Kristlik kirikuelu Euroopas sai 16. sajandil uue kuju uued ühiskondlikud olud, uued arusaamad maailmast, inimesest, jumalast. Seni Euroopas valitsenud ühe kiriku asemel tekkis mitu keiser Karl viies veendunud katoliiklane nägi reformatsioonis ohtu ja keiser kõrged kirikutegelased ja vürstid kogunesid 1521. aastal Vormsi riigipäevane mõjukas saksima kuurvürst. Friedrich Tark nõudis Martin Luteri ärakuulamist enne tema hukkamõistmist. Kui Martin Luther Riigipäeva ette astus, siis keeldus ta oma vaadetest taganemast. Juba aastal 1521. aastal pandi Martin Lutter Vormsi diktiga valitseja käskkirjaga riigivande alla. Augsburgi usutunnistus, tänapäeval luterlased ühendav dokument arusaamadest ja tõekspidamistest, mis on sellesse sisse kirjutatud, mis on luterlik, mis protestantlik, mille üle vaieldi toona ja mille üle vaieldi veel hiljemgi sellest nüüd saates lähemalt ja saatis, jõuab kirikuloolane Riho saart ka täna päeva ja tulevikuski. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Niisiis 16. sajand, katoliku kiriku ja protestantliku kiriku erinevatest arusaamadest ja sarnastest arusaamadest ja sellest, kuidas kõik see kokku eestlast mõjutas. Küsimus selles, et kui usutunnistus koostati, siis seal öeldakse, et me õpetame seda, mis on katoliiklik õpetus, mis on isadega kooskõlas. Ja teise osa alguses öeldakse, et me oleme eemaldanud Laar nähtused õpetusest või kiriklikust praktikast. Nüüd on küsimus, et mis kriteeriumi alusel, mis on see kriteerium ühest küljest ütelda, et me ei erine millestki katoliku kirikust, eks ole. Ja teises osas ütleme, et me ometi eemaldasime teatud teatud kohad, tekib selline väike peataolek või kadus. Ja luteri lisaks oli siin, et kuule, Lutter, ise sellesse protsessi väga aktiivselt ei sekkunud, eks ole. Me tõdesime seda siis Wittenbergi dialoogide jaoks oli siin ka oluline Kristuse siis õigeks mõistusel luterlik, õigeksmõistva Evangeelsel õigeksmõistva õpetusel nimetame seda evangeelseks õigeks mõista, õpetuseks mis toonitas, pani rõhku ikkagi sellele jumalateole või Kristuse teole ühe inimese eest, aga mitte niivõrd inimese tegudele ja teenetele ja püüdlustele mida õpetas teatud osa skolastilisest bioloogiast rääkimata, mis on tegelikult Martin Lutheri enda teoloogiline taust, et sellest on ju tegelikult ei ole Eesti kontekstis väga selgelt räägitud. Sest Lutrali okkamist tähendab ta on hakkamistlikust koolkonnast üldse tulnud. Aga see okkamistlik koolkond rõhutas ka rohkem, panin rohkem sellisena individuaalsele sooritusele ja nii edasi. Et näiteks needsamad asjad, mida Luther hiljem leidis, et kus ta tegi Rooma kirja seletamisel v Rooma kirja uurimisel sellised suured avastused enda jaoks, et üksnes armust üksnes usust ei mingites tegudes teenetest sellest samast rääkis tegelikult Aquino samas juba samadest tekstidest rääkinud luteri tundnud kõiki skalastikuid. Ta ilmselt ei olnud kõiki lugenudki. Ja siin tuleb nendega arvestada, et erinevad koolkonnad toonitasid erinevaid momente inimese õndsaks saamise teel. Et teed on väga huvitavalt pidesse lausa jaotud, sest kolestiga tegeles sellise põhjaliku niisuguse ajugümnastika, võiks öelda et peaks arvestama, et luteri läks konflikti ühe osa katoliiklikus kolastilise ideoloogiaga, mitte tervikbioloogiaga. Konflikti ei läinud sugugi. Et noh, jällegi, meie peas on selline ettekujutus, et asjad on niisugused, ühtset suured tervikut, et seal mingisuguseid erinevusi ei ole, et nii see ei ole. Katoliiklik õpetus ei olnud niisugune ühtne pakett vaid ka erinevaid, selliseid koolkondi, eriti, mis puudutas ka õndsaks saamist või õigeksmõistmist õigeks mõista õpetuses olid rõhuasetusi, oli erinevaid. Põhiline, mida Luther rõhutab, toonitab Kristuse tegu meie eest, ta väga võõrastav seda, seda katoliiklikku teoloogiat rääkis inimese jumala koostööst operatsioonist. Ja seda augustini augustini. Augustini munk oli, see väga-väga, võõristasid võõrastasitiivsuste, oleks niisuguseid inimesi jumala koostöö, toonitamise, liigset toonitamist, Nende arvates seal muutuvadki, need inimesed, teod muutuvad meriidseteks jumala ees, jumala on justkui kohustatud andma preemiat. Et inimene sooritab, käib palverännakutel või nii edasi. Hiljem indulgents, sellega läks asi nagu praktiliselt asi lodevaks tähendab ka katoliku kiriku isle, hiljem Trentos ju korrigeeris oma käsitlust indulgents ide osas. Kui see oleks toimunud juba Luteri ajal. Ja kelle hea küsimus ajal, küsimus, mida ei tohi küsida, aga küsitakse, et mis siis oleks saanud, kui paavst oleks võtnud selle või, või katoliku kirik oleks tol hetkel korrigeerinud ka oma oma indurgentside praksist. Ühesõnaga, see oli ka väljunud mõistlikkuse piiridest. Inimesed võtsid seda juba niimoodi, et tõesti raha eest kustutad, patusid ja, ja, ja noh, see oli väga metsik, meelevaldne indulgents, sidest arusaamine, käsitlus niimoodi ei saa vaata kustutada, indulgents ei ole ka mingi patukustutuse kiri nagu eesti keeles tihtipeale räägitakse vaid ta patukaristuse kustutus. Natuke nagu natuke siis võiks öelda, võib-olla amnestia võrrelda. Et sellesse ainult inimene peab ennem minema ikkagi saama meeleparanduse sakramendi-ist, osa tabab minema pihile. Ta peab pihtima kahetsema. Ja pärast seda ta peab sooritama ka või saab sooritada ka sellise ajalikus, karistusest peab sooritama mingisugused teo, seal saab siis hüvitada teatud summa eest või nii edasi. See on leitav muidugi katoliku kiriku katekismuse kompendiumidest ja muudes sellistes kohtades, kus asi lahti seletatakse ilusasti. Aga inimestel on sellest tekkinud selline ja, ja teatab selline. Ja ilmselt rahale praktiseerita seda ka valesti. Sest mis teda ennast ka häiris, oli see, et konkreetselt ka temale juurde jäi üks pihtija tulemata. Mis teda sügavalt nagu solvas, et et kui ta pärast küsis istudes, et oli ostnud lihtsalt indulgentsi. Ja see aas luteri niimoodi ka maruvihane. Et inimesed ei tule enam pihile, Nad lähevad, ostavad indulgentsi, ilma et nad on käinud kahetsemas. Et ta tegelikult need teesid indulgentsi vastu ei olnud veel paavstitooli vastu üldse suunatud. Need on sellised mõõdukad konservatiivsed teesid kus Lutter õpetlasena, sest ta oli ju ikkagi teoloogiaprofessor, eks ole, tema õpetlasena võis, teistel oli selline asi üldse keelatud, aga tema võis alustada dispuut, arutelu, see õigus oli tal olemas õpetlasena ja seda õigust ta kasutas, tahtis saada kiriku käest täpsemat selgemat vastust mil viisil on indulgentsi ja põhimõtteliselt raha majandus seotud ind Lõõnsusega ei saanud sellest enam aru, sest see oli praktikas väljunud ja muutunud metsikuks tema silmis, nii ta ka muidugi holises. Hiljem Trentas ju kirika korrigeeris seda tugevalt. Seetõttu on pärast küsitud, et kui see kõik oleks juhtunud ja kui paavst oleks võtnud, et teesid suhtunud neisse tõsisemalt sel hetkel mitte üleolevalt, et üks jonnakas munk ja lihtsalt kirjutanud siis oleks võinud arengud hoopis olla, tead, missugused, me ei tea, noh, need on need küsimused, et siis me ei tea, mis siis oleks saanud, eks ole. Kui oleks siis tehtud õigel ajal midagi. Selge on see, et 1521 oli juba ikkagi kõik minetatud, eks öelda luteri osad vähemalt oli, oli, oli, oli, oli nagu mäng läbi ja melang tonn ja teised otsisid neid kompromissivõimalusi ja variante, et kas on võimalik, eks ole, ja tegelikult see Augsburgi usutunnistuse nüüd ka osa sellest leppimise kompromissi võimalusest, kus näidata katoliiklastel ja keisrile, Me oleme katoliiklased, tegelikult me ei ole mingisugused uue õpetuse areenile toojad. Me ei ole, ei reedikud, selles mõttes me oleme tõeliselt katoliiklased ja me tahame olla tõelises katoliiklikus puhtas usus ja praktiseerida puhast missat. See kõik, mida me tahame, mitte midagi muud ei ta. Ja, aga noh, Luthor tõesti rõhutab ja sealse Kristuse tähtsusetu, et Kristus rohkem esile tuleks, eks ole. Nii, selles inimeses õndsaks saamise teel tuleks rohkem tema esile mitte niivõrd inimene ja mitte isegi niivõrd kirik kui armu niisugune jagamise institutsioon, eks ole, kus on inimese ja jumala vahel preester ütles, et ei ole inimese ja jumala vahel on ainult üks inimene ise ja jumala karistus. Kõik siin hakkas tõesti Kadru kiriku silmis muidugi ohtlik tendents. Kirikut nagu ei ole vaja, kena preester, kena inimene ise, eks ole, justkui saab hakkama, noh, Lutter ütles, et päris nii see muidugi. Ta ei olnud kirikut, pole vaja. Vaimulikkonda pole vaja. Aga ta jättis selle vaimulike meelevalla piires seda väga tugevalt seda vaimulike võimu või vaimulikku meele avalda. Ja toonides muidugi selle pühakirja tähtsust muidugi elu näitas seda, et ta sisuliselt sai lootikaga, ainult et kui vaimulik loeb pühakirja. Aga kui talupoja kätte, aga mis siis tulemus on? Siis oli mass, see sõda, eks ole. Sisudeletused ja rahvas on ikkagi loll, ses mõttes pime, rumal Nad teevad sellest valed järeldused, sellest evangeeliumist hakkavad nõudma endale maiseid, vabadusi ja hüvesid mitte neid vaimulikke vabadusi, vaid tahavad ikka saada isevalitsejateks muud taast. Ja siis oli tulemuseks see, et ta pidi kirjutama nede katagismused. Selleks et lihtrahvas ei hakkaks tegema piiblist valesid järeldusi. Sisuliselt on katekismus, et antud selleks, et korrigeerida piibli lugemisel tehtavaid järeldusi, tähendab rollivad muidu muidu läheb asi käest ära, ühesõnaga, muidu igaüks hakkab lugema nii nagu talle just siit tekstist vastu vaatab, eks ole, ja ta teeb omad järeldused. Nii et luteruse sellise pidi seda mõõdmat siiski päris nii see ei ole, et anname rahva kätte emakeelse jumala sõna. Ja nad saavad targaks ja saavad ilusateks ja ja kenadaks kristlasteks, Eino näitas, et ei saanud, keegi seal väga, ei muutunud ja sügavalt pettunud tegelikult lõpuni oli ta pettunud lihtrahva suhtes. Ema keelsusi ei olnud eesmärk omaette. Ta nagu oli, aga selles mõttes olid jumala sõnad, Ta emakeelsena ikkagi rahva kätte küll. Aga hiljem ta korrigeeris selles mõttes, et see ei ole mitte nii, et et seal vahel puudub siis koguduse vaimulik vaimulikest katekismuse, sest koguduse vaimulikud pidid katekismuse õpetama ja koguduse liikmetele. Ja seda ka tehti, et just nimelt ei tehtakse niisugused ebaluterlik või siis ebapiibellik järeldusi piibli lugemisest. Aga see oht on siis ju läbiv kõikidel aegadel kõikjal. Et kus inimesed on isehakanud piiblit lugema, seda uurima, sellest on sündinud siis uued igasugused liikumised, mis on mõned, mõned neist on saanud ka kirikonnad või või mingid koguduste liidud, eks ole, äratusliikumised, nii et noh, see on juba ajalugu ja see kõik tuleb ju sellest, et piiblit ei võetud ka enam kui suurt tervikut vaid võeti sealt salme. Ja tegelikult meil sünnib selline salmi kristlus või kus ühe tervikuna saime jälle, toonitatakse tõesti mingisuguseid teatud salme ühesõnaga kontekstist välja võetud osi ja niimoodi võib, noh, kui vaadata usuliikumiste ajalugu, sündis siis tihtipeale nad saavadki alguse sellest, et leitakse mingeid salmid või mingi osa salme ja neid hakatakse rõhutama ja toonitama ja sellest sünnivad mingid uued liikumised, uued kogudused võivad kirikud pange ennast üles ehitanud mingitele teatud kirjakohtadele, ainult katoliku kirik selles mõttes lähenes pühakirjale juriidiliselt küll. Aga noh, asi oli märksa, ütleme, selgem või paika pandud. Et ega Luthor sellele kui ta ka väitlasse näiteks hekiga Leipzigis 1519. aastal, siis oli ka küsimus, et aga kes saab lõpuks piiblist õieti aru. Et kui katoliku kirikul oli siin vastus olemas, juriidiline vastus küll. Et põhimõtteliselt kirik ütleb, milliste kirikuisade seletus on õige ja millist oma ei ole päris niisugune nagu kesktee või peavooluõpetus, et läheb nagu kuhugi viltu, eks ole. Et Lutter julatsigist täiesti tundise tajuvad, seda kirikuisad on ta nagu reetnud. Ta alguses lootis, et kirikuisad on tema pool näiteks temapoolne varsti küsimuses juba paavstitooli, nüüdse paavsti institutsiooni või selle hierarhia niisuguse põhjendamise küsimuses. Aga kui EK järjest rohkem ladus kirikus seletusi teatud piibli kirjakohtadele kas võtmete, meelevallast ja nii edasi siis Lutra seal ühel hetkel ta lihtsalt tõstis käed mõnes mõttes vaimselt üles, ütles, et jah, et ka kirikuisadele nähtavasti ei saa toetuda, abi loota. Ja Sisaski küsimusega, kellele siis saab? Paistiski, niiet Lutter ise pidas ennast kõige paremaks piiblist arusaajaks, vot see ongi see, see kõik taandub lõpuks sinna. Ja sinu südametunnistus pühakirjaga koos ja siis nagu pead tunnetama, tajuma, mis siis nüüd on õige, eks ole. Sest kui sa ei leia enam seda, et sa lähed autoriteetide käest küsima katoliku kirikusse Susan lihtsamad ja need õigeusu kiriku samamoodi nagu Dostojevski lugeda näiteks kas või kuritöö karistust, eks ole. Sonja, seal viib Raskolnikov sinna uue testamendi, eks ole, Rex huvitav stseenisugune, Sonja, kes on seal üldse prostituut, kõige usklikum seal selles teoses tegelikult. Aga ega siis Dostojevski mingites Tikoonidestega kirikus käimist ei käi, kirikus ei koonides, aga viib uue testamendi, aga õigeusu kirik ütleb, et ega see ei ole nii pid uue testamendi. Ei, ortodoksi õpetab ka seda, seda testamenti tuleb lugeda koos isadega. Vot see isad, autoriteet, see tuleb silmas pidada katoliikluse, mõlemas katoliikluse snii sortodokstlikus kui roomakatoliiklus on oluline protestandid alati niimoodi vähendanud luteri ju usu teaduskondades täiesti lükkas välja või vähemalt käskis minimaliseerida patristika õpetamist. Ja selle asemel tuli hoopis õpetada mitte mitte patristikat, isegi mitte filosoofiat, nagu ta ütleb, et Aristotelisest ärge üldse lugege. Tõeline dialooge saab teoloogik siis, kui ta Aristotelisest ei loe, miteta, teda hakkab lugema. Ühesõnaga luterlus lahutas teoloogia ja filosoofia. Ja selle asemel toonitas siis bioloogiat ja filoloogiat, keeleõpet, keelt, algkeeled siis rõhkkonna loeme nagu on heebrea keeles nagu on kreeka keeles. Et siis me saame selle ruttu kätte, et, et kõik kirikuisad on suurt vaeva näinud. Nad ei ole nagu lugenud allkeeli, nad on. Autor nendib, vähemalt räägib, et nad on justkui ainult suutäie kätte saanud. Aga meie saame nüüd kogu leiva. Ainult et olgem aktiivsed ja sööge seda nüüd. Ja siis te saate kõik teada. Elu näitas, et ja temagi pidises ikkagi pettuma, et ei saanud. Ja ega ta ise ka ei saanud, sest tema suri laual täitsa surnud selle laua äärde, siis laual oli väike sedel, mis siis kuhu ta oli veel kirjutanud selliseid ridu ja seal ta imetleb lihtsalt, et, et me ei saa. Ühesõnaga, sest me võime ainult imetleda selle rikkuste sügavust. Ja midagi muud tegelikult ei jää üle. Ei saa niimoodi, et et Loemalkilise samm kõik teavad, et see asi palju keerulisem ja raskem. Nii et eks ta tegi ka oma elus teatud korrektuur, aga muidugi ta uskus, et ta elab viimastel aegadel selles mõttes, et ta uskus muidugi apokalüptilise asju ja kõiki. Sest oli ju astroloogid ennustanud ka ette lõpumist seal planeetide konstruktsioon ja kõik sellised asjad. Lutter, oskus, astroloogia tõsiselt võttis muidugi melang, ta võttis tõsiselt selle aja teoloogid võtsid astroloogid väga tõsiselt. Arvas, et tema elab viimaste aegade või sündmuste apokalüptiliste sündmuste keskusesse keskmes ja ta ütles, et kuna Rooma paavstile antikristus, siis ei ole see kirik reformitav tervik, kuna ei ole, reformitab ainult katoliiklik jääk, milleks ta ennast pidas. Võib alles hoida kindla usu, milles ei saa kahelda, millesse sa kõikuda minna nagu nende usumäratsejate ka kaasa toovad, pidi laveerima, eks ole äärmuste vahel otsima keskteed otsima, milles ma võin kindel olla. Lihtsalt millestki muust ei saa kindel olla, kui piibel ja kristus. Kõik muu paistis tema jaoks, et kõigub, kõik on ebakindel. Et tegelikult luteri peetaksegi selliseks hingeelu reformaatoriks ka, et ta tegeleb oma sisehinge ja siseturvatunde tekitamisega. Ühiskonda ta ju otseselt ei reformi. Ses mõttes ta jättis alles seisused. Aadelkonna sisu mängis kiriku haldamise vürstide kätte, seda, mida katoliku kirik oli tahtnud just vastupidi, eks ole. Kirik peab just valitsema ilmaliku võimu üle. Lutter ütles, et ei ole nii ilmalik võim ja vaimulik võim peavad olema lahus, kuigi ilmalik võim kuulub ka kirikus sellele, et jätsid alles, aga vaimulik võim ei saa teha ilmulikule võimule ettekirjutusi kõikides inimelu puudutavates küsimustes, et siin ta siis selgelt lahutades abielu, küsimused, koolihariduse küsimus, hoolekande ja muud taolised asjad, Tättis kõik linna raekäte või vürstide kätte ja otsustada ja hallatakse sihvka kiriku välise haldamis andis ta vürstide käte. Vürst peab, kui kristlik poliitiline võim peab turvama ja olema nagu selleks mõõgaks mis garanteerib, et õiget katoliiklikud kristlased saavad tulla ja jumalat teenida. See oli kõik, mis oli riigivõimu ülesanne. Ja selline noh, sisuliselt ka siis Skandinaavias nagu teostus. Et siin on see Skandinaavia ja nagu saksa keskeripärad tulevad veel mängu. Et ütleme, heaoluühiskonnamudel Skandinaavia heaoluühiskonnamudel saab alguse Kareformatsioonist. Ja tänapäeval noh, me maksame, nagu neid nõutakse, kõrge tulumaksu maksmine tegelikult. Et see, see tuletab tegelikult sealt juba alates revolutsioonist need on need vaesed ja kas need vaeste kassade vaeste laekad ja kuhu tuli maksu maksta ja mida siis linna magistraat raad otsustas, kuidas ta neid kasutab. Iga vaesed ei olnud enam ja kerjad ei olnud enam õigus nendest osa saada. Katoliiklus kui väärtustas ka sellist kirjamist kui nähtust, siis nüüd protestantlikud linnapildist pidid niisugused nähtused kaduma, kirjata ei tohtinud avalikult ja igasugused linna tulnud vaesed abiküsijad ei saanud ka abi automaatselt, sest see abi pidi olema õigustatud. Tähendab, kui olid olemas sugulased ja kusagil et, et raha ka nendest vaestel aegadel, aegadest tuli anda ainult nendel, kes olid õigustatud seda saama. Noh, seal anti ka igasuguseid arstiabiraha võib-olla ka väikeste äride asutamiseks raha tagasi maksta ja noh, selles ilmselt oskavad meie meedievistid rääkida linna selle keskaja kultuuri uurijat, detailsemalt ja parematki väljaga. Aga ühtluses kukese sotsiaalne struktuur muutub selle tõttu ja muutub ka muutuvad noh, ma ütlen, see abielu muutub ka kiriku ja võimu vahelised suhted üldse siin hakkavad välja tekkima siis riigiusk ja, ja riigikirikute väljakujunemine ja noh, millest hiljem sisele tahetakse ennast vabastada ja jõuame nende prantsuse revolutsiooni ja, ja ka 1905. aasta Prantsusmaa otsuste juurde, nii et noh, need asjad on niisugused huvitavad, nad on pikad protsessid, aga kõik see on seotud kuidas öelda noh see nagu euroopas emantsipatsiooni või see on nagu selle inimese vabanemise ja vabastamise ja mingi mingi eneseotsing ja, ja protsess nagu leida üles ennast. Et kui palju institutsioone on mul vaja, et olla olemas või et olla nagu nagu hea kodanik on olemas või korraliku inimesena olemas. Mis teeb inimesest inimese ja inimeseks saamine käib läbi kiriku või mitte, kas see käib üldse läbi religiooni? Noh, need on nüüd need juba juba 20. sajandi küsimused, millele otsiti vastuseid, millele anti erinevaid vastuseid ja lahendeid. Ja seetõttu minu minuni esseed küsimused on ka alati. Et mis luterlasest me saame Eesti kontekstis enam rääkida, mis luterlastel üldse enam vaja läheb. Tähendab, selles mõttes, et kui me luterliku kultuuriruumiga oleme sidunud ja tunnetame, et meil sajanditepikkune on olnud siis võib-olla ka nii, et see on oma ülesande täitnud ja iga selline asi on ajutine, ta pole kunagi mõeldud igaveseks ajaks alles jääma. Noh, see läheb nüüd filosoofilise mõtistuseks juba väga põhimõtteliselt üldse, et kirik on ka ajutine institutsioon, noh kui me läheme nagu väga sugustesse kõrgustesse, hakkaksime minema nüüd, et et ta on ületatav etapp. Põhimõtteliselt noh, ma isegi ütleks, et võib olla normaalset ühiskonda, see oli haigete või ühiskondade mingi märk. Kui meil oleks normaalne ühiskond patalistlikuks, iderismiks, väljaga, aga kui oleks normaalne ühiskond, ei ole vaja veel politseid või tõenäoliselt poleks ta kirikuid sellises üldse riiki poleks laast, riik on ikkagi jõustruktuur suurelt osalt. Aga kus see, kus see teostuks, millises maailmas või missuguses kultuuris ei mädane utoopiline. Väga nagu tajume, et miski rahulolematus on nagu inglise anamased, eks me ütleme et kui nagu päris normaalne oleks, siis ei oleks vaja korreks täielegi jumalariik või haukuda. See on jälle riik sõna sees. Pääse sellest keelest ka kuidagi, tulgu meile sinu riik. Aga võiks paluda, tulgu sinu riigitus, need me meie mõtte, no on ikka selle riigi küljest küll. Et see on nii tugevalt, mõjutab meid, ikka, peab riik olema riik, see tähendab alati võimu sekkumist, piiranguid ja maks ja sellist asja, eks ole. Aga tänu sellele püsib tegelikult seal luterlik heaoluühiskonnamudel, mõtlen see tulumaks, põhjamaine mudel, vaadake, see on alguse saanud 16.-st sajandist. Kui me elame praegu ka teie hinnangul murrangulise rajal Ikka peaaegu kogu aeg mingi murranguline aeg, kui tagantjärgi hakata vaatamata rahulikke aega, võib-olla kuidas vaatad, aga kuskil maailma osas on kindlasti mingeid murrang, sa tahad kogu aeg käimas. Aga praegu ka kahtlemata on. No kui me mõtleme religioonibi ja kirikute peale üldse religiooni peale, siis On küll mingid murrangulised ajad juba protsessid juba pikka aega käimas, et ega nad pole nüüd just tekkinud, vaid protsess on kestnud nagu nagu pikemat aega ütleme vähemalt sajandi kindlasti võib-olla isegi lausa rohkem ja erinevates kultuurilistes ruumides ka sellistest lokaalsemates piirkondadest lahvatavad natukene erinevalt, aga noh, protsessid on käimas ja muud ma ei tea, kuidas see lõpeb. Ei ole võimet nagu näha, see on ajaloolase kurgus ka, et ajaloolane võib minevikus käia ja sealt vaadata, mis seal oli, eks ole ja siis tuleb, räägib, jutustab, teistele oli näha, oli aga. Vaata ette ei saa minna ja, ja loed neid prognoose ja selliseid visioone küll, aga pärast saadade riik ikka väga mõõda pandud. Et olgu, olgugi et tegemist võis olla väga erudeeritud inimestega ja ei näe ikka ära ära või, või või näevad igast häguselt, et ruumi suhtes ma arvan, et skeptiline selles suhtes olla treligioosseks jääb, inimkond kindlasti on nagu selles mõttes religiooniuuringud näitavad, et religioossus ei kipu vähenema pigem pigem kasvab, ainult et see ei ole sellise institutsiooni nendega seotud religioossus, vaid pigem on see selline oma usuga elamine või siis ka mingitesse usulistest soodsamides siiski ka jääb elu kindlasti eksisteerima või. Aga, aga ma arvan, et oma identiteedi määratlemine ei toimu läbi läbi enam kirikute. Tähendab, tuleb jälle, mis kirikutes juttu on, et kui me räägime Slavlastest siis muidugi identifitseerivad nad ennast küll läbi õigeusu või läbi. Katoliikluse. Aga protestantlik käsi käib kuidagi kuidagi eriti kehvalt. Ja noh, mis muidugi siin, kas vohab, on niisugune uus protestant, lase uus, karismaatiline kristlus, Need on siis sellised neli põhi pinnalt või neli põhiliku liikumise pinnalt sündinud karismaatilised liikumised. Et neid on maailmas praegu väga palju. Et see keegi neid ei suuda kokku lugeda, aga nende arvukus on tohutu. Võiks öelda, et enamus, kui vaatate seda maailma Kristlaskonda praegu, siis siis ligi ligi oled peaaegu tulevad sellised uus karismaatilised kristlased oma oma suures koguduste virvarris. Aga noh, see seda tüüpi kristlus, mida ma nimetaksin noh, akadeemilises mõttes on ta igal juhul rumal, et seal ei panda rõhku mingisugustele bioloogilistele õpingutele või vaid see on üsna selge, lihtne, piibli lahti löömine. Loeme ta läbi. Võib-olla noh, meil on mingi mentor, Kamgi piiblikool, võib-olla mingi seminar on. Ja siis on selle praktiseerimine oma elus. Ei mingisuguseid metafoore või mingisuguseid allegoorilise tõlgendusi nii sõna-sõnalt. Miks nad on nii populaarsed, on see inimene tajub selles liikumistes, et ta võib oma isikliku elusaatust muuta hetke olevikku, muuta perekonna oleviku situatsiooni, muuta ka võib-olla oma rahva riigi rassi laiendada, maailma tulevikku muuta. Ühesõnaga nad tajuvad seda, et nad osalevad sellises aktiivses nagu vaimses sõjapidamise protsessis võitluse protsessis. Seal maagiline maagiline, aga kuna inimesed tajuvad, et nad saavad nagu ise teha, osaleda see Calvinistlik aktiviteet, mis nüüd sisse tuleb tegelikult mis, nagu luterlasest vanasti võõras, tegelikult luterlastel rõhuta sellist aktiviteet, ühiskonna muutmisaktiviteet, luterlased pole nii tugevat. Selles mõttes Lutter on alati või öeldakse luteretis luterlased vaata jätnud riigi ka isegi kurja riigi omapead mõtleme hitlerlikul Saksamaal näiteks. Või mõtleme nõukogude aegsetele, kirikutele, Eesti kontekstis. Ega meie luterlikus teel aasta ei olnud küll mingit erilist vastupanu võitlejad aktiivset, kui võrreldes Leedu katoliiklaste ka näiteks Poola katoliiklased. Drastiline vahe. Ja see on seetõttu luterlane, ei ole selline aktiivne võitleja selles osas. Nüüd kalvinistlikuks hund, mis tuli peale Calviniga palju aktiivsem ja see on alati pürginud ühiskonda muutuma. Calvin tegi jo Genfis suure reformatsiooni, selles mõttes Elvasse linna reformaatoriks, sest ta tagi Genfi linna täiesti piibli põhjalt üritades uueks luua. Kuni selleni välja, et inimeste nimed peavad olema ka kõik õiged, piibi nimed. Aga noh, see puudutas Moody ja puududes raha maailma ja sealt muidugi kapitalismi vaim, mis, mida see maksuAivar näitas, et just Kalfinism oli see, mis paniga kapitalismi talus käivitas õieti selle protsessi nagu. Ja Inglismaal puritaanlus jällegi soodustas seda, spuritaan tegeleb endaga aktiivselt Saksamaal ele, petis on niuke sotsialismi poole kalduks, statistid tegelesid rohkem niisuguse, see ei olnud nagu enda jaoks vaid petism oli selline sotsiaalne sotsiaalvõrgustik. Aga puritaan Inglismaal väikemõisnikud, Cromwelli aegsetele, niuksed mina ja minu mõis või minu äri, eks ole, need täiesti täiesti suured vahed on sees. Et Calvinistid tahtsid ka ühiskonda aktiivsemalt muuta, petistid olitsemaga sissepoole rohkem sissepoole pööratud. Jaa, aga puritaan on aktiivne, tan äris aktiivne ja ta on ka ühiskonnas aktiivne, ta on täis erinevad suunad. Kas Kristlas jääb püsima? Ei, ma küsin, kas restiovski jääb püsima? Mis ristiusk parem oli kristlusest laiem mõiste, ikkagi Kristlas. Kuidas ristiusk on eestlastel selline? Võiks öelda, et eesti, eesti keeles vist peaaegu ainus, kus räägitakse ristiusust ristiinimesest või ta on senine nimetus, mida teistes keeltes niimoodi öelda, vaid meil meile meile jääb, nagu sellele kristlusele lähenemine läbinisti tähendab, ristan selline kannatus, vahend ilmselt on ta siis kas selline moonutus ta meile on jäänud hingelähedaseks, et me räägime ristiusust rohkem. Aga kristlus, teised rahvad räägivad kristlasest võt läbi kristluse persooni, Verevi levi, Kristuse isiku, kuigi sõnast rist on muidugi kristus sees olemas, noh Me mõtleme, kas peale, eks ole, ja need sealt nagu see sisaldub Tsiili kristus, kuristid, vanemat, eks ole. Aga ta jääb, niivõrd-kuivõrd ta muutub, tähendab, kristlus on nii palju muutunud. Ta pole kunagi konstantne selline muutumatu. Et talle elanud läbi tohutuid muutusi ja nii niivõrd-kuivõrd ta on võimeline muutuma. Jääb talles, tähendab, ta on selles mõttes selline natuke võib-olla kodutu taimetaoline, noh, seal, kus ta kunagi sündis, siis on teda ääretult vähe, tänapäeval mõtlen palestiina, eks ole, seal on kahe kristlasi tegelikult protsentuaalselt, eks ole, lase sama nagu natuke budismiga ka. Indias sündis, aga kindlasti ta ei ole eriti palju. Nii et kristlus nagu selline kodutu taim, mis on, mida on levitatud ja muidugi levitatud on teda nii rahumeelsed kui vägivaldselt. Ja ta peab kohanema, tähendab muidu talle siia ta peab kodunema ses mõttes kui ta ei kodune siis võõraks elemendiks. Ja no vot ongi küsimus eestlase ja kristluse suhetest, et kas ta eestlase jaoks on kunagi saanud omaks või ikkagi võõraks. Ja siin on jälle, et meie oleme õppinud kristlust kõikide sajandite pikkade sajandite jooksul läbi läbi võõrasta. Kuna meie, pastor kond oli pikka aega ju mitte-eestlased ja räägiti kristlastega kaua aega, mitte eesti keeles või sellises hästi siis halvas eesti keeles, ütleme see kindlasti jälje jätnud. Niux asi, ilmselt see kristluse, mis on Eestis olnud, ei ole suutnud eestlase tunde ja hingemaailma hästi kuidagi assimileerida enesesse teisiti, kui näiteks võrrelda Punase salt põhja poolt, kus luterlikud äratusliikumised jäid alati kuidagi kirikule, ütleme sellisele jah, peavoolu kirikule jäid truuks või, või olid selle sellega koos siis meil pigem on alati konflikt olnud kõikidel petistlikel äratus liikumisel, herne hiidlastel oli ikka pigem konflikte luterliku kirikuga. Selline tundeküllane, emotsionaalne on, kristlus on olnud võõras kiriku jaoks, ma ei oska nagu sellise tundemaailmaga nagu eriti toime tulla. Seetõttu paremoni inimene pingis nagu koolis kuulas jutluse ära ja kui ta sellest sai midagi hea oli, kui sai sõnaga või siis oli see nii. Nüüd sa keele küsimus tõesti, et kui ta oli vigadega ette kantud, siis oli ta pigem naljakas. Eks ole, aga, aga need momendid olemas see, et meil ei olnud omakeelset vaimulikkonda alles 19. sajandi keskelt alates me olime nagu koloniaalkirik, tähendab luterlik kirik oli koloniaal siseloomuga. Nii nagu kusagil Aasias või Aafrikas. Ja küll baltisakslased on ka meie kultuuri osa loomulikult ja need baltisaksa pastorid on ka ikkagi nagu selle kultuuri omad, aga keele küsimus oli siin ja mentaliteedi suhtumiste küsimus. Selliselt vahe. Jaga kiriklikus elus oli lahku löödud eestlane, sakslane, sakslastel oli oma jumalateenistus oma kellaajaga. Eestlasel oli oma teenistus oma kellaga katoliikliku laval seda päris nii ei, kindlasti ei toimunud. Külli, olite privaatmissad ja olid ülikud tabelid ja noh, kõik loomulikult olid ka need. Aga kihelkonna rahvas, ülik olid ka koos, mis seal või õigeusu kirikus mõtleme. Mis võlus ka seda palju. Seitsmes sajand, eestlaste õigus, kui läks mitte sellepärast, et maad saama või neid oli ka muidugi kes tahtsid ja said ka kõigile loomulikult polnud anda, aga 19. sajandi teise poole laine ei olnud enam maaküsimuse pärast. Ja siis läksid ka paljud peremehed, talude omanikud ja see seal on hoopis teised põhjused ja seal on ka see kindlasti. Ka õigeusu kirikus ei ole jumalateenistus kuidagi seisuslikult lahku löödud. Et lihtrahval on oma mõisnikule või härrale, on, on oma vaid kõik on koos seal muidugi see meelde haaramine. Need on need teemad, mida eestlane pidi siis läbi elama, tunnetama ja pidi tegema julgeid otsuseid. Eesti Evangeelse Luteri kiriku usu Instituudi ja Helsingi ülikooli Beud Riho Saar rääkis eestlasest ja usust luteri usust ja katoliku usust ja sellest, kuidas 16. sajandi reformatsioon eestlaste käekäiku mõjutanud on. Sellest jätkub meil juttu kauemaks, nüüd kuulame ka muusikat. Emakeelne koraalilaulmine, mis juurdus Eestis luterliku lauluraamatute toel on Eesti vaimulike rahvalaulude lähteallikas. Nii loen ansamblit riskele Lõuna-Eesti vaimulike rahvalaulude plaadiümbrised. Rahvapärased koraaliviisid on meie aega jõudnud nende üksikute laulutundjate vahendusel, kes veel 20. sajandi alguses vanemaid suuliselt edasi antud koraaliviise ette laulda oskasid. Kriskele ise tähendab aga kolm jalga kolmest ühte punkti koonduvast jooksvast jalast moodustatud kujundit. Triskelett on kasutatud väga ammusest ajast. Viikingid tegid seda Saaremaa Karja kiriku lae maalidel on Triskele peetud ka kukkuva päikeseratta, sümboliks aga Triskel, et on kasutatud lisatud ka kristlikku Kolmainsuse sümbolina. Pilti vaadake saate kodulehelt. Aga nüüd Triskele ja Kolga-Jaani rahvalaul. Ei ei no, mis ta. Siis rõõmus, et küll see kaka luulele v saab meid päästa. Sest me ei ning kandikuga v suhte lubada. Et ma jätta oleme ning suuren Vaivanneyrane meie patu lihtsalt istuta siis uputa meid hääle, vaata link way vastu lasta. Õeluga teevad nikku kasiino sauna hääl Nikita signaasiinis. Kui meil on suurem Meie. Ta ütles küll, et ta ei, Malle. Toole. Lähtuda ning vaatorude eraldi. Ei anna, andis meie jäenenud pluss säärane. Ei anna. Kes ei märganud? No nii või teisiti ja Italy Toole suure Garibaldi ela, katuurissa istuda.