Kui kõigile, kellele meritööd ja leiba annab, suvesoe, jõudis pärale ja inimesed ruttavad mere äärde. Päike läheb punaselt mere taha looja õhtudes ka homseks. Kas ilusat ilma meremehel pole ka selleks aega ta on merel tööl. Ahoi kõneleb täna Eesti merelaevanduse asjadest. On peakontoris, et erastamiskäiku uurida ja viibib kaubalaeval kapten, poolens Taani Väinedes ja Norra ranniku lähedal. Nii nagu kuulaja teab, on Eesti merelaevandus erastamise ootel, mis on juba otsustatud ja kas erastamisel on määratud ka mõningaid tähtpäevi, tähtaegu Eesti merelaevanduse juhatuse esimees ja peadirektor härra Toivo linnas, kui kaugele ollakse? No praegu me oleme ausalt öeldes juba erastamise lõppjärgus, praegust on kõik kuupäevad maha pandud, kinnitatud erastamisagentuuri nõukogu poole, seal on järgmised. Praegu on käsil teine voor ja teine lõpeb meil ära 29. mail, 29. mail kell 14 peavad need, keda lasti teise järku või teisiti etappi andma sisse oma pakkumised pakkumis, lähtakseks sisse kinnises ümbrikus. Erastamisagentuuris olevas sellis raud kastimisena pitseeritud, mis tehakse siis pidulikult kõikide juuresolekul lahti ja need registreeritakse, kuidas protseduur tegelikult on, seda ma ei tea. Et teise vooru teise järku pääsesid siis sellised firmad nagu arbonaale, mis koorne Namura pangast ansain vestist ja sellises kõlava nimega onkongi laevanduses siin Huysi ping. Ja siis verine firma kui Cresco mis on nagu Eesti turul tuntud kui börsimaaklerifirma, kes omal ajal väga edukalt äratas Estonian Airi ja meie Esko Holding. See on, mis koosneb põhiliselt Eesti merelaevanduse töötajatest ja need kolm firmal on õigus kuid mitte kohustus teha oma pakkumised teinud, sinna pakkumisi enam teha ei saa. Esimene voor määras need kolm nagu võitjateks. Ja siis 29. kuupäeval geneni teisend pakkujad peavad laekuma pakkumise laekumise ajakirjas, fikseeritakse isegi täpsusega, kuni üks minut. Antakse välja selle kohta vastav sertifikaat ja see Erastamisagentuuri nõukogu peab oma otsuse tegema mitte hiljem kui 18. juunil, tähendab, mitte hiljem, kui 18. juunil kaasa laual. Selle 70 protsendi aktsiate omanikuks maga aktsiate omanikuks saada, selleks tähendab, on vaja alla kirjutada erastamisleping. Ja see erastamislepinguga, nagu me mäletame, nõuste asja nagu kivid on tekkinud suuri probleeme, võitja selgus, aga või ta ei saanud kokkuleppe erastamislepinguga. Sellepärast erastamisagentuur on teinud selle korra targemalt. Ta on selle lepingu projekti, on kinnitanud oma nõukogul ja kui andnud selle lepingu projekti välja teisel mail, kõik osalejad said lepingu projekti, mis on inglisekeelne tekst tehtud inglise juristide poolt Eesti seaduste alusel. Arbitraažikohtu on Stockholm ja mis on küllaltki suur ja paks materjal, kõik teksam, valmisandja on vaja sisse panna arvud, arvud on sellised, nagu palju maksab, palju seal läheb ja mis kõiklust värgid. Ja siis sellel erastaja võitjal on võimalus seda lepingut alla kirjutada kuni 10. juulini. Ja kuises erastamise võitja mingil põhjusel lepingud alla ei kirjuta, näiteks ta võib-olla bluffisid tal raha polnud tegelikult siis erastaja võitja kaotab oma pangagarantii, mis on kaks protsenti sellest hinnast, mis ta välja pakkus ja ilmasele Panga kiidud garantiita. Siis ta peab panema ümbriku sisse sinna koos erastamispakkumisega teda üldse vaatama hakata. Tähendab erastaja võitjal on võimalus, kui ta raha kokku ei saa, või Eesti erastamisalus ka mäletate, sellist hotell Tallinnas on niisugune lugu, et see võit ei saanud raha kokku, siis see garantii on läinud, see on küllaltki suur raha igatahes väga surra ja mis on nagu selle erastaja risk, et kui tal seda raha kahte protsenti ei ole kohe välja panna ja siis omapära on muidugi ka see, et me siin arvasime Eestis sellega ära, et nagu lugesime erastamiskas või viru erastamine ükskõik mida, nagu suured meile tulevad. Järelmaksuga ka Eesti merelaevanduse mingeid järelmaksu ei ole. Raha on vaja maksta, kõik kohe sellest rahast. 400 miljonit Eesti krooni läheb riigile sellest 400 miljonist 296 miljonit, kui dividendid, see on eelmiste astute jaotamata kasumi arvelt ja 104 miljonit krooni läheb nagu ettevõtte tulumaksuks, mis on makstud ette, see tähendab väga pikaks ajaks ette. Ja siis kuidagi küsimuse ja see raha nagu ettevõttest väljas ülejäänud ja mis võitja maksab peale sellel 400 miljoni krooni läheb vastavalt sellele vastata või ettevõtte Eesti merelaevanduse arvele ja selle kohta rastaja esitab äriplaani, kust raha paneb, kas ta mingi laeva ostmise, remonti või ümbertegemisse või niimoodi seal investeerimisplaani äriplaan on nagu selle pakkumise lahutanud osad. Peale seda, kui see võitja on selle kõik võitnud ja kõik on väga ilus siis ta peab riigiga koos olema veel kaks aastat erastamislepingu järgi firmad juhib nagu kõiki äriseltse juhib nõukogu nagu kõrgem organ ja see nõukogus on kaks kohta kuuluvad riigile ja kolm kohta ja lasteaiaesindajale seal üldse kokku viis inimest, aga nende riigi esindajatel vetoõigus põhiliselt riik säilitab täielikult kontrolli firma üle. Kuningaks tehtud see kontrolli lõppemine üks on vaja, et erastaja kannakse ette kirjalikult ja tõendusmaterjalidega kuidas ta on täitnud oma äriplaani ja investeerimisplaani siis peale selle firma saavutab niisuguse normaal reaalse olukorra hakkab tööl nagu normaalne ärifirma. Riigi enda funktsioon on nii selline, et ta kavatseb oma aktsiaid müüa. Esimese müümise katse või börsile viimine ükskõik mis moel enampakkumise teel võib teha mitte varem kui kuus kuud peale erastamist. Ja millal ta seda teeb, sõltub temast. Ja kui riigi seda aktsiad müüa kasulikult ei õnnestu mujal, siis riigil on õigus nõuda eraste Alt et ta ostaks need 30 protsenti aktsiad ära sama hinnaga millega ostis ära 70 protsenti. Vaat see ongi kogu praegune mehhanism, mida me teame. Me teame ka seda, et erastamisega on olnud väga kummalisi käike ja kõik asjad ei ole õnnestunud. Kas seekord on siis tehtud Eesti merelaevanduse ka niisugune garantiide mäng, et näiteks arbiiter on mujal või, või on see tavaline käik? Minu arvates minul ei ole kahjuks erastamiskogemusi peaks küsima säärase mehe käest nagu Pärnits või ees vähemalt siis Sarneti käes, sest ma kahjuks olen oma elu siin mööda saata laevanduses ja ma teen võib-olla tõsise esimese ja tõenäoliselt ka tõsise viimase pakkumise, sest ma ei ole erastanud ei Rakvere lihakombinaati Kalevi kompvekivabriku minu poolt puutumata jäänud nii edasi ja nii edasi. Mul ei ole tõesti sellist õiget ette kuuekas tahtlikult käitunud on ja ma olen muidugi lehte loevad iga päev näed erastamiskulutused ained, värke oleneb muidugi neid väga põhjalikult uurinud erastamisseaduse täienduse kõike mõnel nüüd ma tean, aga ma ei ole ennem kahjuks selle vastu tulnud sellist erilist huvi, sest. Ma väga loodan, et need suurerastajad, kes erastavad kõikjale igavest poole, midagi ei tea. Kas see on kõige parem, kui nad on väga universaalne lapsed ja lõppkokkuvõttes tulemused ei ole ka kõige paremad alati olnud. Sellepärast ma ei ole õige mesta vastama. Selle jutu lõpetuseks ma ei hakkagi prognoose küsima. Soovin lihtsalt igapäevaseks tööks jõudu. Jah, aitäh, sest mis ka ei oleks, laevandus, on elav mehhanism ja muidugi ma polnud hea meelega, oleksid nõus, kui saaksime laevanduse koos oma inimeste kõik konserveerida ja tuleksime siia, lugeja loeksime Lehtaga. Igav päev on, ta annab oma probleemid, töö käib iga päev ja siin meie võitleme erastamise eest, aga enamus oma inimesi siin, kes teevad oma igapäevast tööd merel ja kaldal ja nendel see erastamine on muidugi väga pingeline aegsel hingelt Ingilist anda kõigile väga pingeline, kõigil tekib kahtlus, kas ma ikka saan uue omaniku juures tööd või ei saa, aga ma olen jumala kindel selles, et enamus Eesti merelaevas inimesi suurem, enamus on väga kõrge spetsialistide keska laevandusomanik ei oleks, nendel ei ole tööga selles mõttes probleeme ei ole, sest ega neid mujalt sisse tuua võib küll. Tippjuhte võib tuua kanus keskmise astme inimesele, kes tunnevad kohalikke olusid, kes tunnevad seda meresõitu ja värki, neid sisse tuua erilist mõtet justkui ei ole ja see on lihtsalt ebamaades ebaratsionaalne lihtsalt. Sest lõppkokkuvõttes kõik otsustab nagu väga majandus, eks ole, ja majandust ja ei ole mõtet tuua neid. Muidugi, meil on laevandus, nagu firmas on olemas inimesi, võib-olla mõnes kohas liiga palju. Ma ei varja seda. Me oleme koondanud, aga ma ei usu, et me oleme praegu nagu optimaalse peal. Mõne mõnes asjas me elame võib-olla liiga priiskavalt, olgugi et me oleme küll tagasihoidlikud inimesed hakkaski vaadates võib näiteks ka teistmoodi saada, veidi kokku tõmmata Kanet hukkuda, umbes võimalust ei ole küll mitte suured, nad ei ole selle äri juures nagu mingid otsustavad midagi sellised või kui põhiküsimus on ka selles, kuidas saavutada laevade maksimaalse efektiivsuse eskalatsioon, see on küsimus number üks, kas need üks sekretär on vähem või üks autojuht on vähem või siis sellel automaadil, mida meil on nädal tagasi olla automärgina, siis mina sõidan Wordiga, Ford Mondeo ringele mulle Volvo 460 ja kõik niimoodi, aga ja minu või enda tagasihoidlikkus on laevandusele jätnud sellise vitsad ja muidu on paljudel, miks Mercedesega ringi sõida, ma ei ole kunagi tahtnud ega ei tahagi, sest milleks mul seda vaja on? Tagusin riigist kombeks ja kõik pead sõitma Mercedesega pärast me enamjaolt tagasi hoiu üht-teist on võimalik kokku hoida, aga need peab Kukoina muidugi, iga klient peab olema arvel, aga see ei ole määrav. Määravanskise laevade ekskursioon. Ja need inimesed, mida vajalikud, kes oskas olevad eksportijad eksperdile, kes leiavad kaubad kauba, Vootki, killustavad igapäevase töö täna ja homme ja ülehomme. Ja näevad vahest etega tänase päevaprobleemide taga, mis on tulemas homme, mis tendentsid ja niimoodi see on nagu põhiline, millest sõltub laevanduse töö? Jätkame väikest reportaažisarja kaubalaevalt kapten voolents Põhjamerelt sisenesime Norra vetesse kaptenisild ja kõneleb kapten Elmet Decker. Praegu te võtsite ühendusi Sis lootsiga ja lootsiga jah, teatriasendisse sissesõidul ja see tähendab siin Oslo fjordi lootsi särderi nime kannab see ja siis kõik laavat, kes suunduvad kassistrammenisse Oslosse või musson nõugel, linn siin sadamalinn, need kõik ja vot selle koha pealt lootsi tähendab, ja siis ma hommikul juba võtsin mobiiltelefoniga ühendust, teatasin, et me kuskil 12 ringis laval oleme lootsijaama juures ja siis ta palus täpsustada kaks tundi ennem saabumist, praegust ongi meil jäänud aega. Lootsi jaamani kaks tundi võtsime ühendust, teatasime et tuleme õigeks ajaks ja tuleme lääne poolt suurt sardelli, muidu võib ka minna idapoolseid, aga me natuke võtame siit otsemaks ja kuna tuul on ka niisugune natuke pool vastud võita ja ega siis suundume lääne poolt seda. Ja siis lootsijaam palus siis pool tundi ennem veel kohale, jõudis täpsustada. Ja kõik käis jutt siis Rootsi või Inglise keeles, jah, aga norra norralase saad väga hästi aru, rootsi keeles on nagu meie eestlased saavad kõik aru soome keelest, nii on seesama nendel rootsi ja norra keelt suurt vahet ei ole midagi ja siinsed aga rootsi keele. Millal te siis ära see oli siis, kui omal ajal sai Estonia peal sõidetud, siis olime rootsi keele kursused ja kena lootsid olid seal seal ja nendega suhelda ja aru saada ja tulevikus tähendab, oli nõue niiviisi, et kui sõita ilma lootsitaja võtta peale liini loots, mis on firmale tunduvalt odavam siis kapten ja vanemtüüri pidid rääkima ja oskama rootsi keelt. See oli üks põhinõue nendel ja sellest tulenevalt siis kaks meeskonda, põhi ja vahetusmeeskonnad, siis tüürimehed ja kaptenid, kõik siis õppisid rootsi keelekursustel. Muidugi, mõned on personal ja seal teised olid samuti rootsi keelega ametis õppimisel, näete otsesuhtlust? Ma arvan niiviisi tööd ja praegust mängite, kui siin käia Norras või või ütleme isegi Taanis, nad räägivad rootsi keelt, on nagu lihtsam läbi saada. Dallase otsudes imestunud, kus, kus, mis ja millal väga sõbralikult sellesse suhtuvad, nende probleeme ei ole tekkinud. Muidugi võib ka inglise keeles, see on ükskõik, aga nendele võib-olla nagu vastuvõetav rohkem, kui nad saavad protsesse. Lähedased lähedased, jah, nii võib öelda küll seesama nagu kuskil teises sadamasse tuleb mingisugune soomlane hakkab soome keelt rääkima, siis ei hakka rääkima inglise keelt, ikka püüad rääkida soome keelt, mis on nagu lähedam sai meile, eks, seesama näide. Viis Vengaapo ö. Keroc. Lee syyda Yahoppa väetreis sterbusida. Ja takte sama, ehk siis selline, mis poole pealt vanemasse palgast, et me läheme üles tuule ära, nii et, et siin on, tulevad kaatri peab peale nende hea lootsikaater kõrge palgaga ja seal niuke üle peade trepp tehtud nendele lootsid saavad kohe hästi peale seda treppi, eriti nendel nagu vajadus pole, aga noh reeglid ette, et peab see olema ja me teeme kada valmis. Igaks juhuks, nagu öeldakse, jah, siis pool tundi lootsini, kus kuulda peole tuleb kahe kahe saare vahepeal seal ütleme tegelikult asele saare nuka peal, näete, seal niuke valge maja karkass paistab täitsa otsa peal, peaaegu. Vot seal kohapeal umbes ta harilikult tuleb peale, aga kuna varastan põhjatuul ja ta tuleb Lootsi jaamast välja, siis ta on poole tee peal, see, me oleme talle nii et ta saab meile peale natuke varem, isegi sinna saare otsani ei jõua praegusel momendil. Nüüd ka veel mõni sõna ajalehest ja meremees. Selle järjekordses numbris algab pikem intervjuu teede- ja sideministeeriumi kantsleri Rutt Martiniga. Esialgu räägitakse eelkõige seadustest. Teine järgnema jääb intervjuu, on Eesti merelaevanduse ujuvkoosseisuametiühingu esimehe Nikolai šekootiniga. Esimesest juulist peaks kehtima hakkama meresõiduohutuse seadus. Selle eelnõu arutavad tegevmeremehed, ka vaadatakse üle uued laevad, Saaremaa vahet Ma hakkav regule või reguula ja Helsingi liinile lisandunud normandi. Leiutatakse hansatee ja Inreko laeva aktsiaseltsi tüli poti. Veel on merelehes kõne all hüdrograafilised mõõdistamised, samuti konteiner, transport Balti regioonis. Praegu on jutuga viisavabadusest Põhjamaadega. Asjaomased isikud teevad ettepaneku laevamehaanikute liidu loomiseks. Kiri Pärnust räägib aga ikka sadamast. Veel saab lehes teade Läti ja Soome merendusuudiseid Buddy Carls kroonas avaldatavast uuest meremuuseumist ja Taanit külastades käiakse seekord bussiga merel. Ajalookülgedel meenutatakse laevamudelite ehitaja meistrit Voldemar Kongat ja Eesti mereväe ohvitserkonna tekkimist. Meremehe lisaväljaanne merepäästja sisaldab see kurt kirjutisi eri ametkondade koostöö õppustest reisilaeva päästmisel piirivalvelaevaga Kõu, meremeeste muljeid rahvusvaheliselt õppuselt hea merepraktika unustamise juhtumist ning Silja Symphony seiklustest tulepoiga. See oli väike ülevaade ajalehest meremees. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.