Neist, kes jäävad oma tööga otseses või kaudses mõttes kaatri taha, räägitakse vähe. Neid tunnevad tegijad, kellele nende töö on vajalik vahel lausa hädavajalik. Nad saavad oma vajaliku ja ongi kõik. Siiski, mu tänase jutukaaslase nimi on kümneid kordi olnud videofilmide ja saadete subtiitrites. Muusikaline kujundaja Merike Vaindloo. Tema igapäevatöö. On Eesti Televisioonis, kus ta on kolm aastakümmet ETV fonoteeki kogunud, hoidnud, olnud selle juhataja. Mitmegi perioodi vältel on tähendanud olla iseenda juhataja. Ega polegi lihtne olla tööl sellisel alal, millel pole algust ega lõppu ei määrasid ega piirmäärasid. Kus on kriteeriumid? Selleks on oma arusaamine, arusaamine tööst üldiselt ja inimlikud arusaamad, töö ning kutse-eetikast. Mingi haruldane omadus, mingi moraalsus, kultuuritruudus. On olnud mitu sellist hetke aastate jooksul, kus ma olen mõelnud Merike Vain looga kokku puutudes, et vaat temast peaks rääkima kui see siis, kui kõndisin Eesti televisiooni fonoteegi riiuliridade vahel kogedes, et iga karp on täpselt üksikasjadeni infoga varustatud. Ka teosed siidiplaadid on varustatud lisalehega, kus paari sõnaga on nii-öelda lahti seletatud muusika, karakter, iseloomulikud instrumendid, selles kõlavad kvaliteet ja nii edasi. Mõnuka Merike Vaindloo alati kaunis käekiri, mis reedab harmooniat ja Tanitsetust ka väga head kooli. Ja kui siis ühes jutuvestluses sain teada, et näiteks Valdo Pandilintide lõpuni korrastamiseks see on kogu maja pealt. Poolfabrikaatide Bacootsimise ja läbikuulamise protsessist selle vormistamisest, et kogu selle töö mõtistas südame sunnil ette lihtsalt ühel suvel tegi lõpuni ja andis vabariikliku keskarhiivi siis no ja siis sai saade planeeritud ja siin see on. Muusika, mis täna kõlab, on samuti Merika Vaindloo soovil. Ja selleks on Astarbijats olla muusika, mida mängivad Terje Terasmaa, Arvo Leibur ja Heikki imetlit. Täna oleme ühes huvitavas kohas. Selle koha nimi on Eesti televisiooni teek. Just nimelt fonoteeki. Ja meie külaline siin klassikaraadios on Merike Vainla. Merike, sina oled selle fonoteegi perenaine vist küll juba väga palju aastaid. Isegi raske ja hirmus on mõelda, kui kaua aastaid tagasi siia majja tulin. See oli 1966. Ja mind vormistati tööle 13. augustil. Aga see 13 ei ole minu jaoks olnud õnnetu number. Selle majaga on seotud väga palju huvitavaid mälestusi ja ja ka vahest natuke tõsisemaid kurvemaid mälestusi. Vahest olen masid majas läinud uksi pohkudes, aga olen ikka jälle rõuge siia tagasi tulnud, sest mul on elus olnud kaks kohta, kuhu ma olen tahtnud alati tulla, alati minna, need on minu kodu ja ja minu töökoht ja telemaja on üks niisugune omapärane asutus. Et ta võtab sinult ikka väga palju. Ja sa pead andma ka endast teinekord kas või maksimumil või nii palju, kui sa suudad, nii et et need aastad on olnud väga kirjud ja väga põnev, vaat ja küllalt pikka aega ma olen ju siin majas ikka olnud, ehkki telemaja oli siis juba 10 aastat eksisteerinud. Merike, aga kuidas sa sattusid ja kas sa tulid kohe selle ameti peale ja mis on sinu kooliline ettevalmistus? Kassed toetab sind siin aastate pikku selles töös või on tulnud palju kohaneda. Nii üht kui teist. Ma õppisin kahel erialal peale keskkooli lõpetamist, tähendab keskkooli ma lõpetasin Rakveres ja õppisin ka Rakvere laste muusikakoolis. Ja kui nüüd sellest perioodist rääkida, siis siis on neid legendaarseid pedagooge Rakvere laste muusikakooli päevilt jo üsna mitu ja seda teab ka muusikaavalikkus. Väga koloriitse tolleaegse direktori ja väga kauaaegse direktori Jaan pakub. Tema oli minu literatuuri õppejõud või õpetaja ja pärast Rakvere keskkooli. Noh, kuna mul oli see laste muusikakooli nii-öelda haridus selja taga. Ma mõtlesin, et et mida siis nüüd edasi tähendab huvi ja armastus selle muusika vastu on mul ikka väga ammune. Väga noorelt alustasin muusikaõpinguid esialgu oma ema juures, mu ema-isa olid koolmeistrid, gümnaasiumi õpetajad ja ema oli igaveseks sellise ettevalmistusega, nii et ma alustasin nagu kodus hiljem jälle 40 üheksandat, väga rasket aastat, kui kui paar aastat enne seda oli perekond jäänud ainult kolmeliikmeliseks, kuna mu isa oli arreteeritud ja ja me kasvasime vennaga nagu 10 aastat, ilma. Ühe vanemate, see kõik jättis mingil määral pitseri minu õpingutele. Ja vaat kui ma keskkooli lõpetasin ees siit tekkiski küsimus, et mis siis nüüd edasi. Ja see on kusagilt ässast natuke niisugune valus teema mul sellepärast, et et. Ma mulle väga meeldis muusika ja, ja siiamaani. Ja ma leian, et see on ikka üks. See on üks suure looduse kingitus inimese kõrval, peas on, ma ütlen. Aga siis ju siis saatus tahtis teisiti ja, ja ma tegin sisseastumiseksamid Pedagoogilise Instituudi ja siis ma otsustasin nii. Valisin erialaks vene filoloogia. Aga samal ajal see oli ainus kord üks ja ainuke kord võeti vastu sama aasta sügisel. See oli niisugune muusika täiendav eriala, nagu tookord nimetati, ja mina muidugi võtsin julguse kokku ja läksin siis nendele katsetele ja saingi sisse, sel ajal töötasid seal. Alma Tamm andis muusikametoodikat, siis oli Lembit, tellin koorilaulu ja no muidugi koloriitne Riho Päts, keda ma siiamaani väga-väga soojalt tuletan meelde, kes oli ikka väga kena inimene kõigele sellele lisaks eta. Nonii, toetavalt suhtus meisse noortesse ja, ja pärast lõpetamist ma töötasin nii vene keele õpetajana kui muusikaklassis õpetajana, see oli Kohila keskkoolis, kus ma tegingi oma pedagoogisõbra ikka ja siis juhtus niimoodi, et üks minu kursusekaaslane, Ta oli raadios tööl ja noh, kuna mina ikka käisin Tallinna ja Kohila vahet ja ikka vahetevahel kurtsid, et noh, minu ametiks koolmeistri amet ei, oled. Ja matt äkki niimoodi juhtus, et ta oli vist kuulnud, et televisioonifonoteegihoidja või fonoteegi juhataja tol ajal öeldi, lähebki kriiti. Üks minu hilisem, väga hea kolleeg, sassis mina viisin siis paberi pro paeseltaly virva mälestuse järgi tol ajal raadiopersonali või kaadrite osakonna ülem ja ja nii sattusin pärast, kui televisioon sai oma uue maja nüüd juba vana maja, eks ole, siis hakata D mõtlema, et iga lindi pärast ei hakka raadiosse jooksma, peab omal olema ka mõni riiul ja mõni link ja, ja niimoodi see tol ajal Peeter siis oli Gunnar Pedraudse ja need on kõik. Minu kunagised kolleegid, kes ka alustasid televisiooni algaastatega ja Ahti rajas ja Gunnar Pedraudse olid helikujundajad vastavalt oma vajadustele hakkasid kujundama seda fonoteegi kogu või fondi või täiendava ja tegid oma numeratsiooni koodi oma indeksite süsteemi ja vastavalt. Sest muusikat pidi olema imiku nutust kuni traktorimürinat jäähümni tädi kõike pidi olema, eks ole, kõik pidi olema ju käepärast ja nii kuidas vanasti kujundati, kus AK läks kujundamisega ja seda oli nii et kuhjade viisi olid ju lingid, mitte nii nagu praegu laserplaat ja niimoodi kassetid ja ja minidiskid ja ma ei tea, mis veel kõik ja muud kaos ja muud mugavused just, täpselt nii. Ja siis kui Helvi särapudulid tagastikreedist siis tema ütles, et tema ei taha, et tema läheb nüüd helirežissööri assistendiks ja avaneski võimalusena, ühesõnaga saadete väljastamine, nii et minu pärusmaaks jäi siis siis fanaatik ja ja mul on aastate pikku, siin on olnud ka kolleege, aga noh, kuna oli nagu kaks kohta ette nähtud algul. Tõmmati kõike kokku jäi ainult üks koht nagu ja noh, ma ei tea, siiamaani on nüüd üks koht, ehkki ma leian, et oleks ikka kena küll, kui oleks noor inimene ka kõrval, kes hakkaks seda asja ka üle võtma või, või kuidagi läheks siia sisse, sest ilma selle fonoteeki ikkagi ei ole päris mõeldav see. Merike ma tahaksingi, et sa natuke iseloomustab, sa oled kursis ka, mismoodi on meil raadio fonoteeki, et mis on televisioonifonoteegi iseärasus kuna raadius Ja see on ju ainult ütleme heliga tegemist siis med kuuleme, seal on siis tekst ja, ja muusika. Aga televisioonile lisandub sellele veel pilt, mida peab illustreerima teinekord muusikalise materjaliga, eks ole, siis vaat sellest kõik lähtubki, see on muusika, mida me saame kasutada televisioonis saadete kujundamisel. Ja, ja siin ei ole ainult muusika, siin on ka helitaustad ütleme, looduse taustad, tehnika, mitmesugune, lasel tänava taustad, autod, traktorid, kombainid ja ma ei tea mis iganes siis ütleme, inimene kõigis elu avalda kõikides eluavaldused sünnist surmani ja loodushääled, nagu ma ütlesin, meri ja linnulaul igasugune vastavalt aasta peale ja ütleme, me ei pane eesti lindu laulma mingi aafriga pildi all, eks ole, või vastupidi, nii et igaks elujuhtumiks peab olema sul kui režissöör või ütleme, saate tegijad avaldavad soovi ja, ja neil olid niisugused nii-öelda nõudmisel. Nii et vaat niimoodi on seda materjali siin nüüd kogutud ja püütud hoida teda süsteemis, et ta oleks siiski kättesaadav ja kiiresti leitav, sest praegune nende laserplaatide ajastul või mitmete teiste helikandjate ajastul on asi ju väga kiiresti kätte saada. Ta ei ole, olid need suured lindid, kui üks keerimine, ainult käise otsimine ja kui sul ei ole oma süsteemi loodud, siis sa jäädki otsima. Nüüd, mis puudutab näiteks vokaalmuusikat, siis vaat siin on küll selliseid, ma ütleksin, lausa unikaalseid materjale. Kuna televisioon oli kuuekümnendatel aastatel väga kuum sõna ja kõik tahtsid televisioonis esinedes, siis olid ju meil need toredad horoskoobisarja oli lastel toredaid lavastusi ja sarju ja esinemisi siin ekraanil ja tihtilugu Entel-Denteli näiteks sisu, otse tuli see kõik, eks ole, või siis kui oli stuudio kontsert, siis võeti linti. Eks muidugi Nad võiksid ja peaksid olema kõik juba laserplaatidel, sest lint kulub ja linn, Ta võib rabedaks, muutuda ja nii edasi. Noh, jah, midagi on tehtud niimoodi, et ütleme, üks kollektiiv või nüüd anti välja need horoskoobiplaadid või laste Entel-Denteli asjad, aga minu jaoks on see ikka köömes ja see on ikka nii väike osa ja, ja mitte ainult lauljaid siin noh, on ka selliseid nüüd ikka ka tuntud tegijaid nagu Tõnu Naissoo ja Rein Rannap ja Mart Lille, keda nüüd küll ei ole Eestis, aga aga siiski, Raivo Tammik ja ja, ja nende esinemisi, et kui nad ka tegid stuudios mõne niisuguse väikse sooloesinemisi või siis olid mul toredad kaaslased helirežissööride näol, ütles kuule, täna mängib noor Tõnu Naissoo, võtame ta linti hea meelega, 68. 70. 72. 74. aasta võtted, need on minu arvates on kuskilt otsast ajalugu, eks ole, aga fonoteegis on ka üks väike osa materjalidest, mis puudutavad sõnalist arhiivi, tekstiilist, arhiivi. Ja siin on ju väga palju selliseid toredaid sarju, mis meil omal ajal oli, kui meil veel videot ei olnud, eks ütleme, selline tore saatesari nagu Arslongaks. Meie Leo Soonpää oli saatejuhiks ja. Kas see on helilintidel olemas? Ei, jah, see sajaprotsendiliselt helilintidel aga on olemas 76 linti, kusjuures terve see materjal on antud üle hoiule vabariiklikule keskarhiivile. Originaalid on seal ja sama on Valdo Pant materjalidega. Valdo Pandimaterjalidest oli vist 58 57 linti ka erinevad esinejad, erinevad saateid ja see on rida, millest ma võiks ka lõpmatuseni rääkida seoses Valdo pandiga, ma toon sellise näite. Teda enam ei olnud mitu aastat. Ja ükskord tuleb mu juurde üks heliinimene ütleb, et kuule, et ma leidsin mingisuguseid reporter makilindid. Et minu arust see on Valdo Pandi häälega ta räägib vene keeles ja, ja esineb ka vene keeles. Tule kuula, et mis asi see on. Nüüd ma tõin need lindid üles, kuulasin ja see hispano lugug, kellega tegi Valdo Pant oma viimased intervjuud oli ta VIP pritskel. Ja need materjalid sõna otseses mõttes. Mulle toodi ära visatud materjalide hulgast, noh, lihtsalt ei tea, mis seal lintidel on ja siis, kui ma nad läbi kuulasin ja avastasin, et see on nii põnev materjal. See oli materjal, mida Valdo Pant ei saanudki oma saadetes kasutada. Sest hispaania sari jäi tal teostamata. Siin on ju palju diaatri inimesi, Ruts, Bauman, viimased esinemised ja mitte teatrilaval, vaid tema mälestused, intervjuu siis on Voldemar Pansost on siin materjal. Muuseas see on küll omaaegne minu kolleeg Norma jõekalda kaudu, me saime selle linnareimad. Meie kuulus Liina Reiman loeb praktiliselt oma surivoodil, kui ta juba oli väga haige. Mu isamaa on minu arm seda. Ja see on unikaalne lindistus, eks ole, ja, ja palju selliseid huvitavaid, ütleme nüüd edasi tulles meie teatri tolleaegsed noored jõud, seal oli niisugune tore Trio Amor Trio, kus olid meie draamateatri näitlejad, laulsid, nad on sõnakunstnikud, eks ole, nad laulsid siis oli mingi naisansambel või naiskvartett võishemina või no ma ei tea, seal olid aga et, et need küttisksid, huvitavad faktid. Kui kellelgi oleks tulevikus aega ja tahtmist, mõnel noorel inimesel need kõik välja kloppida ja ilusasti kõik need mis on teatriajalugu, eks ole, ja, ja kuna nüüd on mul võimalus vaadata tagantjärele natuke niimoodi kaugemalt, natuke distantsiga kogu sellele pikale perioodile siis kangesti süda valutab sellepärast, et oleksid ka toegusi, kui saaks taid kuidagi kaldega niisugustele helikandjatele, kus nad ikkagi säiliksid ja minu jaoks on see huvitav ja ma usun, et, et leidub ikka teisigi, kelle jaoks on see huvitav ja ega see ei ole ainult fonoteegis, siin on ju meil nii palju neid säilinud fonde, eks ole. Fanaatik kuulub nagu nüüd tele-videofondi hulka, et siin on neli lüli, Tod ja video ja film ja heli, eks ole. Aga meie tore kostüümiladu ja meie toredate rekvisiitide ladu ja aastatepikku kõik on kogutud ja kui suur on säänse fonoteegi varamu praegu umbes 15000 ühikut, sinna siis kuulub ka taustade kogu, mida on umbes 600 ühikut ja nendele on nüüd lisandunud aastast 94 meist saime esimesed laserplaadid, neid on siis nüüd praegu natuke üle 800 plaadi. Merike sa oled seda varamut kogunud ja tänasest jutukski on korduvalt olnud kasutusel sõna kujundamine. Sa oled ise ka kujundanud, oled video, filme, oled saateid. Räägi sellest tööst, kas see pakub sulle suurt rahuldust ja, ja vaat, siin vist tõenäoliselt on sul väga palju abi sellest, et sa valdad seda materjali, mis siin kõik on olemas. Tihtilugu on elus nii, et mingi asi saab alguse juhusest. Ma julgen siiski öelda, et minul olite keskselt see kujundamisega tegelema hakkamine seotud. Ühe juhuslik minu väga hea kolleeg Norma jõe kaldalt tuli mu juurde ja ükskord ütles, et kuule, et, et mul on üks päike, filmed, käisime suvel ta abikaasa Kalju Kalda Li operaatoril. Et käisime kaljuga suvel lindudel. Ja Kaljul oli kaamera kaasas ja me tegime väikse filmis kusagil 10 või 12 minutitega. Kuule, tule vaata seda, et ma tahan, et sa leiad siia midagi alla nagu Jakse, aga, aga ju see ahvatlus oli nii suur ja see pilt oli nii huvitav. Seal oli ainult pilt. Seal ei olnud mitte ühtegi sõna teksti ainult üks niisugune meeleolu pilt. Kui ma seda vaatasin, siis. Mul tekkis niisugune mulje, et see on üks nii soe päev, et päikest täis soe päev. Keldri raid oli selle filmi, kes see pealkiri ja nii ta läks eetrisse. Ja seal olid linnud pesadel merelinnud ja, ja lihtsalt ilusad lilled ja natuke mere loksumist ja luiged selja. Kes siis mul äkki turgatas, et et. Mul on üks väga tore ja omapärane lugu jaanis purjetis üks läti helilooja, ega me temast suurt eriti ei teadnud, paar asja, mul oli fonoteegist ja see ongi üks sünt lihtsalt niisugune pealkiri. Ta on nii lihtsalt ja need on nii südamlik lugu, seal oli viiul, tšello ja vibrafon sellega kolm nihukest, mitte ka tavaline koosseis, eks ole, ütleme, viiul, tšello, plakat, vibrafon sisse taotud. Ja andsin normale ja normaalselt. Ja kõik jäid vait. See nii ilusasti kandis ja vaat sellest kuidagi siis algas ja Norma jõekalda oli nagu esimene, kes mulle tõi hiljem ka mõningaid asju, aga mul on meelde jäänud see terve laid just. Ja mulle üldiselt meeldivad niisugused noh teinekord niuksed looduse asjad ja mulle meeldib seda teha, nagu siis ma olen ysna jah, mitmete meie režissööridega, kellega teinud töid. Väga palju olen ma teinud Peepuksiga. Mulle hirmsasti meeldib Peebu käegi mas, saan hästi aru vist öelda mullal Leva ja selles mõttes on nagu kerge Mattia temal minuga. Aga minul temaga küll, sest ega sa ei ole üksinda seal videol, on ta siis seal, on sul ka videomonteerija ja no üldse televisiooni tean meeskonnamängija siin üksinda mal raske soleerida, sa pead ikka väga paljudega arvestama ja, ja see on õige, ega teisiti ei saa. No parem mind sinna videomontaaži. Ta oli ta, ma mitte midagi ei tee, ma võin teile öelda sellele Idemonteerialedad, siit ma tahaksin doosid sisse ja võttasid natuke varem maha ja vaheta jälgi dünaamikat ja kõike. Nii, ootame kogu fraasi viis sekundit. Või ükskõik igasuguseid asju. Aga, aga see on ikka, see on ikka meeskonnamäng ja, ja igaüks on, on oma lõigu peal profio, aga loetleme veel režissööre, kellega sa oled koos teinud. Juttu oli siin Norma jõekaldast Peepuksist. Maie Kivitega, ma olen teinud mõned asjad. Siis ma olen teinud Riin rannaga Kirta, kurdi metsaga, Kadri Mardna ka. Nii et no on, neid ikka on. Ja Peeter Tooming Kas on vist selles reas üks eriline? Minu ja Peeter oli selles mõttes eriline, teen Me olime temaga kooli, tegu oli venna Rakvere keskkoolis, õppisime koos ja peetikas ei tehtud hästi palju külvata Dow saateid ja ka paljusid looduse osoonisaateid, nii et temaga oli mul hästi põnev tööd teha ja mata eesti Peetrid meenutan väga-väga hea sõnaga. Ta oli ise väga nõudlik. Ta ise teadis, mida ta tahab ja oli enese vastu nõudlik ja muidugi ka ka minu vastu teiste vastu, aga, aga temaga oli ülihuvitav teha tööd. Mis helindamisse puutub või ütleme muusikalise kujundamisse siis väga palju. Aitab ju ka niisugune video, mateeria, kes on ise musikaalne inimene ja tähendab, meil on Super markeerijaid, on ikka kohe selliseid, kes seal juba rahvusvahelise tunnustuse saanud nagu Rainer Kask, kes oli ikka väga hea monteerija ja, ja ta teeb väga ilusaid teed ja, ja väga paljud case'i on. Ja ka noored tulevad alt juba ja tahavad ka teha, kujundamine kui selline, see on ikka huvitav ja ma näiteks kuulan ja vaatan ka laval, eks ole, diaatris kui põnevaid kujundusi, muusikalisi, selliseid ja helilisi helilisi lenge on, eks ole, ja nii vaimustatud sellest just just, aga ütleme, raadius teevad ju väga ilusaid. Kõndisin Külliki Valdma ja Külli tüli ja Silja Vahuri ja ja kuulen teinekord sa nii hea tuju juhul kui mõneminutilised naljaminutid, eks ole. Kuidas on leitud väga tore rüht ja väga tore nüanss. See on huvitav, see helikujundamine või muusikaline kujundamine on muidugi väga põnev asi, ta võtab palju. Ta nõuab palju jääd, sa pead tundma materjali seinast seina, sa pead teadma, stiides teadma, ajaskid, sa pead tumma üldse muusikaliteratuuri ikkagi hästi. Ja see on kohe hakkaks kõlama. Aga nad ei näe ja sisaldab minu kõrvus või, või kusagil kukla taga. Kas seal vahel ei ole tulnud mõtet, et vaat, siin ma olen neid terve oma elu elanud omal kombel justkui kaadri taga? Ei, no ma ei tea, ma olen nii suur, et ma ei mahu ekraanile kaadrisse laseni naljatades ei, ma nagunii ei ole mõelnud. Aga vaat see tunne on mul küll olnud. Nagu ma enne ütlesin, eks ole, et televisioonitöö on kollektiivne töö seal meeskonnamäng ja kui sa siis tunned, et sa oled ka üks väike osa selles meeskonnas, kui see asi on välja kukkunud, niimoodi. Raaman Rõõm on, et midagi toredat on ära tehtud, mis õnnestus, tähendab, igasuguste asjade kokkusulam on, see. Aitas sind, see tore sisu aitas sind videomonteerija, režissööritöö, operaator jumal, kui palju oleneb, eks ole. Ja, ja lõpuks ka need muusikahelid ja need taustad ja kõik see, mis sa siis siis vahetad, kord täitsa vaadatav asi, tore vaadata ja vot siis on küll hea tunne seda, ma olen tulnud. Kuuldud saates rääkis oma töödest ja tegemistest Eesti televisiooni fonod riigihoidja Merike Vaino. Muusika, mis kõlas, oli Astorpiad. Solla sulest mängisid Terje Terasmaa, Arvo Leibur ja Heiki Metlik. Saate pani kokku Virve Normet.