Kui elu ümberkorraldamine, ma mõistan seda siin siin päris päris laialt. See hõlmab ühelt poolt kirikurituaali stiku ja jumalateenistuse korra muutusi kõike seda ka külge, samas ka haldus- ja finantsreforme, mis käivad reformatsiooniga kaasas. See võiks olla see see teema, mis, mida võiks võtta siis kirikuelu ümberkorraldamise nime all. Ajaloo doktor Juhan Kreem räägib täna sellest, kuidas kirikuelu hakati 16. sajandil reformatsioonituultes ümber korraldama. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kas kirikuelu ümberkorraldamine oli lihtsam kui uue usu sisuline maaletoomine, põhitõdede sissetoomine? Juhan Kreem ei tea, kas ta tingimata lihtsam oli. Kõigepealt on muidugi häda ka selles, et et me väga detailselt selle asja sisulist käiku ei tea. Et meil on säilinud üksikuid dokumente üksiku mingi konkreetse ajalõigu seadusena just aga siis on vahepealt suuri tükke puudu, mille juures me täpselt ei tea, mis nad siis tegid või, või kuidas. Asi käis samuti valdkonnad erinevalt dokumenteeritud, et kui me teame kirikuvarade ümberkorraldamise kohta suhteliselt rohkem, siis seda, mis täpselt jutluse ajal tehti või, või, või misuke liturgia 16. sajandi esimesel poolel ja kuidas ta muutusi seal ta muutus. Sellest on meil tõesti ainult üksikuid tükke säilinud ja sellepärast me seda nii detailselt kindlasti kujutada ei saa. Aga mis on kõige selgem ümberkorraldus? Alustame sellest, kui, kui kui alustada sellest, siis, siis see on nüüd ajahetk, kust meil reformatsiooni päris esimesed esimesed aastad Liivimaal 1523 kuni 25 mille käigus linnadest on säilinud esiteks kroonika teateid ja teiseks Tallinna puhul ka varajast seadusandlust, kiriku vara, kontrolli alla võtmine rae poolt on see, see üldine märksõna. Teine on kerjusmunkade pagendamine. Tegelikult on, on nii Riias liias, kui Tallinnas on selle kohta konkreetselt andmeid Tartus, Tartus läks samamoodi. Tallinna puhul on on see selge olnud väga pika vinnaga protsess, kus alguses keelatud leitakse dominiiklaste veel üleüldse jutlustada midagi muud kui piiblil põhinevaid lugusid, ehk siis kõik kõik pühakute loodia, eksimplid, mida dominiiklased omajutlustes kasutasid. Need keelatakse sissejuhatuseks ära, aga, aga 1525. aastal, siis, siis aetakse nad lõpuks linnast linnast päris minema. Mis nendest saab siis, kui me seda teaks? Ilmselt on osa nendest lahkunud Liivimaalt üleüldse. Dominiiklaste saatus igal pool mujal on, on olnud väga-väga kirju, et osa nendest asub tõesti uusi jutlusi pidama ja, ja ei pea mungatõotusest kinni ja ja, ja nii-öelda tulevad üle. Tallinnas me seda ei tea, kas selliseid oli? On teada, et, et nad lahkusid ja ja, ja arvatavasti ka lahkusid lõpuks ka Liivimaalt. Noh, on on see, et väike väiksemates linnades peavad nad kauem vastu ja Tallinna dominiiklaste puhul on arvatud Tallinna piiskop andis neile Porkunis varjupaika. Aga need võivad olla ainult episoodidest, et seda me, mis neist lõpuks saab, seda ma tõesti ei tea. Rahvas tegelikult ei saa öelda, et armastas kerjusmunk, aga ega nende vastu vihaga ei peetud. Ise on seal varajase reformatsiooni puhul üks, üks keeruline küsimus, miks just dominiiklased ette jäävad ja kes mida jutustas, kes keda üles küttis selles konfliktis, sest et konflikt on reformaatorlikke jutlustajad dominiiklaste vahel ja milline oli kummagi pooldajaskond südame detailides, tegelikult ei tea. Me teame, traad hakkab toetama uusi jutlustajaid ja likvideerib kerjusmunga konvendid linnades. Aga kummal pool rahvas oli või mis, mis missugune oli see kummagi pooldajaskonna niukene sotsiaalne läbilõige, seda, seda me tegelikult ju ei tea. Ja noh, siin on ühelt poolt on Rae huvi kindlasti olnud olnud linnamüüride vahel toimuva parem, parem kontrollimine ja kerjusmunga ordut kindlasti on, on noh, midagi sellist, mis mis on, on väljaspool seda linna, kihelkonnakirikute süsteemi, see võis tekitada probleeme, me ei tea, kas, kas see tingimata nii oli. Aga põhiline, mis, mis paistab, on see, et nad mõlemad töötavad samas uued jutlustajad ja kerjusmungad ju põhiliselt jutlustavad. Ja see on seesama sama turunišš, kus nad tegutsevad, et siin siin on, on noh, konflikt selle sellepärast kerge tulema. Tallinna raad ehk siis kohalik võim otsustas, missugust usku võib parajasti jutlustada, et kui Tallinna raad oli otsustanud, et minnakse üle uue usu peale siis nii see oli. Niimoodi see niimoodi linnades töötas ja igal pool igal pool mujal, kui üldse kirikuelu korraldamisest laiemalt rääkida, siis, siis oli see ilmalik võim, kelle toetus on alati olnud kirikule, ükskõik siis millisel oluline ja ilmaliku võimu roll tegelikult hiliskeskajal ka näiteks kloostri reformide läbiviimisel on, on alati olnud olnud olemas. Et kui on, kui kirik on väga suures hädas, siis võib keiser appi tulla, noh sellises kõige kõige ülemisi päid praegu nimetades need otsused, mis tehakse, ei pruugi alati olla olla ainult ainult kirikumeeste otsus, et seal on ilmaliku võimu kätte, et vaja ja ja noh, linnades otsustavad seda raed Saksa vürstiriikides otsustavad seda vürstid. Kui vürst on otsustanud, et, et tehakse kirikureform siis siis lõpuks ka tehakse. See on asi, mille, mis paistab ilmaliku võimuvolituste ületamisena. Ja alguses on selles natukene seda ka. Ehk siis see, see ilmaliku võimu sekkumine kiriku ellu ei ole päris juriidiliselt lõpuni põhjendatud, aga reformatsiooni käigus sellest areneb välja siis reformatsiooni õigus või juus reformandi, nagu seda nimetatakse, mis, mis siis hiljemalt Augsburgi usurahuks 1555 fikseeritakse ära. Kas Tallinna puhul näiteks on konkreetselt dateeritav, millal raad otsustas, et nüüd on üleminek uuele usule? Ei, nii täpselt ei ole doteeritav. Et on, on teada, et 1524. aasta alguses lubatakse jutlustada Nendel, kellest, kelle kohtume hiljem teame, et, et et nendest saitaliner formaatorid. Aga seda, seda esiteks, mida nad sel hetkel jutustavad, seda me ka ei tea. Aga me võime oletada, et nad hakkasid juba siis peale. Aga, aga selle kohta ei ole ühtegi kõva tõendit. Kõik on kaudsed tõendid. Dominiiklaste, sest oli jutt, aga teised kerjusmungad ja teised ordud. Kui rääkida nüüd teistest teistest vaimulikest ordudest, Tallinnas on, on naistest sertlased ja, ja ega pirita ei ole ju ka ta on küll Tallinna linna piiri taga, täpselt, aga aga, aga on ka siinse kirikuelu osa siis need jäävad, jäävad püsima ja nende ümberkorraldamiseni jõutakse, jõutakse palju hiljem. Mis selle põhjus on, nad ilmselt linna igapäevases religioosses elus ei mängi seda rolli, mis kerjusmungad naistest ütles, et on, on esiteks, esiteks pigem sissepoole pöördunud linlastele ei ole nendega eriliselt asja, see on see põhiline momenti ja Pirita seosed Tallinnaga on ka noh, nad on olemas, aga, aga, aga nad ei ole midagi sellist, mis linna linna häiriks. Et selles mõttes jäävad nad nad väga pikaks ajaks ümber korraldamata. Meil on on säilinud 1543.-st aastast üks kloostrikorraldus, mis on Tallinna raearhiivis säilinud, see on mõeldud mihkli kloostri ümberkorraldamiseks siis evangeelseks asutuseks, kus reformimiseks luterlikus kloostris nii-öelda siis me kahjuks ei tea täpselt kui rangelse käikule. Aga põhimõtteliselt see on see hetk, kus kust on, on näha tõsine katse, mihkli kloostrit reformida kerjusmunkade laialisaatmine, kas see ei olnud raha ka kuidagi seotud, see protsess võitlus raha pärast kindlasti kloostri varade küsimus on, on see, mida nendes nendes dokumentides väga säilinud dokumentides väga, millest väga palju juttu tehakse. Kui palju see, see otseselt noh, küsimärk, kui rikas klooster oli, seda me väga täpselt ei tea, samuti on arvata, et, et osa sellest toimetati õigel ajal varjule. Et kui raad lõpuks saavutab kloostri ja tema varade üle kontrolli, siis, siis tema kätte jääb ikkagi üsna väike osa. Mis puudutab nii sularaha kui kui näiteks raamatukogu, millest on riismed riismed säilinud, aga me ei tea. Need on arvatavasti väga väiksed riismed, seal pidi olema kõvasti rohkem. Mis puudutab nüüd dominiiklased, on selles mõttes teistsugune teistsugune juhtum kui Mihkli klooster, Dominic lastel ei ole maavaldusi ja selle sealt ei olnud midagi võtta, midagi sealt ei olnud midagi võita. Selles vallas. Aga nüüd, kui, kui vaadata kihelkonna kirikuid ehk siis Oleviste ja Nigulistet siis nende nende juures esimene esimene töö, mida, mida raad hakkab korraldama, mida nõutakse, nõuavad kohe Johan lange. Tallinna ülempastor, mida ta kohe-kohe esimese asjana nõuab, on senise finantssüsteemi koondamine jumalalaekasse. Keskajal finantseeriti altarite juures toimuvaid teenistusi rahaliste annetustega, vikaarjad, mida, mida oli kirikutes mõlemas kirikus kümneid. Ja need nende rahasummade kokkupanemine jumalalaekasse ja sealt siis uute jutlustajate palkamine, nende maksmine, see on, on asi, mida, mida siis 20.-te 1520.-te keskpaigas hakatakse korraldama. Neid vikaarjad koondatakse kokku, need inimesed, kes olid raha annetanud teenistuste eest nende õigusi sellele rahale või seda õigust seda raha välja võtta, respekteeritakse selles mõttes, et, et see võimalus jäetakse täitsa täitsa alles, aga aga aga noh, nii palju, kui me teame jumala laeka arvetest, siis raha seal oli. Rahasin sinna koondus need alguses alguses eraldi mõlema kihelkonna kiriku juures, aga pannakse siis siis ühel hetkel ühel hetkel kokku. Mille poolest see erineb siis nüüd sellest, kuidas rahaga ümber käidi katoliku kirikus. Kui katoliku ajal olid teenistused kõrvalaltarite peale laiali jaotatud, siis neid teenistusi enam ei peeta. See üleminekuperiood on linnades kaunis, kaunis lühike ja see on on üks selle kiriku jumalateenistuse reformi past nähtavam osa. Pühakutepäevadel suuri pidustusi enam ei korraldata. Jäetit kõrvalaltarite teenimine ei ole enam see, mis, mida, mille kirikus peaks tegema. Seal on kõik 16. sajandi kirikukorraldused räägivad pühakutekultusest ja reguleerivad seda, nad räägivad, et, et eeskujulike kristlasi, nagu pühakud olid, nende mäletamine on, on jah, õige ja nendest rääkimine. Aga nad ei ole enam need vahendajad. Kristlase ja, ja jumala vahel, milline roll neil hiliskeskajal täiesti selgelt on ja miks nende poole palvetatakse. Uus õpetus ütleb, et, et ainukene, kelle, kelle poole on mõtet üldse palvetada, on, on jumal ise. Et seetõttu see, see funktsioon kaob ära ja, ja samuti siis ka, eks ole nende altarite teenimiseks rajatud finantsskeeme tuleb ümber korraldada. Kas see jumala laegas on seesama asi, mis seal ühislaegas? See jah, hiljem on levinum nimetus ühislaegas maine kasten, kus siis siis finantseeritakse nii linnavaimulikke kui ka kui ka kooli ülevalpidamist. Niguliste kirikus oli jumala laegas, see oli kirikurahakott. Kes selle rahakoti lahti võis teha ja ütles, et siit läheb nii palju sellele ja nii palju sellele See on suurem küsimus sellest, kui palju raad kiriku vara valitsema sai või, või üleüldse, mis võim imalikul valitsusel on, on kirikuasjade üle ja, ja see reformatsiooni üldiselt nähakse ilmalik võimuvõimaluste suurenemisena. Kui vaadata Tallinna hiliskeskaegset kirikuelu, siis reformatsiooni käigus see võim õide natukene suureneb, tegelikult Need, need vikaarjate rahad jooksid, suur osa nendest jooksis läbi rae arvepidamise. Nii ehk nii juba 15. sajandil. Et selles mõttes raehärrade kontroll nende kaared üle oli juba enne päris suur ja jumala laeka on, on need asjad lihtsalt ühte ühte kohta koondatud lõpuks kuidas kirikusse leiti tee uued õpetajad, kuidas see protsess tegelikkuses välja nägi, kas nad pidid avalikult kuulutama kuskile, et nemad on evangeelsed jutlustajad ja siis lubati neil kirikus jutlustada ja kus alguses jutlustajad jutustasid kas nad lastiga kirikusse kohe jutlustasid tänava nurgal? See sõltub, sõltub sellest, seal sõltub olukorrast, on Ilmar formatsioonis, on, on erinevaid erinevaid lahendusi, kirikusse saab jutlustama, lubatakse kirikusse jutlustama, aga samamoodi on on ka konflikte, kus kirikus tahetakse ära. Ja Riia reformaator, Sylvesteri tegelikult Mayer pidi jutlustama näiteks Volmoris linnamüüride linnast väljas. Et selliseid selliseid juhtumeid, kust saadi uued jutlustajad, on õigupoolest õigupoolest probleem, mis, mis jääb Liivimaa kirikuelu vaevama väga pikaks ajaks. Kaadripuudus on, on, on tegelikult ka hiliskeskaegses kirikus täitsa olemas. Ehk siis neid kihelkonna kirikutes teenijaid on, on alati juurde vaja. Ja see probleem ei kao reformatsiooni käigus ära. Nüüd ongi just see, et et peaasi, et nad õiget asja jutlustaks. Esimesed jutlustajad, kes, kes Liivimaale tulevad, tulevad üle mere Saksamaalt nad tihtipeale võtab neil kohalikuks kontekstiga kohanemine aega. Ja Tallinnas on 1500 kolmekümnendad see aeg, kus hakatakse Wittenbergist otse tellima või paluma õigupoolest või et saadetaks, tahaks kedagi. Nüüd linnas linnas on see lõpuks lihtsam. Sest et jutlustajad linnas ei ole saksa keele arusaamisega tegelikult ka mitte sakslastel ei ole sellega probleemi. Maal on, on asi asi palju keerulisem, saksa keele oskusmaal kindlasti oli, oli kehvem kui kui linnas. Ja sellest tulenevalt siis sai seal tegutseda ju ka ainult ainult kohalikku keelt oskav jutlustaja ja nende puhul on noh, millal, millal need tulevad, seda, seda murdepunkti on, on väga raske välja joonistada. Siin on, on natukene see vahe ka, et kui linnades otsustatakse ruttu ja ühemõtteliselt uue usu kasuks siis see, milline oli, oli olukord Maal selle reformatsiooni paari esimese aastakümne jooksul. Sellest on säilinud nii üksikuid teateid ja me täpselt ei tea Liivimaa maa harradest niisugust päris päris ühemõttelist otsust reformatsiooni kasuks me ei leia. Meil on üksikuid teateid selle kohta, kus püütakse reformatsiooni läbi viia. Riia piiskop näiteks 1546. aastal laseb koostada reformaatorlikkugi kirikukorralduse täitsa sellise täismõõdus kirikuseaduse. Aga selle vastuvõtmine tema enda kapiitli poolt torpelleeritakse niimoodi, et sellest ei saa saa asja. Meil on teada ka näiteks, et 1544 saksa orduga Piitel otsustas, et et nüüd nüüd reformime. Esiteks tulebki kõikide Sordo Maal asuvates kirikutes jutlustada ainult puhast jumala sõna. Ja teiseks tseremooniat tuleb reformida selle järgi, et ainult need tseremooniaid võtta millel on pühakirjas põhjendus olemas, ainult pühakirjal põhinevaid kirikutseremooniaid läbi viia. See otsus on teada kaudseid pallikaid pidi ja, ja selle selle täidesaatmisest. Me Me kahjuks midagi ei tea. Et siin siin natukene on, seega et 16. sajandi esimene pool on, kui, kui reformatsiooni algaastad on, on väga hästi uuritud, väga põhjalikult allikaid publitseeritud ja kättesaadavaks tehtud siis 1530.-test 1550.-teni ei ole detailselt uuritud, ei ole kogutud teateid nii süstemaatiliselt. Ja muidugi ka selle selle aja dokumentatsioon on, on laiali pillatud ja väga palju sellest on ka hävinud. Nii 16. sajandi kahekümnendad 100 aastat Tallinn ja kaks suurt kirikut kihelkonnakirikut olid Oleviste ja Niguliste. Mis see tähendab kihelkonnakirikud, see on linnalinnas selline üsna mõtteline, see nende kihelkond, millel on, on, on territoriaalne väljendus see see pool linnast ja, ja teine pool. Aga noh, keskaegses keskaegses linnas tegelikult võis linna elanik käia käia mõlemas kirikus või vaheldumisi või ta ei, ta ei olnud olnud ühe Ühe juurde nii rangelt kinnitatud. Nüüd, mis reformatsiooni puhul, mida, mida Juhan lange kohe alguses hakkab nõudma, on see, et mitte sakslastele tehakse, tehtaks eraldi eraldi keek varem käisid mitte sakslased ilmselt Nigulistes kui, kui olelistes kus ka nende jaoks eraldi maakeelseid jutlusi peeti, et see tingimata ei pidanud selleks saksa keelt oskama, kuigi nagu ma ütlesin, linna eestlaste seas saksa keele oskus oli arvatavasti arvatavasti väga levinud. Nüüd, kuhu see kirik teha on, esialgne plaan on, on kasutada selleks dominiiklaste mahajäetud Katariina kirikut, aga see kannatab tulekahjus 1000 ja 130.-te alguses. Ja, ja sellest pärast seda kujuneb linna eestlaste kirikuks püha vaim. Mis asub täpselt kahe kihelkonna piiril tegelikult. Ja noh, mille, mis on keskaegses keskaegses linnas täidab Niukest hästi mitut funktsiooni, on seegi seegi kirik ja raekabelga veel peale selle. Raad teinekord ka oma koosolekuid peab ja väärt väärtasju hoiab. Me oleme harjunud ikkagi mõtlema, et luteri usk andis meile emakeelse jutluse. Et siis see ei ole päris täpne. Dominiiklased pidasid ka eestikeelseid jutlusi, see, see, seda ei ole teisiti võimalik võimalik ette kujutada. Ja, ja tõesti Tallinna kirikutest on teada teada niinimetatud, mitte mitte saksa kantsleid või nende nende finantseerimist hiliskeskajal. Et see, see kindlasti ei ole, need nüüd niisugune asi, mida enne ei oleks olnud. On koguni nüüd uuemal ajal avaldatud arvamust, et reformatsioon sellisele keskaegsele suhteliselt kirjule olukorrale mõjub sekreageerivalt eristavaldsed, et tehakse nüüd eraldi kirikud seal eestikeelset, seal saksakeelsed, et, et tehakse, tehakse rangem vahe sisse nendele keeltele, sest enne olid rahvakeeled kiriku silmis ju võrdsed selles mõttes, et ladina keel oli see, see üks kolmest pühast keelest ja, ja saksa selle, sellest perspektiivist on saksa-eesti keel ühtviisi ühelt lihtrahvakeeled see ülemineku aeg nüüd uuele jumalateenistus korrale, siis see nagu ma ütlesin, me teame nendest nendest sisulistest muutustest väga vähe ja et mis hetkel nad nad toimuvad. Noh, ainus selline selline käegakatsutav dokument sellest ajast on, on 1530. aasta Riia jumalateenistuskorraldus. Noh, mis arvatakse, et kehtis ka Tallinnas, õieti õieti linnade päevade otsus ütleb, et tehakse, tehakse ühtemoodi ja järelikult see on see. Ja see on, on päris päris huvitav lugemine nüüd sellest seisukohast, et kui palju näiteks eri keeli arvestatakse või milliseid, milliseid rituaale ette nähakse. Seal on küll öeldud, et jah, et tähtsamad kohad peavad olema saksa keeles, sest on oluline, et inimesed sellest aru saaks, kogudus sellest aru saaks. Aga, aga samas ollakse väga-väga leebet ka ladina keele suhtes ehk siis ladinakeelne laul kirikus on midagi sellist, mida mida lahkesti lubatakse ja öeldakse, et noortel on tegelikult väga-väga hea sellega harjutada. Usku, koolipoisid seda muidu teha saavad. Ehk siis Riia Se jumalateenistuskorraldus on, on väga-väga olulises osas sümbioos varasemast kui, kui uuendustest. Ja samuti on seal seal näiteks vaimulike riietuse kohta, mida asutiga lihtsustama suure hooga seal on üsna üsna liberaalselt öeldud, et et, et noh, et vanu, katoliku aegseid rõivaid võib ju ka kasutada peale selle, need on ju hulga raha maksma läinud. See õige, et päris õige, õige lähenemine, aga noh, selline selline pragmaatiline ja see, see tegelikult nüüd nendes luterlikes kiriku korraldustes on üsna fundamentaalne. Ja luteri ise on seda mõnes kirjas Liivimaale samamoodi maininud, et, et tegelikult on rituaal vaba. Et see sellest rituaalist nii nii midagi väga ei sõltu, et jumalat tuleb, tuleb teenida, südames mitte erin erinevate väliste märkidega. Rituaalide vabadus on muidugi ilus, ilusasti sõnastatud, sinna tuleb kohe teiselt, teisest küljest jälle juurde, tegelikult võiks olla enam-vähem ühtemoodi vähemalt ühes piirkonnas nendes kirikutes rituaalist ikk, et, et ei oleks päris anarhia. Ja selles sellel eesmärgil õigupoolest linnad liigima, linnad üritavadki, keegi niisukest ühtse ühtse korralduse vastu võtta ja räägivad selle sel teemal sel teemal läbi. Sel ajal, kui Liivimaale jõudsid uued tuuled, tuli tegelikult veel vanu ka eesti kirjanik Gert helbemäe kirjutas 1950.-te aastate lõpus Londonis romaani sellest mustast lõngast Tallinna saabuv jumala sõna vahendama dominikaani munk Hinrikus. Põnevat kirjeldust sellest, mida võis arvata kristlane, kes ei olnud siinmail varem käinud eestlaste saunas käimise kombest ehk lugu sellest, missuguseid hirmujutte mungale räägiti enne Liivimaaletulekut ja kuidas tal siin siis pärast käsi käima hakkas. Sellest tuleks lugeda ise raamatust. Aga enne, kui munk Hinrikus Lübeckis Tallinna poole teele asus, õpetas prior teda nõnda. Enne kui sind kaugeks teekonnaks õnnistan, tahan ma sulle veel manitsevalt öelda, et me elame rasketel segastel aegadel. Mida sa siin kloostri vaikuses ehk pole tunda saanud? Ketserit tõstavad jälle pead isegi munkade ridades. Lõuna-Saksamaal on palju pahandust sünnitanud üks Martinus luteruse nimeline munk augu stiinlane. Paremad pole neist august, hiinlastest ju lootagi. Martinus luteruse. Sa ei ole tema nime kuulnud, see on hea, kuigi rändavad üliõpilased, Veiderdajad ja sandid levitavad kõmuga siin ümbruses. Ta on reliiklejate ja pattude lunastamise kirjade vastu jutlustanud paavsti taevaliku privileeg, Jumi suhtes kahtlust avaldanud ja oma ketserlikke mõtteid isegi trükis avaldanud. Aga nagu ma kuulnud olen, peate püha isa käsul dominikaanide inkvisitsiooni ees vastust andma oma tegude eest. Küllap tega tabab kirikuvanne ja ta põletatakse koos oma ketserlikke kirjadega. Vahepeal on ta ka seda saavutanud, et usaldusreliikviad vastu rahva seas on langenud. Nende väärtus pole enam see, mis oli. Ma tahan sinuga avalikult kõnelda, mu poeg, oleme sulle siin kloostris isadeks olnud, ma loodan, et sa meid alati meeles pead. Vaata, meie refektooriumi lagi on mädanemas. Aga annetused kloostrile on kokku kuivanud. Paljude liiklejate seas on meil püha kaadee kederluu, mida hoiavad kaks hõbedast inglit klaastoru sees oma käte vahel. See on Hamburgi kullassepameistrite töö. See reliikvia on katku sügeliste ja umbekasvanud sõrme vastu väga hea kaitse. Meie annetaksime ta meeleldi Reveli dominikaani kloostrile, mis pidavat rikas olema, kui nad meile 100 marka Lübecki hõbedas meie refektooriumi lae heaks annetaksid. Ma usun, et neil oleks imettegevad reliikviad, hea meel, sest ma ei taha mitte uskuda, et Martinus luteruse mürgiseeme oleks juba kaugele Liivimaale ulatanud. Selle õpetusega asus munk Hinrikus teele ja juba kolme nädala pärast kuulis munk musta luige pardal hüüdu, et Revali tornid juba paistavad. Ja munk Hinrikus jutustab. Kui ma üles vaatama läksin, nägin seda oma silmaga. Jäin vaatama, kuidas tundmatu linn nagu mere sees tõustes mulle ette kerkis. Kõigepealt oma sõrmedena taeva poole kerkivate tornidega kõrge Toompeaga ja punaste maja katustega, mis vaatasid üle halli linnamüüri. Ah Revel selle maa keeles tallinnaks, süütu Sa näitasid merelt tulnud noorele mungale sellel sügispäeval oma halli nägu, sest taevas oli hall ja su müürid olid hallid ning sa näisid seal oma ümaruses kükitavad nagu siil okkad saabujale vastu pööratud. Oligi ju minu kodulinnamüürid, tornid ning majad ehitatud punasest põletatud telliskivist ja siis ei teadnud nii, et ka hall paekivi võib päikeses rõõmus välja näha ja oma kurdudes silmale kaunist vaatemängu pakkuda. Kert helbemäe viljaka ja tunnustatud ajalookirjaniku teosest sellest mustast mongast oli päritseja katkenud ja sellele katkendile lisan kunstiteadlase, muinsuskaitsja ja aastakümneid raadioeetris aja- ja kultuurilugu tutvust Tänud Villem raami mõtiskluse sellest, missugune võis paista Tallinn tulijale. Tallinn on tõesti kuulus ja tuntud linn ja ennekõike oma kuulsate ehitusmälestiste tõttu. Sarnaste aine panoraamajus mõlemilt poolt. Ja kord tahad seda merelt näha, kord tahad seda maa poolt näha? Näiteks kalmaari kõrgelt kaldalt vaadatuna on Tallinna ühe kena jega tuled laevaga Piritalt või, või Soomest siis on Tallinn samuti kena. Kullaga vaatad merivälja kõrgelt kaldalt taine panoraami, sa arvad, et see koht on kõige kenam Tallinna vaatamiseks? Niisiis ilusat asja võib igast küljest vaata Jädevik ilusaks oma inimesel laulu sõnade järgi hakkab süda kiiremini tema või Tallinna tornid paistma hakkavad. Raske on neid ennast turisti seisukorda seada, aga küllap see on temalegi ainulaadne vaade ja turismipilku on raske endale kujutella peaksid teadma, kus otseturist tuleb. Kui ta tuleb Soomest, tuleb kuskilt Põhja-Euroopa moodsast linnast. Kui tuleb ta kuskilt Ida-Euroopa maastikust, siis ma kujutaksin ette teda hämmastaks, üllataks ennekõike talina panoraami vertikaalsustama teravate tornile dema vertikaalsete joonte mõjus määravus kogu panoraami üldkompositsioonis. Tornidest räägite, siis tundub muidugi tavalisele, oletan, et tali on igavesti taoline tornistatud linn. Aga kas te olete kunagi mõtlenud sellele, et, et kõikide tornide oma algus kunagi olnud einele tornide ehitamist ei olnud torne? Need tornid on üldiselt nooremat kui, kui talina vanade ehitusmälestiste põhibaas tahkem, vaatame Tornado, Oleviste kiriku torn, see praegune torn valmis 15. sajandi keskpaiku, teisel poolel. Enne teda oli väiksem kirik ja väiksemal kirikul väiksem Parun. Ja seegi valmis alles 1000 302. poolel. Niguliste kirik, orjaalsed ilma tornita, raekoja torn ehitati valmis alles aastal 1404. Samuti linnamüüri tornid. Me teame, et teed on võrdlemisi hilise aegseid, tähendab ajaloolane rai pilisa seiskuda viibilis kootikas. 11. sajand. 14.-st sajandist on teada väga vähe torn üksikut torni, ainult nii et esimene linnamüür oli kah ilmadega tornideta. Ja kui me nii oma kujutlust edasi arendame kunagisest Tallinnast, siis näeb see kujutlus välja ajaloolase pilgu eest võrdlemisi nudi ära pügatud, päris madal ja hoopiski mitte vertikaalsete komponentide komplitsioonina. Niisiis, see on niisugune huvitav võrdlus ja need pikad tornid, need hakkavad sirguma tallinlaste linnamüüril kui ka kirikutel raekojal. Kabelitel hakkavad selguma põhiliselt ikkagi 15. sajandil, see on see võlusajand Tallinna ajaloos kus ehitatakse kohutavalt palju ja mis oma stiili olemuselt oma arhitektuurilise kunsti olemuselt satub nõndanimetatud hilisgootika perioodi. See on Tallinna ajaloolise arengust aidanud majanduse arengus üheks esimeseks suureks tõusuperioodiks erakordselt praeguse jõukuse perioodiks ja kui inimene on varakas jõukas, tahab, teame ilusat soengut ja kõrgeid kontsi alla kõrgelt riideid ja muid asju. Ja linn muidugi ka on ka niisugune omaette üksus omaette organism omaette nähtus, kel on kah oma edevus ja oma esindust, tahe ja muidugi linn oma jõukust esindab ennekõike arhitektuuriga. Ja see arhitektuur, mida linn ehitab enda olemuse, enda uhkusena, varakkuse, nende pretensioonide väljendamiseks, Lepasenteerimiseks. Kuulge, see ei saa olla maadligyllumitav arhitektuur, vaid see peab olema mingisugune tõstetud mingisuguse sisemise, väikse niukse paatosega. See peaks olema nii kõrgusesse pürgiv. Sest kui inimene tujus ja suuri mõtteid mõtleb, siis ta ei vaata maha toodab ka ülespoole heliga. Arhitektuur kui ta, kui ta niisugune esinduslik ja, ja võimsust väljendav, siis tal on tornist tasuta on ülespoole pürgiv kõrgemale pürgiv jõuline, elegantne ole ja nii ka Tallinna tornistik, nii ta kasvab. Kasvas läbi televiieteistkümnenda sajandi mata, kuid ehitate midagi praktilisest vajadusest. Siis, kui te vähegi olete hea ehitaja. Sisse tahate ehitada nii, et see praktilise vajaduse jaoks ehitatud hoone oleks ka ilus, oleks ka ilus ja näitas, kes see mees ongi, seda ehitab. Ei, kes mees on, kes selle sees elab ta ühtaegu korraga. On ka esinduslik ja kujutage ette talina linnamüüri keskajal enam kui 45 torniga mis olid nagu suured kiivritega rüütlid, sõdurit ümber linna siis iga külaline, kes lähenes Tallinnale, see sai esimese mull ju sellest tornide riist, mis oli nagu suurt paraad, puudusid pasunad veel ja pude vaadata vanu krabüüre, näiteks Oleaariuse pilti seitsmeteistkümne sajandi esimesest poolest siis vaadake siukse mõnuga, ta kujutab Tallinna linna torne, juste linn linnas müüri torne. See on nagu üks tõesti üks ilus fassaad, üks ilus ilus rind linnale nagu ordenit täis. Oleviste kirik, teine oleks siis pead ühtegi monumentidele ta sisse tühi, kõle interjöör. Ja see Tomson hilisema päritoluga. Kõik see kurb lugu on, on tingitud sellest, et Oleviste kirik ühest välgulöögist aastal 1820 mis peaaegu poolteist 100 aastat tagasi põles müürideni maha ja hukust kogu tema rikkalik interjöör, kus oli sees väärtuslikke kunstiteoseid, mitte ainult uuemast ajast. Vanemast järgi jäi ainult kiriku väliskülje olev Hans Pavelsi genotaaž või matusemälestis monument mis on ehitatud Oleviste kiriku kooriruumi kõrval oleva kabeli nõndanimetatud Maarja kabeli idaseinale. Erakordselt huvitav teos kujutab endast Tallinna hilisgootika viimast teost, viimast loomingulist purset, mis toimus ja sai valmis aastal 1523. Ja seal näete, näete, skeleti üleval näete kristlusega kõigile tuntud, aga all see skelett, mille rinnal on konn. Tegelikult tähistas keskaja lõpul kõige kaduvuse sümbolit ja levinud Lääne-Euroopas ja ka sealt, kus need meistrit, tulitsevansbremandi kant ja nii edasi. Ja tekst, mis on selle skeleti kohal seinale kirjutatud täiel määral. Seda oletust kinnitab see tekst, kui ma õieti mäletan, aga pääle don alamsaksa keeles kirjutatud palumas taolise mõttega. See, mida mina elus endale igatsesin saada. Seda ma ei saanud. Aga see, mida ma endale ei igatsenud saada, selle ma sain. Ja siis läheb edasi, et inimese elu nagu suits, mis kaob. Ja selle pessimistliku nihukse süngem. Pildi taustal on rahvas oma seletus oma luu ja loo olevist, kes tuli ehitama kiriku torni koos oma naisega ja ei ütelnud kellelegi oma nime. Ja naine ei tohtinud kunagi tema nime kasutada väljas, kui teised kuulasid. Töö arenes kirigaves valmis saama olevale torni lõpus lõppedes torni tippu. Ja ilusal päeval naine saab toidu valmis all ja õige balt üles unustas ära nime nimetamise keelu olev tule sööma. Olev kuulis oma nime nimetavat, ehmatas sellest kukkus alla, sai surmasuust, hüppas välja kol. Villem raam jutustas sellest, kuidas 16. sajandil kõik segamini ja seotud oli 1967. aastal. Pikemalt võite kuulata nende kodulehelt ja sealt saab kuulata ka ajaloo doktor Juhan Kreemi varasemaid saateid reformatsioonist ja Liivimaast. Ja nädala pärast laupäeval kell 13 null viis ja esmaspäeval kell 23, null viis kordusena räägib Juhan Kreem veel sellest, kuidas kirikuelu 16. sajandi alguses Liivimaal ümber hakati korraldama.