Vikerkäär. Tere taas kuulma Vikerkääru ütlevad Waltaria Jaakko jage ütlevad ühtlasi sedagi, et tänane saade on vist kogu Vikerkääru ajaloos üks täiesti eriline. Nimelt meil on kaks külalist, aga üks neist on praegu siin ja peab kohe varsti ära minema. Ja teine külaline on veel tulemata. Tutvustan siis mõlemaid. Peeter, saan. Orkestri juht istub praegu juba siin, aga temal on õige varsti karm käsk ilmuda admiral Tarmo Kõutsi juurde ja teatavasti admirali käskudele vastu ei vaielda. Nii et hakkame sinuga peale. Varsti peaks saabuma saatesse Urve Tauts ja juttu tuleb eelkõige muidugi ühest uuest heliplaadist, mis sisaldab Ülo Raudmäeloomingut. Ja ma arvangi, et Jaak Oja kerjab tänases saates võib-olla rohkem pealtkuulajaks, sellepärast et Valter Ojakääru lon temaga ju hoopis tihedam. Suhe olnud aastaid, et võib-olla võtad, võtad otsa üle, on küll, jah. Kõigepealt ma ütlen, kuna televisiooni ei ole, ütlen kuulajaile, meie külaline vist seni ainukene istub meie vastas mundris ja ta on korra küll käinud seoses ühe opereti erariides või olid sa siis ka mundris, Peeter, kas sa mäletad? Tere minu poolt. Ma millegipärast arvan, et ma vist olin tookord erariides. Aga mine, sa tea, seal õla peal on sul neli kupu, mida see neli kupu tähendab, nüüd mina ei tunne neid praegusi auastmeid ei upu eesti armees, tähendab kaptenit kapten. Nonii, siis võid ikka orkestri meestele peale käratada ka, kui vaja on või, või ei olegi vajadust eriti minu arust, kas ei olnud mitte nii, vanasti garnisoni orkestris oli niimoodi, et pealegi äratamiseks oli Veltri, kas teil on ka orkestrile, on ikka ikka siin on, nüüd see vahe ongi, et kuna tegemist on täisprofessionaalse Eesti kaitseväe orkestriga siis meil, pillimehed kõik ongi Veltri aa, no ja peale selle on siis olemas just nagu ülemveebel või orkestriveebel, kes on siis selles mõistes, kes tegeleb küll rohkem majandusprobleemidega asjadega kompanii ema ja niimoodi öeldi nii. Kompanii ema, no aga nüüd militaristid kelt teemadelt muusika juurde. M tähega hakkavad mõlemad, täpselt nii. Ja see uus plaate, kust idee tuli? Siin on väga vanad juured kogu sellel plaadil ja sellel muusikal ja kogu sellel suhtel. Ülo Raudmäega. Minu jaoks sai see alguse 80. aasta sügisel, kui ma, tulles tookord küll vene sõjaväeorkestrist tagasi õppima Tallinnasse tulid, sõbrad ütles, et kas sa ei taha tulla vastloodud Tallinna orkestrisse mängima. Tol ajal olin siis pillimees, mängisin baritonsaksofoni seal ja esimesest päevast alates, kui masina Talmar, kes jõudsin, siis ma sain ka tuttavaks sellise mehega nagu Ülo Raudmäe, kes oli orkestri teine dirigent ja arranžeerija. See oli siis ka üle pika aja üks kutseline puhkpilliorkester ja meil Eestis just, sest vahepeal nad olid kõik filharmoonia oli küll puhkpilliorkestrit kunagi, aga siis nad kõik kadusid nii ära vaikselt ja siis tuli see Tallinn oli olemas veel kiirabi kolhoosiorkester, mis oli ka professionaalne. Seda küll jah, aga seda pidas üleval see rikas kolhoos, aga aga teile, Tallinn oli, mis ta oli linnaorkester või kes teda Linna, linn, linnaorkester, Tallinna linnakest ja ja sealt sai see kõik alguse. Saime tuttavaks inimesega ja tema muusikaga. Ja muidugi tema fantastiliste Aranžeeringutega, sest noh, mis parimaid Aranžeeriaid võib-olla Eestis, kes on olnud läbi nende aegade ongi Ülo Raudmäe see uus plaat, mis ei ole tegelikult veel muu plaadi peal, kui ainult selle CD-i peal, nagu öeldakse, et on valmis. Aga teda ei ole veel ühestki masinast läbilastud, ei ole talle veel kujundust, ei ole mitte midagi, ta nii värskelt valmis, paar päeva tagasi sai ta stuudiost välja ja sisaldabki ta siis Ülo enda loomingut ja temal poolt tehtud seadeid puhkpilliorkestrile, mis tihtilugu on praktiliselt ikkagi jällegi helilooming. Sest noh, nii mõnegi loo juures on praktiliselt võib ainult pealkirja järgi aimata, mis lugu on kasutatud, sest need on nii Tšassilikud ja nii impravisatoorsed, et, et ei, see on, see on jällegi looming. Siin ongi esindatud siis praktiliselt pooleks tema enda looming ja tema niukse parimad rohkem just džässi poole kalduvad arranžeeringuid ja ma vaatan siin nimekirja, siin on põhiliselt oma nimi, seal on müts, oli, see, on siis mees La Manchast mis tema ajal Estonia laval oli siis Bernsteini West Side Story, mis samuti Estonias kõigi nende lavastustega kõigi nende lavastustega käsikäes olnud. Nii et siit võiks siis midagi praegu valida või sina, Valter arvasid, et vist kõige populaarsem lugu rahva hulgas, Ülo Raudmäe sulest on ikkade heinaveol. No peaaegu ja mina mäletan seda lugu siis, kui ta mängis veel Eesti raadio estraadiorkestris trombooni ja kõik me imestasime. Et see oli nii omamoodi kirjutatud, et, et see tavaliselt kõik võtsid eeskujuks Valgret või kõrverid, niisugused noh, head niisugused eeskujud olid olemas noorematel dema korraga täitsa oma peaga läks ja harmooniliselt ja kõik niisuguse huvitava loo kirjutas, nii et ja see kohe lõi läbi. Kadakaid rekkamännid. Otsaga. Köödele. Päitseid pidi tagurda. Lavastus ei hakanud ysna viima. Konkreetne lülitan maju. Köigile. Aga häkki prantsatas jalas natuke. Kaldub vägisi võsa poolele. Grand heidet maastikuta, veni raskelt ta rula ees metsas meil. Viid saad? Kuid mis loeb veel hõlmadal sõidanud pessarniga lauda viia alla ja, ja? Ja. Särgiga lauda ja. Ja see pala kõlas siis kaitseväe orkestri ja Tõnu Kilgas esituses. Aga nüüd on mul hea meel öelda, et hetkeks oleme saanud tänases Vikerkääru ka kogu seltskonna kokku, sest et äsja saabus siia Urve Tauts. Tere tulemast tere. Ma mõtlen, et lähme praegu kohe muusikaga edasi, meil oli jutt sellest, et heinavedu on nagu kõige tuntum. Ülo Raudmäe lugu. No väike tüdruk oli ka ikka päris populaarne ja on siiamaani ja minu arust oli ka vist ühel võistluskontserdil, mida Aarne Oit nii kenasti omal ajal organiseeris ja vist isegi oli üks võidulaule. Kas ta oli teine preemia, ma just nõia oli vist esimene filharmoonia korraldusel esimene, kõige esimene ja ja ma võin veel väikese tüdruku juurde niisuguse asja öelda, et tuli nii toredaid kirju nii Tšehhist kui Poolast, Ungarist, estraadilauljad tahtsid väikest tüdrukut, kus nad olid seda siis no Georg Otsa esituses ilmselt nad olid seda kuulanud, kuulnud ja Ülo saatis nii, tal ei olnud seda veel trükitud nooti ära, siis käsikirjas saatis ta need noodid sinna. Ja ma mäletan, kui pärast kontserti siis oligi niimoodi, et hoitist sai esikoha ja mul oli seal üks instrumentaalpala ja siis läksime kõik võitjad, läksime klooriasse pidutsema. Selgelt meeles, kuidas seesama väike tüdruk oli siis, aga nüüd kuulame seda Väino Puura esituses, kellele ma arvan, et kõik kohalviibijad soovivad palju õnne ka tagantjärele tagantjärele. Juubeli õnne. Võtabki ta ära. Pikk tee. Ta ei. Maga saad sa. Ta. Läbi. Võtta. Krüpti kui ta Ei? Jaa. Ei ole aega ja. Nad ei võta ja. Uhkust tunda. Ja nüülil. Sa nüüd saarlane. Ma kuulan neid juba neid kahte palad. Need on kõik Ülo rauda enda orkestreerinud, aga ta tegi nad estraadiorkestrile. Kas need on nüüd tema enda tehtud puhkpilliseaded või on need tema alusel ümber tehtud puhkpillile? Tähendab nüüd on, ma pean üles tunnistama. Kuigi seda ma ütlen seda ainult raadiosaates, seda plaadi peale ka ei tule kirjalikult. Heinavedu ei olnud Ülo enda versioonis. Kuid aluseks oli Ülo versioon, mis oli tehtud estraadiorkestrile. Selle on teinud Tõnis Kõrvits ja ta ütles, et ta ei nõua oma nime plaadile. Las jääb Ülo läbi ja lõhki selles mõttes aga kõik ülejäänud, mis on kõik 17 Räkkimis plaadil on, on originaalselt Ülo enda käega partituurid pliiatsiga nibud alati kirjutas. Kõik on originaalis käsikirjas, meie käes. Ikka Tõnis kõrist Lassicollasema olime seal. Ei küsi raadios on välja öeldud küsimuseks selles praegu, et Tõnis Kõrvits on seda nii noh, pieteeditundega teinud, et mina kuulasin seda kui Ülo orkestratsiooni, sest ta on lihtsalt teinud vene keeles, oli seda perel arseeni ümber tõstetud, üle kantud puhkpilliorkestrile ja ja muidugi üks meister on teeninud algse ja teine meistrite puhkpilliseade ja seal kõik korras. Aga nüüd tuleb lihtsalt tänases Vikerkääru saates tänada üht meie külalist. Orkestrijuhtija kapten Peeter saani, kellel neli kupu õlakutel, aga mõnel mehel on neid veel rohkem või veel suuremad ja kui ikka admiral Tarmo kõuts välja kutsub, siis minna tuleb muide, kas sa tead ka, mis põhjusel? Ega ometi midagi halba ei ole, vastupidi, võib-olla tahetakse orkestrit kuskile mängima või midagi sellist? Ei tähendab, siin on juba pikaajaline meil. Seal ta, noh, see ei ole vaidlus mitte, vaid püüame leida kõige paremat lahendust, kuidas orkestri ja üldse armee, muusika edasine käekäik saab olema. Mitte et kedagi kuskilt tahetakse ära kaotada, vaid vastupidi, et tahetakse nagu rohkem panna rõhku kui sõjaväes, muusikalisele kasvatusele, ka sõdurite rivilauluõppele ja nii edasi ja nii edasi, et kuidas seda kõige paremini teha ja millises alluvuses peaks orkester olema ja kuidas tähendab, see on selline ajurünnaku moodi asi, mida me täna tegema hakkame. Igal juhul. Seisa hea orkestri tuleviku eest kindlasti. Aga nii palju, kui mina kuulsin, orkestrile on tulevikus väga huvitavaid isegi välisreise ette näha. Ja see aasta on täiesti fantastiline. Nii, meie sõidame päris palju, kui ka, mis on väga ilus ja suur asi, mis saab olema mai viimastel päevadel Tartus ja juuni esimestel päevadel üks nädalavahetus, mis niimoodi jaguneb kahe kuu vahel. Tallinnas, kus meile tulevad külla neli orkestrit ja saab toimuma järjekordne Est Tatu 2001. Meil on külalised Rootsist, Venemaalt, et Saksamaalt ja Sloveeniast võib-olla isegi veel ka üks riik on veel kahtlane ja pluss meie enda kolm orkestrit. Need mardi show'd, mida me hakkame näitama, saavad olema väga ilusad ja huvitavad need. Aga sellest räägime võib-olla mõnikord teinekord ja võib-olla mõnes teises saates seda reklaami ma siin praegu rohkem aitäh, Peeter saan, kuulame nüüd ühe palavel sellelt uuelt heliplaadilt ja siis jätkame juttu juba Urve Tauts, siga. Äsjakuuldud Panas olid solistideks Aksel Svenson trompeti Hando põlluste klarnet tillija Valdur Neumann tenorsaksofonist ja terava kõrvaga kuulaja tundis võib-olla vaevaga ära, et tegemist oli Matvei planteri vana Populaarse lauluga Katjuša ja mõnigi võib imestada seda, et miks Ülo raudne selle loo ette võttis, aga see kuulub sellesse aega, kui oli see suur välismaa lugude keeld meil. Ja me mängisime temaga tol ajal koos kuldses seitsmes ja siis me üritasime niuksed inimlikumaid Nõukogude viise Tšassiks keerata. Tol perioodil ma mäletan, Ülo tegi väga ilusti Aranseeris ära ühe tabatšenkovi laulu Mama ja kirjutas ise sõnad ka sellele. Ja väga ilusad sõnad oli ema. Jaa, Sultšenko laulis seda venekeelse, meil laulis seda hilja Hollas kuldses seitsmes ja tal oli ju ema seal Siberis Siberis siis nii et see oli temale väga tähendusrikas pala ja aga muidugi see, see Katjuša oli võetud lihtsalt, et selle populaarne viise ja ta tegi selleni. Aga selle Foxy kaerajaani tegi ta ju ka see samal ajal. Kaerajaan on see ja on esimene lugu, mis täitsa ta rääkis. Mäletan, mul on siin olemas parame, võime seda kuulata, kui vaja. See oli üks esimesi palu, mida mina mängisin, kuma raadio, estraadiorkestrisse tulin, see oli meil noh, peaaegu üle nädala või on meil kavas. Aga praegu jah, selle kohta võib öelda, et see oli tõesti. Nonii, meisterlikult tehtud, et et ega seal planterist palju midagi järel teada 100. rohkem rohkem raudmäed. Ja täpselt sama lugu on selle Kaera-Jaaniga me ei lähe nagu ikka seltskonnas, jutt läheb eriti kujundaamidega seltskonnas hüppeliselt edasi siia-sinna siia-sinna. Vahepeal, kui siin lugu käis, sina rääkisid ühe väga toreda loo, Urve, sellest väikesest tüdrukust veel. Teil oli ju peres, tähendab, temal oli esimene laps. Poeg ja ma mäletan, et seda ta hiljemgi rääkis, et no kuna väikest tüdrukut tuli raadiost tol ajal ka üsna palju, aga mina siis ma saamise loos ju tol ajal mina tema tema peres ju ei olnud ja Ta ootas nagu tütart, ta ütles, et vot selle loo selle tekstide valis just sellepärast, et ootas tütart, aga hea, aga tytartit tulnud. Aga no meie abielust tülidel tütar ja siis kui ta sai 50 aastaseks, siis noh, eks tromboonimängijad teadsid ju seda lugu ka natuke ja ja, ja siis ukse taga siis kell 12 öösel meie Tallina kõik tromboonimängijad, Eri Klasi juhatusel mängisid väikest tüdrukut ukse taga ja maja ikka kajas käes ja minu meelest ja siis ta lõbusat trombooni. Ja siis see meie pisikene tüdruk siis oli ka kolmene kolmene ja et see läks täkke. Kunagi hiljem kunagi tükk maad hiljem ta käis ju oma tütrega minu juures ja ja siis tuli välja, et tütar oli rock n rolli fanaatik ja siiamaani on või ei ole. Siiamaani ja metaallika, see noh, meil peres on üldse nisu palju niisugust muusikat nii poisilgi kui temal, ta sõitis Taani Kopenhaagenisse metallikat kuulama. Jah. Ja see Metallica kontsert jäi ära. Pettumus kui suur, nii et Eino nad, jah, ta on selle nende muusika. See on vist ma ei tea, kus kohast verest, geenidest, kaikamat. Ma ei tea, kas võib-olla tuleks üldse natuke raadio kuulajaks täpsustada, siis seda peret. Urve Tauts oli Ülo Raudmäe abikaasa. Tütar ja poeg, poeg siis esimesest abielust ja teisest k ja teisest teisest ka poeg ja tütar Justia. Ja, ja see poeg on tütrest noorem, sinu poeg ei, 10 aastat noorem-ist jah, Nurni aastat noorem ja nii et ikka esimene oli ikka väike tüdruk. Ja aja ja ja see väike tüdruk töötab ka praegu raadios. Ah nii, võib-olla väike vihje. Ale raudne ringhäälingu nõukogusse üks nõunikud. Nimi on endile. Jah, noh, tal on teine nimi ka kõrval jah, on küll, aga ta armastab seda rahud, näed. Ilus nimi ka on ta ikka raudne nimi, aga kuigi see ei olnud nende peres originaalnimi. Ei olnud seal oli Sakk, Berg ja, ja preemia raud ja nii et sealt võeti siis siit üks ots ja teine ots teisest perest. Ja ma tahtsin veel seda vahepeal küsida. Kas tema vanemad said Siberist tagasi või jäid. Ei, nad surid seal, mõlemad vanemad lahutati, väike õde viidi ka, eks ole, see jäi emaga ja õde tänu Ülale. Ülo tõi vägisi, saatis raha ja ütles, et kui sa nüüd ei tule siis siis ma enam ei saada raha. Ja Ülo veel õmbles talle palitu, ise ostis riide ja õmbles ise. No kujuta ette, Me olime Üloga ju suured sõbrad, Ülo oli õieti Erich Kõlar järgi minu teine suurim sõber siin ja kõlar meid tuttavaks tegidki, nad elasid ju vahepeal päris nagu koos Harryga ja Harry Kõlar ja ja, ja ja aga tagantjärele ikka tuleb välja, kui palju tol ajal sai rääki räägitud muusikast ja kui vähe muust elust. Sest sa ütlesid siin muuseas, et Ülo oli kirglik kalamees, oi väga, ma ei ole temaga kunagi kalal käinud. Taevake teatest see on, noh, mis ma oskan öelda, mina, ta viis mind ka ju vetele. Mina oma esimesed kalad, kohad ja ikka avamerelt Matsalu lahest püüdsime landiga päris hulga koha ja, ja forellid ja teibi ma ei ole kätte saanud, see on nii tark kala Ülo ütles mulle, sa oled roomama, sa oled roomama. Et vaata, et sa ei näita ennast, et see on väga noh, niukene, ergas kala ja seda kätte muidu ei saa ta niuke heeringataoline kana. Kas seda? Vaat nüüd küsib üks täielik profaan, kas seda püütakse liblikaga või kas ta hüppab veest üks kala. Ja seal hüppab veest, jah, see hüppab veest ja liblikaga, jah, aga oi, kui palju meile anti, tegime kodus ise, sest et 62. aastal, mina käisin esimesel välisreisil Soomes ja sealt kingiti. No mina siis tuli jutuks, Mul on mees ja kalamees, niisugune muidugi me ei olnud veel abielus, 63. aastal me abiellusime, aga palju asju me tegime, 62 ära, me hakkasime maja ehitama maal ja ja ma pean ütlema siin, et see mis ta kõik ise ja on olnud ja isetegija. Lainte tegime ise, sealt sain mina ka oma allergia, sest seal tuli nitrovärvidega ju kõik veel tülli sain ma teatrist ja siis ta tegi pleksiklaasist need vormid ise valmis, siis me hakkasime neid lante tegema ja tõesti nendega tuli tal ka mitte nii et ainult Jevatamiseks. Siis muidugi ta õppis selle veski ehitusraamatu järgi ju ehitama, eks tema on geenidest ju isalt pärinud, et isa ei olnud ju ka mingisugune ehituse mees, ta oli Rapla algkooli juhataja ja muusikaõpetaja ja koorijuht ja ja, ja vot niisugune ja, ja tegi ka ehitustööd neile oma treipink olija ja Ülo olete, rääkis seda, sest et. Seal isa koolis õppis, ju ma katkestan. Raimond Valgre. Ja just just no vat sealt nüüd võib-olla jutt läheb väga palju ka ette tuleb, sest et Ülo võttis, selle idee tuleb Raimond Valgre laulud kokku panna muinaslugu muusikas. Ja selle ideede tõesti viis läbi ja tõi lavale ja selle eest tulid oh aeg üleliiduliselt preemiad, mis oli oktoobrirevolutsiooni 50 aastapäeva, ma mäletan nii hästi. 50 aastapäeva. Mingi konkurss oli ja sealt tuli esimese teise ei vabandust, see kolmanda preemia peale ja siis noh, vot niisugused asjad, et see Valgre just sealt Raplast, eks ole. Aga iseõppija, mis siis veel, noh, ta õppis ise trombooni mängima, õppis Adolf vedro raamatu järgi. Ta oli kolmeteistaastane, nootide oskas ja, aga aga mõtlesin trombooni ta ei osanud ja talle väga meeldis, see pill mängis seal juba puhkpilliorkestris koolis hakkas seal trombooni mängima, sealt tekkis huvi. Õppis pillimängu niimoodi, pärast tuli siis praktika edasi, eks ole, aga, aga vot, see oli see No ta oli üldse väga paljudes asjades ilmselt praktik ja seda küll, et ta õppis seda Veski raamatut kui lugeda, et kuidas need panna kõik ja need, need jääajadetailid Ja ka, aga ma segan nüüd vahele, ma olen võib-olla natuke segan ära seda juttu natuke kui me maja ehitasime, mina olin abitööline ja, ja, ja haamrit muidugi oskasin käes hoida, aga ma sain ta käest kõvasti võtta ka esimest korda, kui maks esimesi laudu põrandalaudu lööma, siis ma ikka sain kõvasti võtta pude. Sest et neli lauda läks mul kaamera mööda küll. Ei läinud ju alati naelapea pihta. Pärast olime täitsa meistermees, ma pean kiitma siin ennast ka silmist luge määra, mida. Nii nagu õige naine Lammast ja vastupidi, õige mees naisena. Ja no võib-olla nüüd ongi paras aeg minna edasi järgmise laulu juurde sellelt uuelt heliplaadilt. Ja siin on solist just nimelt Urve Tauts. Ja see on Ülo Raudmäe, ei ole Roose õitsenud minule. Pealkiri kohe kõlab niimoodi, et kas selle meloodiaga on ka seotud mingi eriline stoori või? Seda ma nüüd ei oska öelda, selle ta kirjutas Heli Lääts laulis seda esialgset võtted ja kõik on Heli Läätse poolt. Ja ma ei tea miks, aga Ma seda küll võin öelda, et alati ta otsis teksti selliselt, mis oli temal momendil probleem või päeva. Paras tekst oli Minni nurme tekst. Ja minu arust nii nurmel oli oma elus ka vindiga palju probleeme, kes on lugenud näiteks Elo Tuglase päevikuid ja, ja seal on need tekk põhjalikult lahti mõtestatud ja kunagi Minni nurme ütles niimoodi, et no miks ta pidi selle minu ilusa luuletuse nii ära rikkuma, sest temale ei istunud see, et see kõlab estraadiorkestris, tema tema alu oli tal nii ja tema arvas, et see peab olema noh, mingi hoopis teine esitus, mingi võib-olla noh, klassikalisem klassikalisem, aga nüüd korraga katsel saksofonimängija ja ja kuidagi see talle lihtsalt nähtavasti kõla tundus talle väga ilusti käega, nii et noh, see on üks näide selle kohta, kuidas võivad arvamused erineda. Ma olen kindel, et Urve Tauts laulab sedasama kenasti ja Eesti kaitseväe orkester Peeter saani juhatusele. Me teame, kui tohutult palju, Ülo Raudne tegi tööd just põhiliselt Estonias ja, ja, ja kus mujal iganes. Ja mul on vaheldunud pähe niisugune päris patune mõte, tema ju tegelikult löödi Eesti raadio estraadiorkestris minema siis kui orkester koondati, kui saksofoni taheti ära ja kui, kui meil oli ju džässorkester ja siis kõik pahapillid aeti ära sinna jai ainult trompet ja üks tromboonimängija, kes, kes mängis ka akordioni. Ja muidugi ei olnud õlut vaja ja neid teisi ja siis läks ja tema vend Lembit läks ju saksofoni pealt, läks fagotimängija plaks, tuli ka Estonia teater Estoniasse ja tänu sellele. Ta oleks võib-olla istunud estraadiorkestris edasi, nii et tegelikult see nõukogude võim Ja no muidugi, mis üldse teater Estoniasse puutub, siis minu meelest kõik need operetid, mis olid tol ajal, ei olnud ju materjali ja ta pandi orkestreerinud, tähendab, pandi no tehti ettepanek ja ta võttis vastu alati sellega, ta tegi ju noh, mitte ainult meie. Eesti heliloojate loomingut seal Normeti see Stella Polaris ja muhulaste Imelik mäletan seda patsnikovi lugu oli vist mingisugune jääb ja siis saad vahe oma Lanalid komöödia siis oh, mis seal kõik olid. Sorry, oli ka tema adresseeritud selle klaveri. Jaa jaa. Ei, ei, ei, ei, ma tean, kuidas see suurem abi ja kodus oli meil no ma ju ka pidin kõik välja kannatama, ega siis ma ei ütle, et see muudkui jälle linn maa keeras jälle vaates jälle panin kirja jälle lint jälle lind, aga ega siis ei olnud, keerad väiksemaks, ta ju ei kuule, eks ole. Ja Savoy ball kabaree. Siis ta ongi hat, eks ole. Sensatsioon Londonis? No ma ei oska enam rääkida, mis kõik, kõik LEGO noodike tulid noodike ja kabaree, ma ei tea, miks teatril tuli järsku idee, et on vaja nii kiiresti-kiiresti kahe nädalaga ta pidi selle valmistage seal muusikali vale orkestreerinud indi pähkleid kuulama, eks ole. Ja, ja ma tean, et kui tal ikka see käsi seal niimoodi klaveri peal oli, siis seda kirjutuslaua peal, siis ta sai selle parema käe üleni oli verevalum, sai sinine nagu pajapõhi ja tema on väikese valulävega, tema valu ei tunne, ei tundnud ja, ja, ja ma ütlesin, et vaata, missugune su käsi on, ta ütles, et mis ta siis on, vaatab üleni, sinine polnud inimeste kätte sadanud, aga kõik see oli sellest suurest kiirest tööst muidugi ligi hommikust õhtuni ööd ka sinna veel ja ja nii, et ta oli kõva töömees. No nagu Urve Tauts siin eelpool kuuldut palajal jõudis rääkida, suutis ta isegi selle töö tegemise juures veel ka spordihull, nagu ta oli vaadata televiisorist. Jalgpall. No ja tulid 80. aastal olümpiamängudesse, meil oli enne üks televiisor olemas, ta ostis teise värviteleviisori siis kohe juurde ja need siis olid meil ühes suures toas, eks ole. Ta orkestreeri siis tahes juttu meiega kunagi ei pahandanud, et me segasime vissi, vissi või midagi või ei. Ja siis ta vaatas kahte televiisorit, ta teadis kõike ta spordivõistlusi, ülipaha, tüdrukut ja ei, ta oli ka heliga ja, ja vahel jäi õhtu siis tukkumagi teleka ette ja mõtlesin, no kuule, mis sa siis nüüd tukud, miks siis need mõlemad siis nüüd töötavad? Ma ütlesin, et no ütle, mis siis seal ja filme ka vaata selleks et mis seal filmis siis oli, ta rääkis mulle kõik selle ära. Niiet kus ta kuulis siis seda nagu kompuuter täpselt, oli meie kodutsee särk. Mul tuli veedaks väljend meelde praegu mees nagu orkester. Janne käisime, dirigeerib, mängib kõik. Seal vahepeal käisime ka jalgpallivõistluse poksi võistlusi vaatamas ja ja ma karjusin õppimise ajal seal oma häälega ära, õpetaja riides, et oi, oi, aga ma ei tahtnud öelda, et ma karjusin. Jalgpalli. Kellelegi toetuseks inglise kääne, mina mäletan sellest spordist nii palju, et kui meie Kalevi meeskond tuli kaheksa linna turniiri võitjaks siis. Me läksime kõik ja jaama vastu, kui nad tulid sealt Leningradist, kus nad tulid ja võtsime kalevite kantsi ka neid vastu, kõik Ülo oli seal Kuldse seitsmega. Läksime, niiet eks me omamoodi kõik olime, elasime kaasa nagu praegugi ja aga nägime, ta mängis isepäi. Tauli kui meie kitsa jalgpalli meeskonnas tekib juba küsimus, kas on midagi, mida Ülo Raudei teinud. Mina mäletan, Ta on kui noh, me saime tuttavaks ja mul on tehtud üks väga ilus pilt temast. Ülevalt Snelli tiigi ääres ta seisab ja niisugune moodne kaabu oli tal peas. Ta oskas väga hästi ennast riidesse panna, ta oli väga hea maitse. Riietuse kohta ta alati soovitas, mulle ka isegi aitas mulle ühe ülikonnariide osta, ütles jah ja tal oli Eks me käisime ka, ta ju minu, ma nüüd võib-olla lähen jälle jutuga mujale, kui mina õmblesin, minu hobi on õmblemine. Ja siis tema oli mulle altare tasandaja. Ta võttis oma selle suure selles noh, joonlaua Vistal käis orgestreerimise juures ja siis sellega ta mõõtis mul siis seeliku altar ja, ja vaatas järgi, kuidas sinna vaata nüüd ja mis nüüd ikka mina tean ja ta teadis küll, aga ta alati öelnud, et vot see oli ilus. Kui ta ütles, et ah, mis mina tean, siis ma teadsin, et see ei ole kõige parem. Vapustavalt huvitav jutt kogu aeg, et mul on lihtsalt kahju katkestada seda kuulata veidi muusikat, aga no ikkagi tutvustaks veel siis seda uut plaati ja Valter siin arvas vahepeal, et järgmine lugu võiks olla Leod kautsi sulest, tango tundmatule senjoriita. Ja seda tangot tuntakse võrdlemisi vähe. Ja Leo Tauts meid juhatas ka sel ajal, kui Ülo mängis seal orkestris ja käisime igal pool Riias ja kus me sõitsime ja aga sellest räägime juba pärast. Aga veel oli tal ju ma tean, et ei olnud materjali kuskilt. Leo, tahtsin, oli väga hea Ülo orgestreeris kivist seda argentiina tango. Ja vot seda ei ole ju mitte kuskil. Ja no mis me seda räägime, seda materjali on nii palju kaduma läinud ja nii noh, jään siia-sinna, pillimeeste käte ja jalgadega. Ja ta ise pidas sellest argentiina tango palju lugu. Toome Ülo ka just just Tautsi lugu, ta hakkas artidestreerima. Tauts tegi muidu ise, organisatsioonid ka, aga seda ta tegi just selle. Kas mitte estraadiorkestrile. Tauts oli vastupidi, Ülole võrdlemisi laisk, tohutult tohutult andekas, aga laisk ja ega ta kui vähegi võimalik kolista sokutas ikka muist asju. Aga ega ta ei olnudki nii laisk, ta tegi esimese raadio, seda ju KGB tuli, eks ole. Et vaat mis on saatejaam, eks ole. Ta tegi, ta tegi bändi kõik kõike seda, mis teda huvitas, momendil jää aga tema huvid. Nagu ma aru saan, Ülo oli niimoodi, et tal kõik need huvid püsisid üksteise kõrval ja võttis siia-sinna, aga Tautsil läks väga kergesti huvi üle, ta juhatas Eesti raadio estraadiorkestrit ja ütles. Ah tühja andis ümber kuularile, andis selle koha üle. Teda huvitas siiski tehnika, ma tean seda, me sattusime noore tehniku poodi tihtipeale kokku. Jah, Ülo, mina leo taotlused ja aga ta ju ehitasin endale auto ka. Seda ei tea. Ma olen selle autoga sõitnud seisma talguhooaeg pooleli, ei seisma kogu aeg. Järelikult ei ole ka teha. Läbi keetis ta klaveri peal, seda ma tean. Ja televiisor oli tal kogu aeg külili laua peal ja oli lahti võetud, et saaks kohe jälle keerata. No ja aga, ja lugu, mis on ootamas odaotsi, pangad tundmatule senjoriita-le, kas ma tohin paluda? Urve Tauts tuli Leo Tauts kohta veel midagi meelde, muide praegu lõi pähe, kas mingi sugulusside ka olemas. Annan ma ei saanud tema käest seda teada, aga tema venna käest, kes Tartus laulis väga hea bassilaulja, oli kõrgemate koolide lõpetanute mees. Ta isegi juhatas ka natuke seda akadeemilist meeskoori enne sõda. Nii kõrval. Jah no ja, ja siis, kui me sattusime esimest korda temaga Pärnu Pärnusse tuli mina õppisin siis Lydia Koidula keskkoolis kaks aastat, kaks aastat hiljem, ma olen ju sinuga ka vilistlased koos esimese keskkooli lõpetanud. Ja tuli estraadiorkester ja, ja Leo Tauts juhatas seal ja pärast seda oli muusikakoolis, ma õppisin ka muusikakoolis laulmine ja. Laulame siis midagi ja minul oli tema hällilaul see tihase tukkuma laulistu. Asi öeldi niimoodi, et nüüd laulab ja Urve ja Leo Tauts saadab teda klaveril appikene minule üheksanda klassi õpilasele, mis tähendas sel ajal, eks ole. Leo Tauts, jumal ja ma veel ei teadnudki, kas ma veel sugulane olen taga, eks ole, aga ma mõtlesin küll, ma tahaks olla ta sugulane. Ja no hiljem muidugi jah, kui teada sain, siis miks meie sugulase sidemed on nii kaugelt ähmased natukene kõigil isal Tautsides segane minevik. Aga Tauts oli väga huvitav inimene, ta oli tehnikainimene ja Ise plaadistas enne sõda juba plaadistas, võttis, võttis raadiost ja riigi ringhäälingu direktor Olbrei saatis talle veel tänukirja ühe tasandi Holbreile, ühe omatehtud plaadi. Prei saatis talle vastu ringhäälingus tehtud plaadi. Kirjavahetus käis plaatide peale oi ja nii, et see oli, tema oli noh, oma ajas kõvasti ees. Oi, ta oli väga huvitav inimene, kahju, et teda ei ole enam kui tema. 50 aastane juubel pidi tulema, ta ju kahjuks enne seda vist suri. Ta läks ära sinna maale Haidesse lähedal, seal jah, ja ütles ikka, et kuule, tule külla, ma pakun sulle, mul on väga head õunad aias kasvatanud ja ma ei saanud sinna korduda. Ja ja ta ütles veel mulle ühe hällilaulu veel pealse tihasedukumalaristule, et tal on Saartestreeritud, et kas ma ei taha tema juubelil laulda selle noodi temale tõi ja see jäi meil tegemata kahjuks. No Ülo jäi ka väga palju tegema. Kuulaja võib-olla ei tea, aga tema oli ka väga. Ja teine ja ootamatu ja teine opereti ohku palju. Tal on nii palju kirjutatud üles neid, neid lõigukesi, mida ta tahtis kliendi maantee ja siis Saturni, seda ta tahtis ühendada. See oli tal suuride, sellest ta ei kõhelnud sugugi 10 aastat seedis südama, peas. No ma arvan tõesti, et tänase Vikerkääru saate jooksul on selgunud, et kuigi Ülo Raudmöll jäi palju tegemata, jõudis ta siiski tohutult palju ka teha. Ja lõpetuseks suur tänu tänastele külalistele, Urve Tauts sile ja Peeter saalile ja üks Ülo Raudmäe vala siia, lõpetuseks võiks olla midagi sellist lõbusamat seal õunaraks muusikalist kiri nõudmiseni. Kes tahab kommenteerida. Mis ma oskan? Eks ta selle õunaraksu kirjutas sellepärast et ta oli ise ka käinud, et õunaraksus lapsepõlves oma sõbra aias, ütles. Jäätise olevat nii põnev olnud. Et selle põnevuse ta siiski ma arvan, et see on tal väga hästi õnnestunud, seda mina torkasin tagant, et pane ikka seda sinna kontserdi kavasse sinna kontserdigaase. Seda sellega me ju orkestri Tallinnaga ju käisime ka võrdlemisi palju esinemas, ta oli seal dirigent ja pärast ei peadirigent ja et neid reisi oli toredaid ja ja see õunaraks oli tihtipeale see oli minu süü, et mina seda happega palusin. Taju nii et perel oleks Olla. Res algoormess oli R. Nelisaar ja ja. Johtus ostma vastu, seejärel algas seal kuus. Kas te Tõesti ei ole olnud. Aga ema oleks lume järele, siis panime orm janu. Romaalase sattusime, käisime lätlast. Oma. Eks need oota. Kas sina oled? Veel Estonia järel. Miks ta eksles ja ka too on? Sa noos? Oa vedru, sena Aare ise. Ta vaatas lekt