Reformatsiooniajalugu pikk ja keeruline jõuvahekorrad 16. sajandi poliitilistes struktuurides ja jõuvahekorrad kirikuringkondades maailmast arusaamise elu, nägemise ja elutunnetuse arenemine. Martin Lutter, bioloogiaõpetaja ja ja tema õpetuse jõudmine Liivimaale on jutuks ja jutustab ajaloo doktor Juhan Kreem Tallinna linnaarhiivi. Nii aga 1517 naelutas Martin Luther oma teesid Wittenbergi lossikiriku uksele. On selline suur algus, jah, reformatsiooniajaloos, nüüd nende teeside naelutamise akt ise on, on ka ka selline, mille osas ei olda päris kindel, kas just sellisel kujul kujul toimus, mis on selle selle juures, oluline on see, et, et Lutter esitab ülikooli professor esitab kohalikule piiskopile ettepaneku diskuteerida ühes olulises küsimuses. Ehk siis küsimuses ka siin tulgentsid on inimese õndsaks saamisel üks instrument või ei ole. Luteri seisukoht on, on need, et ei ole, ehk siis see, see on puhtalt indulgentsi ümber käiv käiv tüli, mis, mis, mis alguses puhkeb ja on oma oma niuksed lähtepunktilt tõepoolest selline akadeemiline. Ses mõttes, et, et see ei ole alguses sugugi laiale avalikkusele adresseeritud, vaid tõepoolest kohalikule kõrgemale, kõrgemale vaimulikule, võimule, kes peaks neid asju otsustama. Nüüd tõepoolest esimesed paar aastat, mis selle üle kembeldakse, on nüüd luteri õpetuse Crystaliseerumise juures juures oluliselt jälgige tema tema levitamisel linnalises keskkonnas levitamise seisukohalt. Aga kui, kui ta need teesid olid hinna naelutanud selleks, et vaidlust algatada, kas vastaspool vastas sellele neid vaidlusi või dispuut, toimub järgnevalt õige, õige mitu üks üks kuulsamaid nendest on on Leipzigis 1519 kus Lutter esitab oma teese ja samuti siis siis ka Vormsi riigipäev 1521. Mis on, on see see murrang, millest Edasi Lutter on lindprii keisriseadusega. Et vaieldakse küll, aga see selles mõttes ei vii kuhugi, et, et luteri jääb, jääb oma oma seisukohtade juurde ja kuulutab selles mõttes rooma kirikuga ennast ennast opositsioonis olevaks. Mis saab pärast 1520 esimest aastat on selles mõttes hea küsimus, et, et ta küll pandi kirikuvande alla ja ka keiser kuulutas ta ta lindpriiks. Aga selle, selle Vormsi Riigipäeva otsuse täidesaatmisega on tohutult probleeme. See kerkib ka Liivimaal, seesama küsimus esile, et kas see vulla nüüd nüüd kuulutada välja või mitte ja on, on neid, kes, kes seda ei ei soovi. Ja kes on see, kes on selle vastuse? Vormsi Vormsi otsus on, on tegelikult kuni kuni 1550.-teni asi, mida, mida kogu aeg, mille, mille taaskehtestamist nõutakse. Aga kõik need, need riigipäevad, siis vaieldakse selle üle, et, et kes, kes ja kui kes ja kuidas seda, seda kehtestab, selles mõttes Lutheril on, on selleks ajaks juba juba suur hulk ilmalike see selle maailma vägevaid, kes, kes teda toetavad ja keisririigi seisused üldse üldsegi mitte ei, ei taha seda riigipäeva otsust päris tingimusteta oma valdustes kehtestada. Kes on need, kellele Martin Luther toetus, kes tema lähikondlased poliitilised toetajad tegelikult kuurvürstide hulgas saksi, kuurvürst tema enda on luteri, luteri esimene või mitte? Ja esimene on võib-olla vale öelda aga nendest selle maailma vägevatest, kes, kes, kes luteri toetab, luterlane muidugi oma Wittenbergi ring, kellele ta toetub ja on, on isegi pisut ülepingutatult öeldud, et luterit, luterit, kogu selle selle õpet kogu kiriku nihukesed, asjaajamisLikud küsimused huvitasid, huvitasid niivõrd vähe, et, et, et see on, see on kõik tema kaastööliste looming eelkõige Filipp Menamfton, kes, kes oli, oli Lutheri lähim lähim kaasvõitleja Wittenbergi Is luteri, noh, ta on ikkagi ülikooli õppejõud, ideoloog ja, ja ei huvitu nii palju uue kirikukorralduse loomisest kui tema, tema lähikondlased. Ta ei otsinud ise endale poliitilisi liitlasi, ütleme või egas ta ei arvestanud oma väljaütlemistes, millal ta, millal on sobilik avaldada mingit mõtet, et see oleks, et see langeks viljakas pinda vä? Seda, seda ma küll Lutheri kohta ei julgeks, julgeks öelda, ühesõnaga sellist. See on küsimus, küsimus suunased. Kas Lutter oli laveeriv poliitik ei olnud. Ei olnud, et ei olnudki siis poliitik, ei, ei, ei, ei, see on, on selle kogu luteri uurimise juures on, on alati alati seda rõhutatud, kuivõrd oluline on, on olnud tema puhul just nimelt see see tegelemine inimese õndsaks saamise probleemiga ja, ja, ja sellest, kuidas, kuidas olla, olla parem kristlane. Aga see, mis, mis ümberringi toimub või milliseid järeldusi peaks tegema, sellest, sellest ühiskond on, on sekundaarne. Nuter võtab muidugi poliitilistes küsimustes seisukohti ja ja võtab ka seisukohti, mida tagantjärele on pisut isegi imeks pandud, et, et tema mõningast vanamoelist või, või ka või ka truudust ilmalikule valitsusele, mis on, on luteluses üks, üks selge, selge joon, mida mida kohati isegi pahaks pandud, et, et mille, mille tõttu on luterlust pärast süüdistatud selles, et et ta loob sellise sellise truu, truu riigialama. Mis on selles mõttes ebaõiglane, et, et Lutheri vaimulikud on, on pidanud oma oma aukohuseks, hilisem generatsioon juba juba 16 sajandi lõpp, 17 sajand on, on luteri vaimulike, nüüd ilmalike ülemuste kriitika täitsa täitsa kurikuulus, et, et see ei ole nad midagi nii, nii vaiksed, vaiksed kuulekad alamad. Mis juhtus siis, kui Martin Luther oli lindpriiks kuulutatud, kuidas tema elu edasi läks? Tema elus on sellele Vormsi riigipäevale järgnev episood, kus ta Ta on Vartrugi lossis elab vale nime all nii-öelda lühidalt ja Wittenbergi, see on, on sel ajal ei teata, mis tast saanud on, seal niukene lühike lühike episood, Lutter naaseb, naaseb Wittenbergi ja, ja, ja noh, see sündmuste käik 20.-te aastate alguse Saksamaal on, on hästi-hästi kiire üks faktor, mis, mis kindlasti mõjutab, aga mille seos reformatsiooniga on nüüd nüüd? Ei ole kindlasti mitte üks-ühene on saksa talurahvasõda, mis, mis 1524. aastal puhkeb. Mis on ühest küljest seda omaaegses poleemikat väga-väga palju rõhutatud seda, et, et Lutter kihutas rahva üles ja, ja, ja siis sellest sellest tekkiski mäss mis ei ole kindlasti päris päris nii lihtne saksa talurahvasõda on, on pikas-pikas reas talurahva vastu akudest, mis 15 sajandi keskpaigast alates on on olnud ja, ja kui vaadata saksa talupoegade nõudmisi, artikleid, mis need kirja panevad, siis seal tõepoolest on punkte, mis mis on laenatud või mis, mis lähtuvad uuest usust, Veevangeel evangeelsed jutlustajad nõudmistest, aga suurem osa nendest on majanduslikud ja juriidilised, mis nendest talupoegade nõudmistest, et, et see, see, kindlasti see seos ei ole ole nii üksühene ja muidugi ka see, et talurahvasõda ei haaramite kogu keisririiki ja mitte ja mitte ka kõiki kohti, kus, kus luterlikud jutlustajad esinesid, seal on ikkagi ikkagi selline Lõuna-Saksa kesksaksa nähtus. Liivimaal oli samuti olemas soodus pinnas. Reformatsioon siia leviks levis päris kiiresti tegelikult Livimaale Lewis Lewis reformatsioon tõepoolest tõepoolest kiiresti selle üle on on, on ka isegi imestatud. Sest et, et hansalinnades üldiselt näiteks Lübeckis juhtub kõik kõik palju hiljem. Aga ilma või ei saa öelda, et Liivimaal oleks oleks olnud eeldusi rohkem või vähem kui, kui keiser riigis, et siin siin olid omad omad probleemid, mõned nendest on, on väga-väga sarnased keisririigi omadega näiteks just nimelt piiskoppide ilmalik võim keisririigis oli, oli küll ja küll selliseid vürst piiskop, kes ühendasid endas ilmaliku ja vaimuliku võimu, ehk siis olid, olid ilmalikud maahärrad ja see valmistab, valmistab probleeme just juriidilisi probleeme. Hästi palju. Sest et kanoonilise õiguse ja, ja ilmaliku õiguse lõikumiskohtades. Et siin siin oli konflikte küll, milles, mis ei olnud veel leidnud lahendust ja mis, mis siis võisid, võisid lahenduse reformatsiooni leida. Linima esimesed jutlustajad, millal nad tulevad, on 1000 1522, on, on Riias Andreas klopken, ta ilmselt jõudis pisut varem, aga 1522 on ta pidanud maha esimese tiputatsiooni netis pudipunktid on säilinud ja, ja selle järgi võib öelda, et klopken, kloptgen oli, oli uue usu jutlustaja ja selle järel ta määratakse linna linnakirikus ametisse, samal ajal, teine jutlustaja Silvester, tegelikult major ka. Et on selline algusdaatum, millest, millest on Liivimaa puhul hea kinni hakata. Kas Martin Luther saatis jutlustajad ise siia või et ei, ise omal algatusel tulnud, ei, ei, ei saatnud jutlustajad ise siia. See ongi, ongi Liivimaa reformatsioonis tegelikult mistahes piirkonna reformatsiooni salati olnud küsimus, et kui palju nad Wittenbergi mehed olid ja, ja kui palju mitte. Asi on ju selles, et õpetus levis ju mitte ainult jutlustamise teel, vaid haritud inimeste seas ka Kadrükki vara teel. Klokini elukäik on selles mõttes olnud kirju, et ta on olnud Põhja-Saksamaal Trectovi linna koolis õppinud ja pärast lõpetanud. Ja on tuntud Põhja-Saksa reformaatori puugenhaageni õpilane. Ja puge, Haagen ta ühesõnaga just nimelt Ajal, kui kui Lutter avaldab oma kirjutisi, on veel Saksamaal võtab need ideed üles ja kui Pommeri hertsogi selle kooli likvideerib, siis lähevad pugena Wittenbergi ja knopkad tuleb Riiga. Siis tema vend oli Riia sees. Ehk siis siin on natukene juhuslikkust kaudseid sidemeid. Aga klopkeni kujunemisloos peetakse väga oluliseks ka Rasmus, on noh teada, et Rotterdami Rasmusega kirjavahetuses olnud ja seda, et knokeni sellest vähesest, mis on Grapkeneest järelejäänutel otseseid viiteid luterile ei leidu. Et on selles mõttes teist teist teed kulgenud. Sylvesteri Maier TEMA kaasaegne Riias on, on küll õppinud Wittenbergi is, aga just nimelt sel ajal, kui Lutter oli sealt ära, nii et, et, et ka siin ei, ei, saame rääkida luteri õpilasest. Kas need mehed jõudsid Tallinnasse ka või mõnda teise Eesti linna? Tegelikult Mayer jõuab Tartusse, aga see on hilisem lugu Tallinnas või üleüldse teistes. Kui kui Riias me saame rääkida 1522 jutustajatest siis ja siis teistes linnades on see mõnevõrra hiljem dokumenteeritud. Menüüd päris täpselt ei tea seda saabumise aega, aga, aga Tallinnas 1524 ja, ja Tartus 1520 kolm-neli, aastavahetusel on, on esimesed esimesed evangeelsed jutlustajad teada. Tartu Esimesest jutlustaja fermann marsovist on nüüd teada, et tema oli just hittenbergis ka siis, kui Lutter juba tagasi oli. Selles, selles mõttes tema on Livima reformatsioonis esimene, esimene luteri õpilane, mis mida õpetasid Tallinna reformaatorid me kahjuks ei tea. Me nendest ei ole Johan langejas aharias Hasse, kes, kes tulid, kas see oli on, on figureerinud enne sõda Preisimaal, kui ta Tallinna jõuab. Johan lange oli staadest, mis on, on Hamburgi külje all. Ehk siis ka kõik see hansaruum endiselt. Aga milliseid ideid nad endaga kaasas kandsid, me väga täpselt ei tea, sellepärast et, et Tallinna reformatsiooni loos just sellest päris varasest otsast on säilinud küll kiriklikku seadusandlust, ehk siis kuidas korraldada täpsemalt seda, seda kirikuorganisatsiooni elu. Aga ei ole säilinud jutluse tekst ei, ei tiputatsiooni punkte, ei ei trükivara ega ega midagi, selles mõttes on see, me võime oletada, et nad õpetasid midagi sarnast, mis tegelikult Mayer või, või Glocken. Aga me tõesti tõesti seda ei tea, kuidas nad siin vastu võeti Iirimaal, kas neil lasti rahumeelselt oma oma sõnumit edastada või tehti takistusi. Kui jutlustajad tulevad, siis, siis on, on jutlustamise juures tekkinud konkurentsiolukord, mis on, on ilmselt ilmselt kõige põhilisem sihukene konflikti allikas. Üldiselt ilma linnad, konflikt on, on puhkenud kerjusmunkade ja uute jutlustajate vahel ja arvatavasti on selle taga need nähtused, et esiteks tegutsetakse. Ehk siis mõlemad mõlemad tegelevad linnas jutlustamisega ja see on on siis ühesõnaga sama sama turunišš nagu nagu moodsa sõnaga öelda. Teine asi on muidugi ka see, et kerjusmungad olid kindlasti nii haridustausta või ettevalmistuse poolest just nimelt sellel eesliinil kaitsmas siis Rooma kirikudogmasid ja luteri vastu on kirjutisi ka Tallinna dominiiklaste juurest teada, et, et, et nad, nad olid kõige viimaste arengutega, olid nad kursis ja vaidlesid kohe vastu, niipea kui kui uued jutlustajad ilmusid, nüüd selles konfliktis on, on päris selge et linnade linnadega aed, kes sildumis noh, vastutavad korra eest linnas on asunud uute jutlustajate poolele kõigis kõigis liigima, suuremates linnades küll küll kõvema, küll küll pehmema käega, aga ikkagi ikkagi on see kaunis kaunis ühemõtteliselt valitud uute õudlustajatega, siis anti kohe luba, öeldi, et teie ainult Tallinna linnas rääkida. Täpselt nii, noh esiteks ei olnud, on linnal sissejuhatuseks ju põhjust neid neid kuidagi takistada. Aga nüüd, kui, kui tekivad konfliktid ja see on lima, reformatsiooni või üleüldse igal pool reformatsiooni ajastu üks üks selliseid taas tulevaid nähtusi kiriku, rüüste või rahutused linnades siis Liivimaal käib see laine kähku üle ja kui linnade laed taastavad korda, siis, siis nad ajavad minema kerjusmungad, mitte ei aja minema uusi jutlustajad, nad teevad selle valiku valiku väga, väga selgelt ja, ja, ja ilma ilma väga-väga pikalt venitamata. Riia peapiiskop ei võtnud jutlustajad hea meelega vastu. Ordumeister Klettenberg ka mitte ei, ei võtnud kumbki. Riia peapiiskopiga, jah, Johan planke Feldiga on, on, on teada, sellist, sellist radikaalsemat vastuseisu ordumeistri puhul on, on lood keerulisemad. Mõttelised ordu ordu enda kompetents, arvata midagi usuasjadest on, on tagasihoidlik. Et tal on küll õpetatud kantselei personali, aga aga need valitsejad ise ei olnud nii põhjaliku ettevalmistusega, nad oleks osanud arvata midagi sellest, mida uutest ujutlustajatest siis, ega see ei takista mitte alati üldse arvamust? Ei nojah, aga see nemad nagu ei, ei ordu puhul on kindlasti probleem ka see, et, et et seal oli, oli väga noh, oli arvamuste paljusus, ehk siis oli, oli neid, kes ei võtnud midagi ette, olid need, kes olid selgelt vastalised ja oli ka aktiivseid pooldajaid uutel jõudlustajatele, et et see teeb ordu reaktsiooni hindamise hoopiski keeruliseks veel veel eraldi. Tegelikult, kui juba juba hakata ordust ja Saksa ordu Liivimaal reformatsioonist rääkima, siis, siis on olnud olnud alati see see küsimus, et millist mõju nüüd ordu legitiimsusele omab reformatsioon oma omavad Luteri ideed. Ja, ja siin vastata väga lihtne ei ole. Üks luteri kirjadest on adresseeritud Saksa ordule, kus põhimõtteliselt kritiseeritakse nii, nagu Lutter ka mitmel pool mujal kritiseerib mungaelu, ehk siis neid igavesi vandeid, mis antakse kellelegi ja, ja et, et see, see ei ole õige, see on, on on kurjast. Ja siis siis selle saksa ordu adresseeritud kirjas on pikalt ja põhjalikult räägitud, miks abielu keeld on vale. Ehk siis Lutter kindlasti ründab mõningaid ordu reegleid. Aga nüüd küsimused, mis järeldusi sellest peaks tegema või kuidas edasi edasi elama, et siin on väga, väga palju erinevaid erinevaid lahendusi. Preisimaal on läinud areng seda teed, et viimane saksa ordu kõrgmeister Albrecht sekulariseerib sealsed ordu valdused ära. Ühesõnaga hakkab, hakkab preisi hertsogi silmalikuks hertsogit likvideerib ordu ordu Preisimaal. Saksamaal on asjad nüüd vaadates ordu tippusid suhteliselt ühemõttelised ordu asub keisrit pooldama, keisri lähedus on see, mis, mis ordut iseloomustab edaspidi ja, ja siis sellest tulenevalt katoliiklus. Nüüd aga see ei olnud mitte päris ühtlaselt üle kogu Saksamaa, nii sest et, et see jäi, Saksimaal jäid, jäi osa, ordu konvente muutusid ajapikku luterlik, eks funktsioneerisid edasi rahulikult, valdasid seda maad, mis neil käes oli ja seal oli küll ka mõnedes piirkondades, kus on segakonvendid, on olnud konflikte, et kes siis saab nüüd järgmiseks kontuuriks. Kas luterlane, katoliiklane, sellele vaadatakse Saksamaal väga teravalt, peetakse järge, et ei oleks mingit et oldaks kordamööda. No ja siis on muidugi vabast ühesconvendis olid nii luterlased katoliiklased ja seda seda arengut on, on, on küll, niimoodi see on võimalik, on see, et, et nad nende elu sisu ei olnud kogu päev kirikus olla. See pigem pigem nende identiteet on aadlikorporatsiooni identiteet, ehk siis seisusekaaslane, olgu katoliiklane, sinuga, Eidrus, ma jätan selle sulle aga, aga või luterlane, aga et, et, et me oleme sama organisatsiooni liikmed ja see organisatsioon on, on aadlike omavaheline organisatsioon ja see koos aadlikud olemine on, on palju, palju tähtsam kui, kui konfessioon seal sellist sellist asja on, on Vestfaali eriti palju ka teistes ordudes on, seal, on, on simultaani konventidesti, kus, kus ka nunnakloostrites on, on, jagatakse ajad ära, kes või, või siis vastupidi sõltuvalt nende konfessiooni pooldajad Nende hulgast, siis kas Ühed peavad kabelis jumalateenistust ja teisest kirikus või või, või nii, et sellist sellist asja on, on mujal mujal ka Saksa ordu saatuses on jah veel see see, et Madalmaades Utrechti komtuur kond muutub kalvinistlikuks ja lööb Saksa ordust lahkuja jana tegutseb tänase päevani Calvinistliku orduharuna ilma visi jutu kõrvale hoopis Liivimaalt. Martin Luther võttis vaevaks kirjutada eraldi üle Euroopa ordumeistritele kirju. Martin Lutheri kirjavahetus on tohutult mahukas, et see, see, ta ei kirjuta mitte ainult ordumeistritele, vaid ka linna faktidele ja, ja, ja ta adresseerib ka Liivimaa Liivimaa kristlastele kirju, et see selles selles mõttes võtab vaevaks küll nüüd konkreetselt saksa ordu adresseerimine on, on, on see saksa ordu kõrgmeister tema poole pöördub kuidas ordut uue reformida. Et see oli seal, selle viimase kõrgmeistri initsiatiiv tegelikult luteri poole pöörduda. Sest et noh, see oli üks autoriteetsetest dialoogidest selle aja aja Saksamaal ja ja kes oli oma kuulsuse tipul. Lisaks lisaks veel sellele, et, et, et Saksa ordu kõrgmeister Albrecht sel ajal viibis veel Nürnbergi ümbruskonnas ehk kus, kus oli reformatoorseid jutustajaid liikvel, seal ei ole ole ole õigupoolest midagi imestada, nüüd niimoodi liivimaalased reageerivad sellele või, või mis, mismoodi ligimaal on, on selle üle järele mõeldud, siis seda me detailidesse ei tea. Me teame, et, et Liivimaa orduharule on, on sarnaseid reformi ettepanekuid tehtud 1525. aastal Riia raekirjutaja Johan loo Müller kirjutab ühe pikema käsitluse sellest, kuidas ordu tähendab tegelikult see kirjutise põhisisu on see, et piiskoppide ilmalik võim, sellel ei ole mingit põhjendust, selle peaks ära kaotama, selle peaks piiskoppidelt ära võtma. Ordu kui ilmalik võim võiks Liivimaad üksi valitseda. Sellel loomiliori sõnumi mõte nüüd nüüd see, mis selles tekstis kaotsi läheb, on see, et ordu võim või ordu vaimulik organisatsioon. Et see, see on siin selline väike väike loogikaviga meile võib-olla on loomiliori teinud ka tahtlikult, kes selleks, et ordut piiskoppide vastu välja mängida või, või provotseerida. Ja muidugi reisist tuleb vaid signaale ja saadikuid, et et tõepoolest võiks Liivimaad samamoodi reformida nagu Preisimaal ehk siis siis ordu ära kaotada ja asuda asuda valitsema provintsi ilmalikku pürstina. Mis on nüüd Liivimaa probleem, miks seda ei saa Liivimaal teha, on, on, see, et ordu hierarhia Liivimaal on, on selleks ajaks siis liiga vähe kontsentreeritud. Meil on küll ordumeister, aga ordumeistrivõim on on teiste käsknikke poolt väga tugevasti piiratud. Meil on ettekujutus Volterson Plettenbergist kui Liivimaa kuulsamast ja võimsamast ordumeistrist on ajalookirjutuses väga tugevasti sees. Aga Klettenberg, Klettenberg ei oma sellist võimu. Ta ütleks teistele, mis teha vaid et see on käsknikke kogu otsus, mida, mida ordu teed. Ja seetõttu on hästi hästi keeruline temal õigupoolest midagi ette võtta. Ta ei ole teistest nii palju üle, kui, kui Albrecht oli, oli oma ordu vendadest-Preisimaal. Selles mõttes, et, et ükskõik milline palju on räägitud sellest pettenbergale liiga vana. Et sellepärast ta ei, ei sekulariseeritud Orgut Liivimaal. Sest tal ei olnud ka võimalust enam suguvõsa asutada, kas tema, tema pojad ei oleks saanud enam enam troonil olla, sest et et tal ei oleks poegi tulnudena. Aga seal on konks just nimelt ka selles, et oleks noorem mees olnud, siis ta ei oleks seda ikkagi saanud teha, sest et iga iga käsknik tegelikult omas ju pretensiooni olla ise järgmine meister. Aga kui organisatsioon oleks ära kaotatud, siis oleks nagu öeldakse, ainult üks suguvõsa saanud edaspidi olla võimul. Ja see, see ei seda ideed oleks raske maha müüa teistele. Et sellepärast jääb, jäävad suuremad uuendused ordus Liivimaal ära. Aga piiskopid peale Riia peapiiskopi, mis on teada piiskoppidest Liivimaal, missugused nende seisukohad olid, ilmselt nad ei tõtanud vastu võtma reformatsiooni tõdesid, jah, Johan plangen, feld on, on selle ajastu selline on sedavõrd aktiivne, sel ajal ta on, ta on Tartu ja Riia piiskop korraga et see varjutab ülejäänu päris korralikult. Mis nüüd piiskopkonda just just sellesse sellisesse haldusesse puutub, siis, siis ei sõltu tingimata piiskopiisikust, et mis ta, mis ta teeb või, või tegemata jätab, piiskopil on, on toomkapiitli kõigepealt, kes, kes on ka temale nõuandev organ ja need toomkapiitli on, seda on, on uuritud, on hästi tihedalt seotud kohaliku vasallkonnaga, toomkapiitli oli tegelikult koht, kuhu sai, sai nooremaid poegi saata, kellele me, kellel ei olnud olnud võimalik isa mõisa pärida. Et see, need perekondlikud sidemed toomkapiitli salkkondade vahel tiivad piiskop kondadest juba juba loomuldasa sellised vana vana süsteemi alal hoidvamad struktuurid, et see on, see on kindlasti kindlasti reformatsiooni algaastatel Liivimaal oluline tähele panna. Ja see võib olla selline laiem paanika, et, et kardetakse väga suuri muudatusi, sest et Liivimaa niigi keeruline poliitiline struktuur, et alati olid muudatused toonud kaasa mingisuguse tõsisema verevalamise. Ja see On ka reformatsiooni ajal läbi kogu 16. sajandi jätkuv tendents, et Liivimaa seisused ei mõista uusi jutlustajaid hukka aga nad lepivad kokku, et Kehtiva korra vastu ei tohi jutlustada. Selles mõttes, et linnades võivad uued jutlustajad olla ja kui kohalik kiriku patroon tahab endale kihelkonna kirikus evangeeliumi jutlustajad ametisse seada, siis palun väga. Aga see, et, et kogu korte peame samaks ükski valitsejatest ei tohi midagi kaotada oma õigustes, valdustes ja nii edasi, et see, see on selline niukene, tugev, alalhoidlik ja ei puutu nii palju usku, kuivõrd just nimelt seda keerulist poliitilist kehandit, mis, mis Vana-Liivimaa oli, mis, mis üritab oma oma struktuuri säilitada. Et oleks orduriik, oleks piiskopi, piiskoppide, meil seal ei ole ole otseselt nüüd reform reformatsiooniga suurt suurt midagi pistmist. Kas nende vahel ordujuhtide vahel ja piiskoppide vahel oli ka niisuguseid tõsiseid võimu katsumisi, et sel ajahetkel oli muidugi see seostub just plange Feldi niinimetatud reetmisega plangemfelt Tartu piiskopkonnas oli tema, tema positsioon pärast pildirüüste ikkagi väga-väga habras ja ta pidas läbirääkimisi idapoolsete võimukandjatega. Milles täpsemalt seisnes, seda on, on, on raske öelda, aga, aga selge, et Liivimaa seisused lähevad selle peale väga muutuvad väga rahutuks selle selle tagajärjel, et plangenselt on, on justkui otsinud liitlast väljastpoolt Liivimaa piire. Ja plangerfelt 1525. aasta lõpus vangistatakse oma oma vasallide poolt semis, mis plangemfeldi isikut puudutavate on kahtlemata liima reformatsiooni üks üks sädelevamaid kujusid oma oma tausta poolest. Ikkagi oma aja Euroopa kõigis tähtsamates ringkondades figureerinud ja seal seal tegusid korda saatnud saksa ordu, endine prokuraator ja, ja brandenburgi mark, trahvide saadik Roomas ja nii edasi on ühesõnaga ta tema, tema taust on. Ta tunneb keisri õukonda paavsti kuuria, et väga hästi linnal ta ei ole suutnud läbi lüüa õigupoolest või, või kohalik seisuste umbusk tema suhtes on, on hästi suur. Ja Rosenberg Rosenborgi linnuses vangistamine on, on ka üks näide sellest. Ta vangistataks ajutiselt, ühesõnaga, ta suudab ennast välja keerutada sellest olukorrast ja saadetakse Saksamaale diplomaatilisele missioonile, kus, kus ta peab siis Liivimaa orduharu eest kostma nii paavsti kui kui keisri keisri juures. Õnnetuseks õnnetuseks selle missiooni käigus sureb, nii et et me tõesti ei tea, mis, mis plaan tal veel oli. Ja kõiki neid poliitilisi keerdkäike, mis tema ümber toimuvad, on, on tohutult raske raske seletada, et, et ta on. Ta on kindlasti olnud osav, osav komanööverdama aga liimalda jääb siiski selliste hiilimal ta ei, ei suuda ennast kehtestada. Et vastupidi, eks ole pärast vangis vangist vabanemist ta tema ja, ja teised piiskopid annavad ennast ordu kaitse alla. Mis on on, on Liivimaa ordu ajaloos väga, väga selline tõsine järeleandmine ordule piiskoppide poolt. Kas on mingi konkreetne daatum, konkreetne kuupäev, aasta ja kuupäev, millal võib öelda, et reformatsioon Liivimaal oli oma kanna ära kinnitanud? Varem tõepoolest käsitleti reformatsiooni sisseviimise ära, see on see akt, et, et reformatsioon viiakse läbi punkt. Mida aeg edasi ja, või, või õieti kui, kui lähemalt vaadata reformatsiooni, siis, siis see ei ole ole üks, üks ajahetk või sündmus, vaid, vaid pigem protsess. Ja kui kui natukenegi põgusaltki rootsiaegsete pastorite kurtmist usu olukorra üle lugeda, siis siis ka sealt sealt võib välja lugeda seda, et ei ole veel miski kanda kinnitanud. Loomulikult meil on mõningad pidepunktid, mida ma olen juba sinna jõudnud, jõudnud mainida, millal tulevad ühte või teise kohta uued jutlustajad või ka linnade linnade omavahelistes läbirääkimistes on 1533 on üks üks selline daatum, kus linnad lepivad kokku, et nad nõuavad oma uutelt jutlustajatelt atestaati või eksamit või siis luteri võimelannastani kirja, et, et nende õpetus on õige ja lepivad kokku, et jumala õnnistuse korraldus peaks kõigis linnades enam-vähem ühesugune olema. Et see on kindlasti üks daatum, mis linnade kohta kehtib, aga Liivimaa kohta üldiselt on seda tõesti väga raske öelda või peaaegu et ei saagi, sest see jääb ju venima. Kõik see, see on ka periood, mida on seni hästi vähe uuritud 30.-test siis edasi kuni 50.-teni. Sest et seal on seal palju erinevaid probleeme, aga, aga et see reformatsiooniajaloos on just nimelt see vaikne vaikne edenemine niimoodi, et et kui me veel kahekümnendatel saame rääkida, et rüütelkonna ei taha mingeid uuendusi siis ometigi 1560.-te alguses, kui alistuvad rüütel konnad, siis vastavalt Põhja-Eestis Rootsi kuningale ja Lõuna-Eestis Poolale siis kirjutavad nad alistumist lepingusse Lutheri õpetuse sisse õieti Augsburgi konfessiooni. Ehk siis selleks hetkeks nad on otsustanud täiesti ühemõtteliselt uue uue usu kasuks. Kas 1522, esimene jutlustaja, esimene teadmine jutlustajast, kas see on, kas ta on ruttu Liivimaale jõudnud või on see liiga kaua aega võtnud, kuidas seda tolle aja liikumist hinnata? Või see ei ole üldse sina ajalist lõtku peaaegu et ei ole. Võiks, võiks niimoodi selle selle kokku võtta reformatsiooniaegses kommunikatsioonis nüüd keisririigiga on veel palju-palju kiiremaid. Aga noh, see on lihtsalt kommunikatsioon. Ma ei imestaks üldse, kui, kui Liivimaale oleks jõudnud kirjutised luterist või kogu see, see, see publitsistika 1517 20. Et seda juba oleks enne liimal levinud, kuigi Liivimaa seisused üldiselt ka väga ei anna sellest märki, et nad nad midagi sellest teaksid. Aga et, et kirjasõna võis, võis levida veel kiiremini, aga, aga uue jutlustaja tulebki, selle ametisse astumine on jällegi jällegi midagi midagi muud, palju põhjalikum muutus. Nojah, mõni võis ju raamatu kätte saada, aga ta ei pruukinud seda avalikustada, et on sellise asja. Et võib lugeda, aga pärast sellest mitte midagi arvata ja nii edasi, seal on võimalusi, võimalusi ju palju selles mõttes noh, võrreldes muu Läänemereruumiga on 1522 algus ikkagi üsna varajane ehk ta ennetab väga paljusid teisi põhja saksa linnu. Aga need muutused tegelikult käivad, käivad nii ruttu, et et sellist edetabelit võib olla väga mõistlik, ei olegi teha, et need, kes enne ja kes pärast palju juhuslik Ajaloo doktor Juhan Kreem rääkis reformatsiooni ideede jõudmisest Liivimaale. Minu nimi on Piret Kriivan ja soovitan saate kodulehelt kuulata varasemaid saateid 16. sajandi kohta. Eesti lugu, punkt vikerraadiopunkt ee. Kuulame Luteri kiriku hümniks nimetatud laulu. Selle laulu kohta võime lugeda Eesti Evangeelse Luteri kiriku kodulehelt. Martin Luther on sellesse laulusse sisse pannud vaimustust ja trotsi, mida ta vajas ja mida temast tõesti ka leidus. Reformatsiooni tormiliste sündmuste keskel. Kirikuõpetaja usu, ajaloo uurija ja kirjanik Johannes Hiiemets kirjutab oma romaanis Tin Lutter, elu- ja võitlus järgmist. 1528. aasta algul ühes kirjutisega märatsejate vastu trükitakse ka laul. Ta lõi keset kõige raskemaid aegu. See on üks kindel linn ja varjupaik on meie jumal, taevas peab otse imetlema, kuidas suutis kahtlustest kiusatud mees luua sellise usu julgusest ja vägevusest hõõguva võidulaulu. Võib väga suure tõenäosusega kinnitada, et 16. sajandi lõpukümnenditel oli see laul eestikeelsena juba käibel. Revalia kammermeeskoor ja üks kindel linn ja varjupaik.