib see Algaval aastal ei saa kellelegi, öeldakse, selles mõttes on ju täiesti õige. Aga jah, ise ei ole mõelnud sellist asja, et et haaraxise naisi on nagu väheneb, lavastama. Kui Mati Unt on ära läinud, siis tundub, et naisel nagu väheks jäänud, ütleme siis siukse. Naiste aspekti on nagu vähemaks jäänud naisenergiat Köl powerit, nagu võiks rohkem olla. Vanemuises on minu meelest mingi tükk, kus, kus kolm naist, laval möllavad seal niukse Soome, Soome triloogia. Hiljem oli kolm meest ja need on kolmandast tegemisel. Seal on kolm laid. Aga sa oled muuseas tõlkinud ka mingeid näitemänge, rääkisid sellest, eks ju nii mingeid näitemäng, mingi ühe näite. Me. Ei ole lavastanud lähtuva eiraga lähtuvalt just sellest, et naistele anda naistele anda mänguvõimalust ja oma teemat. Oleme harjunud, et rääkisid, kui, kui oluline muusikasime, jooks nüüd olgem ausad, lauljaid, näitlejaid juba on ja, ja ei ole väga palju kuulnud, et sa ise nagu laulu tuleks, kas, kas heina teen seda ja nii, mis mis, mis põhjusel? Ma vahetan helistiku, nii et ma ei saa aru, ei saa. Ega neid ei ole. Ei. Mulle meeldib kooris? Jah, teistega koos väga mulle meeldib, aga ega ma üksi ei julge. Me esinesime Maiduga koos Maarja küla kontserdil ja siis ma võtsin oma julguse kokku ja ma lähen ja laulan, tuli veel ka, aga noh, see maid mängis kitarri ja mina laulsin ja siis ma ei saanud aru, millal ma alustama pean, selle lauluga maid mängin mitmendat korda juba. L linti. Tegin, aga iga kord tegi nagu aina suuremad lauad. Ja nüüd ja nüüd läks kogu aeg mööda, siis lõpuks nagu noh, retsiteerisin nagu loo alguses jutustasin ära, et mulle see pealpool pilvi ei paista, päike ja siis noh, jutustavad siis kuni ma siis jõudsin nagu ree peale, siis. Lauldud kõlab nagu kui täpselt, kus võibki ju noh. Nii jutustab lugu, et kas sa siis seal pooleldi laulad või mis iganes, et seed üks mingitest kitarri ja teine tsiteerib, kõlab väga huvitavalt, et võib-olla me võiks teha mõne ergaks laivi, siis kus teie perekond lausa esitab kõikvõimalikke teoseid. Kahjuks, aga meie tänane aeg teiega on otsa saamas, Harry, et kas sul on alati täringut kotis? Jah, ma olen praegu ka, üks on puudumas, need kukkusid, mul mahakott, kukkus maha ja need on üks punkt. Palju seal neid siis on, no viis täringut on nendel neli jumala ja mänguhimuline naine, see meile meeldib, aitäh sulle selle jaoks. Ma olen lastega, lõikan neid hetki, kus sa oled, ootad, pead ootama ja siis on tühi. Jätke siis ma lastega mängin päringutega ja mul on ka laevade pommitamise. Need tabelid on kotis. Ülespoomist ei mängi? Ei kartuli kuhjaja. Lahe aitäh sulle, Harriet Toompere ja aitäh, Mait Malmsten, neid häid ka ikkagi korreks mahti maha istuda oma naise kohta pari head sooja sõna veel ta näeme siis Harrieti Draamateatris mängimas varastatud oranž jalgratas, Kirsiaed ja Kreenholmi meetod. Aitäh teile. Aitäh kutsumast.