Kui vaadata, siis näiteks see foto on küllaltki omapärane ja haruldane selles suhtes, et siin on raekoja platsi pildistatud ja selle peal pole veel kõiki raekoja platsi hooneid. Näiteks see, mis on praegu Hoiupangahoone, see on siit puudu üle jõe, paistab hotell Bellevu, ma ei ole teiste kogujate käes mitte näinud, et selles suhtes on see üks haruldasemaid. Või siis jällegi teine pilt mis on meil siin ees, kus on pildistatud Emajõgi. Aga see on see kujutatud seda paika, kus praegu restoran kaunas on. Ja siin on näha nagu üks jõeharu see, mis on nüüd härra täidetud Emajõe kaldalt korrastatud San eelmise sajandi kusagil kuuekümnendatel aastatel ja samas oleks siis selle koha peal ja siin on see koht, kus see Holm oli ja Holmi tänav ja nii edasi, need on väga haruldane võte täidetud oli, ta oli juba siis, kui see pilt on tehtud, ainult et see niisugune supp, jõeharujõe sopikene on selle pildi pealt nähe. Ja fatan vana sadam 20 aastat umbes jah, umbes 130 aastat sinuga fotosid ja postkaardi, mis isegi geograafia algpäevadeni välja küündivad. Aga nii nagu tolle fotodelt, et mis meil praegu vaatasime, kus on harujõe otsakil nähe, paistab vana pritsimaja, aga selle kohale ehitati uus pritsimaja mis on ka neid rahvasuus nagu vana pritsimaja, sest et vana pritsimaja veel pritsima oli, ennem selle koha peal. Praegu on, on selle paiga peal. Just lammutati mõne päeva eest ära tribüünid, mis oli sellest suurest pikast sotsialistlikust ajastust doosil Taali tartlasena sõda, hakkamalt voolu peale oli ujuvsild siis oli kivisild siis vabadussild, kolm silda oli enne sõda ja nii nagu sõda ikka on. Et kõigepealt K4 talitavad ära silla talitavad ära teed, et neile ei saadaks järgi ja kõik need sillad hävitati 41. aastal 41. aastal püstitati ajutine puusilda hoone ette, mis see küll väga paljudeks aastateks võttis veel ühe sõja vastu ja hävitamise, aga muide, taastati 41. aastal. Mõne päeva jooksul liikus üle vabadussilla, on näha, et ta väga palju kannatada ei ole saanud näha, nimetatud otsustasin tulis karkude peal ja järgmine aasta sakslased tekitama puust ja kolmandal aastal betoonist ja neljas aasta lihtsalt õhku. Kui nüüd 41. aastal Vene väeosad taganemisel lasid Kivisilla õhku ja jäi alles allunud raekojapoolne kaar siis sakslased ära minnes taganedes lasid ka, lasen õhku teise poole, jah, jah, selle kaare teise poole keskus oli ammu hävinud ja siis ülejõe kaar oli, oli ka varem viinud. No lihtsalt häbi on mõelda selle peale, et nii palju aastaid oli sõjast mööda, kui oli üks sild Tartus Emajõe peal tehtud nimetatud võidu sild, sest kui see sild härja tänava otsa juures valmis sai, siis ajutine puusild noh, mis nii väga ajutiseks ei osutunudki, lammutati ja, ja siis läks veel enam kui kaks aastakümmet, et kui ehitati teine sildi, see, mis on ligemale kilomeeter pikk ja seal Annelinna juures ühendab Karlova linnaosa, võtame veel ühe olulise koha, Tartu linnas on leia mägi kui need teie fotosid vaadata, mis on kõige varasem foto sellest kohast? Varasemad fotod on, on vast siis, kui Riia tänav algas Kalevi tänavajoonelt ja ühel pool nurga peal siis vasakut kätt, kui mäkke hakata, tõusma oli tütarlaste gümnaasium, muuhulgas millises. Kõik see mägi oli täis väikeseid majakesi, selle paiga peale ehitati kaitseliidu. Ja millele nurgakivi panekust kolmandal septembril sel aastal möödus just 50 visanud. Orgi ka sellest panekust on siin foto olemas laua peal. Järgmine foto sellest suurest võimsast maast järgmine foto on, on see, kui, kui see maja on valmis selle 40. aasta ja siis õieti tema kaitseliidult ära ja nimetati töölismajaks. Enne seda oli töölismaja tähendab samas asunud. See põles ära 41. Tauli väikseks jäänud, aga muide, 41. aasta sellest suurest sõjatulekahjust põles ta hoopiski ära. Ja siis on ka sõjatulekahjus põles ära. Töölismajaks ja meie ees on foto, kus on ta taastatud, saksa staap asus seal ja katusel on nähe sarikate pärg, siis on haakristimärgiga see. Aga muide, olgu siinjuures öeldud, et sakslaste ajal valdavalt ehitustöid tegid Vene sõjavangid ja siinjuures kohe juurde jällegi et pärast 40 neljandat aastat valdavalt ehitustöid tegid saksa sõjavangid. Pärast sõda sai siis see põllumajandusülikooli praegune hoone uue omaniku, kes seal pärast sõda oli selles hoones sisuliselt jällegi põlenud, siis on ühed fotod, kus on seal pandut väljas sadakond valget puusärki. Need olid laibad, mis olid välja kaevatud Tartu lähedal Nendelt tankitõrjekraavi haru kraavist. Sest et kõik, mis oli suures kraavis, need sakslaste taganemise eel lasti Vene sõjavangidel välja kaevata, ära põletada, aga unarusse jäänud aru kraavist. Hoone oli veel varemetes, kui oli need puuseri seal väljas. Niisugune pilt on mul silma ees ja säilinud nõukogud ka. Nad olid pea fuajees, trepikojas ja mujal ja siis oli seal looma, kas instituudiga hoone ühes tiivas ja siis kui ülikool läks kahte lehte, tööd tuli põllumajanduspandi eraldi, vot siis tuli sellesse hoonesse pandi sisse põllumajandusakadeemia ja valdavalt oma teadliku elu. Olen ma ikkagi seda põllumajandusakadeemia nime all tundnud seda hoonet, aga nüüd on jällegi kaitseliidule tagasi andmine päevakorral ja ühes tiivas on kaitseliidus sees ja kaitseliidus Snap sees selles hoones te nimetasite need tagasiandmise protsessi. Olete nendes aktsioonides ka hallate Eesti pidi seotud, mis otsapidi ma olen olnud nõunik konsultandina, kusjuures minule abiks on olnud minuga. Olgu märgitud, et suviti tänava ühe Loone tagasisaamise loos on suurt osa etendanud foto, kus Rebase pataljon marsib välja Treffneri gümnaasiumist ja selle taga on just seal 44. aasta suvel ja selja taga paistab see hoone just enne põlemist. Täpselt sellisena, nagu ta siis oli, ja vaidlusi, et kas ta oli niisugune korruste arvuga või teistsuguse korruste arvuga võtab sellise dokumentaalse foto nägemine, lõpetame need vaidlused ära. Või sellegi niisugune moment, et 18. augusti mitu venekeelse elanikkonna ajalehes Ruskega sööta avaldati materjalid ühe vaidlusaluse suure tüliõunaehitused kohta või hoone kohta põetajana üheksa, 10. Ja ekslikult olid pandud juurde hoopis teiselt poolt jõge. Ühe teise hoone hotell Belle vu. Enne põlemist ja pärast põlemist need varemed. Kuid need varemed olid tundmatuseni muutunud, sellepärast et see hotell Belle põles 41. aastal. Aga need varemed olid teinud läbi veel ühe sõja ja sõjas on nii, et varemed on nagu kindluseks ja nad alati pakuvad varju, aga kus on varjul keegi sealt püütakse hävitada või välja lüüa ja mina astusin selle koha peal vahele, kirjutasin selle vastulause. Viisin toimetusse enam kui 100 fotot, selle hulgas kaks puugrabüüria, võtsin oma koduseinalt ja näitasin, et kuidas ikka niisuguse asjaga saab eksida ja siis ajakirjanik ütleb, et maja elanikud viisid eksitusse. Maja elanikud on huvitatud sellest, et omanik lisaks tagasi, et nad jäävad sinna korteritesse edasi. Mina ütlesin ka ajalehes ja see ilmub nüüd eeloleva neljapäeva numbris koos kolme fotoga, mis paneb selle asja nii paika, et ei ole mingisugust taganemisteed, et ma ei, ei lähtu sellest seisukohast, et kus see juriidiline õigus on, need, kes saab nüüd selle maja tagasi, kes ei saart tagasi võtma, lähtun ajaloolise tõe seisukohast. Nii see asi oli, see on see maja hoone ja, ja selline oli tema põlenud, selline oli ta enne põlemist ja seda ma ei taha, et oleks Vassitud ja ma vaataksin seda lihtsalt pealt. Aga nüüd üldse rääkida viimase sõja sündmusi. Tartu sai kannatada. Ühel korral tuletame neid asjaolusid meelde nelikümmendüks, kes põletas, käis, rändas, kes kaitses, kuidas siis seisale. Ma kõigepealt ürutaksin ütlema, et Tartu sai kannatada sõjas viimases sõjas. Ja ma ütlen kohe, kuidas see siis nii oli. 41. aastal oli üks massiline Tartu hävitamine ja väga barbaarne hävitamine. Sest et kaks nädalat seisis rinne Emajõe joonel, raekoja pool jõge, oli, oli Saksa väed ja teisel pool jõge olid Vene väed ja kaks nädalat toimus siis suurtükiduell vastastikku laskmine peale selle oli veel ülejõe linnaosas nimetades kolmandaks linna jaoks. Seal olid veel läti miilitsaüksused, kes süsteem massiliselt süütasid mõju. Ja veel peab mainima seda, et raamatusse tulin. Praegu on ära toodud tekst, kus muste langemisel saksa vägede kätte. See oli väegrupi juhataja Telefonogramm kõrgemale rinde juhatajale kus ta avaldas rahulolematust taganevat vägede vaatajate peale, et nad piisavalt ei hävitanud Tartut ja lasid sellisena sattuda sakslase käte sees 41. aasta kohta, nii et linn olid tohutult hävinud, kuid seda oli ikka veel vähe. Mis puutub 44.-sse aastasse. 44. aasta 25. augustil algas tormijooks Tartule, enne seda oli tohutu suurtükiette valmistatud. Tulid tungiti linna Viljandi maanteed mööda Riia maanteed mööda ja Võru maanteed mööda korraga. Ega sellest lahingust mõllust on pärit minu kogus. Üks pilt, kus on Riia maanteega, ristub raudtee viadukt, õhku lastud ja n armee väeosa tungib linna. Seal on puude varjude järgi saab isegi kellaaja paika panna, millal toimus taamal põleb Pauluse kirik ja poeg naasium, kus vahetult muidugi enne põlemist oli Saksa sõjaväelaatsaret, siis tollel päeval põles tuv küünal. Ja muidugi väet forsseerisid peaaegu et Nõukogude väed Emajõe ja tungisid õhtuks teise linna serva välja lennuvälja, nii. Aga mis nüüd sellele järgnes? Tartut prooviti 10, kolm korda tagasi vallutada sakslaste poolt ja osalt see isegi õnnestus. Vahi raadi ja, ja nende linnaosas tungisid väed sisse viiendal septembril, kui 25. augustil võeti ära Tartu Sis, viiendal septembril alles läks põlema rahva seas nimetatud Raadi loss Raadi mõis, kus oli Eesti Rahva muuseum ja hävisid paljud hooned. Aga kujutame ette, kui oleks Tartu õnnestunud sakslastelt tagasi võtta sellest tohutu hävimise hinnaga. Ja siis me ju teame, lõpptulemuseni, jäid Vene väed võitjaks siis art oleks tulnud veel ükskord ära võtta, kas siis enam midagi oleks järgi jäänud, sest et praegu on teada, et 64 kuni 66 protsenti tartust hävis 41. 44. aasta sõjamöllus. Aga nagu ma enne ütlesin, et Tartalis veel üks kord, see oli, see oli barbaarne hävitustöö sest et kui hakati Tartut nii põhiliselt käis varemete lammutamine töötajad jõuga jõuga sirvega, kangiga kõigega, mis kätte juhtus, kaasa arvatud kooli õpilased anti tohutut taastamist, tunnitega tuli peale tööaega teha ja köitega veeti varemete ümber ja tehti muruplatse sõjahaavad likvideerida. Kuid selle juures saksa sõjavangid kõigepealt hakkasite, lasti neil teha neid hooneid korda mis olid vähem kannatanud, seal efekt suurem, sai rutem hoonete kätte ja selle järel juba siis nii-öelda uks täielikult maha põlenud hooneid. Aga kõige selle juures jääd alles üksikud tugevad varemed. Väga paljudes hoonetest ümberringi olid siis nagu tasandatud varemed, muruplatsid, muruplatsid ja muruplatside tehtud. Aga siis tuli niisugune raske moment, et Saksa sõjavangid, sõdurit lasti valdavalt ühekorraga järsult kodu ära. Ja siis kuivõrd oli näha, et aastaga suudetakse nii palju taastada, kahega, nii kolmega, nii, ja oli tehtud viiel viisaastakul, Taanid ja nüüdsed tööjõud valgus siit, Tartust, vaata ka teistest paljudest Eesti linnadest ja ka mujal ja Euroopasse koju. Ja oli oht, et plaanid jäävad täitmata. Et ülemused saavad vastavaid ja pandi töötajatele peale tööaega tohutut jällegi taastamistööde tunnid ja needsamad üles jäetud paljud, paljud paljud väga Toredat, väga tugevate müüridega ja ja mitmedki neist oleks olnud arhitektuuri mälestusmärgid. Rebiti maha, rebiti maha, tasandati ära. Ülemused lõid rinna ette, rusikaga vastu rinda, plaanid olid täis. Mis see plaan oli? Ega mitte ülesehitusplaanile. Plaan oli varemete likvideerimise plaan ülesse jõudnud ehitada maha ja plaan oli täis. Mis hoonetest teil praegu veel rohkem kahju on, et sellesse osas kas või veteran arestitud loomakliinik, kas või kalurid tänavas, linna Hoiuühisus ja ja sealsamas kõrval jällegi aurulaevad tänavas naiskäsitööselts Vanemuises all oli? Tiitsunoodi äri oli selles majas ka ka väga kahju on ikkagi veel tagantjärgi Vanemuise teatrisse kontsertsaali hoonest 1000 906. aastal ehitatud Armas Lindgreni projekti järgi ja 39. aastal Matteuse linnaarhitekt Matteuse projekti järgi laiendust, nii et te arvata, et ka Vanemuise meerid oleksid nad väärt seda, et neid hakata uuesti üles ehitama ja ma arvan, Vanemuise varemeid oleks tulnud üles ehitada. Te mäletate, siis ei tahtnud, ma mäletan seda suurepäraselt. Minu algkooliaastad möödusid seal sageli. Sageli, kes sai käidud nendes kesksete käikudes ja, ja tutvutatava keldritega ja ja saaliga ja, ja muide, seal pöördlava all oli päris kõige tavalisem pumbakaev jäänud ilmselt mingisugusest vanast hoonest või vanast krundist sinnapaika jäänud ja mul on need kõik värskelt silmade ees. Ühe koha peale veel kaks korrust oli, kellelt seal keskete oma keskkütteruum ja isendit elavalt tuleb silma, et mitte tartlastel on võib-olla huvitav kuulda, kas on hooned, mis oma esialgset kuju ja funktsiooni hakkavad tagasi saama, on kavatsus üles ehitada. Maarja kirik, mis 66. aasta augustikuul hakati otsast lammutama, lammutati maha kahekorruseline torniosa ja sellest Eesti põllumajandusakadeemia võimla just nädala pisut enam kui nädalapäevad, aga see oli Tamperes ülemaailmne kirikukogu, kus Tartu delegatsioon oli ja minu kogust võeti pildid, näidati ja loodetakse ülemaailmsele abile, et saaks kätte see ja saaks uuesti üles ehitatud. Maarja kirik mis ümmargused aastaid oli üks ilusamaid uhkemaid klassitsistliku ehitusstiili näiteid. Toetavalt nimetada seda, et, et Eesti üks tähtsamaid arhitektuuri mälestusmärke, Jaani kirik oma arhitektuuri ja ehituse poolest mis on juba osaliselt katuse alla saanud kooripool siis tunnustavalt märkima ka seda, et loodetakse ka kivisild taastada. Muidugi, siin on ka väga palju kiviga viskaja selles suhtes, et mis sellest diviisidest enam ja niimoodi vanemale põlvkonnale on ta ikka väga tähtis ja peale selle on, on ülemaailmselt annetatud ja baltisakslaste poolt annetusi tehtud ja need on, need on sihtotstarbeliselt. Ta ütles, et neid ei saa kasutada mitte millegiks muuks otstarbeks kui kivisilla ehituseks ja lasen appi. Ettevõtmine on nii palju vilja kandnud, et minu andmetel on rohkem kui pool raha kivisel ehituse raal koos ka. Et taastatakse ka ja eelistatakse kus hambaid. Ja muide peabki ütlema, et augustikuul said. Taastamise komitee põhikirja kinnitamine vabariigi valitsuse ja Kultuuriministeeriumi poolt see on Tartu vabadussõja ausammas, mille, mis oli Kalevipoja kujutisega minu lapsepõlve mälestused on ka sellest ausammast olemas. Kus ma oma isa ja emaga seisan selle ausamba juures aastat viis-kuus tagasi hakati väga ägedalt. Ei olegi nii palju möödas, andke andeks. Kõigepealt seda ausammast taastama, kuid unustati ära, et see oli vabadussõja ausammas, millele antud professor Adamsoni poolt kalevipoja kujutis hakati taastama Kalevipoja ausammast, kusjuures igasuguseid ettepanekuid, et kalevipoja koguses Kalevipoeg põrguväravas ja niimoodi Kalevil ja, ja nii edasi. Kuid vabadussõja ausamba ennistamine, taastamine saab olla ainult ühene sama suurena samas paigas. Ja täpselt samuti nii, nagu ta oli. Muide see ausammast Aastal tohutu kampaania korras ja tellitud ettepanekutega kommunistlike noorte. Just nagu oleks nemad tellida ettepanekuid, levis seesama ausammas vabadussõja ausammas. Kui hävitati Gustav Adolfi ausammas, käivitati Villem Reimani ausammas, kui hävitati Tartus Pauluse kalmistul. Vabadussõja laste haudadelt uhke mälestussammas, mis oli pronksist ja ka oli professor Adamsoni loodud, mis sai selle eest ausammast vabadusse jaosandastest kalade pääst, kalevipoja kujutisega. Vabadussõja ausammas tõmmati maha. Oli mõne tunni pärast õnne või juhus viibida sellel õnnetuskohal. Kudestani maha tõmmatud. Tänavale ühe ehitusmaterjalide paasi õuele, seal ta seisis mõni aasta ja siis lõigati ta tükkideks enne seda, kui oli üks päri juubel, siis sõja ajal oli päri ausamba pealt pärg ära varastatud ja siis selle ope kussini projekteeritud ja tema poolt nii-öelda modelleeritud samba lambile, kalevipoja mõõgast valmistati Uusberg ja siis liikusid veel mingisugused jutud, et, et oli ta tükkideks lõigatud ja, ja just nagu oleks Kalevipoja pea olnud säilitatud. Ka mees rääkis mulle. Üks oli kogu ja et niisugune, et tal on olemas. Aga mina ise ei näinud, ta näitas mulle küll. Mõju, mis oli talle kaltsud all varjul ja ja praktiliselt surma ähvardusel hoidis ta selle alles. Tubli mees oli, aga, aga mina isiklikult ei ole näinud seda, niiet ta varati ümber viidi teatud, noh, mõnel mõningatel andmetel oli ka mees olemas, kes olevat nagu viinud metallina Tallinnasse. Aga vahel on nii, et need on need jutud, kõik ei tarvitse tõele vastane vastata, sest jaanuaris oli mul kohtusin mehega, kes arvas, et, et liiguvad jutud, et ta kuskil on ühe tehase õue peale pandud, et kaevu varjule ja et kui ma üles sulab, et siis peaks tegema uurimistöid. Aga kahjuks ei ole mulle midagi teatanud, nii et ka see legendiks ja ja ka legendid, et teda on viidud laevaga. Üle nii, et arvata võib, et ta hävitati, ära läks valuks. Ja muide, ega, ega võimalus võimatu ei ole, et et ta võib olla valuna pronksivaruna Riia mäel seisnud Lenini sees, nii et see kõik on võimalik. Teil on üks foto ühest skulptuur grupist, mis seisis mäed ja mis on nüüdseks ka adunud praeguse ohvrikivi ja groti vahel oli eelmise sajandi 1880.-st aastast kuni 83. aastani üks pronksskulptuur. Need ausamaks ei saa nimetada ja see oli niisugune. Nimetati teda father, rain, isake Rein. Ja see oli vanamehes kuld, pronksskulptuur ja selle vanamehe istuv riistu vanamees ja kolm väikest poissi oli seal skulptuuri nii-öelda moodustas selle skulptuuri. Ja 1883. aastal vene üliõpilased lasid selle skulptuuri õhku. Ja ettekäändeks oli see võib põhjuseks toodud, et et just nagu saksa üliõpilastele oli sellega liiga palju tähelepanu osutatud, et nende skulptuur sinna võimutsema pandud pärast oli muidugi olnd õiendus ja kõik ja jäid ka nagu oponendid rahule. Et seal jutud. Father Rein, et see on Reini jõgi ja kolm poisikest kolmusele, jõe lisaaru. Ja nii nagu on üldiselt teada, et skulptuur lendas ausalt maha selle lõhkemise tagajärjel ja iseenesest jäi terveks, jäi vigastamata ja seda hoiti aastaid alles ülikooli klassikalise mõnedes muuseumi ruumides, kuid 18.-na aastal viidi Moskvasse. Arvatakse, et tookord oli sõjaseisukord etta, valati ümber kahuriteks. Nii et jällegi üks, üks kaotus Tartule. Mis on, ütleme viimase 10 või 20 aasta suurim kaotus Tartus? Ei oska isegi niimoodi öelda. Kahju muidugi sellest, et väga palju tüüphooneid ehitati Tartusse ma mõtlen, noh, näiteks see ala, kus on silmakliiniku vastas kolm plokkidest maja otse selle linnaarhitekti Arnold Matteuse projekteeritud kor ratsioon Ugala hoone kõrvale, mis on ettearhitektuuri, mis täis arhitektuuri mälestusmärk. Aga, ja samuti Kalevi tänavas kesklinna lähedane, aga samas peab ütlema, et, et Tartu isegi startusteks mõnevõrra isegi paremini kui mõnes teises linnas. Sest et kesklinna Nende õnneks jäi välja ehitamata ja seda ehitas praegu välja ja ehitatakse tõesti Jaan projektide järgi ja oma näeluseks. Muidugi mul on väga kahju, et sõjas hävis Tartu klassitsistlikus stiilis tohutu ilus kaubamaja vene kaubahoobiks nimetati ta selle hoone tõttu. Enam kui 120 sammast oli selle hoone ümber ja, ja selle hoone tõttu on Tartut nimetatud Emajõe Ateenas ja nii on lausa arusaamatu, miks, miks saun lammutati peaaegu vahetult pärast põlemist. Siis juba 41. aasta 41. aasta sõjamöllust põles ja septembrikuus oli juba lammutatud. Aga fotod räägivad ka sellest, sest et taimed on pildistatud päris mitme külje pealt. Ja kui ma neli aastat tagasi kirjutasin kaubapõlemise puhul Läänes siis ajalehe toimetuses oli mees ja ei, see asi ikka nii ei olnud, et hävitati samal sügisel. Sest tema lapsena seisma kanalil jõepoolses küljes ühes kaupluses? Jah, see oli niimoodi, keldrikorrusel jäid ta tugeva kallaku peal on ja, ja seal oli poolkeldrikorrus ja mõnda aega tõesti mõned kauplused töötasid, võiksid töötada ja nii et õigus on meil mõlemiseni ja mitte midagi ei ole öelda.