Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, seitsmeteistkümnendast märtsist. Stuudios on Kai Vare. Renno rumm, keda kahtlustatakse noore naise tapmises Tallinnas ehitajate teel, laskis end kinnivõtmise ajal maha president Lennart Meri matusetseremoonial. 26. märtsil Kaarli kirikus peab mälestuskõne kirjanik Jaan Kross. Kadriorus kõneleb vabariigi president Arnold Rüütel. Täna Tallinna Ülikooli loomisel on Eesti. Tänu Tallinna Ülikooli loomisele on Eesti ülikooli maastiku karastunud. 10 aasta jooksul kujuneb ehk ka Tallinna Ülikooli identiteet, loodab rektor Mati Heidmets. Transporditöötajate ametiühing andis välja kolm parima tööandja tiitlit ja ühe konkurentsitult halvima tööandja tiitli. Tänavatud Tallinna Triel rahanon. Senistest suurim. Selle huvikeskmes on kunstniku suhe varem kujundatud esemesse. Triennaali erikülaline on inglise ehtekunstnik Gwendi Ramzo välismaalt. ÜRO sõjakuritegude kohus teatas, et Slobodan Milosevici verest ei leitud. Mürgi. Ilmateade lubab pilvisuse tihenemist. Homme võib Põhja-Eestis lund sadada ja tuisata. Öösel on kuus kuni 15 kraadi külma, päeval on õhutemperatuur miinus kolmest pluss kahe kraadini. Politseioperatsiooni käigus Tartumaal Tallinna ja Tartu maanteel laskis end esialgsetel andmetel maha Renno Rumm, keda kahtlustati 30 kolmeaastase Kristiina tapmises eile Tallinnas ehitajate teel. Vambola Paavo. Lõuna politseiprefektuur sai eile õhtul vihje, et Tallinnas 33-le vastase Kristiina tapnud Renno rumm võib varjuda Tartus või selle ümbruses. Selleks andis prefekt Aivar Otsalti sõnul alust kurjategija seotus ülikooli linnaga. Täna hommikul käivitades D Tartus ja ümbruses operatsioon Võrk. Relvastatud kurjategija püüdmist asus juhtima Lõuna prefektuuri politseinõunik Rauno võsaste, kes kinnitas Eesti raadiole, et esimene teade otsitavast autod saabus juhtimiskeskusesse veidi pärast kella ühteteist ühelt valvsalt liitlejalt. Edasine oli juba korravalvurite meisterlikkuse küsimus, jätkab pärastlõunal Tartus viibinud Priit Pärkna põhja prefektuurist. Tallinn-Tartu maanteel sõites mööda patrullist ja patrull fikseeris autost, see ei olnud siit mitte kaugel teadaolevat hetkel Tallinna poolt. Kuna välja on öeldud politsei poolt täna mitmel korral automark auto värvus auto number, siis ilmselgelt köitis tähelepanu just nimelt kõigepealt automark, auto värvus, teadaolevalt hetkel jõudsidki ametnikud fikseerida autonumbreid. Renno Rumm keeras sadakond meetrit pärast tiksoja raudtee ülesõitu läheduses asuva puidugrupi angaaride territooriumile, lootes politseinikest alal, milline meenutab labürint vabaneda patrullauto püsis aga visalt kannul. Seejärel hüppas kurjategija mastast välja ning varjus relv käes ühte poollagunenud akendeta hoonesse. Samal ajal jõudis sündmuskohale veel viis, kuus ja patrullautot ning mõni aeg hiljem mandaat. Nähes, et olukord on lootusetu, vajutas Renno rumm päästikule ja tegi eluga lõpparve. Seda kinnitas pärastlõunal sündmuskohal käinud põhja prefektuuri ülemkomissar Priit Pärkna. Tegemist ilmselgelt on, on enesetapuga, põgenes politsei eest, siis jooksis ummikusse, kus ta polnud enam edasi teed ja kraavi kaldal lõpetasid iseenda elu. Sündmuskoha ülevaatusel võeti kaasa ka paarikümne sentimeetri pikkune puupakk. Miks Priit Pärkna? See puudutab leerumise üksikasjaliselt tegelev kontrollime seda versiooni, et atakki seal puu puutükis on, on kuul. Operatsiooni juhtinud Rauno võsaste sõnul muutis kurjategija tabamise angaaride vahel raskeks asjaolu, et rumm võis tulistada iga nurga tagant. Koht meenutas linnalahingutandrit. Lisaks kulges tagaajamispaigast paarikümne meetri kauguselt elava liiklusega Tallinn-Tartu maantee Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Juhtivprokurör Kati maitse kinnitas Mall Mälbergile, et Renno Rumm sooritas kindlalt enesetapu. See on kindel, et ta siiski ennast ise maha lasi. Et mitte, ei saanud politsei käe läbi surma. Ei ole praegu leidnud tuvastamist, et oleks politsei käe läbi Renno Rumm surma saanud. Mida te olete nüüd tuvastanud nende viimaste tundidega? Ma võin teile öelda niipalju, et Renno Rumm juhtis sedasama tumehalli mastat, mida eile nähti hommikul ühe kolmveerand üheksa sündmuskohalt lahkumas, mille roolis oli eeldatav kuriteo toime pannud isik. Politseipatrull märkas seda sama madestat. Mazda sõitis politseipatrulli eest ära. Tark Tallinn Tartu maanteel suunaga Tartu poole keeras maanteelt kõrvale, umbes 200 meetri kaugusel maanteest asuvate ettevõtte hoonete juurde, kus peatas Renno rumm. Auto tuli autost välja ja on endiselt seesama info teada, et ta lasi ennast ise maha. Te ütlesite, et eeldatav kuriteo toime pannud isik tema kohta kas see, et ta tappis selle 30 kolmeaastase naise eile hommikul pole siis 100 protsenti kindel. Nii kuidas oli eile kahtlustus, on ka täna meil endiselt kahtlustus, et selle kuriteo pani toime Renno rumm, ta oli ja on ka praegu kahtlustatav. Aga need tunnistajad, kes teda nägid tulistamas selle laohoone juures ehitajate teel Tunnistajad nägid tõepoolest seda tulistamist pealt. Aga nemad ütlesid, et nad tundsid ära Renno rummi. Peale tunnistajatega kontrolliti ka muude andmebaaside järgi, milline isik Stad konkreetset sõiduautot Mazda juhtis. Mis nüüd hetkel edasi saab? Hetkel kriminaalmenetlus jätkub, tehakse kõikvõimalikud menetlustoimingud, et teha kindlaks, millise relvaga oli tegemist, kust see pärit on võimalikult tuvastada asukoht või isik tuvastada, kas oli renorummil abilisi keegi, kes temaga koos tegutses, või keegi, kes teda aitas mingil moel. Ja kui kõik asjaolud on selged siis saab teha kokkuvõte sellest, mis on uurimine tuvastanud. Kas te sellele saate vastata, et see relv, milles ta ennast maha lasi, on seesama rel, milles ta eile tappis? Ei saa selles suhtes kindlat vastust öelda nii relva osas, millega ta ennast maha lasi, kui ka see, mida kasutas ta eile tapmiseks annab vastuse meile ballistikaekspertiis. Mis relv see on ja kas see on üks ja sama relv? Kui kaua selline ekspertiis aega võtab? Jällegi pean spekuleerima kuu kuningaks. President Meri perekonna soovi kohaselt peab president Meri matusetseremoonial mälestus Lennart Meri kauaaegne sõber, kirjanik Jaan Kross. Matuserongkäigu jõudmisel Kaarli kirikust Kadriorgu peab mälestuskõne vabariigi president Arnold Rüütli. Sellised otsused langetas valitsuse poolt riiklike matuste korraldamiseks moodustatud toimkond täna oma esimesel ametlikul kohtumisel president Meri sark auvalves Kaarli kirikus ja president Meri matuse laval Kadriorus toimuval tseremoonial saavad osaleda ühiskonnas olulised ja pikaajaliste traditsioonidega kodanikuühendused, näiteks akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Laupäeval, 25. märtsil Kaarli kirikus auvalves osalemise soovist palutakse organisatsioonidel teatada välisministeeriumisse. Pühapäeval, 26. märtsil Kadriorus toimuval tseremoonial on kodanikeühendustel võimalik osaleda oma lippudega. Osalemise soovist palutakse teatada piirivalveametisse. Piirivalve tugevdab seoses president Lennart Meri riiklike matustega ajutiselt piirikontrolli rangemat kontrolli piiril alustatakse juba homme ning tugevdatud järelevalve kestab kuni 27. märtsini. Piiri ületusel võib seepärast esineda viivitusi, mistõttu siseministeerium palub piir ületavatele inimestel varuda kannatust ja aega. President Meri matusetseremooniale 26. märtsil on lubanud tulla paljud riigijuhid üle maailma. Vallo Kelmsaar küsis välisministeeriumi pressiesindajat tehtelt hallistelt, keda oodata on. Praeguseks ei ole meil just väga palju väliskülalisi teatanud, et nad tulevad, aga kui tuua näiteid, siis meie lähinaabrid on küll teatanud, et tulemas on Soome president Tarja Halonen. Läti president Vaira Vike-Freiberga, samuti on oma tulekust teatanud Islandi president, Suurbritannia kuninglik perekond on teatanud, et Lennart Meri ärasaatmisele tuleb kuninganna Elizabeth, teise nõbu, Kenti hertsog. Samuti on teatanud oma tulekust Leedu president Valdas Adamkus ja Läti endine president Gunti Sulmanis. Euroopa komisjoni esindab muidugi meie oma Siim Kallas. Kas mõned saatkonnad on teatanud ka seda, et keegi kindlasti tuleb, aga ei ole veel nimesid täpsustanud? Ja täna õhtu ongi selline seis, et eelkõige on öeldud, et tulemas on inimesi küll, kuid ei ole öeldud, kes see isik, kes täpselt on, meilt on palutud paindlikkust ja Eesti riigile omaselt oleme seda paindlikkust ka üles näidanud ja pikendanud. Seda nii-öelda tähtaega, mil välisriigid saavad oma esindajate tulekust teatada. Soome lahel on kokku korjatud kaks tonni reostust. Tänali reostuspiirkonnas ilm soodsam ja Soome reostustõrjelaevadel õnnestus alustada aktiivsemaid koristustöid, mille käigus korjati kokku ligikaudu kaks tonni reostust. Eile õnnestus kolmandana laval koguda vaid 300 liitrit reostust. Täna tegi keskkonnainspektsioon piirivalvekopteriga seirelennu reostunud merealade kohal. Keskkonnainspektsiooni esindajad. Seirelennu ajal reostuspiirkonnas hülged ei näinud, aga lind oli piirkonnas väga vähe. Tänavusi reostusproove ei võetud reostuslaikude piirkonnas ei ole kandvat jääd, millele kopterist laskuda. Kaks ja lisaks on reostus juba jää sisse imbunud. Tuginedes reostustõrjetehnika tootjafirma esindajat. Teleesindajate arvamusele, lahkub Eva 316 reostuspiirkonnast. Piirkonnas koordineerib operatsioon Eesti piirivalvelaev valvas. Keskkonnaminister Villu Reiljan moodustas täna komisjoni, kes hakkab kavandama edasisi reostustõrjetöid Eesti looderannikul. Eesmärk on selgitada välja reostuse võimalikud mõjud keskkonnale, koordineerida ministeeriumi allasutuste tegevust ja tagada kahju. Reostusest oleks võimalikult väike. Komisjon peab vajalikuks hankida hinnanguliselt kolm ja pool kilomeetrit poome, millega saaks takistada naftasaaduste rannale jõudmist. Eestis selliseid poome veel ei ole. Samuti on vaja hankida vähemalt kaks vastava erivarustusega ujuvvahendit ning spetsiaalriietustööde tegemiseks. Ka soovitab komisjon alustada Keibu lahe seireprogrammi, jälgida mitmete keemiliste ühendite esinemist molluskid. Rannakarbis, lestad ahvenas neid kasutada neid mere bioindikaatoritena. Samuti soovitab komisjon uurida naftaproduktide lagunemise kiirust ja laguprodukte naftareostus. Eesti luude ranniku lavastati jaanuari lõpus ja nüüd välismaalt. ÜRO Jugoslaavia endise presidendi Slobodan Milosevici verest ei leitud mürgi jälgi. Tribunali juht kinnitas haagis antud pressikonverentsil, et Milosevici verest leiti küll ravimite jälgi, kuid mitte surmavas koguses. Milosevici toetajad on süüdistanud tribunali südamehaiguse ja kõrge vererõhu all kannatanud. Presidendile ei tabatud haagis vajalikuna ravi ning tal ei lubatud sõita ka Venemaale ravile. Tribunali kohtuniku sõnul ei rahuldatud ekspresidendi palvet, kuna kaitsja ei suutnud tõestada vajalike ravivõimaluste puudumist Hollandis. Kohtuniku sõnul oleks meloossevitš võinud kutsuda arstid enda juurde Hollandisse, kui leidis, et Hollandi spetsialistid teda aidata ei saa. ÜRO tribunali all olnud Milosevici leiti surnuna oma vangikongis. Laupäev. Esmase lahkamise hinnangul oli surma põhjus südamerabandus. Euroopa Liit hoiatas Valgevenet, et vägivalla kasutamine meeleavaldajate vastu toob kaasa tõsise rahvusvahelise reaktsiooni. Euroliidu välispoliitika juht tegi sellesisulise avalduse vastuseks Valgevene välisministri hoiatusele. Välisminister Sergei Martõnov ütles eile Minskis Euroopa liidus saadikutele, et vastutus massiliste rahutuste tagajärgede eest jääks Valgevene opositsiooni ja opositsiooni toetanud välisriikide kanda. Iisraeli põllumajandusministeerium teatas, et kahes kalkunifarmis surnud linnud olid esialgsetel andmetel nakatunud linnugripi inimesele ohtliku H5N1 tüvega. Ühes viirusega nakatunud kalkunitega farmis töötanud mees viidi täna linnugripisümptomitega haiglasse. Kui lõplikud testid kinnitavad H5N1 tüve olemasolu, siis tuleb põllumajandusministeeriumi esindaja sõnul viiruse leviku takistamiseks hävitada sadu tuhandeid linde. Iisraelis. Uuesti Eestist Tallinna ülikool tähistas esimest aastapäeva palju määramata otse on tulnud kokku sõlmida, leiab rektor Mati Heidmets. Jätkab Vallo kelmsaar. Kui riigikogu Pedagoogikaülikooli nimevahetuse heaks kiitis, oligi see ainult nimevahetus, liitumised olid alles kavas. Nüüdseks on Tallinna Ülikooli koondunud ka humanitaarinstituut, ajaloo instituut ja Audentese Ülikooli meediateaduskond. Õppekavade ühendamine ja muu sisuline töö oli päris tõsine tegemine, tõdes rektor Mati Heidmets. See ei ole ainult selline Pedagoogikaülikooli ümbernimetamise asi ja ka see on laiemas mõttes ikkagi Eesti ülikooli maastiku korrastamine ja siin ta natukene korrastanud. Ja ma usun, et see protsess võib-olla siin Tallinna linnas ka jätkub Teine põhimõtteline muutus on olnud ruumiline koondumine. Midagi sellist, mida ette arvata ei osanud, ei ole Tallinna Ülikooli esimese tegevusaasta jooksul ette tulnud, leiab rektor. Ma olen natuke isegi üllatunud, kuivõrd selliselt libedalt ja kiiresti Tallinna ülikool on kuidagi Eesti ellu ja hästi mõttesse nagu sisse läinud, et meid, selliseid murelikke vihjeid ja vastulauset, mis siin aasta tagasi olid väga tugevalt laua peal, noh üksikuid aeg-ajalt ikkagi tuleb, aga, aga see ei ole kindlasti domineeriv suhtumine. Mis puudutab suhteid Tartu ülikooliga, siis juba avalik-õiguslike ülikoolide rahastamissüsteemi tõttu on konkureerimist tunda, leiab Heidmets, kuid lisab, et suhted on paranemas. Niisugune kuum pingeseisund, mis siin aasta tagasi oli Tartu-Tallinna vahel, see tasapisi lahtub ja ongi juba lahtunud ja, ja see, kui siin juhtkond vahetab mingisuguseid emotsionaalseid hõikeid, ei tähenda sugugi seda, et seal õppetoolid, osakonnad, meie aja ühiseid asju. Meie-tunde ja terviku tekkimine võtab siiski aastaid aega, kuid ehk on alged selleks tänases Tallinna Ülikoolis olemas, loodab rektor. On ikkagi ka kuulda selliseid arvamusavaldusi, et ja me oleme ikkagi peda inimesed ja ja, ja see on see õige tükk sellest Tallinna ülikoolist ja siis tuleb mõni inimene, ehiste, ütlete, tühi on ikkagi veel parem tükk ja ma arvan, et see Tallinna identiteet peaks tasapisi hakkama kõrvale ehituma tekkima ja noh, ma usun, kui ma siin 10 aasta pärast räägime samasugust juttu, et siis see pilt on juba oluliselt selline homogeensem, kus vahe või seda suurem on kas õppejõudude ja tudengite hulgas ma isegi. Ma arvan, et võib-olla sellise vanemaealise õppejõud konna puhul on, on selline ajava tähtsustamine suurem olulisem asi kui nooremate inimeste puhul ja tudengite puhul ma arvan, ei ole see üldse vist probleem. Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühing andis välja parima ja halvima tööandja tiiti kriteeriumid olid palk, suhtlemine töötajatega ja töötingimused, jätkab Meelis Süld. Parima tööandja tiitleid andis transpordi ametiühing välja koguni kolm. Teedesektoris pälvis tunnustuse aktsiaselts Tallinna teed autovedude alal Saku autoveod ning reisijateveovaldkonnas Kuubas. Pärnu transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson. Kaubas Pärnu paistab silma selle poolest, et see tööandja tõepoolest tegeleda sellega, et töötajatel oleks olmetingimused head, nad saaksid seal kohapeal trenne teha. Nene duširuumid, saunad oleksid korras. Nende palgad tõuseksid need nad, seda hoolitsust ja suhtumist on nagu igal igal sammul näha. Kui etavatest liikuda. Mõistagi oli parima tööandja tiitel meeldivaks tunnustuseks ettevõttele, ütles koobas. Pärnu peadirektor Andrus Kärpuk. Me ei ole seda tiitlit võib-olla nüüd selgelt rohkem väärt kui mõni teine suurettevõte ja selle tiitli nimel, me ei ole ka eriti yldse pingutanud. Me oleme lihtsalt oma tööd järjekindlalt teinud ja kindlasti jätkame seda tööd samamoodi. Halvima tööandja tiitel läks seekord Tapa autobussipargile. Transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson selgitab, millega Tapa autobussipark selle ära teenis. Esiteks, nad ei täida isegi minimaalseid nõudeid, mis, mis Eesti vabariigis kehtivad bussijuhtidele palga maksmisel ka teiseks oli ka seal lihtsalt sellist nii-öelda olevat suhtumist kuni kahtlusteni, et äkki dokumente võltsitakse, anta piisavat informatsiooni töötajatel, nii et et ma arvan, et on kuhjaga ära teeninud ja soovitan täiesti klientidel ja ka töötajatel sellest firmast hoiduda. Uurisin ka, kuidas suhtub Tapa autobussipargi juhataja Rein Tali halvima tööandja tiitlisse. Meie seisukoht on niimoodi, et me lähtume turumajanduselt, kui mõni inimene ei ole rahul ja enamik kindlasti palun rahu, siis ta saab alati mujale minna. Soome, Rootsi seisukoha, meie palgataseme, mida me siin kohapeal saan maksta Tapa linnas. Ja, ja meil on niimoodi, et meil on väga halb katkendi tööaeg, meil on hommiku- ja õhtusöök, see tähendab meil on põhikooli laste edu ja selle eest maksta. Erinevalt Tapa autobussipargist teeb transpordi ametiühing tööd selles suunas, et bussijuhid ei lahkuks ettevõttetest ega läheks välisriikidesse tööle. Peep Peterson. Ütleme selle tendentsi vastu just ennekõike oma palganõudmistega, sest kui, kui kodumaal on võimalik ennast ära elatlasi, see ei kipu inimesed võõrasse keskkonna tööle. Tänane seis on küll see, et, et tööandja otsib tikutulega head tööinimest taga ja ja natuke hakkab, sõidab aga mõjuma bussisõidukvaliteedile, et mitte kõik juhid ei ole professionaalid, kes täna rooli keeravad. Kahjuks. Tund aega tagasi avati tarbekunsti- ja disainimuuseumis Tallinna rakenduskunsti triennaali. See toimub juba neljandat korda. Jaan senistest suurim triennaal kannab pealkirja kaks lähedast. Mall Mälberg käis hetk enne avamist korraldajatega rääkimas. Triennaalile laekus ühtekokku 332 avaldust, millest žürii valis eksponeerimiseks välja 110 tööd 90-lt kunstnikult 15-st riigist. Korraldajate sõnul on Tallinna triennaali ainus geograafiliste piiranguteta tarbekunsti ja disaini erialasid hõlmav foorum Euroopas. Teema kaks lähedast, ütleb triennaali ühenduse esinaine kett Lidiitsar sai valitud seepärast. Tarbekunstil on kogu aeg olnud nähtavad sidemed minevikuga ja miks mitte tuua välja kunstnike inspiratsiooniallikad, mis on tihti kas varasemad tarbekunstiteosed või hoopis mõned teised kunstiteosed, näiteks maalid ja triennaalil ongi väljas eksponaadi kõrval. Foto inspiratsiooniallikaks olnud esemest. Kettli tiiter. Kui siia näitusele tulla, nähakse seda, milline suhe on olnud kunstnikul selle allikaga, et ta otseselt ei teegi seda järgi vaid see tulemus on täiesti üllatav, väga tihti. Meil on siin seekordseks aukülaliseks Wendy rämpso Inglismaalt ehtekunstnik, kes on 10 aastat töötanud Picasso naiste maalidega ja nendest inspireeritult siis teinud ehteid. Täna oligi seminar, kus ta astus üles oma presentatsiooni ka kogu selle sarja teemadel, et ta tegelikult kogubki postkaarte ja ta otsustas siis teha Picasso maalidega postkaartidest neid ehteid. Kas ta rääkis, miks ta Picasso valinud on? Sellepärast et Picasso, nagu me kõik teame, on väga kirev elu olnud ja väga kirev armuelu. Nende naiste nägudel peegeldub seal maalides erinevad emotsioonid ja see kõik paeluski. Kunstniku ja eelkõige huvitas teda, et kuidas mees kujutab oma arust naist ja tema püüdis neid suhteid uuesti läbi mängida naise seisukohalt. Triennaali avamisel tehti teatavaks ka premeeritud kunstnike nimed. Žüriiliikme ele. Praksi sõnul oli otsus määrata paljude tööde seast üks Grand Prix ja kaks võrdset teist preemiat. Üsna raske. Grand Prix võitis seekord selline looja, kes harjub nimede hammuki, mis koosneb siis kahest inimesest. Kersti Laan, Mae, Tiit Rammul, nende töö nimega loomaarmastus võitis Grand Prix ja kaks suhteliselt teist preemiat sai Darling oma salvrätiku kraest ja eesti tekstiilikunstnik Piret Valk, kes esineb siis tikitud sineliga. Nüüd veel ilmast öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, paiguti võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul, mis pöördub hommikuks edelasse. Tuule kiirus on üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on öösel kuus kuni 12 kraadi, pikemate selgimiste korral võib paiguti langeda 15 külmakraadini. Päeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal võib Põhja-Eestis lund sadada ja tuisata. Päeva jooksul tugevneb edelatuul kuue kuni 11 meetrini sekundis, pärastlõunal rannikualadel puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on päeval miinus kolmest pluss kahe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.