Ahoi kõigile, keda meri tõmbab, eriti nüüd, kui palavad ilmad lausa kutsuvad mere äärde ja mere pääle. Täna oleme reisi või nüüd juba parvlaeval Georg Ots kes 15. Taastat on pidevalt Tallinna ja Helsingi vahel seilanud ning ainult eriti tähtsate asjade ajamiseks paariks nädalaks liinilt ära võetud. Meresaade ahoi läheb riigiettevõtte Tallinna sadam ja laevade tehnilise hoolduse baasi eestkostel. Merelaule esitab Georg. Aga? Aga? No oli See üks ja. Meri saade Hoiendana reisilaeval võid parvlaeval Georg Ots kunagine Eesti lipulaev ja on seda pool selles mõttes ka praegu ja Georg Otsal oli väga suur tähtpäev. Ta on üks vanemaid Tallinn Helsingi liinil. Reisilaeva Georg Ots, kapten härra Ants lohk. Tee, mis algusest peale ei ole sõitnud, selle laeva peal ei ole. Ma olen siin alles kolmandat aastat. Päris nii ta ka ei ole, ta just kõige vanemlaev on sellel liinil. 25. mail täitus Georg Otsal sel liinil 15 aastat tööd. Aga meie sõsarlaevad siin Tallink ja vana Tallinn on veel vanemad laevad, tähendab, see vanus on mõeldud ühte laeva, kes kõige kauem ühte liini pidanud on hea, seda nüüd kohe päris kindlasti. See on küll õigus, sest Georg Ots on seda liini pidanud kohe päris algusest peale, siiamaani iseloomustage seda laeva. Ma arvan, et paljud eestlased, tallinlased on seal laeva ise päris hästi tundma õppinud. Veame ikka väga suur sealhulgal üle reisijaid aastat lõikes. Paljud ka teavad seda, et Georg Ots tegi läbi niukse päris olulise noorenduskuuri. See oli siis kaks aastat tagasi kotkas, enne olime reisilaev nüüd Messay parvlaev. Ma usun, see kõik ennast muidugi õigustesse ümberehitamine. Me saame nüüd vedada üle sama suurel hulgal reisijad aga üsna suurel hulgal autosid laevani ikka rahvast täis. Praegugi ma tulin siia teie kapteni kajutisse, siis vaevu-vaevu reisijate vahest sain läbi, nii et laev tuleb täis. Ja täna õhtul tuleb ta täis kindlasti ja nädalalõpud on ta ikka täiesti välja müüdud. Lõplikult, ja jah, ikka praegult ikka reisijat jätkub ja lase reise siis veel peaks tulema, kui mitte suvel. Meeskond on eestikeelne jah, võib öelda, et meeskond on eestikeelne ja kamandav keel on muidugi eesti keel siin laevas, aga meil on ka teistest rahvusest töötajaid siin, eriti masina meeskonnas. Seal on palju vene rahvusest veel, aga jah, komando öösel on eesti keel Te ise olete maailmamerest kindlasti läbi sõitnud. Reisilaeva, mis nii kergesti ei pääse. Nojah, mina olen sõitnud tõesti paljudel laevadel ja paljudes kohtades ja noh, viimased aastad sõitsin seal suurtel büroodel Roderiaga siis palkeritel jah, on sõidetud tõesti palju paljudel meredel ja ookeanidel. Mina kui võhik küsiksin teie kui spetsi käest, milles siis ikkagi see tuleb, et näiteks Me lootsid meie laevadega hästi hakkama, ei taha saada? Ma ei tahaks nüüd nii väga seda küsimust üles tõsta, isiklikult minul ei ole ühtegi negatiivset kogemust soomiolootsidega. Aga ma arvan, et nende seas on ka nagu kõikide teiste inimeste seas on häid ja vähem häid. Oma alatundjaid. Ma arvan, see, mis nüüd on viimasel ajal juhtunud, on paljuski lihtsalt juhuste kokkulangemine. Ja väga halvasti nende kohta midagi öelda. Teie lähete süüdlaste zoomi sisse või Helsingisse sisse ikkagi lootsiga. Ja seal kohustuslik loosimine on Tarmo ja majakas, kuni ütleme sinna sadamasse rajooni sadama lootsi teen, teeb kapten päevas ära. Aga see jah, see marsruut lootsijaamas, kuni ütleme sadama rajooni kohustuslik lootsimine seda teevad soome lootsid. Nende seas on väga häid lootse olemas, aga üldiselt ma ei tahaks selle teema rääkida, sest minul ma ütlen veelkord, negatiivne kogemus puudub. Te olete kahe mehega siin laevas ja see on täiesti loomulik, üksi ei tee vist siin midagi, ma mõtlen, kaks kaptenit. Jah, laevas on kaks meeskonda, vahetuvad kahe nädala tagant, laevatöö on, hakkab vasakult peale, väga hilja, lõpeb. Ja see on niisugune pingeline töö ja noh, see kipub tihtipeale see tööaeg, mu läheb vahest isegi kuni 18 tundi päevas eriti talvel. Aga suvel natuke saab kergemini läbi. Jää hädas olete olnud, ütleme, et otseselt hädas ei ole olnud, et ta, ta on küllalt tugev laev ja omab jääklassi ja heas korras on olnud, meie ei ole jäähädas olnud. Aga nii, et tähendab ikka mängida jääst läbi pääseks seda küll, oi, seda küll, ja seda tegemist on üsna palju ja tee otsimist ja muidugi need kõik mehhanismid ja need väga hästi korras olema. Ja masinad ja roolid. Tänapäeval kõneldakse palju just ohutusest ja see on täiesti loomulik. Georg Ots on nähtavasti kõigega varustatud nii väga heast klassist, navigatsiooniseadmetega kui ka päästevahenditega. Jah, meil on kõik, mis on nüüd vajalik ja tarvilik, meil on tõesti kõik, on olemas kõik need kontrollimised, mis on nüüd viimasel ajal olnud, igatahes on seda ka näidanud. Meil on jah, kõik on kõik tarvilik on olemas. Tähendab see, mis üldse laeval peab olema. Ma võib-olla iseloomustate navigatsiooniseadmeid mõnda aparaati viskega täppisäppi paratmistel olemas on meil olnud üsna tavalised riistad, aga on väga heast klassist east kõrgest klassist näiteks on sellised head, radarid on peal ja see on peamine, mis meie siin vaja lähebki. See on niinimetatud Harpa radarid, üks meister radaritest on need Lääne-Saksa teene jaapani oma, nad on väga head varred ja me oleme väga rahul nendega ja ja see on põhiline vahend, mida meil siin liinil vaja läheb. Me äraeksimispill kvartalile. Soome laht on jah, niivõrd pisike etega siin raske isegi ekslemist ja raske näksida muidugi see ei olegi üldse probleemiks, siin on probleemid hoopis teised, et probleemiks on, et me peame siin pidevalt eriti kui ei ole nähtavus pidevalt ületama laevaliiklust risti läbi minema. Laevaliiklus on siiski Soome lahel küllaltki tihe. See osa, kus meie läbimine laevaliiklust oleks nagu korralikult alati läbi viidud. Et edu tekiks mingisuguseidki vähematki ohtu laevale. Teine probleem muidugi on udus tihtipeale lõbus sõita niimoodi kas või Tallinna sadamasse sisse, nii et praktiliselt ei näe mitte midagi, ainult siis võib-olla hakkad muuli otseselt nägemus ees, kui juba nina juba muuli otste vahel. See on võimalik ainult teha siis kui on korralikud riistad laevas. Nõiainimesed, inimesed loomulikult on kaitstud. Jah, muidugi. Ma ei kujutaks küll ette, et midagi erilist võiks nüüd meil siin juhtuda, aga noh, transpordivahend on ikkagi transpordivahend ja päris absoluutselt kindlat vahendit siiamaani pole veel valmis tehtud. Ja kui see kunagi ka tehtakse, ma usun, et kommertseesmärgil seda vist kasutada ei saa. See on nii pööraselt kalliks. Võib-olla mõni sõna laevast, kui pikk ja lai ta on ja palju peale võtab inimesi, sest võib-olla mõnikord unustatakse ära tähtpäevadel. See 15 aastat liinil olemise täht annab võimaluse sellest veel kord kõnelda. Nathan, 137 meetrit pikk, 21 meetrit lai, ta võtab peale 1200 reisijat meeskonna no arv kõigub, olenevalt sellest, kui palju, millal me sõidame. Üldiselt on ta kuskil 120 inimese piires, samuti ootame peale seitse-kaheksakümmend sõiduautot. Me võime võtta busse ja paketi autosid ja suuri kaubaveokeid ja igasugused veerevad tehnikut. Kas andis kuidagi tunda, et nüüd lähete lõunasadamasse Helsingis, siis on tükk maad ju linnast eemal? No küll ta ikka andis tunda küll, sest esimese hooga paistis, et see reisijate arv kohe järsult vähenes. Nüüd hakkab tasapisi, hakkab nagu taastuma. No üks asi on ikka silduda reisisadamasse ja teine asi on ikka kaubasadam. Ja seal on ikka suur vahe. Vaatamata sellele, mis meie seal kõrged poliitikud sellest rääkinud on. Nii et konkurents või kuidas? Ma arvan küll, kuigi seda vist keegi nii otseselt välja ei ütle, aga paistab, et see on ikkagi sellest tingitult. Ja muidugi üldiselt navigivatsiooniliselt on see muidugi sinna sissesõit märksa raskem meile see sadama matud läänetuultele läänetuuled on just sügis-talve perioodil valitsevad tuuled, meil tugevate tuultega on seal väga raske silduda. Ei teagi mismeelselt, kuidas meil hakkab välja nägema. Ja kui on väga raske talvetulevad rasked jääolud, siis tuleb meil seal raske navigatsioon. Ei tea, kui ilus on välja pakkuda, aga kui konkurents siis võiks ju Soome laeva näiteks Muuga sadamasse minna ja ka siin on niimoodi, et mina arvan, et raha on see tegur, mis paneb need kõik asjad paika. Vastas meil Praegult eitatakse kaid Silja laevadele meie laevu enam siia juurde ja nendel 12. kail ei lastagi. Nii et näete, raha on see, mis valitseb. Kuhu siis meie laevad minema hakkavad, noh, meil on näiteks meie Tallinkil on siin üks kai siin mida me siis nüüd kolmekesi kasutame, noh, ülepäeviti ka saab, siis kui Maarja Baltikumi ei ole, saab temaga kasutada, Helsingis on meil samuti üks laadimis-lossimis kai olemas, kolme laeva peale tähendab seda, et me peame pidevalt ümberaalamsi tegema, vahetevahel reidil käima, ootama oma järjekorda ja selle võrra läheb meie elu märksa keerulisemaks. Ja raskemaks ka muidugi Ta kulutab inimesi ja masinaid ja mehhanisme. Aga noh, mis teha. Varsti lähete jälle välja? Jah, 15 minuti pärast liikumas keelsegi poole, kes teine, kapten on? Teiseks kapteniks. Rein Erla. Tema oli ju ka see mees, kes Estonia tõi ja tema oli Estonia peal, oli, vahepeal, oli kapteniks temaga kogenud mees ja täna peab tema oma juubelit kodus temal ka täna tähtpäev. Nii et siit 10 ja seitse jalga vett kiilu alla, nii nagu kunagi olevat öeldud. Jah, aitäh. Jope haaba sidus ta laseb, et on vaid kauguses kukkuva Aga eeruta lennud Tallina hakkan. Kel silmist nii kelmi kaitse. Meid ei sellist küll maailmas kusagil idu kui Saaremaa heinamaad juunikuu. Ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaani jooni. Hämaras toome, kuulume nabale, on sinule hõiska vaid ööbikuid. Miks muidu su huuled ja õhetav pale, nii õunasarnane? Oh keeruta, lennuta linalakk, neil silmist, nii kelmikalt seal meid ei, sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heina matsiooni. Ei selles maailmas kuulsaks, N Liidu kui Saaremaa heinamaad jooniku. 15 aastat on reisilaev nüüdisparvlaev Georg Ots sõitnud Tallinn Helsingi vahet ja pidanud seda liini kõige uuem kõikidest laevadest, kes sellel liinil on olnud. Teie kapten härra Ülo Kollo, praegu siis aktsiaselts hansatee tegevdirektor. Olite esimene mees, kes Georg Otsa siia Tallinna sadamasse tõid. Ja see oli 1980. aasta juuni alguses ja ma olin Georg Otsa ehitamas kaheksa kuud Poolas tähendab sellest momendist alates, kui kõrvus vette lasti, kuni selle momendini, kui tal lipp püsti tõsteti ja kui Poolast tulema tulime, ndat näolin jah, otsa ehitamist jälgisin kaheksa kuud ja sõitsin tema peal 11 aastat ja seitse kuud peale seda ka veel. Mis te arvate, millest oli tingitud, et nii ilusaid Kena laev just Tallinna liinile toodi tolleaegses nõu. Kudeliiduks arvatavasti oli kaks suuremat põhjust, esiteks, et 1980 olid olümpiamängud, mis Nõukogude Liit püüdis küllaltki korralikult ette valmistada. Ja Georg Ots sai nagu ametliku olümpia laste üleveoõiguse ja staatuse Tallinna laev, mille nimi oli Tallinn, oli kroonika seda vana ja eks ta väljanägemine ei olnud ka juba noh, selle rahvusvahelise liinikohane. Ja oleks võinud teha halba mainet, ütleme siis näiteks Tallinnale või siis nõukogude liidule, sel ajal nii-öelda ettevalmistava linnana ja Talyn oli ju olümpialinn. Teiseks, ausalt öeldes, linnlaevana oli ennast juba suures ulatuses täis löödud, sest sel ajal oli kahtlemata 95 või 97 protsenti reisijatest olid soomlased, aga ometi kes oli kaunikesti kõva raha ja ütleme näiteks Georg ossa teenistus mingi kuue seitsme aasta jooksul oli Nõukogude Liidu reisijate laevades kahtlemata mitte ainult. Ühe laeva kohta kõige kõvem võtta ületas igasugused piirid ka laevanduste piiridesse, tähendab ütleme Odessa all oli musta merelaevanduses polüreilt laevu ja treeneris balti laevandus. Kus oli vedureid otsateenistuse neist ütleme näiteks Balti laevanduse reisijatelaevade tuludest tunduvalt suurem. Nii et ühe laeva kohta üle nendest kõikidest vaadetest, kuidas teie sattusite selle laeva esimeseks kapteniks? Ma arvan, et siin oli üllatavalt, sel ajal oli selline tendents, et siis kapten tüürimeeste pool ja teenindav personal, kes suhteliselt vahetult reisijatega imelt küll Oli nagu hariduse poolega sellega korras ja ma ütlen, et jumalasaladusega Läheb oli tolle aja kohta väga uhke suur. Ja ega ta tänapäevalgi vilets ei ole, seadmed on peal moodsad. Nii et see laev Georg Ots võib sõita veel küll ja küll, eks Georg Ots sel ajal siis 15 aastat tagasi me püüame neid nagu nüüd kõik kastideks neid moodsaid laevu, mis elandi kere poolest välja näeb, et kangest kandilised ja tömbi ninaga siis ta oli just täpselt seal, mis praegu need suured Siliaadi Maali miniatuursus võrreldes nüüdse suurtega. Nii et siin jah. Tõsi see on, et sel ajal ta oli välimuselt toonikaste kaasaegne tehnika poolest ei saa laita ainuke asi, mis oli kehvavõitu, see oli sellepärast, et Poolas ehitatud oli piseviimistus ja see sõltub suurel määral materjalidesse. Ei olnud mitte sellepärast, et oleks poolakad kehvad ehitajad olnud, aga lihtsalt laevahinna suhtes siin ei kasutatud suurel hulgal Poola materjale ja laevavarustuse poolest. See oli kaunis internatsionaalne värk, alustades jaapanitehnikast ja lõpetades siis Nõukogude Liidu omaga. Sellel laeval aga oli veel. Varane reis, mille te kaptenina kaasa tegid, see oli reis sinna. Suurele nõupidamisele Taali hämmastavalt salastatud ja soomlased laiutas käsi, et ei saa aru, kuhu ta kadus, nüüd äkki, et mõne päeva pärast nädalast said selgust kus poole see laev just teel on, kas nüüd tuli meile kasuks, et me tulime selle kolm nädalat kadunud või ma arvan, et sel ajal reklaami mõttes. Võib-olla see oli isegi kasuks, sest tükk aega pärast seda üritasid kõik elada kajutis kus, nagu oleks loogiliselt pidanud Gorbatšov olema, see tähendab siis kolmandas luksis. Kuigi tegelikult elasin seal, mina, Gorbatšov, võttes kaptenid, aidata mu käest nagu varal. Kirjeldage nüüd tagantjärele seda õhkkonda, kuidas te teada saite? Üks on määratud nii tähtsa seltskonna jaoks ja Reykjaviki toimus nõupidamine. Ja öelda, et ma seda sain hirmus ägedalt teada, ei saagi öelda, sest et ma sain seda teada täiesti peale Soomest pool kaks laevusesse tuli, kutsuti laeva ülem juurde, see oli härra kask sel hetkel. Ja öeldi, see poiss nüüd pange punuma saarte poole, tulin laeva, mõtlesin, et mis me seal väärsaartel, et noh, et nagu ei saa hästi aru, et seal pole sadamatki, kuhu sisse mahuks. Käsu. Soome jääb ära, mitte midagi rääkida, mitte midagi teha. Õhtul ilmusid Moskvast julgeoleku kindralleitnant, kes oli osa kamandaja töödes endaga kaasa sel hetkel minu arvates tuli kohe kaasa teise järgu kaptenile alluv halva ujujate brigaad 25 inimest. Ja siis Vjati kohale kosmosside agregaadid, mis tulid Figaro paaridel lõhute lagi ära ja sel ajal kaalus kõik kuus tonni, mis nüüd, eks ole, mahub ära rina taskusse, siis noh, meil hakkas midagi juba Looneris juba raadiost läheduses oli kuulda ka, et näidata, et me hakkasime aimama, kus siis asi minema hakkab, aga tegelikult ofitsiaalset meile ei öeldud mitte tuhkagi, ennem kui Kopenhaagenist mööda sõitiski, toodi laeva lisavarustus seal raadiojaamadega lisalokaator ja me saime seal päris head värkimisega pärast laeva, nii et me kannataja pool selles suhtes ei olnud. Navigatsiooniinstrumendid said täiendatud täiesti uute paraatidega ja arvel. Me saime nii mõndagi, mida meile ennem ei olnud ja siis taipasid ka soomlased, kuhu see laev teel on. Et peale seda, kui me Kopenaadist oli mööda sõitnud, tulid ka siin juba uudis, et, et nüüd on selge, kus on mis teie ülesanne tegelikult siis oli ollagi ainult niisugune hotell. Järgmine ülesanne tulla Reykjaviki ja meile tuli ka järgi teine laev, see oli gaasiturbiinlaev. Baltikumist tuli välja Leningradist täpselt samale sel ajal, kui me läksime Tallinnast, nii täpselt ei teadnud, kumb see siis resident Sondas Baltica meieni seisime üks ühel pool, teine teisel pool. Ja kuni selle hetkeni, kui Gorbatšov siis mäest alla oma eskordiga tuli, veel täpselt ei teadnud, aga kõike nägime televiisorist, nii et jälgisime nii-öelda oma saatust vahetult. Ja mõlemad laevad olevat täpselt ühtemoodi ette valmistatud, aga noh, ilmselt see, et me olime uuemat ja sellepärast ilmselt siis valiti meid õige Baltika peal oli ka, ta oli ka residentsi, on ainult mittekorras. Pressikorpusele oli ta elukoht, laeva elu oli hoopis teistsugune, siis vist, eks olnud. Nojah, kui seda võib eluks nimetada, sest ega me tegelikult harilikule Esimene abi vanemtüürimees, kõik see korrus oli Rova turvameeste valve all, kellel oli rauda täis riputatud kõik vööd ja muud asjad. Rauduksed, mis oli kuuenda teki pealt ainukest nakkust sinna koridori pääses, olid kinni keevitatud. Meie ülesanne sel ajal olla rahulikult, täita käske. Nii kui korrast ära sõitjaks muudeti, siin anti Nõukogude Liidu suursaatkonnast paar bussiekskursioonid, värkide, kes ei olnud, käin mina olin seal käinud, mul polnud seal eriti midagi vaadata. Aga, aga ütleme meeskonna tutvumiseks ja noh, see oli kõik ilusti tehtud. Nii et sellest hetkest me olime 12 tunni pärast, need on, ilmselt tuleb. See laev on nüüd teeninud ausalt leiba, jäätoobika, käsu, siiamaani on iha otsa heas tehnilises seisukorras, tal ei ole olnud erilisi probleeme, ta on küll jah, kannatanud välja, ühe väikse ümberehitused on nüüd enam mitte puhas reisijate laevad, autopraam, me peame selle eest hoolitseda. Aastas vähemalt korra siin montima ja korda tegema ja seda on, aga üritame teha, siin segas meil natuke seda asja ära. Tallingi juhtunud õnnetus, sest kahtlane laevaliini pealt korraga ära võtta ei saanud kuidagi, sest teisene oli sunniviisiliselt nii-öelda sunnitud ära võtma ja siin midagi enne sügist nüüd välja mõelda on raske. Tallink iseenesest on esmaspäevast jälle liinil, ma olen paljude käest küsinud, mis nende Soome lootsidega siis lahti on. Isiklikult, ma ei usu nendega nüüd midagi lahti, on, aga lihtsalt ma arvan, et mingi Ain on hakanud jälgima mingil määral, ütleme, Tallinki nime kandvaid laevu ja see juhtus nüüd nii üksteise järgi, siis see paistab nagu eriti silma, kuigi ütlen, et Soome ja Stockholmi vahel sõitvatele Laura väike õnnetus, mis oli siis ometi on näidatud viie aasta kestel olnud umbes 15 juhus ka Soome lipu all sõitvatel laevadel ja nendest suuremat kõik teavad, oli Sally albatross, kes sõitis ennast täiesti puruks ja oli kolm nädalat Porkkala madalikel kinni. Nagu öeldakse, kariga sõitmist tegelikult mingi karilesõit ei olnud või, või seda enam siis Laura oma, see oleks omanud mingit erilist tähtsust, sest kõik pääsesid eluga, mitte midagi seal eriti ei juhtunud peale selle laeva omanik sai kahtlemata suurte kulude osaks ja meil jäi saamata suur tulu, mis kahe kuu jooksul kahtlemata minu arust ära vedanud, kuskil mitte vähem kui 80000 reisijat, siis kaunitest ümmargune. Kuidas teiega? Eriti aga soomlaste sadama üleviimist või Eesti laevade viimist kaubasadamasse lõunasadamasse. Kus siin ei oska nüüd sellist erilist seisukoht isegi võtta, sest noh, ütleme näiteks Siljati viikingite edelasadamast. Ta oli lihtsalt see muidugi kellelegi ei õnnestu, sest need on Nende privaatsed paviljonid, mis on kai peal ja ka suures osas minu teada kinnitatud kais mis nad kasutavad, nii et ega see nüüd öelda, et ruumi lahedalt edasi. Tulemus oleks suure konkurentsi juures, mis on tulnud ja kiirlaevade külluse juures ja seda siis öelda muidugi ei saa ja sellepärast mingi lahendus selle asjaga pidid ehitada. Kas see nüüd on kõige õiglasem lahendus? See on juba omaette küsimus, muidugi kahtlemata Tallinna sadam nüüd hetkel, eks ole, kes on küllaltki heldekäeliselt ära kinkinud suure osa kaisid sillale ja vigingele jättes oma laevad praktiliselt ühekaiga kõik kolm tükki ühe kai äärde, noh siis minu arvates loogiline vastukäik oleks see, et Tallinna sadam, poisid, nüüd, mis veel, lisa tuleb, teie laev, need lähevad Muugale, ma ei oskaks midagi muud juurde, siis oleks nagu kõik õiglane, kõik võrdne ja ühesuguses olukorras. On teil mõningaid soove? Seoses selle väikese tähtpäevaga 15 aasta möödumisega Georg Otsa liinil olemisest ka sellele kenale laevale Georg Ots, kus ta siis tüki oma elust olete mööda saatnud. Ja õnnitlemas ja ma püüan alati nii, et kui ma ütleme, käin Soomes, siis suviti sõidan ühe otsa Tiivriga, teisega tulen ilmtingimata tagasi Georg Otsaga ja sinna on jäänud ikka ka veel endiselt meeskonna liikmed, kahe vahetuse kohta ma arvan, et neid leidub kolm, neli Nende veel, nii et tuttavaid seal on ja kahtlemata kas nagu vana arm ei roosteta ja Georg Otsa reisijatele soovitakse, et või sooviks, õigemini saidki ikka Georg Otsaga, et on hea laev ja võib-olla ta hetkel on Tallinki parim laev, mis siin liinidel sihti sõidab. Oo siinus. Cru paigaks. Siilu pilgud mu. Sinus on nii põhja toonias. Nagu kodu huuli. Huuled on soojas. Kuuseumi. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.