Tema avaldas 1658. aastal poeemi erculees. Seitsmeteistkümnes sajand ei ole veel suure luuleaeg ja möödunud aastal seitsmendal augustil möödus 400 aastat tema sünnis, sel puhul Tartus toimus rahvusvaheline konverents, kus osales üle 80 välismaade teadlase. Humanitaaralal selliseid konverentse ikka üpris harva, aga peab kahjuks tunnistama, et ega ta meie kultuuriloos kuigi tuntud ei ole ja selleks on õige mitu põhjust. Esimene on ilmselt see, et Nõukogude okupatsiooni, seal oli ju rootsi aeg ja Rootsi teadlased, Rootsil, rootslased, meil ikka põlu all. Nii nagu koguni otsus oli, et mingid ülikooli olnud, siis ei ole imestada ka, et Rootsi luuletajast rääkida ei tahetud. Ja teine asjaolu on ilmselt ka see, et tark tuss teda miski ei tähista. Kui okupatsioon lõppes, siis panime rootsi kultuuriseltsiga, panime talle mälestustahvli mälestuskivi, panime Vasulasse, sest tema oliga Vasvula mõisa omanik, mille juurde me ka tuleme veel. Ja selle tõttu ongi ilmne, et oleks vaja tutvustada ikkagi meile ühte suurimat kultuuritegelast, kes elas meil seitsmeteistkümnendal sajandil ja võib-olla ka kuidagi tähistada, kui nüüd viimasel ajal moeks on, on tehtud ja ettepanek koguni tähistada ta Puškin mälestussambaga, kuigi ta siin pole kunagi olnud ja mina tegin ettepaneku, et paneme parem tema vaarisa. Abraham Annib palli, kes Eestis ikka on käinud, Peeter Esimese Orlase, temal vähemalt olnud. Aga noh, eks siin poliitilised kired möllavad, aga natukene siis Georg järgmist võiks öelda niimoodi, et tema kuulub niisuguste kultuuritegelaste hulka, nagu seda oli Gustav Adolfi üks lähimaid kaastöötajaid, tema õpetaja ja Tartu Ülikooli asutamisloos tuntud Johan Schüte, kes oli ülikooli esimene kantsler ja ülikool, tähistab igav laastalyuchalfüte päeva. Aga selle kõrval on sharnielm jäänute unarusse. Ja võib-olla veel teine asjaolu. Me hindame Ülikooli enne sellele eelnevat gümnaasiumi. Hindame ka gümnaasiumi Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium. Aga kõrval tänud meil teine tähtis ainevaldkond, mis Rootsi ajal tuli. See on õuekohus üldse. Kohtusüsteem ja Geosharnielm jõudis Tartusse. Just tänu nendele ja mõnevõrra on tuntud küll ka kirikuasjandus Liivimaa ülemkonsistooriumi, see oli riiklik asutus, kiriku juhtimiseks aga jälle loomulikud. Okupatsiooni ajal ei tahetud sellest midagi rääkida, luba ei lubatud kirjutatud ja eks see kõik ole kaasa aidanud selleks, et me nii vähe ikka temast teame. Võib-olla alustamegi koguni Tartu õuekohtu loomisega jõue, too tähendusega kogu see ümber varguste seeria sai teoks pärast seda, kui Preisimaal altmargikülas oli 1629. aastal sõlmitud vaherahu, mille kohaselt Liivimaa läks Rootsi riigi koosseisu. Ja siis Gustav Adolf määras oma endise kasvataja õpet ja Johan süte Rask Liivimaa kindralkuberneriks. On küsitud, miks Tartu, Tartu Oslos uue kubermangu keskel riaal liigselt servas, aga siia kuulus ka Ingerimaa, nii et tegemist oli uute aladega ja Tartu kui selle valitsemiskeskus. Vaatasin nende aegade kohta, meenutame, et Rootsi riigile väga rasked ajad käis kolmekümneaastane sõda, Gustav Adolf ise suundus ju Saksamaale. Aga meil maa oli laastatud, nii et terved külad olid hävinenud. Poola Rootsi aastakümneid kestnud sõdades ja sellega seoses koguni olid probleemid. Kas teatud küla kuulus ühe või teise mõisa alla. Ja nüüd veel ka. Määramine on tekitanud Liivimaal mõningaid probleeme. Vähemalt imestus sellepärast, et süte oli sündinud kaupmehe pojana ja Liivimaa kuni Zahoder suhtus temasse kuidagi ikka väga ettevaatlikult, aga peale selle olid teadad. Süte on kuningavõimu pooldaja, tugeva kuningavõimu pooldaja, sellega ta ei Raspekteeri siis vanu baltisaksa aadli privileege. Ja nüüd ongi uus kindralkuberner asunud rajama tartus nii administratiivkeskust, kohtuvõimukeskus kui ka gümnaasiumi rajamine 1630 ülikooli. Asutamine 1632 on nii hästi tuntud, et nendel ei pea peatuma. Aga selle kõrval on olnud korraldus ka õuekohtu loomiseks, millega, mis tähendas kõige kõrgemat kohtuasutust. Seni oli väga kõrge ohtu asutus olnud Rootsis Svea õuekohus, aga see pidi olema Baltimaade kõige kõrgem kohtuasutus. Aga ühtlasi see pidi olema ka uus kohtusüsteem, riiklik kohtusüsteem, see, mida seni ei olnud ja sinna hulka kuulus eriti maakohus. Selle peale võis apelleerida veel ka linnuse kohtusse, see ei olnudki pidevalt tegutsev. On oluline oli ka see, et kohtumõistmine pidi toimuma ja Rootsi õiguse alusel Rootsi õigus oli mõneti erinev ja sinna hulka kuulus kasvõi see, et talupoegadel pärisorjust ei olnud ja sellest hakkasid tekkima ka mõnesugused, et konfliktid. Ja nii siis nüüd kui Juhan süte on tulnud siia siis tema teatud kuninga käsul rajatud asutuste hulka kuulub Tartu õuekohus, mis tekitas küll ka suuri tülisid, Tallinna linn näiteks arvas ei, Tartu kohtule ei tule mitte mingil juhul alistuda. Ja noh, siis ta järgnevad suured protsessid. Lõpuks Tallinna linn saavutaski, et tema on ikka Tartust sõltumatu, see on õige vana tüli olnud samuti Riiaga oli probleeme, sest Riia taotased kindralkubermangu keskus oleks hoopis seal 1642 saavutati, aga esialgu ikka oli see Tartus. Ja nii jäi siis ikkagi tule ja Rootsi riigikogu riigi seisukohalt väga oluline missioon olla ka kõige tähtsam kohtukeskus ja selleks on siis ka kutsutud siia õigusteaduse spetsialiste. Asi ei ole enam mitte niivõrd päritolus, kuivõrd hariduses ja üks suuri probleeme ongi nüüd see, et koos sütega tulid siia mehed, kes võimlesid oma karjääri mitte päritolule vaid haridusele. Süte ise oli olnud see ja lüüte, nende hulka kuulub siis ka Jöran või saksapäraselt Georg Käär ja jälle. Ja sihtida natukene tema päritolust ees. Eluloost Tali sündinud Rootsis töönduse alal. Kniivas seitsmendal augustil 1598 vanemad olid sisserännanute Taanist. Ja isa oli olnud tal oktiks. Perekonnal oli vapp, millel oli kujutavat liiliat aga see on nüüd monitor, vaieldav, kastma sisu, laadlik või mitaadik. See oli mõistev, seal see maksuvaba, nagu see oli aadliseisus Rootsis, selle tekkimisel oli õppejõud päästeroosi gümnaasiumis ja samuti mitmetes teistes ametites ja kusi süte tuli Liivimaale selleks, et siin rajada uus õiguskord, võttis ta selle kogemustega mehe kaasa. Ja nii algas 1630. aasta kevadel Tartu õuekohtu tegevustooliga maakohtunik. Ning mõneti see väike ja viimane, viimati mainitud amet sai talle ka elus saatuslikuks. Maakohtunikuna pidi ta lahendama mitmeid kohalikke asju, üks selliseid oli piiritüli. Need tekkisid tol ajal väga lihtsalt selle tõttu, et maalil aastal, nagu ma enne ütlesin talupojad maha tapetud ja enam ei mäletatud, kuhu, kust läks siis kahe mõisapiir ja selle tõttu sattus ta tülli väga tuntud Wrangelite perekonnaga. Kui ta pidi lahendama siis Põltsamaal oleva rangeli ja siis teiste mõisnike tühisid eriti Emajõe luhal need talupojad, kes omal ajal ehk siis kus siis ikka heinakaar läks, need olid maha tapetud ja nii oli see väga probleemne. See oli vaidlusaluseks oli eriti kooli kaks mõisat Võrtsjärve ääres asuv Rannu ja kabilda mõis. See näitab, kuivõrd tühi oli ikkagi maakad, isegi mõisa kuulus oli kahtluse all, samuti siis ka Emajõe juuresolev, palupõhja küla ja nüüd kohtunikuna Kistida. Nende saadi perekondade tülidesse. Ta sai endale veel üks asjaolu, mis teda Tartuga sidus. 1640. aastal sai temast Vasula mõisa omanik aga ka Seebee talle vaenu. Asula mõis oli enne seda antute šotist rännanud Jon Tennentile šotlasi oli ju Gustav Adolfi sõjaväes ja üldse šotlasi. Šotlaste osa meie maal on ka vähetuntud, aga mõisale pretendeeris ka Tartu linn ja selle tõttu on tarnielmide suguvõsa ja Tartu linna vahel olnud ikka väga teravad suhted ja eks see ole vist laienenud ka kaasa. Tus säärniel, moni tundmatu. Aga nüüd ma küsin vahele, kuidas üldse? Mul tekkis õigus sellele mõisale, seal pidi mingi alus olema. Kuninga poolt anti mõis, sest tol ajal oli lihtsalt mõisad kingiti, anti nii nagu range lihtsaid näiteks Põltsamaa lossi ja mitmed teised. Ja Tal oli ka saanud, aga kuningas andis kuningakirjaga antida. Nii tähtsal kuningavõimuesindajale. Ega Tartule ära ei võetud, aga Tartu linn arvas, et kui oleks antud, oleks võinud endale saada, vasakul on väga Tartu lähedal ja siis mitte tema tegevust mõisnikuna. Võib öelda, et see muidu nii hari, lane ja madalast seisvusest pärit mees, temast sai päris tavaline mõisnik ja on säilinud ka üks tüli. Üks talupoiss p on mõisast ära põgenenud. Selle peale on lasknud ta kinni võtta ja on siis ka isiklikult lasknud selle poisi Vasulam Vasulasse viia, posti külge kinni siduda. Kui Peep siis lahti sai, põgenes ta Tartusse. Läks bürgermeister Warneke juurde ka tuntud kultuuritegelane, kus ja siis tulid säärnelmi mehed seda välja nõudma ja nii see tüli tekkis ka siis bürgermeistri ja asula mõisniku vahel. Muide farmide särjelmide perekonnale kuulus asula mõis kuni 1921. aastani kuni Eesti vabariigi agro reformini 1919. aasta arr agraarreformini. Ja muidugi see ei olnud niisugune mõista sai kuninganna, Kristiinale sai mõisad ka ingerimaa, seal on tõesti suured mõisad Vasulasele kõrvaldisele väike ja linna piirides, aga noh, tal oli kindel paik maamaja elamu ja nii nagu see seal puhu, loll. Tal tekkis ka teisi tülisid, eriti on ilmne, et need tülid ei ole juhuslikud, vaid on põline vastuolu, mis oli ühelt poolt rootsi meeste kaasa arvatud siis ka kuningameeste ja teiselt poolt baltisaksa põlisaadli vahel lausa Taali rangel kelle poole hoidsid aga ka Rootsi põlisaadlikud, nagu näiteks ukse Žanna, kes oli Gustav Adolfi ajal kantsler ja Ma arvan, kuhu, nii et selle taustal peaksimegi neid järgnevaid tülisid ehk kõige rohkem vaatama või neid mõistma. Ja veel olukord muutus siis, kui 1632. aastal teatavasti Lütseni lahingus Gustav teine Adolf sai surma. Ja sellega Ta kaotas oma tagapõhja oma poolhoiuga. Füte Johan süte, kõikvõimas Liivimaa kindralkuberner, 1634. aastal ta tagandati kindralkuberneri kohalt ja muidugi nüüd ka Farnielmi seisund, tus seal jälle oli küll sellel õuekohtu assessor kohal kuni 1642. aastani, aga tagapõhi oli ikka ära võetud. Ja siis ongi traagiline lugu. 1641. aastal on tekkinud suur tüli Fabian Rangeri poegadega aga meenutame, et Prangel oli üldse ikkagi vankrite perekond. Nii Baltimaades, Rootsis, Saksamaal. Ja üks selle perekonnaliikmeid, keda nõukogude okupatsiooni ajal ju meenutati kindral rangel kodusõja ajal. Nii et väga võimas perekond ja olgu öeldud, näiteks või meenutatud. Kui 1995. aastal toimus Gustav Adolfi mälestussamba avamine Tartus siis soovis kuningapaar külastada just frangeli residentsi ja see oli Põltsamaa loss, mis on praegu varemetes. Aru, et külaskäik üldse Põltsamaa linna, mul oli piinlik, nemad olid teinud kõik valmistunud kena lõunasöögikuninganna jaoks ja aga kuninganna tahtis näha Prangeli lossi. Minul oli suur au olla tema saatjaks seal, aga eks ole, otsi vaatekoht ja nii, nüüd siis see kõikvõimas suguvõsa Angel Telegolid tühid tekkinud juba, nagu ma enne ütlesin, selle mõisate piiride asjas asjus. Ta sai frangeli poegadega kontakti, aga tanud konflikte, nimelt Angeli pojad olid kasutanud vägivalda mõne üliõpilase suhtes. Ning kui nüüd Daniel kui kohtunik oli püüdnud välja astuda kannatanute kasuks, see tähendas ikka jälle tüli suurenemist vastuolude suurenemisest. Toetudes oma kõikvõimsale isale, poisid kohtusse ei tulnudki, on kohtusse andnud antud tüli teiste üliõpilaste ahistamise pärast öelda moodsa terminiga. Ja siis on avalik konflikte puhkenud. 1604 41. aasta suvel, kui kohtuAssessori Ulrich oli ta nimi. Selle poja ristjatel said mõlemad pooled kokku. Eks joodud ru õlut varrude rikka juudi tol ajal viina küll mitte, aga õlut küll. Ja selles olukorras on tekkinud sööming frangeli poegade ja Georg joron sarnielmi vahel. Asi läks mõõgavõitlusele, mis viis nii kaugele, et seal kaotas oma parema käe. Ja järgnevalt kirjutas ta ka oma need luuletused ja poeemiton, kirjutatud vasaku käega säilinud dokumendid, näha, kuidas tema käekiri muutub, inimene paremaga asemel hakkab kasutama vasemat. No selle löömingu või rahutused, isegi kui on kirjutatud selle kohta käigus sai veel ka üks Rootsi üliõpilane, sai hoopis surma, tavaline üliõpilane, see nii väga vastu või kajanud. Aga siis On rangele esitanud kaebuse veer sharnielmi peale. Kuninganna Kristiinale käisid ülekuulamisel Rootsis Rootsi kõrgem kõrgeimas riigiasutuses Rootsi riiginõukogus. See tüli kestis veel pikka aega. Tuga seotule Vasula mõis, mis talle jäi, tuleks märkida ka säärnemmi diplomaatilist tegevust. Ta sai 1652. aastal kuninganna Kristiinat käsu juhtida Rootsi delegatsiooni läbirääkimistel Venemaaga ja siis selle delegatsiooni ja läbirääkimiste põhiprobleem oli Liivima piiride täpsustamine. Nii et tema tegeles ka nende asjadega, mis ka praegu meil ikka on päevakorras olnud, kus Liivimaapiir ikka läheb ja selles mõttes ta Olga ehk meiega mõneti seotud. Ja noh, ta elas kuni 1672. aastani Rootsis tegeles siis eriti, nagu ma ütlesin, ka teadusliku tegevusega filosoofiaga, aga eriti siis on see kirjutas luuletusi ja probleeme. Professor Piirimäe, kui te nüüd inimlikust seisukohast mõtle, olete mees, kes saab siin kohtuasju, on mõisnik ja kui Rootsis traditsioon on väga nõrk või kuidas te kujutate ette, et siit üks mees siin provintsis hakkab nüüd järsku rootsi keelest luulet arendama? Tal ei olnud seda teadmist või eesmärk, et need sellele luulele mingi alus panna? Jah, ega Ta ei olnud, aga ta kuulus haritlaste ringi ja eks need ülikoolid, kaasa arvatud Saksa ülikoolid, selle tõuke andsid, aga ilmselt muidugi ka inimesel peab endal midagi sees olema. Luule ei tule niisama ja koguni võiks öelda, et riigiasjad võtsid palju aega ka ära, aga tema kutsus oli ikkagi ka siis luule ja muidugi väga tähtis, et see oli emakeelne luule, aga olgu öeldud, rootsi ajal tuli juba meile eestikeelne luule tuli joonule, juhuluule on tuntud ja see on ka ikka väga oluline moment Rootsi ajast natukene rohkem, hiljem aga koguni julgeks öelda, et selline luuleharrastus kõrgete riigiametnike juures aga ka teaduse harrastussüte oli ju ka ikkagi kaaritud mees kogunenud oma aja kõige haritum rootslane üldse ja mitte juhuslikult ei olnud kuningas kuningakasvatajaks võetud ja mitte juhuslikud kuningas ei andnud talle siis sellised volitused sütega koos siiski Orošarl jälg kuulub ikka ka Eestis elanud tähtsate kultuuritegelaste ringi. Kas rootslaste teadvuses haaramas fakt, et nende luulele mingil määral pandi alus Tartus ja Tartu lähedal ühes mõisas võib öelda niimoodi, et seitsmeteistkümnenda Andy ja siis selle suurima või täh ühe tähtsama luuleteose ikkagi poeemi kirjutaja, et see siin elas ja nemad peavad igatahes sharnielmi rohkem kui meie peame, nagu ma võisin kogeda. Kui tähistati tema 400 ndat juubelit, peeti kaks päeva teaduslikke ettekandeid ja mul oli siis au, tähendab, paluti, et keegi ikka räägiks ka teemal säärnielm ja Tartu, kuna sellest Roosevelt ja jälle väga vähe.