Tere, head klassikaraadio kuulajad, loodame, et püsitega sel aastal klassikaraadio lainel, mis pakub teile endiselt rikkalikku muusikavalikut, kontserdiülekandeid ja kultuurisündmuste ülevaateid ja uudiseid, saates helikaja, mis asi algas? Vana aasta läks ja uus aasta saabus rohkes muusikalises garneeringuks. Detsembri viimasel nädalal, 28. detsembril kõlas Tallinna Jaani kirikus Tallinna barokkorkestri ja Woodžess musikaalse esituses Mozarti missa c-moll. 29. detsembril esitas Tallinna filharmoonia kammerkoor Daniel-Royce'i juhatusel Bachi moteete. 31. detsembril saatis Tallinna kammerorkester aasta ära Antonio Vivaldi aastaaegadega. Ja esimesel jaanuaril tervitasid uue aasta saabumist ERSO ja Annely Peebo Fjodor Tšaikovski ja Johann Straussi muusikaga. Head uut aastat. 26. detsembril külas Tallinna filharmoonia viiv auratoorio sarjas Urmas Sisaski veinik Reata Ors piiritus esmaettekanne mida kriitilise kõrvaga kuulas Igor Karsnek. Alanud aasta algus on parim aeg heitmaks pilku hiljutisele jõulukontsertidele. Enne jõule oli kitsamas ringis üldiselt juba teada, et aasta muusikuks 2010 on valitud Urmas Sisask. Tunduski üsna loomulikuna, et ETV tütarlastekoori ja Tartu noortekoori ühine kontsert, pühade vägi, mis toimus teisel jõulupühal Jaani kirikus. Et see kontsert oli sisulised, Urmas Sisaski koorimuusika õhtu, tõsi küll. Kõneluse kontserdi esimese loona esitati ka üks Pavel, sest Nokovi õiguse hümn. Kuid see oli nii lühike, et enne, kui muusikasse õieti süvenema sai hakata, oligi lugu juba läbi. Nii et siis, no kohv oli Sisaski muusikale nii-öelda väikeseks boonuseks vist mõeldud. Urmas Sisaski äärmiselt produktiivsed helilooja puhul on muidugi raske öelda, millised tema paljudest teostest võiksid kuuluda Ahto loomingu paremikku. Aga kui populaarsusest rääkida, siis Sisaski koorimuusika on kindlasti nii-öelda esitusliku reitingu tipus. Pole päästa, sest kunagise koorilauljana tunneb ta kooride eripära on läbi ja lõhki. Teisalt on Sisaski muusikaline käekiri meloodiline ja kuulajasõbralik mis ei ehmata publikut liigse Tysoneerivusega ära. Niisiis Sisaski teostega jõulukontserdi pühade vägi astusid Jaani kirikus üheskoos üles kaks koori ning ka kaks dirigenti. Üks neist Tartu noortekoori peadirigent Riho Leppoja ning teine ETV tütarlastekoorijuht Aarne Saluveer. Üks oluline asi veel. Need kaks koori olid paigutatud pika poolringina, mis ulatus kiriku altari eest kummaski külglöövi. See oli selles mõttes väärt leid, et andist akustika tähenduses muusikale ruumilist sügavusmõõdet juurde. Sisaski teoses esimesena tulid Riho Leppoja dirigeerimisel ettekandele neli osa tsüklist 12 laulupüha Neitsi Maarja auks kusjuures vokaalsolistiks olisi nooruke bana Maria Leppoja. Kõnealuses tsüklis võib jälgida päris mitmeid huvitavaid stiilitasandeid, näiteks auväärne haldaja, taevalik õis võib internatsiooniliselt ja rütmilahendused meenutada kooni mõnda 19. sajandi vaimulikku rahvaviisi. Kuid sees laul hele täht on hoopis teisest juba postmodernistlikus. Kõlamaailmast lugu, muuseas Neljandas tähes on koorifaktuur hästi nutikalt läbi komponeeritud. Naishäälte liid põimuvad ja lõimuvad siin hästi Polifooniliselt ja Riho Leppoja tunnustuseks peab siinkohal ütlema, et dirigendina kujundas ta siin väga reljeefse dünaamika. Nii et kõik see Ovaalne polüfoonia hakkas väljendusrikaste dialoogidena omavahel mängima. Ent sellest tsüklistatis esinduslikult kõige parema mulje. Muidugi lugu Kiidkem südamest marjatu. Usutavasti on see laul neist kõige tuntum. Siin oli ühendkoorilaulmises tunda eriliselt head sellist kaasahaaravat energeetikat ning võrreldes tsükli eelmiste lugudega oli Kiidkem südamest marjas hästi paigas ka koorid, täpne articulatsioon ja teksti selge diktsioon. Kõnealuse jõulukontserdi kulminatsiooniks oli kahtlemata Sisaski ligi pooletunnise suur roppuse venic Reatavas piiritus Eesti esiettekanne Aarne Saluveer juhatusel. Selle maailma esiettekanne toimus aastal 2008 Londonis dirigendiks samuti Saluveer. Tähelepanu väärt on siin kõigepealt see, et seascon oma suurteoses rikastunud kooride väri, kaamand veel soleeriva flöödisolistiks nime Bunder ja mitmesugustest löökpillidega. Juba puhtkõlaliselt andis niisugune kombinatsioon väga põneva tulemuse. Näiteks kujunesid siin šovinistlike trummide saatel kohati vägagi sugestiivse arhailise rituaalse rütmimustrid. Samas ebamaise kõlaga löödi meloodiad lisasid muusikale mingi orientaalse dimensiooni. Teose alguses olid instrument lihased ja kooriepisoodid eksponeeritud küll eraldi, kuid arenduse käigus tekkis ootuspäraselt ka sünteesi moment. Teisisõnu kujunesid välja mitmed artistliku dialoogid ja huvitavalt orkestreerinud ansamblid. Mis puutub veni Kriaator spirituse kui terviku kompositsiooni siis pooletunnine teos jaguneb kahte suuremasse alalõiku, kusjuures neist mõlemas on kasutatud põhimõtteliselt ühte ja sama muusikalist materjali. Ainult teises alaosas on kõik need muusikalised karakterit mõnevõrra eredamalt välja joonistatud. Võib-olla oli see tingitud ka kõnealuse ettekande eripärast. Muuseas olen küll mingi Sisaski loomingu spetsialist, kuid mu kõrv tabas, seal on mitmeid tema varasematest lugudest tuttavaid, kujundeid ja motiive. Pärast kontserti Urmasega vesteldes selguski, et oli nimme kasutan mõningaid talle südamelähedaseks saanud teemasid. Ta isegi luges ridamisi oma teoseid, kus ta veni Briaator spirituse jooksoli tsitaate napsanud. Lõpetuseks paar sõnaga kooridest. Raske on iseloomustada ETV tütarlastekoori ja Tartu noortekoori eraldi, kui nad laulavad kontserdil ühendkoorile kuid ilmselt mõlemal ei teeks paha edasi lihvida niidukvaalset artikulatsiooni kui tekstid diktsiooni ja ka praegu Haagi kuninglikus konservatooriumis laulmist õppiv Maria leppojal on vokaalse artistlikkuse suunas veel mõnevõrra arenguruumi. Möödunud sügisel viiekümnendat juubelit tähistanud Urmas Sisask on Eesti armastatumaid heliloojaid. Tema ainulaadse muusika kontseptsiooni põhiallikaks on astronoomia. Paljud teosed põhinevad planeetide liikumise matemaatiliselt kirjeldusel. Astronoomid Meie kõrval on Sisaski muusika läteteks euroopalik vaimuliku muusika traditsioon, samuti runolaul ja ürgsed rituaalid. Tema tuntuimad teosed on tähistaeva tsüklid klaverile, koorilaulude tsükkel, glooria paatri, eestimissa, oratoorium Pro, Patria ning Jõuluoratoorium. Tema helikeel on rituaalne, sugestiivse ja samanistlik. Muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumi osast. Sisaski heli. Nüüd on kõlanud Jaapanisse, Rootsis, Soomes, Taanis, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Austraalias ja mujal maailmas. Väljaspool Eestit on enim esitatud Sisaski kooriteoseid. Heliloojalt on ilmunud 14 autoriplaati. Tema teoseid võib leida enam kui 40-lt kogumikplaadilt. Sisask on ka aktiivne kultuuritegelane ja kodanik. Möödunud aastal oli ta Tuhala karstiala looduskaitseaktsioonide üks liidreid. Sisaski Tuhala nõiakaevu loitsu esitasid koos autoriga eesti poplauljat. Milline ettevõtmine tas laialdast tähelepanu. Tänavu kuulutatakse aasta muusiku tiitel välja 20 üheksandat korda. Möödunud aastatel on tiitli pälvinud teiste hulgas Ivo Linna, Tiia-Ester Loitme, Aarne Saluveer, Kalle Randalu, Alo Mattiisen, Valter Ojakäär, Erkki-Sven Tüür, Tõnis Mägi, Tõnu Kaljuste, Rein Rannap ja teised. Aasta muusiku kontsert toimub homme algusega kell 16 lauluväljaku klaassaalis. Kontserdil kõlab Urmas Sisaski muusika, ka saime telefonile ka helilooja enda. Rahvusringhäälingu aasta muusik 2010 tiitel kuulub seekord helilooja Urmas Sisaski-le. Palju õnne, Urmas. Vaadates su tegemisi möödunud aastal, võib järeldada, et tähtede seis oli sulle väga soodne. Kuidas sulle endale tundub? Tähtede seis on kogu minu elu soodne olnud. Aga noh, seekord juhtus niimoodi, et sai ka nagu aasta muusika tiitel tähtedega. Homme toimub lauluväljaku klaassaalis sel puhul kontsert, kus kõlab sinu muusika, mille oled ise ka sel puhul just välja valinud ja mida esitavad sulle teada tuttavad muusikud. Miks just need palad ja, ja need inimesed homme esinevad ja kes need on? Ma kõigepealt räägiks paar sõna Lauri Väimaste lauri Väima, minu ihu, interpreet klaverimängijana me oleme koostööd teinud juba juba möödunud sajandist alates ja ma mäletan seda, kui ta ükskord mängis Nõmme kultuurimajas Tšaikovski esines klaverikontserti koos oma eriala õpetajaga. Minu meelest oli Bruno lokia ja mind väga inspireeris ja siis, kui Neeme kuningas korraldas komsomolilaagri seal Viitna kandis siis veel maha põlemata Viitna kõrtsus, saime Lauri väin aga kokku ja ma torkisin teda, et, et kas sa ei võiks hakata mängida tähistava muusikate. Ja siis ta vaatas mulle sügavate silmadega otsa, et see oli meie esimene kokkusaamine silmside kalauri Väimaga. Ja siis ta mängiski, mul juba kolm lugu ära Estonia kontsertsaalis, aga aga siis ma mõtlesin, et kas sa mängisid ainult alapealkirju. Aga ei, Lauri Väima tahtis nagu tähtedeks ka midagi teada saada, siis ma viisin Peep Kalvi juurde Tallinna, Tähetorni ja Lauri vaim oli nii tore inimene, õppis tähed ise selgeks ja tunned tähistaevast hakkas nendest lugudest, mis ta mulle mängib, siiamaani hoopis teisiti aru saama. See tähendab seda, et on puhtalt inspireeritud tähistaevast, millega lauri Väima nii-öelda minu muusika kaudu teeb ja kõik need tähistavad tsüklid on ikkagi kirjutatud just eeskätt Lauri vaimale, kes on andnud just selliste noh, nii-öelda tema intijateldatutsioonilist sellist tähendust ja, ja minu poolt ka astronoomilist tähendust ja meil on selles mõttes väga tihe koostöö olnud siiamaani. Peale Lauri väinmaa astuvad sellel homsel kontserdil üles veel ka kaks koori, Estonia seltsi segakoor Rapla ühisgümnaasiumi lastega Riinim anda ja tegelikult lausa kolm koori, sest esineb ka veel mitteriini manda nimeline noorte ja vilistlaste koor. Kas nendega on sul ka varem kokku? Ta on, ma ütlen niimoodi, et, et Riini mandaja Berliini manda mandariini nagu teistpidi öelda on vähe koostööd olnud küllaga Uuve Uusbergi iga On tihedat koostööd olnud, noh tema on ju Raplas koorijuht ja mina olin ise Raplas sündinud, need on ju vilgu sünnilinn ikkagi. Aga selleriini mandaat mitteriini manda kooriga ma sain kokku just seda kordama, kui, kui madise missa tuli esiettekandele sellel kuumal suveajale ja sealtkaudu sai sellise vaimlise side nende kooridega ka edaspidi koostööd teha ja seda madise lihtsalt hakatakse paljudes kohtades ka laulma, sellepärast valisimegi kavasse ka kaks osa magiselisaste. Ja nüüd Estonia segakooriga on nüüd niimoodi, et koostöö on seotud Toivo tube rikuga, sest tema nüüd laulab selles samas Estonia segakooris. Ka nemad on kindlasti mind ennemgi laulnud, aga niisugust tihedat koostööd ei ole ka olnud. Nii nagu uriini mandaboriga. Et noh, Lauri Väin maksta rohkem rääkida ka nendest kooridest pisut vähem, sest tihedat koostööd ei ole olnud, välja arvatud see, et, et ma olen nädalakooriühingu seminarlaagris käinud ja seal on, mul on kõikide kooridega ühendust olnud ja see koorimuusika mul pihka olnud südamelähedane juba 80.-test aastatest. Tundub küll, et on väga südamelähedane, sest siin kavas ongi klaverimuusika, siis on madise missast kaks osa, glooria paatrist on samuti kaks osa ja üks esiettekanne paistab siit kavast. See on lootus. Ja selle ma kirjutasin Toivo tuberiku tekstile ja see sealt siin just nimelt spetsiaalselt Estonia Seltsi segakoorile ja see on väga tugev tekst, see on niisugune lugu, mis võiks tõesti dolla laulupidudel, sest just see lootus on lapseleib, kus me saame hingelt ta toitume sellest vaimsusest läbi ja päris kõva sõna, mida Toivo tubelik kirjutas ja munata Toivo tuberikuga olnud ka juba aastakümneid. Tihe koostöö. Kuigi tegelikult seda lugu on Pille laulu mulle ka ühest teisest tseptis, aga ma tegin eraldi seade kohe. Ja kuulda on, et sa plaanid kogu kontserdi rahva homme laulma panna. Seda ma teen, baas, ma kirjutasin ühe õhtuga valmis Erigi lauru koos nooriku meri, ott maga ja päris tugevatele sõnadele, mis võib-olla kajastub 2000 üheteistkümnendat aastat seto regilaulu pealkiri ongi 2011. Et ühesõnaga, meie tänapäevane olukord meil selles sinases väikeses lumises eesti kultuurielust ja kõik need sündmused, mis Eestiga seotud on. Suur aitäh Urmas selle kommentaari eest, palju õnne sulle veelkord ja kohtumiseni ja kuulmiseni homsel kontserdil. Pühapäeval kell 10 hommikul on televisioon pühendanud tähelaeva saate samuti Urmas Sisaskil. Saade kordub neljapäeval, 13. jaanuaril kell 14 55. Jaga täpselt südaööl. Ma ei ole kellelegi helilooja, vaid hoopis kuskilt ülevalt poolt antud vahendaja teda universumi põhinevate heligelt tuleb anda rahvale selleks, et meie inimesed ei oleks nii kurjad, nagu nad paraku veel ka praegu on, ütleb helilooja Urmas Sisask. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2010. Tegelikult see muusika kirjutamine ongi niimoodi, et see on nagu üks pask või ütleme, nagu heas mõttes vähirakke ehk ema millest hakkas siis kahju pea peale 1975.-st aastast ja siis hakkavad siirded tulema või kombitsad, mis loovad uued teosed. Uued teosed omakorda annavad siirdeid. Edasi tulevad uued emad ja praegu nende siirete kaudu on juba sünnitatud 127 laste. Urmas Sisaski iga vestleb Kersti hinna. Ta on eetris pühapäeval, üheksandal jaanuaril kell üheksa, null viis ja kordusena 11. jaanuaril kell 16. Null viis. David ois trassis festival minu Euroopa Liidu projektile viis aastat Euroopa liitu Läänemere kaldal laienenud talvisesse Tallinnasse. Neljandast kuni kaheksanda jaanuarini toimuv festival tõi muusikalise uusaastatervituse Rootsi ooperitähtedelt Triiult vain mida käis kuulamas meie vokaali asjatundja Tiiulevalt. Juba neljateistkümnendat korda toimuvad David Oistrahhi festivali kontserdid ja seekord on toodud need talvisesse Tallinnasse. 2011. aasta kultuuripealinna avakontsert oli Estonia kontserdisaalis ja pealkirjaks muusikalised uus aasta tervitused. See oli meelelahutuslik ja sisaldas endas mitmeti erilisi omapärasid. Laval oli Liepaja riiklik sümfooniaorkester Lätist kolm sopranit Rootsist, Fletist Itaaliast ja dirigent Norrast. Seega erinevate traditsioonide ja kultuuritaustadega muusikud. Lugesin just hiljuti lugupeetud Toomas Pauli vastilmunud raamatut totrus ja tähendus. Ning rohkete vaimukate mõtteavalduste seast meenusid paar. Me näeme maailma läbi selle, kes me oleme. Ja teisalt vaadates sinna, kuhu kohatavad teised kõneldes ühtedest ja samadest asjadest nakatumine lummast, mis paelus teisi. Saalitäis publikut tuli saama sellelt kontserdilt positiivset elamust. Ja seda tulin tegema ka mina. Kuid just nimelt see, kes ma olen see mind lahti jätta. Viha kuulan siiski oma professioonist lähtuvalt. Põhiliselt kolm Rootsi sopranit kuuluvad kindlasti tänase päeva tublide tegijate hulka. Neil on kaunid, sealjuures väga isikupärased tämbrid. Kuid ühtse koolitusprintsiibiga hääled energeetiline artistlikus, empaatiatunne publikuga suhtlemises ning hämmastavalt kaunis väljanägemine. Saledad ühtsetest kleitides. Glamuurile lisandus muidugi ka väike, jäi väga ilmne eneseiroonia. Oli selge vihje barbinukule sest identsetele kostüümide lisandus ka kõigil kolmel lopsaka hobusesaba soeng. Ka esimene pool koosnes jõulud temaatilistest populaarsetest, lauludest, millised olid tormud Tweedeewicki, Anders Soldi ning Monika dominiki huvitavates seadetes. Sopranite temporaalne erinevus andis huvitavaid värve. Kahju oli ainult vaid sellest, et Norra dirigent Pearte en keset kippus pea igas loos Kressendosid arendama. Nii ennast tunnustava temperamendiga ja löökpillidele olid antud igas loos roheline tuli. Nii et nii paljustki lauljapoolselt, sest fraasi ja dünaamika nüanssidest jäi kahjuks kuulaja ilma. Ja kontserdi esimeses pooles jäi minule küsitavaks Händeli messias ja aaria rid joysgreitli tõlgitsus. Kuidagi liialt kergekaaluliseks jäi see hoopis teise konteksti. Kuulub rõõm. Teises pooles oli nii mõndagi heas mõttes intrigeerivat. Tekkis soov kuskil kunagi kuulda. Sopranit Karoliine džentellid. Pater flai rollis. Duetis Su Sukiga, keda laulis Katarina lummas pater flai hääle soe tämber ja siiras loomulikus kolmes tenori stiilis seade printskalafjaariast Nesson Torma Putšiini Durandoodist oli vaimukas ja kontserdi lõpus kõlanud Tertset ja finaal Johann Straussi operetist. Nahkhiir tõid eriti esile kolmanda soprani Gabriella Lambert Uussoni omapära. Tal on teistest tunduvalt suurem ja metalse hääl, mis ilmselt võimaldab tal näiteks Vaarnerit laulda. Sümpaatne aga oli, et ta suutis küllaltki hästi oma terava ja kohati lahtise kõlaga häält sobitada ansamblisse. Väga harmooniliselt, kõlas lisapalana esitatud ansambel Mozarti ooperist Cosi fan tutte. Kontserdil osalaninud Fletist Massimo Martšelli pani kuulama selle pilli parimaid omadusi. Õngtsjate hingedetantsus Clubki ooperist Orpheus, Eurudiische. Orkestrilt kõlanud Tšaikovski süit number neli, G-duur oopus 61, Mozart, Diana ja Felix Hendersoni Pärdoldi allegreto kõlasid püüdliku fraseerimisega kuid kahjuks keelpillid. Tooni kõlakultuur oli kesine. Mitte midagi pole parata. Kõrvus on veel esimesel jaanuaril kuuldud ERSO kõla, milline kindlasti hetkel kuulub kõrgklassi. David ois trahhi festival tõi muusikalist külakosti ka kolmekuningapäevaks, kui Rootsi-Mihkli kirikus esinesid sopran Sofjevite Saksamaalt, pianist Jeroen Rämms, taik Hollandist flatist massi momertšell Itaaliast ja Charly joonise kvartett Leedust. Kaastegevad olid Allar ja Holger Kaasik tšellol ja Karl Johan latikas mängis triangliks. Kontserdil kõlas Beethoveni Bachi maks reegeri Adolfadaami Kuldar singi ja Anne Ellerheinmetsale muusika Allar Kaasiku ja Galina Grigorjeva seades. Täna toimub Niguliste kirikus festivali viimane kontsert, millest lähemalt räägib festivali kunstiline juht Allar Kaasik. Austria festival Tallinnas lõpeb kaheksandal jaanuaril ja neil esineb Euroopa kooriparemikku kuuluv segakoor Latvija kes omanistro festivali koostööpartner olnud väga paljudes Euroopa projektides ja sedagi projekti me teeme nendega koos. Ja see kontsert on sellepärast huvitav. Segakoor Latvija esitab meile väga palju sellist ka eesti koorimuusikat, mida varem ei ole Tallinnas esitatud. Selle kontserdil. Me kuuleme Galina Grigorjeva koorikontserti Svjadki, mida minu teada ei ole. Ka Tallinnas esitatud esmaettekanne oli seitse aastat tagasi Oyster festivalil suvel Pärnus. Nüüd me kuuleme seda esmakordselt Tallinnas ja see on teos, räägib Vene rahvuslikest jõulutraditsioonidest. Et gaasiaega sobiv teos ja sunnetallilastele huvitav kuulata, kuuleme ka esmakordselt Tõnu Kõrvitsa tšellokontserti seitsme linnu, seitse und tšellole ja segakoorile. Sedagi kuuleme esimest korda Tallinnas ja kuuleme veel väga põnevalt muusikat. Pikas teosed, süstoppentreskistavad materjalid, mida Tallinnas on ka vähe esitatud, kuuleme Läti noore ja juhtiva heliloojad, kes paar nädalat tagasi Suurbritannias valiti aasta avastuseks Eriksson Balsi kooriteost piisake ookeanis, mis on pühendatud emade Reesale. Samuti tuleb meil esiettekandele Maris lasmanise teos venta läti helilooja esiettekannet kuulata. Eestis ei ole ka meile tavaline sündmus. Kolme Peeter vasksin muusikat ka veel, väga huvitav. Koori kontsert ja pean ütlema, et see on natukene selles stiilis, mida oli suvel. Pärnus Eliisabeti kirikus, kui klassikaraadio tegi ka ülekande kõik ütlesid, et oli olnud esivari kõige sisukam kontsert, nii et julgustan kõiki tulema sellele kontserdile ja see kontsert toimub Niguliste kirikus, jalgad samuti õhtul kell seitse õhtul seitse Niguliste kirikus. Meie sõsarraadio, Läti raadio klassika tähistab neil päevil oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Telefonil on raadio klassikadirektor Kunda Vaivode, kellele soovime palju õnne ja saame teada, kuidas kõik alguse sai. Kõik algas 15 aastat tagasi neljatunnise programmina hilja õhtul kella üheksast kuni kella üheni öösel. See oli väga kitsas programme vähehaaval programm laienes seitsme tunnini, mis algas kell seitse hommikul. Praegu on meie programm 24 tunnine ja jumal tänatud, see on kuuldav terves Lätis. Alguses oli programm kuuldav vaid Riias, nii et oleme pidevalt arenenud. Ma pean ütlema, et me oleme oma klassikaraadioga väga rahul. Kuidas me selle kõik koos sind tegime? Püüdsime väga ja selline on tulemus. Ka kuulajate arv nädalas on küllaltki suur, ütleb Kunda vaimude. Kuulajate arv, ehkki aeglaselt on kogu aeg kasvanud ja eriti kahe viimase aasta jooksul meil on 80000 kuulajat nädalas mis pole muidugi vähe ja ma leian, et on väga oluline, et me ei ole ainult eetris mis lihtsalt õhku kaob, vaid meie tööst jääb ka midagi järgi. Väga tähtis osa meie tööst on siiski see, et me teeme palju salvestusi. Salvestame ja kanname üle kontserte. Möödunud aastal tegime 134 ülekannet Läti kontserdisaalidest. Inimesed, kes elavad teistes Läti linnades ja külades, ei saa ju alati Riiga kontserdile tulla. See on nende jaoks väga tähtis, et nad neid raadiost kuulata saavad ja et nad saavad osa muusikaelust oma kodus ilma Riiga sõitma. Nad kirjutavad meile ja on väga tänulikud selle eest. Läti klassikale raadio kõige populaarsem saade on eetris laupäeva hommikupoolikul. Meie kuulajad ütlevad, et kõige populaarsem saade on Ats, tere ehk allikas. See on laupäeval kella üheksast kuni kella 11-ni. Selles on hommikuintervjuu. Kaks inimest on alati stuudios, seal on mõistatused, seal on konkursid, interaktiivne osa muusikakohvik ja me käime külas ka mõnel kunstnikul või muusikul ja teeme saadet pealkirjaga kunstniku töötuba. Läti raadio klassika lähiaja tippsündmuseks on aga sünnipäeva kontsert kuuendal jaanuaril. Seoses tähtpäevaga toimub meil suur kontsert, see toimub suures gildis ja seal esineb meie rahvusorkester kahe dirigendi juhatusel Ainars ruubitis, kes võitis sel aastal Mahleri konkursil. Jama rist sirmass, kes on juba tuntud dirigent Meie Latvija koorijuht. Solistid on sopran Ines agalante, keda samuti Eestis teatakse. Räiburgis sõidab kohale klavissinist Eeva saalite ja on üks tenor Mark Vilde Inglismaalt ning meie bariton Krišins närvelis. Ja meie kuulus noortekoor. Kaamer. Teises pooles kõlab esmakordselt Lätis Perli osi monodraama Leeljo. Esimeses osas on segakala Alfred šnitke jaguma Putšiini meie romu halda Karzzone ja romu Altkriin vaata ning Erich Wolfgang koorngoldi muusika ja kõlab ka pall Berliusi fantastilisest sümfooniast. Lisaks kontserdile jäädvustab Läti klassikaraadio oma tööga raamatus, mis ilmus telefonivestluse päeval viiendal jaanuaril. Pärast anname välja suure paksu raamatu intervjuude ja saatematerjalidega rohkem kui 700 lehekülge. Raamatusse on kogutud kõige huvitavamad materjalid saadetest minu muusika, kunstniku töö tuvas ja läti muusikud maailmas. Need on meie kuulsused mujal nagu maris Jansons, Andris Nelson, Elina garanža, Kristina oopalais ja paljud teised. Tegime nendega intervjuud, mis nüüd raamatusse jõudsid. See pole lihtsalt huvitav lugemine, et teada saada, kuidas nad arenesid ja nii kaugele jõudsid. See on ka rikas dokumentaalne materjal faktide ja fotodega. Nii et me tegime ära tohutu töö meie juubeliks valmistudes. Segakoor Latvija maris sirmaisse juhatusel esineb täna Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Sellepärast ei saanudki nad esineda meie kontserdil, kuid me oleme väga rahul ka kooriga, kaamer, sest nad kõik on noored ja ilusad ja väga hoolega ettevalmistanud. Suhted Läti ooperiteatriga on raadio Classical väga head. Suhted on väga head, sest direktor Andris Šagars on meie klassikaraadio suur sõber mitte ainult sõnades, vaid ta tõesti kuulab meie programmi ja nad annavad meile võimaluse ülekande jaoks igast esietendusest, mis meie ooperiteatris toimub. See on suured ettevõtmine ja saavutus, mida me teeme juba üle kolme aasta. Iga esietendus Läti ooperiteatris on meil otseülekandes Lätti klassikaraadios. Läti rahvusooper annab külalisetendusi Estonia teatris 18.-st kuni 23. jaanuarini ja toob siia külakostiks kaks balletti ja kaks ooperit. Chi sellija, suveöö unenäo ja ooperit madaam pater Clay Jevgeni Oneginit. See on kõige uuem lavastus, mille otseülekande esietendusest me alles kolmandal detsembril tegime. See on Andris Šagarssi lavastus ja ma arvan, et teil on seda väga huvitav vaadata. Meie siin hindasime seda küllaltki kõrgelt. Ma ei tea, kes on solistid, meil olid solistideks Kristiine oopalais, kestatjanot laulis, see oli suur sündmus. Jevgeni Joneegini osa laulis jaanis ookeanis, kes ka arvatavasti Tallinna tuleb, ma arvan, et see meeldib teile. Aitäh ja veel kord, palju õnnetähtpäeva puhul Läti klassikaraadiole. Streedimise akvaarte. Aitäh sellise tähelepanu eest, meie sõidame teie juurde juba märtsis. Tallinn on Euroopa kultuuripealinn ja me teeme nädala jooksul igal õhtul otseülekande Tallinnast. Kohtumiseni märtsis ja õnnitlused Läti raadio klassikaraadiole ning Kunda vaimudele. Täna kell seitse õhtul esineb Estonia kontserdisaalis soolokontserdiga pianist Age Juurikas. Kuulame, mida ta mängib. No tegelikult selle kava valikul anti mulle üsnagi vabad käed, et võib-olla ainult kuna selle kontserti toimumisaeg langeb kokku vene jõuludega ja üldse võib-olla selline pühade aeg, et siis mul paluti võtta kavasse midagi sellist ilusat, et kõigile, et oleks selline tõeliselt ilus kava. Ma pean ütlema, et tõesti imetlen sulle ka, et kuivõrd ilus muusika on see kokku sattunud, et kõik need teosed et minu arvates on nüüd nende kolme helilooja parimad teosed, et tõesti muusika hingele. Et kõigepealt ma alustan sultani bronees fantaasiaga, see on ka minu arvates maalitud tükk, hakkasin täiesti lemmikteoseid, saab välja, et minu meelest see on tõesti äärmiselt kaunist jaosed, tal selles on ühendanud Polonees ja fantaasia, minu arust ta kaldub rohkem sinna fantaasia poole ja kas sellega seoses siis ma arvasingi, et sobib väga hästi kokku soomlane aga esimeses pooles, mis oleks siis järgmine teos selles kontserti kavas? Suumeni Kreestlejana koosneb kaheksast sellisest fantaasiatükist, et nad on hästi omavahel seotud ja sarnast tegelikult ja kasumlik reserianam pühendatud sultanile. Ja siit ka võti teise aega. Et siis suurteosena tuleb ettekandele Rahmaninovi organisatsioonis pärlid emale, nii et kogu kontsert tegelikult on, see pani ümbertseremoonia vibratsioonid, saab väli teemal, et see, selline päris kindel, kas Eestis ongi üldse ette kantud väga ulatuslik teos, mis on küllaltki vähetuntud ja just telgiga võib-olla sellepärast, et selle ettekandmine alistamine ka suur ja mahukas protsess ja ta on tõesti selline natuke tänavate teoseta kestab ligi pool tundi. Äärmiselt raske, nii tehniliselt kui noh, igas mõttes, et ja no eks mul on eelnev Rahmaninovi esitas kogemus ka päris pikaldane juba, et kuna tegemist on minu kauaks lemmikheliloojaga sest ma olen küllalt palju tema repertuaari esitanud, et võib-olla see eelnev kogemus ka pisut aitab, et see on üsnagi selline mahukas projekt, üks selline soolokontserti, et see on tõesti niivõrd suur töö tegelikult, et et kui on ikka kahe poolega kava. Vot Eestis sageli enam ei ole, on üks uus esitus trend tekkimas, et ei armastata enam neid kahe poolega. Kontsert, mis minu arvates on üks väga kurb nähtus, sellepärast et arvates üks pianist ühtsesse tema sooloohtusid peaks koosnema kahest osast, sest see saab ennast näidata mitmekülgsemalt. Et see üks selline tünni tänane ilma vaheaja, et, et see on minu jaoks natukene pealiskaudne. Aga selles mõttes on väga tore, et interpreetide liidul on see võimalus teha neid kahe poolega kontsert Estonia kontserdisaalis, mis on siis selline tõeline väljakutse ühele soolopianistina. Täna õhtul kell kaheksa saavad eesti ooperisõbrad taas osa Metropolitan Opera otseülekandest foorum Cinema kinodes Coca-Cola Plazas Tallinnas Ekraan Tartusi astri kinos Narvas. Ettekandele tuleb tšakama Putšiini ooper lahvanšulladel vest ehk tütarlaps kuldsest läänest. Peri tellis putšiinilt Metropolitan Opera ja esmaettekanne toimuski seal 10. detsembril 1910. aastal. Peaosi laulsid Henri koga Russo ja Emmidestin. Dirigent oli Artur odoscaniini. See oli Metropolitan Opera esimene maailma esiettekanne, mille 100 aasta möödumist nüüd tähistatakse. Kullapalavikuaegsesse Californiasse viiva ooperi peaosas särab Ameerika ooperidiiva Debora Voit, kelle lavapartneriteks on Martšellot, Jordani ja Jong allo. Metropolitan Opera koori orkestrit juhatab Nicola luisu. Välisminister Urmas Paet andis viiendal jaanuaril üle välisministeeriumi kultuuripreemiaid, millega tunnustati loomeinimesi, kes on eesti kultuuri rahvusvaheliselt tutvustanud. Välisminister tunnustas Arvo Pärti, Tõnu Kaljuste, Eesti filharmoonia kammerkoori ansamblit Vox Clamantis ja purusani filharmoonia orkestrit suurteose Aadama esmaettekande Eesti Istanbulis. Välisminister paeti sõnul oli möödunud suvel toimunud Arvo Pärdi teose Aadama itk esmaettekanne Istanbulis erakordne rahvusvaheline suursündmus. Maailma ühes duma nüüdisaegse helilooja Arvo Pärdi teose ettekanne Tõnu Kaljuste juhatusel iidses Haya Ireene kirikus oli tõeline kummardus eesti kultuurile, ütles minister, kes tunnustas ka Mikko Fritze, et tema tegevuse eest suurteose esmaettekande korraldamisel kultuuripealinna. Tallinnast on saanud Euroopa kultuuripealinn ja ees ootavad sündmused, mis pälvivad tähelepanu kogu Euroopas ja võib-olla kaugemalgi. Ees on huvitav ja vaimu rikastav aeg. Loodame möödunud aasta sõlmed, mis hõlmusid võimustruktuuride ja muusikute vahel hargnevad uuel aastal sujuvaks ja mõistvaks koostööks. Selleks soovime parimat kõikidele osapooltele nii tegijaile kui tehtust osa saajaile. Õnne ja edu uuel aastal. 2011. aasta esimesele heligaja saatele tegi kaastööd Igor Karsnek Tiiule valt. Saade valmis helioperaator Katrin mõõdiku jõul ja nõul. Mina olen toimetaja Tiina kuningas. Tänan teid kuulamast ja soovin teile kaunist päeva. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetist. Vanaajal teile sobival ajal helgaja.