Ah, või kõigile, kellele merendus on südamelähedane. Täna oleme merejuttu puhumas Tallinnas tollibaaris, õllekruusi taga on. Sajandi suurteos eesti mereleksikon nägi ilmavalgust. Merisaade ahoi läheb Eesti merelaevanduse eestkostel. Meie saade on täna kolmeseltsis nende meeste seltsis, kes on väga lähedalt seotud just äsja ilmunud ja esitletud Eesti mereleksikoni ka, mida on kaua-kaua tehtud aastaid tehtud ja pea nüüd selgust luua, kuidas ja mismoodi niisugune unikaalne teatmeteos ilmavalgustmägi, kuidas ta teoks sai. Mereleksikoni juhtivtoimetaja härra Olev Luhaveer, aktsiaseltsi Siiemm esimees, kapten härra Uno Laur, muuseumi asedirektor härra Jaak Samment, härra Uno Laur on ka mereterminoloogiakomisjoni esimees, nii et see on vist väga tähtis komisjon kogu selle mereleksikoni siinjuures. Sellest kõik algas, idee tekkis meil juba ammu ja komisjon loodi 1973. aasta alguses meremuuseumi katuse all meremuuseumi direktori käskkirjaga ja siis me käisime seal toos kord kuus, vahest harvem, vahest sagedamini ja arutasime igasuguseid asju mereterminoloogia alal, sest süda valutas ikkagi eesti merekeele pärast ja vahepeal tulid olümpiamängud, muuseum pandi kinni, Meie tegevus soikus. Ja uuesti siis elustusse pärast olümpiamänge ma ei mäleta enam täpselt, aga vist 81. aastal veni käis koos meie komisjonis entsüklopeedia toimetaja Henn Allikmaa ja ma siis eksisin mitu korda, et oleks vaja hakata tegema mereleksikoni. Tema oli niuke vaikne mees ja suud minagi rääkinud ja, aga võttis ilmselt selle teadmiseks ja ükskord, kui me järjekordselt koos olime. Küllap see oli, sest 83. aastal eks siis vaikselt äkki ütles, et jah, kirjastus on õhus merel leksikoni tegema, siis õiged peale sahti läkski, sest noh, ilma kirjastused ei olnud suurt mõtet midagi peale hakata. Siis käisime kirjastuses ja proua Rautitsi juures, kes võttis Kaaesse väga tõsiselt ja südamega tema siis otsisime välja toimet. Saan siin ole. Meie kõrva ütles, et see on see poiss, kes selle raamatu valmis teeb. Noh, ja nii ta siis läkski, lõbuks. Mäletate, need algusaastaid, mida see komisjon kõigepealt arutas olite mures küll eesti keele merealase terminoloogia pärast siis tol ajal aktuaalne oli. No ma mäletan, et üks esimesi töid oli Heino Kuivjõgi Eva manalamees tõi meile terve hulga purjelaeva jooniseid ja siis me hakkasime neid seal klassifitseerima igalühel nime vanem. Meie hulgas oli Aga kahjuks juba meie hulgast lahkunud tema tundis väga hästi purjelaeva, kõiki neid tuhandeid osi, mis seal leidub ja avaldajate enam selliste meil elavate kirjas leidus. Kes sellise asjaga veel toime tuleks, mis Rossuisse puudub, siis ta oli tõesti väga huvitav inimene. Ta ütles, et tema isa oli uurinud sugupuud ja jõudnud Välja Balthasar russo veel, nii et selles suguvõsas pidi ta olema isa, oli tal baltisakslane, Riia merekooli direktor, see juba vanema mehena võttis inglanna naiseks ja kui me siis Herman trussade käest vahest küsisime, kes tema siis on siis ta ütles eestlane Russelli kohta veel nii palju, et maailmasõja ajal, kui kui maailmasõja jõudis Riia alla, siis nad sealt evakueerima keerasid Soome kaudu Inglismaale, sest ema oli inglise kodanik. Ja 19. aastal, kui vabadussõda veel käis ja aurulaev päev see oli, toovad sõjas saagiks saadud Nõukogude Liidult või mis ta nimi oli selle laevaväe rooli siis ära ja see perekond, prussovi isa kutsuti Tallinna merekooli direktoriks, 19. aastal avati Tallinnas seal merekool Tallinnas polnud kunagi merekooli olnud. Oli olnud mitmel pool, aga mitte Tallinnas ja Narvas oli olnud merega Narva kohal olid evakueeritud Tallinna ja siis avatigi 19. aasta sügisel merekool ja selle direktoriks kutsuti siis russo ja Edmund Russowne jutustanud, kuidas nad siis selle kaubalaevaga tulite meeskonnaga Tallinna 19. aasta sügisel ja isa sai siis esimeseks Tallinna merekooli rektoriks. Kuin tol ajal oli direktor muidugi muidugi russo oskas väga palju keeli omavahel nii üteldes skul mainis, et on tõlkinud 13-st keelest. Mõtlesin, et keeled siin olid tal kõik selged, aga jälle selle siis veel hollandi flaami ja ma ei oska neid üles lugedagi, aga keeled tark oli ta suur. Samal ajal oli ta väga tagasihoidlik inimene kuskilt esile tükkinud, aga tema teadmised olid muidugi võrratud ja ilma selle meheta. Ma ei tea, kas oleks üldse mereleksikoni saanudki vähemalt mitte sellist, nagu see nüüd sai, feik selle purjelaeva osadega. Sellest võiks rääkida kapten Leemet reisilal Tallinna kapten, palju aastaid tema käis meil ka raevu kuni surmani ikka meie koosolekutel istus vaikselt nurgas, aga kui ta midagi ei ütle, siis see oli autoriteetsel öeldud ja see oli siis ka seadussaarlase moodi ütlemine, oli nii tähtis, et kõik seda aktsepteerisid ja kellest ma tahaksin rääkida, see oli armas Luige tuletorni mees. Juba enne sõda eesti ajal ehitas tuletorne ja uuris neid ja tal oli tohutu kogu üle maailma kõikidest tuletornidest ja muidugi Eesti tuletornid, see oli tema erialailma, temata poleks meil vist raamati Maduledamineta välja tulnud. Kahjuks on ka armas Luige juba metsakalmistule viidud. Nii palju aega võttis, et ja 83. aastal, kui me seda tegema hakkasime eks meil, käsikiri oli põhiliselt valmis juba 88. 89., aga see toimetamise töö ja siis need poliitilised sündmused, mis siin vahepeal toimusid, need lükkasid asja muidugi tugevasti edasi. Ja võiks öelda muidugi, see oli ka väga hea, sest kui me oleks ta ikka teinud valmis 80.-te aastate lõpus, siis raamat oleks olnud hoopis teist nägu. Praegu sai, eks seal ole praegugi sees igasuguseid, kuidas öelda roosa varjundiga asju ja, ja selle pika tegemise peale paljud asjad muutusid vananesid, aga lõpuks on ta valmis ja niisugune ta on, nagu ta on ja loodame, et sellest tuleb ikkagi kasu meie noorsoole ja tulevastele meremeestele. Jaga praegustele. Praegu kõneles kapten Uno Laur, aga nüüd palun teid, juhtivtoimetaja Olav Luhaveer, te tulite meremeeste sekka ju pisut hiljem peale kaheksakümnendaid aastaid? Siin nagu öeldi, proua RaudDid saatis mind meremeestele appi, ma täpselt ei mäleta, see võis olla 84. aasta lõpus või, või isegi 85. aasta algul. Ja tema siis sellised sõnad andis mulle kaasa, et aita meremeestel artikleid kirjutada, sest need on mehed, kes paljud ja Padov, kes ei ole ju autorid, kel puuduvad igasugused kogemused, kuidas tehakse teatmeteost? Kuidas peab seal sõnaseadmine olema, kuidas artikli ülesehitus ja nii edasi. 23. september 1983 tulid kokku Kuivjõgi Luige Russo, Kask, Luha väär, Palk, Leemet kull Allikmaa, pärna naaberhunt, samm. Nii teeme paranduse ja et 83. aasta lõpupoole ja siis üht-teist on tõesti paberile pandud, kuna ma olin enese juba töötanud küllaltki kaua, pidasin ennast juba päris professionaalseks. Siis ma hakkasin nüüd Mehises õpetama, kuidas artiklit üles ehitada, kuidas defini meerida, kuidas panna see info pingeritta, et tähtsam ikka eespool ja vähem tähtis, lõpupoole hakkasime 85. tegema, ma tegin meestele nõndanimetatud proovi toimetamist ja siin eriti vist Uno Laur oli, oli see, kes mulle hästi palju artikleid tõi ja siis nende proovid toimetamise käigus, siis saime ka selgeks, millised peaksid olema leksikonis lühendid. Lühend tuseks kasutatakse tavaliselt ikka kõige levinumaid saanud teha, kuigi me võtsime väga palju üle, siis ka nendeks ene lühenditest. Siiski me otsustasime ka endi jaoks spetsiaalset ühendit merelised. Selleks oli meil suureks abiks keeleteadlane Rein Kull keele Kirjanduse Instituudis ja niimoodi siis toimetamise lahti läks ja ametlikud tellimislehed minu andmete järgi saatsime välja 86. aasta teises pooles. Aga tõeline käsikirjamassiiv, lõpuks ikka 88 89 maas, sirvisin nüüd oma vanu märkmeid ja sealt tuli välja mul üks väga huvitav narkus käsikiri anda trükikotta märtsis 1991. Ja nüüd meremuuseumi asedirektor Jaak Sammet, mereleksikon on ju igapäevaseks kõneaineks, sisuliselt olnud meremuuseumi rahva seas raisa käis, läbisid selle saamisloo puhul see sõna mure natukene lisaks juurde, mis murega siis tegemist oli, seda aega meelde tuletame. Tosin aastat tagasi oli käimas hoogne venestamisaeg, kui otse välja öelda, eriti merenduses ja merekeel eestikeelne ametlikult ei olnud enam käibes üldse. Laevadel oli riigikeel, oli ametlik keel, eks tegi paljudele vanematele meremeestele ja miks mitte ka merenduses loolastele tegi, muretse Eesti meremeeste järjepidevus, põhiterminoloogia ikka kaob väga, mis sõnu nad siis oma erialal rääkida saavadki, vahepeal oli liiga pikk auk, oli vahele jäänud mitu aastakümmet ja küllap see, see põhi mure oligi. Sümptoome nendest muredest, mõne näite siin härra Laur tõi nende meeste suu kaudu, kes aitasid seda leksikoni koostada, mida nad tegid, kust nad selle sõnavara tõid. Aga oli ka midagi niisugust tol ajal, mis kohe käega katsutav oli, et mida enam mees tavainimene osanud mereterminoloogiast sõnu kasutada eesti keeles. Meremeeste sõnapruugis tulid kadunud kõige tavalisemad sõna- asendunud triviaalsus venekeelsete väljenditega. Näiteks sildumin oli Smardovkad ja c5 oli Assad ka ja ei tea, mida asi ei olnudki selles, et neid sõnu ei olnud või et neid sõnu ei teatud, ei seal mingisugune Muvandumine ja lohakus, keele lohakus kõige otsesemas mõttes ja mina olen seda alati püüdnud vältida ja ka teisi korrigeerida, veerida ja ka selle peale siis tol ajal sugugi hea pilguga ei vaadatud. Ega siis see meie komisjon ongi, see oli meie oma initsiatiivi ja keegi seda polnud heaks kiitnud ja, ja vaevalt et seda ka üldse soositi, aga nii ta läks ja oma kangekaelsus, aga me ikkagi jõudsime nii kaugele, et see raamat on siin ja, ja nüüd oleks vaja seda propageerida ja rohkem ja neid Teadmisi noorte õppivate meremeeste seas just levitada. Ma loodan, et merega oli õppejõud, seda ka teevad. Varem sai nimetatud ka neid inimesi alates Russolist, kes andsid oma panuse, oleks tõesti millegagi asendada olnud kapten Konga jäi veel nimetamata siin ja kindlasti mitmed teised. Tahtsin toonitada, et kui Armas Luige oli näiteks kirjaväes, temast oleks trükisõnasse päris tubli jälg jäänud nagunii siis edundrussovi poolt imeti Koonga poolt ja mitme teise poolt niisugust jälge trükisõnas ei oleks ilmselt üldse ainult kui nad poleks sellesama infopagasi paigutanud mereleksikonis väga suure osa sellest kindlasti ja see kuuleb mereleksikoni plusspoolte hulka vaieldamatult praegu. Kui me plussidest peale hakkame, kas me miinustest räägime, seda me kokku ei leppinud varem nagu juhtus, aga küllap neidki tuleb siin juba. Uno Laur ütles, et mugandati sellest rahvaste sõpruse keelest, fotoka ja muud. Aga sellest samast keelest tungisid eesti keelde sellised sõnad, mida me ei teagi, et need on Russitsismid ja mis tõrjusid välja eestikeelset vastet. Näiteks tuli meil eesti keelde majakas, kuigi eestikeelne sõna on tuletorn, trügis sisse meile lõhkuja, kuigi eestikeelne sõna on jäämurdja. Ja muidugi rääkimata sellest jamslikust praamiliiklusest ja reisipraamidest. Nii et 50 aastat oli liiga pikk aeg. Aga ennetades üht küsimust, et miks me uudime, mõtlesime selle raamatu välja anda tolleaegse ene Hiiumaal, siis miks me ikkagi nii kaua olime seal meremuuseumid? Igal asi on selles, et tol ajal oli ikkagi väga kõikvõimas mees, seal ene eesotsas Gustav Naan ja meremehed teadsid, et kui me nüüd läheme kohe sinna ene tee Varlases hakatakse meile dikteerima tingimusi ja noh, näiteks ma toon niisuguse näite, et Gustav Naan-il ei olnud sellist terminit tema kõnepruugis nagu Eesti vabadussõda. Aga meie rääkinudki üldse millestki muust kui Eesti vabadussõjast. Ja kujutage nüüd ette, kuidas me siis oleks omavahel kokku leppinud ainsas terminis ja kuidas rääkida Eesti vabadussõjast, nii et seda ei nimetatud Eesti vabadussõjas. Pärast me nimme ma ütlen nimme, hoidusime võimalikult kaua meremuuseumi teema alla ja me panime ka, vähemalt siis, kui mina sinna jõudsin, panime kirja ühe väga tähtsad põhimõte. Meie ei ole ene majanduslik väljaanne, meie oleme iseseisev väljaanne. Ja pärast, et me võtame küll jänesest üle asjad, mis meile sobivad, no ütleme, kasvõi need lühendid, ma mainisin juba metoodika artikli üles sõitmise metoodika, aga minule on iseseisev ja meie ei taha alluda ene diktaadile. Peale selle on meremeestel on oma kindel kõnepruuk. Näiteks teatavasti ei ole laevas näiteks köisi, aga kuumeestel on köied täitsa tavalised asjad, eks ole, meremeestel on traditsioonilised nimed, mida nad on sajandeid kasutanud. No näiteks on olemas niisugune koht Kaug-Idas nagu malaka kuulsal malaka väina ene millegipärast võtnud omaks malaka malaka väin malaka pool ja kui me nüüd ütelda, et malakas on see, mis on minu juures kõrval vedeleb ja malaka on see, kust nemad ümber sõidavad, no siis ei saa ju neile pahaks panna, kui näiteks selle käsikirja tõin, ene toimetusel oli ene keeletoimetaja Annelis Lember, tore inimene. Ja siis ma andsin talle üle meremeestepoolse niukse soovituse, et niuksed, traditsioonilised nimed, mis on Eesti meremeeste tuntud juba eelmisest sajandist, et need jääks, siis nad ei tehtaks nii, nagu on kuuesenes arvamust ei peetud millekski, see paberileht visati esimesel võimalusel prügikasti ja ikka täiesti nii nagu ene nagu õigeks pidas. Raamat on ju päris raske, isegi esitlust ei ole veel nädalat möödas. Raadiosse minek pojaks saab veidi üle nädala, tähendab selle põgusa leitsimisega. Plusspoole peale võib kindlasti kanda veel illustratsioonide rohkus väga palju ka võrreldes entsüklopeedia köidetega Neeme jooniseid, fotosid erineva värvi kvaliteediga küll, aga siiski, mida veel plusspoole pealt nimetada, toredad on näiteks meremeeste suguvõsad seekord laevameistrit, sepad, kristjan, trollid ja mitmed muud on kenasti ära fikseeritud. Ma olen ise päris veendunud, et paljudel tekib ka avastamisrõõmu mõningate küsitavustega. Eks seda ole, leidsime seal omalgi juba olnud ja kindlasti kesa on tulemas ja ükskõik kui palju neid tuleb, ma tahaks teie selgusega oma arvamust avaldada, et asi vääris igal juhul tegemist. Siiski noh, niisugune veendumus tasapisi vormi võtma, et täiendusköide lisa tähendab täiendustega täpselt samuti nagu ta omaaegsel Enel oli see ole mingi uue asja leiutamine kolme-nelja aasta jooksul ütleme siis ongi saate lõpp käes võib-olla veel kord sellest praegusest 500 leheküljelises pahust võib-olla natukene üle või alla oleks täiesti omal kohal ja loomulik asjade jätk. Me jätkame juttu eesti mereleksikonist merest ja meestest ja kuuleme vana purjelaevamehe Konstantin Mooseri laule kail järgmisel laupäeval meie keskkavas kell 23 null viis. Oi, ma merekeelt käeliinud kauge linnade maid, paar muud mure ja laule, löön boot, lai. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.