Ahoi kõigile keskkonna nüüd südatalvel merd pole unustanud. Meresaade ahoi läheb Eesti merelaevanduse eestkostel. Täna kutsun teid piirivalvelaevale esimesele uues Eesti riigis ehitatud sõjalaevale. Meresaade hoian täna piirivalvelaeval piker, see on täiesti uus laev ja istume siin, ma ei tea, kuidas seda nimetatakse, see on siis nüüd mess või salong või kajuta ei ole selle laeva meeskonnaliikmetega ja ka piirivalve mereosakonna ülema asetäitja härra Jüri Kreek kes siis lubas või tõi mind siia teie juurde. Ja siin on siis piirivalve, laeva piker, komandöri vanem abi härra Jaan Rannamaavanemmehaanik, äre Jüri giga, Jaan, teine mehhaanik, härra Tõnis Trubetsky, olge kena, iseloomustage praegu nüüd seda uut kaevamis veel täiesti valmis ei ole, kus veel ehitustööd käivad? Laevu on tegelikult praegu väga raske iseloomustada, sellepärast et me ei ole ju laevaga veel sõitnud. Laevaomadused tulevad välja siis, kui laev on meres ja siis, kui ta juba ise liigub oma masinate jõul paeva ehituslikust küljest võib öelda niipalju, et laeva siseviimistlus on tehtud väga hästi. Mehhanismide ja muu koha pealt on kohti, kus seisa rahul olla, olete rahul, vähemalt sooja on seal sees ja suvel meil sees. Tüürimehena võin ma öelda, et laeva navigatsiooni aparatuur tuleb meile väga hea. Nagu öeldakse, et oleks olnud 20 aastat tagasi nisukene aparatuur kalalaevas, siis me oleks palju, palju põletatud lõhki tõmbamata mõned iseloomulikud andmed selle laeva kohta, niipalju kui me neid avaldada võime, sest ma ei tea, kui palju piirivalve avaldab seal väiksed riigisaladus, vest. Maailmas välja kujunenud tava järgi antakse iga aasta välja sõjalaevade riiklike laevade katalooge ja sinna põhilised andmed laevade kohta kantakse sisse, sest tegelikult on ju nii, et kui me tuletan meelde Nõukogude Liidu aega, siis me suurt ei teadnud midagi maailmalaevastikust ja kõige vähem veel Nõukogude laevastikust. Ja ma mäletan, oma meresõitude ajast oli suur pahandus, kui me Oslost ostsime kataloogi, kus ka Nõukogude laevad olid. Siin peaaegu läks asi väga, väga tõsiseks, sest Need andmed olid väga rangelt salastatud ja Nõukogude liit halastas neid põhiliselt omaenda rahva eest sest nende laevade andmed olid välismaal kõik olemas. Ka meie laevastik on seini kataloogis jäigaastame, anname täiendusi ja sel aastal välja tulevas kataloogis on ka pikeri andmed sees. Ma muidugi lisan, et mitte kõik andmed, vaid need andmed, mis on üldsusele teatavaks demokraatlikes riikides, on informatsioon kõige tähtsam, mis annab võimaluse kontrollida riste. Ja selge on. Tsiviilkontroll peab olema relvastatud inimeste üle. Ei, teisiti ei saa ja seepärast põhilaeva andmed ei ole salastatud. Aga on mõningaid asju, mida me ei räägi lõpuni. Nii, aga nüüd siis. Meil on laeva pikkus on 30 meetrit, laius 5,7, süvis tsirka poolteist meetrit, oleneb laadungist ja tagavaradest. Keskmine vee väljasurve on siis 88 tonni. Täitetagavaradega on ta muidugi rohkem tühja laeval on ta vähem pähe, plani teenitud kiirus on üle 24 sõlme. Ma just rõhutan, üks asi, mida päris täpselt kuskil ei öelda, on sõjalaevade kiirus. Kui vaadata neid katalooge, siis kõigil Ameerika ja teiste riikide laevadel on üle antud. Ma olen ise olnud Ameerikale päeval ja seal oli kasse üle ikka päris palju. Ja need on põhiandmed, laev on relvastatud, on kaks keskmist kuulipilduja, et üks suurekaliibriline, kahe toruga kuulipilduja sellel alal oma klassi jaoks on täiesti normaalne, korralik relvastus on võimalik vajadusel panna juurde. Noh, me kõik teame tänapäeval rakettrelvastus on väga lihtne, võtab mees õlale ja laseb ka meri, meri tüüpi, selliseid rakett, meri, õhk tüüpi, võib kasutada ka õhk-õhk tüüpi rakette, nii et see ei ole mingi küsimus. Võib kasutada tankirusikat kõige harilikum, mida praegu tšetšeenid väga edukalt kasutavad vene sõja vastu. Sihuke tankirusikas teeb iga laeva sisse paraja augu. Et relvastus on niisugune väga suhteline asi, seal laevale võib panna, kui räägime relvastusest, süvaveepomme väikeste kergete ümberehitustega on ta võimeline Camiinia panema, kuigi ta miinipanijaks on natukene väike. Kui teda korralikult ümber ehitada siis saab ta ka muid ülesandeid täita, aga ma räägiks parem hea meelega tema tsiviilvõimalustest. Ta ei ole üksi ehitatud kui nüüd piirivalve patrull-laev sõjalise iseloomuga laev vaid tema ehitamisel me väga täpselt siia põhjalikult jälgisime meie ülesandeid merel, mis on meile vabariigi valitsuse poolt pandud ja meie põhiülesanne on ikkagi inimeste päästmine. Ja möödunud aasta, kui me seda oleme teinud, näitab, et 60 70 protsenti mehe ajast läheb ikka humaansetele annetele, abi andmisele inimeste päästmisele. See laev on nüüd meie kevadest esimene kellega juba ehituses on arvestatud, et oma üks funktsioone on päästmine merel ja ka reostuse lokaliseerimist ülesanded. Nii et ta on varustatud korraliku kummipaadiga, mis inimeste päästmise juures vajalik. Tema kiirus on küllaldane selleks merekindlust. Kriitiliselt peaks olema väga korralik selles mõttes ja tal on võimalus ahtrisse asetada ka õlitõrje boone ja see on nüüd meie jaoks juba uudis selle klassi laevadel teistel või seda võimalust ei ole. Suurematel laevadel on küll, et teda on võimalik kasutada paljud eesmärkide saavutamiseks. Meeskond on tal küllaltki väike, tänu millele meeskonna elutingimused on korralikud. Ah, mis tast endast ette kujutab, näitavad muidugi, käigukatsetused on läinud juba ligi kuu aega mööda vettelaskmisest. Kahjuks. Seoses tehase erastamisega on praegu natukene nagu tööd keerdunud käigukatsetused nõuavad küllalt palju, selleks on olemas erirežiimid masina sisse etamiseks kõigepealt kai ääres väiksemate pööretega, siis suuremate pööretega igasugustel režiimidele, abimasinate katsetused, abimasinad, teatud katsetused on käinud, abimasinad töötanud, aga peamasin kahjuks ei ole veel ühendatud võlli liiniga põlilinud tsentreerimata. Need tööd kahtlemata oleks pidanud juba olema tehtud. Tehases on tempo kõvasti langenud. Erastamine selle laevaehitusele ei ole eriti hästi mõjunud, kes neid jooniseid tegi, mille põhjal see ehitati? Laev on ehitatud Nõukogude torpeedopüük ja moderniseeritud projekti järgi. Aluseks võta Nõukogude liidus sõjalaevastikus kasutusel olev umbes sama suur laev, torpeedo püüa vene keeles torpeedo Low. Teda Tartus on küll selline, aga teda kasutati väga mitmetel eesmärkidel ka nõukogude piirivalve kasuks. Neid valvelaevadele ja mereomadused olid sellel laeval head. Tema viga. Projekti viga oli see, et ta oli vananenud ja viidi sisse tehase poolt ja konstruktorite poolt vastavad parandused. Väga palju suuniseid andis piirivalveameti peadirektor, mereväe kapten, ka kaugesõidu kapten Tarmo kõuts. Ja eks siin oli härra kaptenleitnant toomepuu kõvasti mängus ja julgeksin lisada, et kõik meremehed ja mereosakonna spetsialistid mõnes mõttes on näppupidi sealjuures olnud. Eks see ole suures osas kollektiivne töö, pealisehitus on tal täielikult muudetud ja palju muud. Ja need asjad viidi sisse arvestusega, et ikkagi see laev peaks minema seeriasse. Ja kõik loodame, et äkki õnnestub ka uute tehase omanikega kokku leppida. Panna alus peale selle laeva käigukatsetuste lõpetamist uuele selle tüübisel laevale. Laevaehituspraktika on ammu selgeks teinud, et laevu on kõige parem ja kõige odavam ehitada ikkagi kseerijatele. Üksikeksemplar on nii rohkem lõbusõiduks ja miljonäride hobi, kõik muud laevad ehitatakse ikka seeria viis laeva vähemalt nüüd sellest, vaat kus me asume, rääkisite tehas, erastati, see on Tallinna meretehas, on minu teada siiamaale seda nimetust ei ole muudetud. Nõukogude ajal oli ta nimetus seitsmes tehas, ta oli puhas sõjatehas sõjaväe juhtkonnaga tehas on huvitav, et ülemineku ajal Nõukogude Liidult Eesti vabariigile. See tehas säilis küllaltki korralikult kompaktselt ja siin juhtus selline erakordne asi, et töölisnõukogu võttis tehase juhtimise üle tehase sõjaväeliselt administratsioonilt ja tänu sellele, kuna töölisnõukogu nõukogude ideoloogia järgi ju väljendas töölisklassi tahet siis Moskva meestele oli see küllaltki ebameeldiv üllatus sest ei saanud ju minna ideoloogia vastu ja öelda, et töölisklass ei tohi tehast juhtida. Meil ju riiki Nõukogude riiki juhtis töölisklass tänu just härra džajevi, tema oli töölisnõukogu esimees, tema oli direktor tänu härratsiaajevi aktiivsusele ja tema kaasvõitlejate aktiivsusele. Muidugi tehas säilis tunduvalt paremas olukorras kui paljud teised sarnased tehased. Siit ei viidud. Mida ta ära kõik jäi paigale. No aga, mis siis nüüd on juhtunud? Alus on ju nüüd vette lastud ja suhteliselt korralikult ehitatud ja nüüd äkki on mingi tõrge? No ei tea, võib-olla on seotud lihtsalt juhtkonna vahetusega ja mingi tehase üleminekuga eravaldusse kui ikkagi 49 protsenti aktsiatest on riigi valduses. Viimastena päevade ajalehtedes on selle tehase kohta ilmunud päris palju materjale, mis seal nüüd on objektiivne ja mis ei ole objektiivne, on raske öelda, sest nagu te teate, ajakirjandus on meil vaba ja iga mees võib avaldada oma arvamust võib-olla kuskil nädala-paari jooksul saab ka selgeks, aga muidugi öelda, et päris lootusetu olukord on, kuna 49 protsenti, see on minu isiklik arvamus. 49 protsenti on riigi käes ja ülejäänud 51 protsenti jaguneb vastavalt ajakirjanduse andmetele kolme firma vahel. Nii et kui selle järgi võtta, siis jäme ots on ju ikkagi lõppude lõpuks riigi käes. Siin olid need kolm eri firmat, ei räägi väga hästi omavahel. Kuhu siis muidugi läheb riigil raskeks, iseloomustage, võib-olla mehed pisut nüüd siis seda osa, mis seda laeva peaks liikuma panema. Ma käisin laeval läbi ja nägin ka neid suuri mootoreid seal all. Diisleid on peamasinad ja Avimasinad täitsa süsteemid, mis meil on tehtud seal projekteeritud Est toodud on ümberringi või naisteriikidest, peamasinad on venelane. Masid on Valmeti tüüpi, ei ole nagu Feremiorigi omad omavahel tööle hakkavad, eks siis aeg näitab. Praegu nagu on, asendan need abimasinaid küll töötavad korralikult, siin peamasinad ei ole veel saanud jah, proovida nendel on aega veel ei ole veel paigas, automaatikasüsteeme siin Mother'i süsteeme, venib see töö tegemine, nendel te, mehed olete ise meremehed olnud? Olen siin, vahepeal on ka muude tehtud siin vahepeal alguse ja lõpu uuesti labasel merel vaevan veduri peal peetud ametit, vedu, Habiomendit, lustakas, jälle merele. Mina olen tulnud, võiks öelda, et koolis lõpetasin Tallinna riikliku merekooli ja pärast seda sõitsin paar reisi ning seejärel läksin sõjaväkke ja sõjaväe ajateenistuse läbisin juba piirivalves ja siis jäin siia edasi nagu ülateine. Nii et nagu oma eriala juurde. Nüüd on uus laev, vabaneb ostada pillinõude, kui asi liikuma hakkab ja masinatele ju tehti stendi katsetused tehti ära ja siis ta nagu vastaseid, ütleme nendele normidele praegu momendil ise Isame katsetada seda veel. Projekteerimisvigu on siin sees mõningate konstruktorite ettenägelikkus, viga oli, ei arvestanud selle ruumi ja selle paigutusega, kuidas kõiki neete süsteemi tähendab, kuus peaksid klappima ja kuidas nad sinna ruumi ära mahuvad, et neid oleks võimalik ekspluateerida. Ma julgeks lisada veel meeskonna jutule juurde, et see küsimus kerkib alati seeria esimese laeva juures sest esimene laev on omamoodi nagu katseeksemplar. Ja teiseks, meeste kriitilist meelt võib natuke seletada sellega, et nad on viimastel aastatel sõitnud Skandinaavias ehitatud laevadel, aga Skandinaavia laevade disain ja eriti meeskonnatingimused, eriti Rootsi ja Soome laevadel, on maailma tipp, ei ole võrreldavad teiste riikide sama tüübi laevadega. Mul on olnud paljude riikide sõjalasi laevadel ja Skandinaavia, eriti Soome ja Rootsi laevade erinevad kui öö ja päev kui teistes riikides laevades ka Nõukogude Liidu laevadel Ameerika laeval, ka saksa laevadel, kuigi Saksa laevad on tunduvalt rohkem läbi mõeldud. See on juba saksa pedantsus ja seal teistel on nagu kõige tähtsam ikkagi see relvastus ja militaarne külg siis Soome, Rootsi laevadel on ikka esikohal inimene, inimesel peab olema mugav seal laeval olla ja sealjuures ei ole unustatud ka seda töö külge. Nii et sellepärast mehed natukene kriitiliselt vaatavad, kuigi ma julgeks öelda, et ega selle laeva elutingimused ei jää eriti maha samasuguste Soome laevadest. Kahtlemata. Ta järgmine laev tuleb juba tunduvalt läbi mõeldud, sest me kõik teame nii konstruktorid kui ka vastuvõtjad ja tellijad ja, ja eks pluateerijad, mis siis tuleks teisiti teha ja paremini. Ja ma olen täiesti veendunud, et kui järgmine laev tuleb, tuleb ta tunduvalt parem kasvõi juba selles osas, nagu vanemmehaanik ütles. Et ühed masinad on ühest kohast teise, teisest kohast oma ehituselt täiesti harilik asi, laevaehitaja praktiliselt komplekteerija ega masinaid laeva teha. Sellise idee. Aga võib juba kindel olla olla, et järgmisel sellisel laeval, kui ta tuleb, ehitus, tulevad, juba testib ja masinad ja võib-olla veel midagi teisiti. Mulle väga meeldib meeste arutlus, sest see näitab, et asjasse suhtutakse ju hingega ja, ja mõistusega, mis on kõige tähtsam on just see, mis me sellist väikest vabariiki edasi viib. Kui meil kõigil on õige hingi riigi mõistus, siis me lähme edasi. Ei saa jääda pidama sellele, mis me oleme saavutanud. Ma vaatan, et teil on siin seina peal ka üks vana vana pilt, valvelaev piker volvela pikeri pildi kinkis meile vettelaskmisel pool meremuuseum, seal pidi olema siis nüüd ainulaadne nisukene originaal ja siis piirivalve peadirektor härra knows kinkis meie laevamudeli uue pikeri mudeli, kinkis meremuuseumile ja siis meremuuseum, siis kinkis meile selle pildi. Ma lisaks, et allveelaev piker ehitati 38. alustati ehitamist, 40. aastal sai ta valmis ja teda loeti selle aja üheks kõige paremaks valvelaevaks. Ta oli tunduvalt suurem kui praegune piker. Nimelt 500 tonni päevade survet, need üle viie korra suurem. Ja ta oli väga tõsine laev. Kahjuks jah, sai Daniil ja valmis, et ta Eesti lipu all sai väga vähe olla. Aga Nõukogude Liidu balti sõjalaevastiku oskas seda vääriliselt hinnata ja tema jäljed kaovad ära kuuekümnendates aastates mustal merel, nii et ta nii kaua oli ekspluatatsioonist aelas sõja edukalt üle. Ja ma võin eksida, aga ma olen kuulnud, et teda kasutati staabilaevana Balti laevastikus. Nii et järelikult pidid olema ikka kõigega oma andmete poolest vastama. Teatud tingimustele staapi Kalava pole, ei panda. See näitab ka seda, et ennesõjaaegne Eesti oli saavutanud veetehnikas küllaltki arvestatava taseme sest põlve otsas sellist laeva juba enam valmis ei ehita. Laev ehitati, see laev ehitati Tallinna sadam tehastes siinsamas. Nii et seesama koht ja seesama vesi siin kõik on seda eelmist pikerit näinud. Kahtlemata. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.