Tänast saadet Me alustasime Darius Mioo ühe esimese osaga, Ani mees süüdist, süüt, kraan seal hoopis 152 v. Mängis meie orkester, mis kannab nime 21. sajandi orkester. Selle juht ja dirigent on Erki Pehk. Erki Pehk ongi meie tänase saate külaline. Aga enne kui me alustame, tohoh temaga kuulasimegi nüüd tema orkestrit mängimas, see oli heliülesvõtte suvisest kontserdist Pärnu Eliisabeti kirikus. Ja samast ajast pärineb meil ka üks väike lõik intervjuust Neeme Järviga, kus ta märgib ära seda orkestrit ja ka dirigenti. Kuulame. No eile mulle veel suvekontsert see 21. sajandi orkester, tore nimetus ja Erki Pehk, dirigent heade kätega, heade ideedega, nii et noored mängisid väga hästi, näiteks Mioo ja Tšaikovski, kus on väga palju raskeid massaaže ilusti mängiti kõik välja ja väga professionaalsed muusikud, tšellod kõlasid suurepäraselt ja aldid ja ja viiulit ja ma ütlen, et tolle, kui niuksed ettevõtmised on ja Eestis võib-olla peabki tulema niuksed, natuke väiksemad orkestrit, sest meil ei ole ju suure saali. Ja muidugi üks orkester, mis siis on. ERSO-s peab siis täiesti olemas korralik esindusorkester, aga väikseid võiks olla palju igasuguseid ansambleid ja igasuguseid toredaid spetsiaalse sihiga ega orkestreid, et nad erinevad üksteisest teoreetiliselt mitu sümfooniaorkestri niisugune väiksemad koosseisud, ansamblid, aga et niisugune idee on teoks saanud ja, ja et seda tehakse, see on väga teretulnud. Erki Pehk, tere tulemast siis meie klassikaraadiokuulaja ette. Erki te kuulasite ära nüüd selle Neeme Järvi arvamuse 21. sajandi orkestri kohta ja võtamegi selle orkestri teema Meie esimeseks jutuaineks. Tõepoolest, kui kaua nüüdse orkester teil on, miks ta on ja kuidas, missuguste printsiipide järgi te töötate? Kõigepealt mul oli väga põnesada kuulata, mida maestro Neeme Järvi asjast arvas sest ma kuulsin seda tõesti alles praegu. Ja hea meel, et ta nagu just rabanud seda punkti. Mis ongi võib-olla üks, üks orkestri projekti idee loomise aluseks nii et just nimelt see, et noh, mis mina. Ma arvan, et peaks olema, millest on Eestis puudus, on just nimelt sellistest mobiilsematest väiksematest ja, ja mitte Ersolikest koosseisudes. Ja just nimelt orkestrites. Sest kammerkoosseis on meil minu arust on Eestis piisavalt palju, muidugi alati võiks rohkem olla. Aga just sellist suurt sümfoonilise repertuaari mängivaid orkestreid ju ei ole. Kui nüüd öelda, et nüüd peaks kindlasti tekkima siia ERSO taoline ersast kloonitud mingisugune orkester, kes mängib täpselt samasugust sümfoonilise repertuaari ja esineb neljapäeva või reede õhtut Tallinna publikule Tartu publikule noh just sellest ideest kantud ongi võib-olla tekkinud see minu minu projekti idee. Sest noh, tegemist ei ole ju mingisuguse sellise orkestriga, mis iga nädal koos käib ja harjutab, vaid see on pigem selline projekt, orkester, mis mis tuleb kokku. Loodetavasti võimalikult tihedasti. See nüüd muidugi sõltub rahastajatest. Ja kui ta siis kokku tuleb, aga siis ta mängib midagi sellist, mida ja sa ei mängi või mingisuguses sellises vormis, mismoodi ERSO ei mängi. Või hoopis kusagil sellises kohas, kus ersa ei mängi ja just nimelt see, see kõik minu jaoks veel aga Eestimaa jaoks veel suhteliselt avastamata maa. See peaks olema seal orkestri tegevuse aluseks. Ja mõnedki kündmata põld sest kasvõi tol samal festivalil Pärnus suvel ju 21. sajandi orkester andis. Mu meelest kaks kontserti kindlasti. Ja üks nendest oli lausa noorte heliloojate kontsert mida Rauno Tagel juhatas. Ja, ja see oli täiesti omanäoline kontsert seal. Need, noored heliloojad seotud Londoni muusikaakadeemiaga, kõik olid ka või peaaegu, kõik olid ka ise kohal ja ja tõesti, see andis kontserdile oma näo ja värvi ja siis samuti nüüdse kõnes olnud kontserkuste Mioodia. Mart tõunavit, mängisite koostatjana käin tempoga. Enne kui me Lääne veel tagasi meil tuleb natuke pikem jutt sellest Martonalist, ma ütlen ette, et mul on ka Tatjana kündenko arvamus nii nii teist kui kui selle pala või loo ettevalmistamise protsessist. See võiks teile huvi pakkuda. Ka praegu oleme veel selle 21. sajandi orkestri juures ja, ja ma kuulaja ja iseenda huvi rahuldamiseks küsin mõnda asja veel. Veel kord, kas see on umbes aasta vanune või pisut vanematest. Mida on pisut nooremad, kes kogu, nii et tegelikult ta no ütleme, sellise sünnipäev vabaks. Sünnikuupäevaks loeme kahtekümmend esimest jaanuarit 21, Janar 2000, nii et siin on teatud seoskasele 21.-ga ja selle sajandi alguse ja esimese kuu ja nii edasi. Selge selge, siin on oma Noon numeroloogia ja numbri sümboliks ja väga ilus see siis suurepäraselt ka meelde. Kas te olete selle mänedžeri töö ja organiseerimise töö kõik võtnud enda peale või teil on paremad ja vasakut käed? No ütleme niiviisi, et jah, sellistest headest ja huvitavatest inimestest on muidugi puudus jah, paratamatult madal, väga palju ise ära tegema ja on ühtemoodi muidugi väga kurnav. See ei anna nagu tõeliselt aega keskenduda selle projekti kunstilise külje peale. Ma mõtlen neid projekte, kus mina kui dirigent oleks. Et loomulikult jah, mul on paar abilist nendest üks nüüd juba läinud nii-öelda parimatele jahimaadele ja noh, see on täiesti normaalne protsess. Et arvan, et statiini koostamine võtab veel mõned ajad aega. Aga ma loodan, et ma saan selle kokku ja selle funktsioneerima ja siis siis hakkab ehk ka kontserte rohkem tule. Et see koosseis on nii projekti järgi enam-vähem stabiilne Enamus enamus on tavaline minu just see on nagu minu isiklik paatiate alusel seltskond. Loomulikult ei ole mingisugust sajaprotsendiliselt välja kujunenud koosseisu, sest noh, ütleme ausalt, ega terve sümfooniaorkestri jagu vabasid pillimängijaid, kes oleksid nii heal professionaalsel tasemel, et neist võiks orkestri teha ju ei ole Eestimaale, sellepärast tuleb seda nii-öelda oma oma seltskonda alles otsida ja ma arvan, et järjest kasvab noori ja professionaalsemaid peale ja ma arvan, et nende jaoks peaks olema orkester justavad. Ega nad muidu ei tulekski, kui oleks kusagile minna, sest varsti on Ersod Estonia teatrit ja kõik triiki pillimängijaid täis. Noh ma arvan, et see ergutab ehk mingisugust sisemist konkurentsi ka Eesti pillimängijateturul. Ja mitte ainult pillimängijate turul, mul on tunne, et on tekkinud teatud konkurents, kõva konkurents ka dirigentide turul, sest meil ikka neid jagub. Ja ega siin vist nüüd enam teisiti ei saagi, kui peab ise hoolt kandma, et oleks oma orkester, kes tahab omi ideid just rakendada. Jah, noh, mängib, näib küll niiviisi, jah, sest ma arvan, et kõik teavad, et ma ei ole mitte mingisugune esimene avastaja sellel alal, et võis luua nagu sellise. Midagi oma. Siin on head näitle näit. Loodan, et see minu idee erineb nende omast piisavalt, et sellel oleks jumet ja huvi pakkuvust ka eesti publikule. Mis on teie järgmine plaan ja millal publik? Tõenäoliselt saab teid kuulda? Publik saab meid kuulda 19. detsembril kuu aja pärast Mustpeade majas. Siis peaks kõige põnevam huvipakkuvam olema. Viinist tulev noor kontratenor Mäks Manuel seltsiks. Raamina võib öelda, et tegemist on Väga professionaalse kontratenoriga maailmas loorbereid lõiganud, esinenud Salzburgi festivalil teinud soolo, turnesid jaapanis igale poole. Haadistanud koos söör Charles Soldiga koostööd teinud Pieter salaja, nii et nii et noh, ma loodan, et, et ka meie koostöö laabub ja see Mustpeade maja täis. See oli suur maja, sinna päris palju ei mahu, aga et need inimesed ikka saavad korraliku ja kena kontserdielamusega. Aga kas te annate ainult ühe kontserdi, see on mõneti nagu ju raiskamine. See on nii selle saates, et et ma arvan, et peapõhjust ma ei tea, siin üldse mainimegi selle probleemi käes vaevlev mitte ainult kõik kõikvõimalike projekti tegijad, vaid ka suured riiklikud institutsioonid. Ja ärme siis täna rahast räägime. Ma olen veel selle orkestri juures ja tagasivaates Sellel kontserdil mängisite Vladimir Martõnovi teost, mis kandis venekeelset pealkirja Vaidiitja eesti keeles, astuge sisse. Solistoli Tatjana krindenko. Teos võeti väga soojalt vastu, helilooja oli ise kohal ja säras rahulolust. Ja sedasama ütles kõike ka Tatjana krindenko. Aga enne kui me nüüd ka seda räägime. Erki, ma annan teile kuulata, mida Tatjana ütles mul kontserdi järgselt sellesama asja kohta. See, kuidas dirigent Erki Pehk end ilmutas, on lausa hämmastav. Kahel esimesel päevil ma ei arvanud, et tuleb nii hea tulemus. Aga kontserdil tegi esitus minu ja helilooja silme all sigantsi hüppe üles. See, mis toimus kontserdil, oli minu jaoks avastus. Ma arvan, et tema jaoks samuti. Kui Artur Pill näiteks on kõik määratletud Grežend õieti minu enda ja vaikse ja tugevasti siis Mart suunamine ei ole mitte midagi märgitud. Printsipiaalselt on kõik lahtine. Arvab, et see peaks sündima esitaja loominguga selsamal hetkel laval. See, mis me tegime proovis ja kuidas mängisime kontserdil, olid absoluutselt erinevad teosed. See oli ülisuur võit nii dirigendile, mulle kui orkestrile. Sest me ei leppinud kokku mitte üheski asjas mitte milleski, kõik sündis spontaanselt kontserdil. Nii paistis sisse tööprotsess solistile ägeneb rindenkale ja nüüd tuletaksin meelde sedasama käiku kõike dirigendi pilgu läbi. On vist suurim rõõm? Üldse. Inimese jaoks puutuda elus kokku. Tõeliste kunstnikega või isegi mitte ainult kunstnikega. Erudiitidega. Artistidega elu artistidega sõna otseses mõttes. No ma ei pea siin mingit paralleeli nüüd toa, ma kõik saavad isegi aru, et Tatjana krindiaakko naela näol on tegemist vapustava vapustava inimese interpreedi. Ja minu arust isegi pedagoogi ka, sest sest tema juhised, tema olek, see kõik, see kõik juhtis meid tõsise tõsisesse koostes. Ja Ta on ise nii kenasti öelnud, et ma ei oskagi nagu seda kõik elab enam üle kommenteeridagi. Või nad kõik nii oligi. Tundub nii, sest sest selle loomise hetkel sageli ei ole ju aega analüüsida, mis ümberringi toimub, et kuidas kuula seda vastu võtta. Ja sa lihtsalt lood, see lihtsalt tuleb sinu sisemusest ja sa tahad seal, et see oleks võimalikult ilus harmooniline, ükskõik siis sõltumata sellest, millist konkreetset heli tekitatakse kas jõulist märulist või konkreetselt selle Vaidid juures olles võib öelda, et see oli, see oli tõepoolest lugu mis täitis oma eesmärgi 120 protsendiliselt, kui nii, võib öelda. Heliloojaga vestlusest pärast. Tal õrna šokeeritud ta ei uskunud, et tema teos võid avada veel mingisuguseid dimensioone. Tema jaoks ei räägi siin publikust artistidest, aga tema avastas selles teoses nagu midagi veel. Ja lugu on ju iseenesest suhteliselt vana, minu arust minu teada mingi üle 10 aasta vana lugu. Nii et ma arvan, et see on olnud üks suurimaid õnnehetki Minu elus. Nii tööprotsessis kui ka iseäranis laval vist publiku ees. Jah. Las ma arvan, eriti see esimene pool. Sest sest käsi südamele panna ega ei kujutanud, mina ei kujutanud orkestrantide esimeses proovis veel ette, mis lugu see selline peaks olema? Ma olin üritanud leida nagu sellele mingisuguse oma põhjenduse miks see lugu on just sellisena kirjutatud. Ja enda arust piisavalt veenva ja selle maga orkestrile edasi andsin proovis, kus solist ei olnud. Ja, ja kõigile lugu meeldis, mängisime seda ja mow lugu nagu lugu ikka. Vaatame, kui nüüd viiuli juurde tuleb, et mis siis asjast saab? Selles mõttes tõesti see lugu tegi tõest ja pöörase muutuse läbi sellest, mis ta oli esimeses proovis kommendatjana kokku, mängisime ja lõpetades kontserdil. Sest just need tema remargid, tema, ta on ju seda lugu varemalt mänginud mitmeid kordi tema tähelepanekud, mis selles muusikas võiks olla? See oli tõeline pedagoogid. Aga Erki, mis te arvate, kas? Artonovile kui heliloojale nii tagasiside mõttes ja, ja võib-olla kaasloomingu mõttes isegi, sest nagu ta ütleb nende vabaduste jäisel interpretatsiooni kohta ja nagu te ise ütlesite tõepoolest Martonovi loos nii palju avatust Tili dirigendi ja, ja solisti ja kogu orkestri jaoks, et siin juba tõepoolest Tatjana mõju ja osa selles teoses Suur ja on, on loomulikult. Just nimelt see vabadus, mis sinna muusikasse on kirjutatud ja selle interpreteerimise vabaduse võimalus on minu meelest selle kompositsiooni kõige geniaalsema osad. See, kui mul on paus, õigemini suur taktijoonel. Ja ma tunnen, et mul ei ole vajadust praegu muusikat jätkata, ei ole tarvis praegu tekitada heli. Sest see suur kannab säikus, kõneleb vaikus, kõneleb. Sa tunned, et sellised nagu väikesed sipelgaid jutid peaksid nüüd jooksma, sest sest mingi elekter, sirise põhus, mida pole kuulda ja. Kuulame tähendab Erkki, see teos on nagu noh, oma lihtsalt võiks öelda, et on variatsioonid üha korduvad ja korduvad ja ja samas erinevad ja erinevad. Just see ongi see, et kui kui meile tuleb elus midagi ringiga tagasi siis me näeme teda uutes värvides. Me näeme teda uute silmadega. Erki te hakkasite seda teost armastama, ma nägin praegu, kui te seda kuulasite praegu saime ju kuulata ainult 10 viimast minutit sellest tehasest. Tegelik kestvus on tal sellel kontserdil 25 minutit, 33 sekundit. Võib-olla tõepoolest väga pinnapealsel ütlemisel, tundub, et, et ju kordub nagu kõik. Aga kui tähtis süveneda, siis ei, ei kordu nagu mitte miski ja nagu te siin ütlesite, et et kogu aeg koorub midagi. Mis tunne on seda praegu kuulata? See on võib-olla mingi samasugune tunne nagu, nagu vaadata lapsepõlvepilt. Ei oskagi nagu mingid võrdlustu. Hea tunne on ja see on kõige olulisem. Silme ette tulevad nimelt paljud mingisugused hetked, seigad, mitte ainult kontserdid kontserdivälistest asjadest, bussisõit Pärnusse. Ja vestlus, Aet Ratas seda aga kes, kes on väga kenasti liitunud minu ideega ja keda ma põhikontsertmeistrina kasutada tahan selles orkestris. Ja, ja, ja kõik see, kogu see atmosfäär, see tuleb nagu ühe hetkega meelde, kui sa kuuled. No nii nagu nendes helideski on, nagu te ütlesite, et siin on ju viiteid muusikasuurustele, kellele iganes ja peab vist tõepoolest oleva Martõnov jaa, jaa. Ka isepäine oma sisetundes oma oma loomingus, et lasta kõigel sellel tulla täpselt nii nagu tunned, tegemata mingisuguseid mööndusi ei, ei moodidele, ei kakk sellele 20. ega 21.-le sajandile, eks ole. No väga, väga julge, väga julge samm parafraseerida siidi, kuskil Schumanni, nendeks, keda iganes siin muusikas ei kuule. Ta on nende heliheliloojate helikeelt iseenda omaks vormida, see on suur julgus ja, ja oskus, et sellest tuleks selline asi, mis publikut puudutab. Sügavalt just nagu vist tõesti oli. Jaa, jaa, jaa. Samal kombel võib sellega väga lihtsa ideega kokku võtta, et taevavärava ees on kõik võrdsed. Nii Šomanit, mark tööna. Nii jah, see lugu on nüüd meil lindis. Me arvame vist ka teie samamoodi, et täpselt samasugusel kujul see enam kunagi ei kordu. Iial. Ja mis on muusika muusika tegemisel suurim rõõm ja lust. Ära iial ei kordu miski. Ja Erki te olete selle dirigendi elukutse valinud põhitöö kohta, on teil tegelikult ju Estonia teater kus nii mõnigi lustakas operett teie käe all publiku ette tuleb, on ilmavalgust näinud ja ja, aga ma tahaksin veel küsida ka seda, et noored dirigendid püüdlevad ka enesetäiendamise poole ja ja ka igasuguste võrdluste ja Ülemiste ja ma ei tea festivalide-konkursside kõige sellega, kuidas teie nendele asjadele vaatate ja ja kas te olete valmis neist osa võtma võtnud ja nii edasi. Ei noh, ma vaatan väga positiivselt, selles mõttes ei saa ju öelda, et et kui midagi mõeldakse siin maailmas välja saare äärmiselt tarbetu alati leiab tarbija. Ikka kellelegi ja sest sest muidu muidu ei tekikski mitte kui midagi uut. Ja sellepärast kõik sellise konkursid ja festivalid kahtlemata sellist sisemist ja välist jõuproovi on ju vaja inimestele seal väga palju sedasi viia. Jah, kui nüüd rääkida minust muidugi oma kogemusi oma kogemustest, siis ühel konkursil on mul isegi päris hästi. Eelmise aasta septembris mul õnnestus saada finaali sinna paremate hulka. Ja saanisaali Bezos tsoonis. Rahvusvaheline dirigentide konkurss. Nii et noh põhimõtteliselt jah, ega omavahel öeldes, ega mis me siin ei ole, neid üldse omavahel. Et noh, võib öelda, et ega nendel konkurssidel pääsemine ei ole, ei ole lihtsalt nii, et kui oled vähegi mees, siis muudkui saad. Et siin on väga palju õnne küsimus, väga palju ka suhete küsimus, väga palju poliitikas kultuuripoliitika küsimus. Alati ei ole ju hea, kui võidab võõramaalane ja, ja noh, me ju teame neid nüansse väga palju ja sellega ei ole kokku puutunud mitte ainult dirigendid, vaid kõik pianistid, viiuldajad, kes iganes. Ja, ja loomulikult, ega ma ei taha nüüd öelda, et et proovima ei peaks, et niikuinii kõik lõpeb krahhiga. Ei, ma olen proovinud väga palju, aga ega siis alati näkk tookord läkas ja päriskerast Ka selline kogemus on isiklikult olemas. Kõikvõimalikud enese täiendused õppida välismaal ja kui selleks vähegi võimalust on, siis laske aga käia, see on, see on see, mis, mida tegelikult on vaja. Eriti silmaringi mõttes, silmaringi kogemused, kogemused maksavad. Kus ja mis valdkondades teie oma kogemusi laiendate? Kohe öelda väga julgelt, et. Et vähemalt muusika, millega mina tegelen, on küll sõna otseses mõttes seinast seina. Nii žanrilise žanrilises mõttes, helikeele mõttes, koosseisude mõttes ja nii edasi, ooperis kus mul on tegelikult ju väga palju põnevaid kolleege siis dirigentide osas, kui lauljat, pillimängijate koori artistide osas Kõikvõimalike projekti kokkupuuted popmuusikutega kokkupuuted võtsin Pärnu kontserdil maailmatasemel artistidega mängida Mozartit, mängida muusikale. Ma arvan, et ma olen väga õnnelik. Ma arvan, piisavalt heal arvul teha saanud, nii et noh, ma arvan, kogemusi peaks olema kyll arranžeeringuid, vokaalmuusikaga kokkupuuted Kas te tulite ka läbi koorijuhtimise orkestridirigeerimise juurde nagu enamik Eesti dirigent on küll juhtumisi sama töö ja, ja on teil olnud ka oma koor või? Päris oma koori pole olnud, on olnud oma meesansambel mis praegu tegutsed veel edasi rahvusooperi juures kuninglik Clintonit, aga mõnevõrra omakskooriks võib lugeda raekoja kammerkoor, mis tegutses siis 90.-te algusest. Tõsi, tegutsevad edasi, aga aga ilmselt ei lähe harrastuskultuuris kõik tänapäeval enam nii libedalt lobedalt, kui see oli mõned ajad tagasi. Aga jah, raekoja kammerkoori ma võin ka oma kors pidada, mida siis koos ela Kaareperega omal ajal päris edukalt tegime ja ei saa salata. Mis on praegu teie? Kuidas öelda kõige kuumem asi? Ja räägime natukene sellest, mina muidugi tean, aga kuulajaid jaa, jaa. Te vihjate muusikalile hamster vampiire, mis praegu jookseb linnahallis. Ja siis homme, 24. novembril peaks juba viies etendus tulema. Vot see on nüüd jah, ka üks selline asi, mida oma siiralt soovitan kõigil ka eritis stikutel vaatama tulla. See on muusik igal, noh, mis, mis kindlasti teile midagi näitab kui mitte seda, et et midagi uut on jälle helimaailmas loodud. Sellel arvamusel ma ei pretendeeri Ki siis vähemalt seda, milleks on võimelised meie oma kallid artistid esiSahharov ooperis, Ast, Koit Toome popmuusika areenilt. Kuidas nad väga edukalt saavad eksisteerida ühel laval laulda duetti? See on juba iseenesest nii intrigeeriv ja põnev asi, et seda tasuks küll kohe kõigil vaatama tulla. Ja nad on nauditavalt kunstilisel tasemel, te ütlete, eks? Jah, ma väidan seda ja, ja ma loodan, et jumala viha ei tule minu peale, mindi põrmustada sellega, sest ma tean, et ma olen oma arvamuses päris siiras ja ja ma arvan, et ma ei eksi, sigar. Mis te arvate, miks just teid valiti seda projekti dirigeerinud? Mahl nii vast ei saa öelda, et mind valiti selles mõttes Jädalt kaid see jalaalgsel kujul tulnud minu poolt sellel muusikalide tegemisel on tõtt-öelda juba pisikene aia lugugi olemas. See projekt nimelt on kolmas kolmandat aastat on juba selline muusikal linnahallis. Aus olla kõikide ees, kes võiksid pretendeerida linnahallis muusikalide tegemis autorlusele. Siis kahtlemata tõuge on tulnud omaaegsest Neeme Kuninga produktsioonidest linnahallis ja see on siis rikastunud läbi Mikk Purre, kes sa siis kogu selle muusikaliprojekti. Paar-kolm aastat tagasi isegi võib-olla rohkem neli aastat tagasi ja ka peaprodutsent kuna tema armastab hirmsasti seda žanri. Ja noh, nagu me teame ka ega tõelise kiindumus, et ta ei olegi võimalik midagi väga head teha. Tema on kindel selles žanris tänu sellele ka kolmandat aastat need üritused linnahallis toimuvad. Me kohtusime temaga, mina olin noor dirigent, olime väga põgusalt tuttavad. Tema küsis, mis arvad, kas selline asi on võimalik, kas meil oleks publiku, ütleme ise kõigest sellest arvavad, vestlesime mingi, ma ei tea, päris neli-viis tundi ja mina olin tollal väga skeptiline, mõtlesin, et kas ikka kõik on, aga lõppkokkupuudutab neid, seda. Päris esimest aeg ja, aga, aga nii me seal siis seda maad avastasime ja ma arvan, et ta sai meie vestlusest palju hindu juurde, nii et ta mingi paari kuu pärast helistas, et nii, nüüd teen ära. Esimene muusikal oli kuningas ja mina, see läks päriskeelena hästi, nobedasti eelmisel aastal tegime linnupuuri. See aasta nüüd me oleme, ma usun, et ka kunstilises mõttes teinud kõva sammu veel edasi. Nii et see on asi, mille üle ma olen siiralt uhke. Et see asi niiviisi välja kukkunud, nagu ta on kukkunud. Ja kõik, mis nagu puudutab sellist Laulmist ja muusika poolt, noh, mis on muusikalis ma arvan ikkagi kõige olulisem siis ega häbeneda küll, ei ole midagi. Meil ei ole praegu vist mitte juppegi helilinti sellest teie juhatatud ja praegu linnahallis kõlavast. Variant. Ega vist jah, ega seda vist ei võigi salvesta. Jah, just nimelt. Aga Ma ütlen ette, et me saate lõpus mängime mõned numbrid, mida, mida teie heliplaadi pealt näitate näpuga, et need peaksid ilusad olema. Siiski enne kui me saate lõpu juurde jõuame. Ma küsin teie põhitöökoha kohta, aga mida siis ütlevad peadirigenti ja Estonia teater niisuguse enesejagamise kohta mitmel tandril. Kas nad näevad, et noormees on tubli tuult tiibadesse? Kõige õigem muidugi küsida seda asjaosaliste endi käest. Aga ma arvan, aga suhtlemine tuleb ikka täitsa suhtumine, suhtumine. Halb seal küll ei ole, ma ei ole nagu selliste silmadega vaadanud. Ma arvan, et, Pigem pigem peaks olema positiivne, sest või vähemalt mina ei ole nagu teatrit selle pärast nüüd küll kusagile tahaplaanile lükanud, et ma tahan ka midagi muud teha. Ja no kuidas saakski negatiivne alla ega kui, kui ma nagu tahan midagi muuta. Iseasi, kui sa nüüd tuleks nagu teatri arvelt ja noh, siinkohal võib muidugi vaielda, sest tehes midagi muud ei saa ju väita, et sa teed väga hästi ka midagi, samal ajal, mis, mis jookseb kuskil kõrval. Aga professionaalsus tõuseb, eks ole, minu isiklik, ma arvan, kindlasti. Ma loodan, et minu panus rahvusooperi tegemistesse ei ole ka mitte ebaprofessionaalne väik. Kuma koguselt, kas teil on ka uusi lavastusi, kus te olete nii-öelda lavaletooja muusika mõttes? Nüüd viimasel ajal ei ole olnud, ma olen saanud ilmselt need nii-öelda ambitsioonid rahuldatud muude tegemistega. Rahvusooperis praegu ei ole mul nagu hetkel muuseas uusi asju usaldatud või, või noh, ju siis ei jätku kõigi jaoks arusaadav. Aga mis teie käe all läheb niimoodi? Kõige värskematest trikkidest on mind kaasa tõmmatud viimasesse opereti, mis nüüd tuli sügisel välja Veneetsias seda maa dirigeeringa. Ja noh, muidugi kõik vanad etendused on endiselt veel, mis repertuaar baaris on, on minu juhatada ja ja nüüd vaatan, nüüd tuleb, märkab, et ehk saan selles kaasa lüüa. Kas teiesugusel noorel dirigendile ka muresid? Harjumaal muidugi nii palju ei tahaks, et see kontsert ikka tuleks 19. detsembril ja nii edasi ja nii tagasi. Muidugi. Ma arvan, et see ei ole mure, raadio, see ei ole see nii-öelda siis seal kus saab ennast tühjaks rääkida, selliseid raadius Ei, jah, meil tõesti ei ole mure ära ja me tunneme pigem rõõmu kõigest sellest, mis on ilus ja ja hästi kõlab ja õnneks seda rohkem. No seda on rõõm kuulda, Erki, ma väga tänan, et tulite meie külaliseks. Meil oli siin Toredat nii tagasivaates kui ka ette vaadates ja me soovime teile igas žanris suurt edu. Saate me lõpetamegi nii nagu vahepeal jutuks oli ühe katkendi ka sellest uuest muusikalist, mis praegu linnahallis veel on kuum sõna. Ja see on tants vampiiriga. Jah, ainult, et siis esindajad ei ole mitte meie artistid, vaid need on originaalproduktsiooni tegelased Austriast. Aitäh teile ka. Uus. Aasta. Eestis. Siit. Saab toas. Ning laua peal. Assis. Homsusi. Speed. Missioone.