Klassikaraadiokülaline on täna Eesti üks armastatumaid heliloojaid Urmas Sisask, kelle rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2010. Urmas Sisask sündis 1960. aastal Raplas ja lõpetas 1985. aastal Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi René Eespere juures. Tema muusika sisu ja väe ühest küljest universumist ja astronoomia huvist. Teisalt on sellele deteks euroopalik vaimuliku muusika traditsioon, samuti runolaul ja ürgsed rituaalid. Urmase huvi astronoomia vastu on sama vana kui tema tegevus heliloojana. Esimesed tähistaevateemalised teosed klaverile sündisid juba helilooja lapsepõlves tähistaevast uurides ja klaveril improviseerida. Saate alustuseks kõlabki tema esimene pala kassi opeedia mängib autor. Tere tulemast, Urmas Sisask. Kuidas on sul see aasta läinud selle aasta märksõnu ja ka tähtsündmusi on ilmselt terve rida? No ma oskan öelda nüüd niimoodi, et see aasta on olnud nii kiire, et pole aega isegi ooperitki ära lõpetada igapäeva meediarünnak, ajalehed ja televiisorid ja esiettekanded ja see aasta on olnud väga tuline, kohe. Ma juba teist aastat käin seal suure muna juures ja seal lavastatakse niisuguseid teatritükke In teatri kaudu ja nii nagu eelmisel aastal, nii ka see aasta oli rokkmuusikali esiettekanne ja selle tüki ma kirjutasin otse kohareale kick kreemja talus ja terve teatritrupp oli kohal ja seekord oli siis jutt sellisest rokkmuusikalist nagu kalevipojast kuningaks natukene kaasajastatud Kalevipoeg ja minu ülesanne oli siis põlve otsas kirjutada mõned sellised visandid, kus oli siis elavbände ja, ja sellega siis linti laulda ja seekord riis, lavastaja Priit Valkna, nii et see on üks toredamaid ettevõtmisi, nii nagu eelmisel aastal viimane mägi ja mis on eriti vahva see, et noh, see koht, kus me teatri trupiga kokku saame seal üks et Läti piirist Eesti poole peale ja, ja seal on hästi palju selliseid kajasid, mida loodus annab ja ma suhtle seal väga pingsalt mets hallijatega ja vahel juhtub niimoodi, nagu ka see aasta, et öösel ei saa magada, sest metshaldjat muudkui kumisevad mulle uusi viisijuppe ja isegi mooniad ja isegi laulavad nii kõvasti, et hommikul vaatate kõrva, tundavad koguni nii, et need kaks aastat, mis mul olnud on nii tore truck, pead, tohutult hea vaimsus. Nii et need tükid sünnivad kohapeal. Ja tundub siis, et seal kohapeal munamäe kandis on need metshaldjad, eriti häälekad. Ja ma olen tee peal juba oli niimoodi, et haldjad juba hakkasid juba juba Jõgevamaal juba niimoodi kumisemad, võtsin autost partadžofist WC-paberit ruttu viisijupp kirja panna, et midagi oleks alguseks olemas. Et seda mäletab väga hästi. Kui palju neid ettekandeid oli, noh kui me räägime nüüd arvuliselt, ma mäletan, oli üheksa etendust, kus siis mina olin esimesel etendusel, jaga viimasel etendusel, aga vahepeal oli Rõuges üks autorikontsert vaja ära anda Toivo tuberiku tekstile kirjutatud. Me sõnal armastus. Ja see on ka üks väga siis niisugune selle rõõmusõnumi andmine rahvale, ma ei kirjuta kunagi muusikat valust, vaid ma kirjutan rõõmus, liiga, see oli, aga see ei olnud esiettekanne seda ennem ka lauldud. Ja seda me plaanime edaspidigi veel teha, see on ka üks peaaegu tunni aja pikkune lugu, kus siis tobias kvartett Ta oli siis nii-öelda selleks vahemängudeks ja siis lauljad olid ja oreliga niisugune lugu oli ka veel siin muname etenduste. Vahepeal aga Rapla kirikumuusika festivalil oli esiettekandel sinu kuues, mis Assay väsiga missasid kirjutamast. Aga see, mis sa on madise nimeline? Madise nimi, no ja see on üks sümbol madis poisslapse sümbol Madisel, vana eesti nimi, nii nagu kamaitis. Ja tegelikult see ongi mõeldud, sündinud ja veel sündimata lastele. Ja see, mis ongi just lastepõhine, et meie, Eesti rahva tulevik oleks ikkagi täidetud rahvaga, kes räägib eesti keelt ja see on muidugi mõneti selline valuline missa, sest praegune masu aega võib-olla mõtlevad paljud, et ei tea, kas enam lapsi sünnitada selle sinasesse maailma, mis on praegu küllaltki keeruline nii majanduslikult ja noh, praegu ka ilmastikult ütleme aga, ja see, mis saan jah, pühendatud ühele konkreetsele Madisele aga tegelikult on mõeldud kõikidele lastele, oleks võinud ju nimeks panna hoopis katiile näiteks kati missa või ükskõik mis. Tegelikult lastele oled sa üsna palju kirjutanud. Küll on pühendus teoseid küll otse muusikat, klaveripalu laule, aga lavamuusikat. Ja mul tuleb meelde, kui ma olin veel tudengid päevil tööl Ladyimiri lits Lenini-nimelises Nõmme pioneeride majas, tookord kandis sellist nime ja seal oli ma klaverisaatjana. Ja siis koos lemme, grimmi kasutasime lastemuusikaliteatri ja nii juhtuski, et sai mõned tükid seal ka tehtud, et minu esimene ooper otseses mõttes ehk tanki pereooper pärit 83.-st aastast minu meelest kas oli siis Brežnevi surma-aasta, kui meil meenutame? Ja see on kolmevaatuseline kuri kuningatütar August Kitzbergi tekstile tehtude ja seda väga mitmed truck pidid teinud ja juba otsapidi ka Göteborgi välja jõudnud. Ja teine oli see väga vahva grillimängud, noh, selle niru, niisugused armsad grilli loode, sellest tegime ka niisuguse, loobus viisi pisikene Siiri Sisaski mul osagi võttis seal ja ja teine on see sööbika pisike, hiljem lavastas seda ta Janno Metla, kahjuks ta peab mitte teispoolsuses kuulama, aga ta tegi väga hea lavastuse veel, aga omal ajal ikkagi lemme, Krimme. Nii et selline lapsemeelsus ja, ja lapsed on sind inspireerinud No mina olen ise ka laps, mina olen esimeses kehastuses planeedil maa. Ja mind on alati lapseks peetud heas mõttes, tähendab kuni siiamaani, nii et noh, mulle meeldib just selline süüdimatu olemine ja selline siiras lapsemeelne ja ka see muusika helikeel võib-olla veidi inspireerib just see, see laps olemise naa kinnist, mainisite, et sul on ka praegu ooper käsil, mis teemal see on? See on selline labürint. Ta ei ole mitte nüüd suurele orkestrile ooper, ta on ikkagi kooriooper, kus sa siis ka keelpilliorkester ja üks igavene vahva Taani mängija ja seal on Valeri Petrovi ortodoks hingersile ja labürint, on ta. Ta suunitletud kõikidele usu lahkudele. Erinevatele konfissioonidele, kirikus, seal siis nii-öelda katoliku ja luteri ja mida kõike meil siin on, on tangi selline gemüse ja ka muusikaliselt helikeelelt on ta labürint, on, ma teen sinusse nalja? Oma parimatest teostest oma parimatest hittidest ehk leitmotiividest keeran kokku sellise supi, mis on hästi seeditav kogu rahvale, kus siis kasutades neid teemasid, mis ma olen varem kasutanud, põimitud selliseks kuueks niisuguseks, et anda küllaltki kili omaette, aga, aga päris põnev on see tegevus. Nii et ka sina ooperis me tunneme ära sinu muusika, mille ta, rahvas juba tuttav, seal sa tunned ära glooria vaatrid, sealt sa tunned ära jõuluoratooriumi kõik kuute missat, sealt tuled ära klaverimuusikat, sealt tuled ära noh, kõike, mis ma olen elu jooksul kasutanud, mis on olnud parimatest teemadest parim. Aga muidugi on seda uut liigelt ka, nii et tegelikult see muusika kirjutamine ongi niimoodi, et see on nagu üks pass või ütleme, nagu heas mõttes vähirakke ehk ema millest hakkas siis kahju ja peale 1975.-st aastast ja siis hakkavad siirded tulema või kombitsad, mis loovad uued teosed, uued teosed omakorda annavad siirdeid, edasi tulevad uued emad ja praegu nende siirete kaudu on juba sünnitatud 127 last. Ja millised nendest lastest olid siis sel aastal veel esiettekandele? See oli see, millest ma rääkisin kalevipojast kuningaks, rokkmuusikal, madise, mis sa siiski veel on kõige tähtsam laps kõige elujõulisem laps, mispärast ma siin istun ja seda toredat tiitlit kandma hakkan? Tuhala ja Nabala karstiala kaitseks kirjutatud regiräpp, rokk, loits. Ja üks laps on veel, aga see laps juba külas, mis nüüd hiljuti kuulsime Londonis sloveeni kreatas piiritus, et see oli siis nii-öelda esiettekanne Eestis. Nii et kolm last plussiks. Tuhala nõiakaevu probleem ilmselt hõivas üsna suure osa sinu selle aasta energiast ja. Oh, see ei olnud päris niimoodi, see Tuhala Nabala saaga ei ole veel siiamaani küll teinud, aga selle muusikaga mitte ma ei võitle kaevandajate vastu, vaid ma ma kaitsen seda esivanemate pärandit ja minu noorik ütles, et kuule, ole pai ja tee see asi ära. Noorik läks hommikul tööle ja õhtuks lugu valmis. Järgmisel päeval tuli Päär Berenson ehk meie tuntud räpp paar ja siis tegime siis kontrapunkti contra teemal, kus kasutasime kõikidest lööklausetest tegi sellise luuletuse teksti tegin ka ise ja mis oli eriti vahva see, et kohesaiu Karl Madisega kokku Karl Madisega, sellepärast et ta tellis mult suupillikontsert. Küll, aga paraku jäi finantsprobleemideta see töö pooleli, aga ma kasutasin seda võimalust, et karavani ka teha seda ja saime kohe peale 12 tuntud rokklauljad alates Birgit Õigemeel test lõpetades Koit Toomega sinna vahele Lea Liitmaa ja neid nimesid on palju käinud ka? Jaa, jaa. Kaari sillamaa, laululapsed, rammi mehed ja tipi mehed ja siis inseneride mehed ja ja ise mängisin saamani trummi ja tasuta, kirjutasin selle loo tasuta, mängisime sele sisse Linnahalli stuudios ja öeldi niimoodi, et sellist huvitavat koostööd, kus inimesed tulevad, hüpates ilma rahast Ta sisse laulma oma motiive. Ja mis oli eriti vahva veel see, et, et see lai vetekanne sai ju ka ju vanalinna päevade pidulikul avamisel, kus oli ka väga palju rahvusvahelist seltskonda ja see raekoja plats oli nii pilgeni täis. Ja see oli siis nii-öelda esiettekanne tol vanalinna muusika päevadel 2010, viies juuni ja aa, see oli muidugi keskkonnapäev, keskkonnakaitse Me kaitseme ju keskkonda. Sellele loole annabki võimu see idee ja positiivne mõte, mis sellega on seotud. Ja see idee, mis ta ühte kombitsasse nii-öelda kokku sulas nagu musta auku oli just ühelt poolt, see minu esivanemad on pärit Tuhalast Jaana pahalaste, minu esivanemate Kalvud on tuhaalas Jaana Paalas, minu vanaisa Julius Sisask oli Tuhala kiriku köster, minu ema on sündinud otse nõiakaevu lähedal Pärklime talus ja peale selle on ju ka seal väga tugev energiasammas maailma võimsaim peale. Ma suhtlen Tuhala lõidadega ja väga paljude selliste Tuhalaga seotud legendidega. Ja see kogunes selliseks noh, niisuguseks mitte küll protestilauluks, kuid tegelikult just looduse kaitseks karstialade kaitseks, seal on karsti siililegi selge, miks lasena lugu hakkasin tegema. Ma nägin unes seda kuist, Tuhala nõiakaevu kohal rippus maja suurune naisterahvas, hõljus niimoodi, tegi lippa lappa seal ja selle nõiaga ju peal oli sipelgapesa. Ja kui lähemalt vaatas, siis olid Käega suurused kobad seal, kes Schiblisid nagu sipelgad. Ja mõtlesin, et aitab sellest jamast, et kogu aeg tahetakse seal killustiku kaevandada ja Tartu maantee korda teha, selles samas, aga ometi sealt ei tule ju mitte väärtuslikku sellist maaki. Ja, ja tegelikult suunitlus ongi see, et, et aktiivvarud tuleb muuta passi varudeks. Jaak. Et Carst ja kõik need loodus näed, ei luba lihtsalt niisuguste perverssus teha ja nüüd taheti veel sinna Välbe puurauke sinna luua, need kuma oli seal, kus ma käisin seal Hirvepargis sinimustvalge lipu all rahvale vaatamas, et kujutage ette, et kui nüüd 103 puurauku tahetakse uuesti sisse süstida, et noh, võtame kas või näiteks iseendale, tuleb mingi suvaline võõras ilma koputama Ta sisse, eks valges kitlis mees Yakad vilt puurima vaatama, kas mu süda on olemas, kus maks on olemas. Kas on neerud ka olemas, on, kas põis on olemas, kas pimesool ka kuskil olemas on ja missugust järgi jääb loomulikult sõelapõhi. Ja sellepärast ei saa ju lubada juba ainuüksi uuringuid teha, rääkimata kaevandamisest. Ometi saab ju palju paremat materjali võtta Soomest näiteks, millega mantleid teha, palju tugevamalt teed, see ei ole hea kvaliteet ja teine asi. Me hävitame ära ürgse looduse, sest meie, Eesti on õnneks on meil nõid riike ja meil on väga palju püha, nii et ma loodan, et need Carootsin maha raha Eesti mööda. Ja see on suunitlus, oli üldse Eesti looduse kaitseks kasid kaitseks või tema säilitamiseks, et kust ongi see, et meie lapsed ju laenavad ja meie lapselapsed ju laenavad meie esivanemate pärandit, aga mis me peame esivanemate tarandit rüvetama, seda muutma rahaks nüüd juba eurodeks, ütleme selle asja vastu oleme kindlalt koos Eesti rahvaga ja veel 105 riiki. Tule taevas appi selle aasta esiettekannetest, Me oleme nüüd rääkinud, aga sul on olnud sel aastal veel palju põnevaid kontserte, kus on sinu loomingut esitatud nii Eestis kui mujal. Seda küll, jah, mul tuleb praegu meelde, kui septembrikuus koma nüüd 50 Ta sain, tähendab eluaastate ehk pool sajandit on siis nii-öelda maakera käinud koos minuga ümber päikese. Et siis üks tore kontsert oli jõhvi kontserdimajas ja teine oli Pärnu kontserdimajas ja seal oli neli teost, leeme under, seadis minu saade see meie eesti rahva kultuse täheparve. Kui taevasele pakkusis äriaad lähevad vakku, et see on siis nende loojumisega seotud ja siis ma tegin kunagi klaveriloo ja sellest neeme tegi päris uhke orkestriseaded, mida Pärnu linnaorkester siis maha mängis, Jüri olnud Pertel oli siis eesotsas ja noh, seal oli Tiit Kikasega omas viiulikontsert, mis Wilhelm Struve auks mõeldud Nende triangulatsiooni toonidega seotud vilets ruume sai kahe asjaga hakkama siin omal ajal, üks asi on loomulikult see dringulutsioon ja teine oli see, et, et tema esimesena määras tähtede kaugusi paralaxy teel. Aga kus kohas loomulikult Tartus ja Tartust hakkas gradit reangulatsioone mõõtma ja siis mina tegi tema mõõtmistest sellise viiulikontserti ja Tiit Kikas siis oli, kes elektriviiulil tegi, sellised ongi satelliitkontsert, sest tuletame meelde, et ilma Wilhelm Struve, ta meil ei oleks olnud satelliiti. Et see lugu oli teedeum, see on ka kunagi Gregory koraalidest põimitud niisugune jumala kiidulaul ja see keelpilliorkestriseade Kosklöödiga seal siis puhas, minu muusika ainult kooriosad, noh, põhiteema on puhas koorimuusika, nüüd see oli. Ja siis ühe korra kunagi Tarmo maast juhatas hulga teist sümfooniat, mille nimi on põhjanael ehk alapealkirjaga armastuse lahinguväljad. Ja nüüd siis sai jälle nii-öelda varjusurmas see lapsuke ära päästetud. Ja siis oli selline huvitav lugu, et Ma ei leitud, ma ei tea kustpoolt rahasid ühe löökpillimängija tasustamiseks, siis ma mõtlesin, ma lähen ilma rahata peale, mängin ise. Nii et mul oli esimest korda auga sümfooniaorkestri sees ise olla, mängides Beatisi teht, taldrikud ja Dam tammi. Ja pärast siis istusime klaveri taha ja sinna põimisin juurde Austraalia haljas kirjutatud selline tore lugu nagu siil udus kuldkala tähtkujus, mille valgalapealkiri ka rõõm udus. Selle apotioosigase kontsert lõppes ja nii oli kaks kontserti. Üks toredamaid ettevõtmisi oli ka Tartu vaimulik laulupidu, kus mul õnnestus Kazis osa võtta ja, ja ühendkooridega lauldi siis kahte asja. Üks oli Agnus Dei Eesti missa. Ja teine oli Šank tus viiendast missast short, Äärošer, mis on Einar Laigna tekstile põhinev ja see oli päris huvitav, tähendab, kui see suur kollektiiv laulab seal kaks korda, sai laval käidu lilli vastu võtma, seepärast pöördus minu poole piiskop haamer. Ja ta võttis mul natukene väiksest nööbist kinni ja ütles, kui ta seda muusikat kuulis, et kuule, sa oled oma hingemuusikasse. Ma ütlesin, ma ei ole mitte ainult selles, ma olen kogu oma loomingusse oma hinga vannud, et et see oli üks ilusamaid elamusi Tartus. Aga kontserte toimus sul ka väljaspool Eestit. Ma käisin ise Saksamaal karsruues, kus oli ka jälle eestipõhine hästi täissaalile Karlsruhe muusikaülikooli saalis oli seal ja mul oli au mängida seal kahte osa, noh ikka seesama siil udus, mis väga hästi vastu võeti, sest emotsionaalselt ja rõõmuga tuleb muusikat mängida ka mitte sellise kartliku olemisega ja kassijope neljateistaastaselt kirjutasin, noh, see on ikka minu noh, kuidas öelda Nokian, kuigi ta taskus mingi hetk Samsung räägitakse nii-öelda Eesti Nokia, sest et see on minu Nokia on siis ütleme siis kassi opeia, miks ma mängisin maha ja seal mängiti mind veel kitarrile flöödi-le oli üks osa nüüdisaegses sodi Jaagist. Hirmus raske agaa, vägev muusikalisel Vähk. Ja seal oli muidugi mitte ainult minu autoriga, Kontsert oligi juubelikontsert seal noh, mina 50 lepa 60 leppo teispool tuli kah kuulama, Arvo Pärt oli seal ja need siis kolm heliloojat, aga teised olid vaimuga seal, aga mina olen siis vaimu ja, ja ihu ja hinge ja väikese musi keerimisega ka kohale. See oli siis Saksamaa. Ja teine väga uhke ettekanne oli Soomes, kus Lehari kaustel juhatas minu viiendat missat tervikuna seesama short näärosseer. Ja see oli Helsingi Toomkirikus ja see oli Bachi nädalal sele raamides mis on muidugi vahva, et selle Bachi nädala patroon oli ju Soome president Tarja Halonen ise. Ja ka see oli seotud ka minu juubeliga. Nii et need on siis need väljamaalised asjad, aga noh, vahepeal kuuludes Venetsueelast, lauldakse mind Jaapanis järjepidevalt ja siis riided, pidevad kohtumised siin jaapani ja pea Eestiga sain kokku, mängib nii põhjad, laevastiku lõunataevast ja ja isegi veel kahele klaverile ja seal noh Jaapanist mängitakse väga palju klaverimuusikat. Aga noh, ega seda mul on ka siin hordide viisi kirjutatud elu jooksul. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks oled sa nimetanud universumi ja siingi oli jutuks sinu kassi JB ja sündimise lugu. Ma usun, et klassika raadiokuulajad teavad ka seda, kuidas väikse poisina Basel katusel tähistaevasse kiikasid ja tähistaeval klaverit mängisid ja impraviseerisid. Aga lähemal uurimisel oled sa ka niimoodi arvutanud ja oma mingi muusikaread pannud. Näiteks glooria paatri on sellel muusika reaalpõhinev teos. Kui palju sa ütleme, sellist konkreetset rida nüüd praeguses loomingus kasutad? Ma ütleks niimoodi, et ma olen jõudnud, ütleme, sellisele kujutelma Ale universumist kui tervikust ehk armastusega loodud maailmast juhin veel kord tähelepanu 13,7 miljardit, et aastad tagasi ka mitte ajakirjanduses 17 miljardit aastat tagasi, kelle leiutas Jehoova jumala eest. Jehoova on kuskil Vähi tähtkujus üks niisugune vanapagana prügikast, kus neid vanahalvad hinged korjanud, et ta ei ole kellelegi Jehoova tunnistaja või ei ole, aga see oli vahelepaik. Aga universumi hääled, oojaa siku teoski veel olemas, mida nüüd läheme Londonisse tegema järgmisel aastal veebruaris. Et need on tõesti arvutused just ülemhelide kaudu raami liide kaudu ja, ja loomulikult ka logarid süsteemi järgi. Universum korrastatud süsteem, mis põhineb ikkagi gravitatsioonikonstandi ja nende tiirutamistel ja pöörlemistel, et need noodid vale kõik kätte saanud ühe sellise matemaatilise mudeli järgi, mida ma ei hakka praegu siin klassika raadiosse serveerima, seda saate vaadata, kellel huvi on, kas netist, ühesõnaga horisondist on ja miilu meelest 1998 märts kas või number kaks ja seal on kõik täpselt ära tõestatud kõik need asjad, et seda põhinevat muusikat, ma olen väga palju teinud mitel glooria, paatri, glooria Patria on seotud päikesesüsteemi planeetide tiirutamise ümber emakese päikese ise. Aga teised asjad, need Linnutee ja Andromeeda edasist, nende oma pöörlemisperioodid, Ohree noodile vastavad helikõrgused. Ja kuna nüüd Ma olen noh, mitte nüüd vaid juba 93.-st aastast ka otsene kontakler eksoplaneetide olenditega, et sealt tuleb niisugust muusikat isegi, mida pahtel suutnud äragi kirjutada. Aga Ta on see, et, et seda muusikat serveeritakse nagu minu muusika pähe ehk teisel kuskil noh seda ma ei ütle, kus, aga neid kohti on veel palju meil, sest meie oleme ainult üks pisikene osakene sellest elude virvarr ideste. Jah, et, et jääks alati üles kirjutada neid jää meelde ja need on noh, niivõrd erilise kõlamaalingukohad, need ei oska isegi mitte kirjeldada ja mitu korda mul on olnud ka siin, et kasvõi ooperi jaoks materjali saadad öösel unes ärkan yles, kargan püsti, nii, kombitsad tulevad kähku, ruttu loodi kätte ükskõik kas või õhtulehes oma peole kütan viisi järgmisest päevast juba hakkab juba vormuma sellest üks teose möönaga, selliseid kontaktid on mul pidevalt, nii et ma ei ole kellelegi helilooja, vaid hoopis kuskilt ülevalt poolt antud vahendaja seda heakõlalist vitandi rahalist, aga just seda universumi põhinevate heligelt tuleb anda rahvale selleks et meie inimesed ei oleks nii kurjad, nagu nad paraku veel ka praegu on. Just muusika aitab just seda rõõmu ja vaata kasvõi see klooriaineks seltsis teose ütleb juba iseenesest ära, et universum andis meile võimaluse teda imetleda. Aga mis me nende maiste asjadega siin hirmsasti peame pahandust tegema, täiesti imetleme seda, mis meile antud on. Kasvõi seda talve, mis on minu jaoks mõneti õudne. Aga samas ju mõtle, kui palju oli neid mustad jõulud, ollu teos noh, läbi aegade pikk jutt. Üks oluline eluperiood on sul seotud Jänedaga olled lausa legendiks saanud oma kosmosemuusikat tähetorniga. Kas seal oli nagu universumiga kõne otsesem ja parem? Aitäh, mul on igal pool universumi hea kontakt, ma ei ole nii-öelda eikellegi kiriku liige, ma olen kiriku liige küll, aga minu kirikus on looduselusloodus minu jõulupuu metsas, mina laipasid, ei lähe ostma maksimarketi juures. See oli kunagi Kuusligan laip, mida müüdi siin vahepeal. Minu altarid Luige tähtkuju, kus on linnude värav, valguse neeldumise tühimik, mis lahutab Linnuteemeheks ja naiseks ja neid tunnetades ka Jäneda muusika tähetornis sai loodud 94. aasta 20. juulil vastavalt haaker liiv komeedi põrkumisega, planeet Jupiteri ka. Ja siis kaks aastat hiljem 96 sai siis loodud ka planetaarium käsitside tähistaevas ja uskumatu, et see on siiamaani jäänud, ainult eelmine talv tegi palju pahandust, ta paraku viskas jahiveinide täht, ku üleval taevas, kus plaadiga alla, aga õnneks suure vankri jättis alles, nii et noh, vesi teeb oma tööd. Aga hea meel, et ikkagi see kontsertloeng protsessid ikka seal käivad ja inimesed tulevad küll praegu aastane masu on ka oma töö teinud, inimesed ei jaksa isegi sõita sinna, rääkimata mind kuulama taks, aga üsna vähe kontserti teinud, muidu ma olen 100 kontserdi piires aastast teinud. Seekord tuleb meelde, andsin viimati 1454. kontsert. No see on aukartust äratav arv. See tähendab, et sul on olnud publikuga niivõrd vahetu kontakt, mida see otsene kontakt publikuga sulle endale on andnud ja kuidas see on mõjutanud, võib olla kasu. Looming. Mercedes Merimaa tuleb mulle meelde, kinkis mulle haldjo päris õlekõrtest Dude kaitseingel ja mul ei ole uksi seal eesruumis ja meteoriiti pilte pole keegi varastanud ega rüvetama tundnud. Ja siis see haldjas ei lase kurja sealt läbi selle inimlikus mõttes. Ja nüüd ma jõuangi just selle publiku juurde, et kõige tähtsam roll on just publiku, õigemini energia tuleb ülevalt seeläbi minu kätte ja minu suu ja läbi nende legendide ja läbi nende rituaalidega joob publikuni publikult tagasiside ja läheb sinna üles taevasse tagasi. Vot selline Dreangeldatide. Ja sealt ma olen saanud ka isegi läbi publikumi, malesin, improviseerin leidub jällegi uuteks teostaks täitsa ootamatult uusi teemasid. Nii et see on päris vahva. Koosta selline publik, mina ja taevas. Publik. Kuule on tuttav pilt ka Urmas Sisask mingi oma teose ettekandel põlevate silmadega šamaanitrummi löömas. Tundub, et šamaanitrumm ja huvi listesse omanistlike kultuuride vastu on ka üks sinu kerg. No tegelikult jah, ma olen käinud kolm korda šamaanikursustel kaks korda, Joonatan forwitzi Palmse ja ühe korra siis padja seal lummi mägedes Lillehammeris, Norra mägedes, et see oli siis seal ma käisin ja seal pole saanud väga palju teavet üldse, mis asi on šamanism, et me nimetame seda viisakas keeles, ütleme paganluse see on seotud meie ürgset vaimolenditega kolmetasandiline maa-alused, kes on jõuloom minu jõuluoma siga muidugi siis reaalsus, lelu ja õpetan üleval taevas, selline kolmetasandiline tunnetamine, kuigi šamaanid tegelevad rohkem inimeste tervendamisega ravitsemiseks jaamulanga need võimed olemas, aga ma ei pea selle eest ja veel raha eest jumala eest mitte seda tegema. Et see ongi tegelikult üks niisugune rituaal, kus ma saan suhelda kõrgemate pooltega ja ka jõuenergiaga. Ja saada need kombitsad ja pluss veel pendel, mis pärast saine kaks pendlit, üks on just see tervise ja, ja maiste, sellise kuidas öelda suhtlemise energiaga, teispoolsuse, kammitte teispoolsuse, vaid reaalse eluga, mis on kõrgemal. Aga noh, muidugi e võrdugence ruut järgi me ei saa ju seda otseselt ju tajuda. Ei saa ju valgusest kiiremini minna praegu, kui aga hinges ja mõttes küll mina saan seda teha. Nüüd teiselt poolt. Ta on see üks, on see loomingu energia, nüüd ma teengi pendliga tööd ja seal antud just nimelt padja šamaanikursus, kus ma käisin seal samal istma seotud loometööga ja loomulikult väga paljude selliste pühapaikade juures ja, ja väga paljude väga tähtsate objektide sisseõnnistamisel ja ja ühesõnaga jumaliku kaitse peale panemisel. Ma ei tegele natukene hoopis isevärki Samaanlusega, kui ehk Samaanilise Sinu koorimuusika on ju valdavalt vaimulik, aga, aga seal saavadki taevas ja maa kui selline taevas ja põrgu. Kokku noh, jah, tõrgut universumis olemas ei ole, välja arvatud see üks auk Jehoova, aga see pole ka põrguvats, on üks musta auku, siis kurjahinged imetakse endasse ja ja puhastatakse ära, niiet aitäh Jehoovale sulle Vähi täht koos. Aga jah, et see põrgu ja paradiis, noh iga inimene loob ise omale kast põrgu ja paradiisi. Nii et noh, sellised asjad, et noh, ma ei lase Kellegile piiliva pähe taguda ja vastupidi, et et ma saan selle just nende Samaanliku rituaalide kaudu ja selle pärast ma olengi Kablooria paatris oma vaimulikkuses lugudes kasutanud ka sellised ürgmomente, noh, nii-öelda regimuusikat viimasel ajal rahvamuusika, just runolaulud huvitavat muna, väga paljud teoseid, nendest ma võin lõputult rääkida. Ja loomulikult need kiriklikus motiivid, noh, minu juss jumala olemine ongi just seotud universumi loomisega. Jumal ütleme, on universumist väljaspool, see on minu niisugune uskumuse asi. Ja, ja siis ma olin vastavalt sellele käitu nii, et mul on oma isiklik kirik munaga preester olemas ja selleks preestriks ei ole mitte lihast ja luust üks inimene, kes on niikuinii patu palju teinud, me kõik teeme vaid üks tore puu. Vot seda ma ei tohi öelda. Eluspuu on minu preester, seal ma käin piltimas. Sina koormus. Kat armastavad koorid väga laulda, sest see on kooripäraselt kirjutatud ja ja täis positiivset energiat. Kui palju on koorimuusika loomisel rolli mänginud, see? Et sa ise oled palju laulnud ja koore juhatanud? Nojah, kuigi ma olen 45 minutit saanud ka koorijuhtimise tundi muusikakeskkoolis, aga aga kui ma 85. aastal korteri puudumisega seoses Jänedale läksin nii-öelda, mitte millestki kuidagi saia tegema siis saigi loodud Jäneda kammerkoor, mida ma juhatasin siis sajandi lõpuni 15 aastat. Aga kuna seal see laanetehnikum nii-öelda sovhoostehnikum laiali läks, siis läks ka koor laiali. Nii et mu koorilauljad käivad praegu rõõmsalt Lehtse kammerkooris edasi. Aga mis ma tahan öelda, et miks mu koorilaule palju lauldakse, on see, et, et mul on eluskoor, esiteks Moscal teda juhatada, teiseks kui keegi lauljakab vigisemat, liiga kõrged noodina kohe teab, mismoodi hääli juhtida ja kuidas ta istuks liiga kõrgel seal, kuidas tekst ja need silbid ja kõik muusikaga kokku panna, et oleks mugav, et ta oleks nauditav, ma ei viitsi kirjutada ühtegi teost, mis on ainult ühekordseks kandeks mõeldud. Esiteks liiga vähe on elupäevi selleks, et ei ole mitte miljonid päeva, on mõningaid tuhati kõike, vähemalt inimese mõttes ühes elus. Aga jah, see koorimuusikat ongi just aidanud Jäneda kammerkoori just see ebaprofessionaalne koore maimutamite võrdluseks filharmoonia kammerkohvi tuua vaid see maha, et nad, et see aitab just selliseid koorilaule teha, mida laulupeo laule harrastuskoor harrastuskooridele ja mul oli ta päris hea tasemega omal ajal, mulle on üle 60 laulagiga ühe korraga korra käinud. Muidugi jah, Vigala kooriseminar laagrites, kus ma käisin seal nii-öelda ka teiste koorimuusikat tutvustavad, meil oli omaaegselt oli kommida Olev Oja juhatas eksperimentaalkoor, kus võeti teoseid ette, siis helilooja sai oma kõrvaga tunnetada, et kas muusik ka on kõla, kuidas need koori liikmed vastu võtavad? Noh, tavaliselt ikka niimoodi, ta on väga suured kriitikud ja nagu üks laul öeldi, et seal umbes niimoodi, et nagu kärbes teeb musta sinna kuskil aknaklaasi peale, siis tuleb helilooja paneb nooli varre peale. Asju seal ja see ometi on ka mindi õpetanud just sellist koorimuusikat kirjutada ja eriti just eeskätt glooria vaatame, mida väga paljudes maailma nurkades lauldakse rohkem kui 25. riigis. Mis on inimese noh, sinu jaoks kõige tähtsam impulss ja. Käivitav jõud. Armastus Ma ei oska ütelda. See ongi see impulss ilma armastuseta pole midagi. Kui see puudub, siis oled nagu kest. Ja hing on kuskil. Ma ei tea, kas rahakoti sees või? Ei, see need asjad ikka kokku ei käi. Raha tuleb ise sulle järgi, mitte sina ei keera. Sinu tähistaeva muusika on nagu rohkem klaverimuusikas. Jah, nii ta on, aga muidugi mitte ainult, aga noh, klaver on põhiline instrument seda pillima ikka nii palju valdan. Ja nüüd on hea meel ka öelda, et ma järgmisel aastal on resideeruv helilooja siin Lasnamäe kandis 2011 oktoober. Ja ongi au kuulatanid. Praktiliselt võib seda öelda esiettekandeks, sest seda ju ei lindistanud ju omal ajal kui Eesti muusika päevad olid nüüd sellest ühtegi salvestust, aga me saime ühe kontserdi, kus kadi eesti rahva pärimusliku astronoomia sai kantud pooledesse tunnis päris pikka tsüklisse tähistava tsükkel number kolm eesti rahva taevas. Ta on klaveritsükkel kahele klaverile ja kahele mängijale antud juhul siis Lauri ja Piret Väinmaa ja seda ei ole jah eriti veel mängitud. Natuke kahju, et ei ole leidnud nagu võimalust, aga nüüd ma kasutan selle võimaluse ära ja me katsume ikkagi teha ta korraliku ettekande pluss kalaadi. Kasutan juhust ja küsin sinult, et mida on taevaelust lähiajal oodata ja põnevat näha? Nonii selle kohe vastata. Hiljuti, kui meil oli talvine pööripäev siis oli uskumatu, pööripäevale langes täielik kuuvarjutus, mida me muidugi nägime ikka seda paksu lumesadu, nii kaua see lumesadu veel jätkub. Neljandal jaanuaril tuleb veelgi huvitavam sündmus, ma tea, Kersti kassa Türgis oled käinud, Türgis ei ole käinud, mina käisin seal kunagi päikesevarjutust vaatamas, aga Türgi lippu sa kujutad ette ja vot neljandal jaanuaril 2001 teistel kujutajate türgilikku puhvatas täpike või tähekesed seest ära päikene niisuguse kujuline on meie eesti taevas. See on väga tähtis sündmus, mis on muidugi noh, põnevaid sündmusi on veel, aga noh, täielikku kuuvarjutust saab veel näha ja kui meile näidata, takse nüüd ilmastikuolukorda Don praegu paraku niisugused nagu nad on, aga on 2012 on ja Veenuse üleminek üle päikeseketta. Vaat see on haruldane sündmus. Kui seega nägemata jääb, siis, siis ta tuleb sale sajand hiljem. Mida sa soovid Eesti rahvale uueks aastaks ja uueks euroajastuks? Kuna Päikesevarjutus tulemas on? Ma soovin eeskätt Päikest kõigile. Ja ärge seda euroga pärast tulid, nii palju muretsege. Et see nii kole rahaühik ei ole, muidugi natuke kahju on nendest toredatest meestest noh eeskätt sellest mehest, kes kümnekroonise peal on, kes uuris Eesti rahvaastronoomiat kihelkondade kaudu ja neid eesti rahvuslikke müüte välja piss. Jakob Hurda seda räägin, eks ole, kus Paul prille ka siis esimesena eesti rahva taevategijana, selle ongi see põhine muusika, millest, mis ma tahtsin just sellest Lasnamäest ja kadriorust rääkida. Aga päikest, armastust, rahu ja tasakaalukust on väga tähtis eeskätt just ka poliitilisel maastikul, et ei oleks neid nii palju selliste sodi ja teineteisega. Pähe Brick siin just nagu praegu paraku veel toimub, nii et ma ei kujuta ette, mismoodi need valimised tulevad, ehk tulevad ehk inimsõbralikumad, kui seni nad olid, seda rõhutas ka vabariigi president, kellega ma olen ka päris hea koos tõmbuda, mitu korda saatnud mulle tänukirju selle Tuhala Nabala kaitsmisele. Aitäh Urmas saatesse tulemast ja soovin sullegi sedasama päikest, armastust, rahu, tasakaalukust ja loomulikult loomingulist inspiratsiooni ja head kontakti universumis ja mammusaks. Stuudiokülaline oli aasta muusik 2010 helilooja Urmas Sisask. Saates kõlas katkendid tema Tuhala nõiakaevu loitsust Madisemissast, glooria paatrist, sümfooniast, põhjanael, plejaadi kest, klaveripalade tsüklitest kas jope ja lõunataevas. Saate koostas Kersti Inno, tehniliselt teostas Helle Paas.