Tere kena pühapäevast hommikust kuulamisaega kõikidele vikerraadiosõpradele. Me räägime täna lumest, räägime Talvest, räägime suusatamisest. Täna täpselt kahe nädala pärast on esimestel sõidetud tund ja 10 minutit neljakümnendat Tartu suusamaratoni ja seetõttu võiks ju inimesi tasapisi sinna maratoni lainele raadio süüa, kuigi väga mitmetes kohtades erinevates saadetes erinevates ajalehtedes on sel aastal väga palju suusamaratoni juttu juba räägitud. Aga kui on võtta kõrvalt Raul Olle ja ta on nõus stuudiosse tulema, siis on alati ju vähemalt minul olnud Tore Rauliga juttu rääkida ka muust kui spordist, nii et tere hommikust, Raul. Tere hommikut. Ma alustada tahtsin sinuga juttu sellest, et ma tean päris mitmeid inimesi, kellele tänavune talv on juba jäänud natukene pikaks, ehk siis nad on lumestressis, nad ei taha enam ja tahaks juba sinililli vaadata. Sest kaks kuud on juba olnud, mis meie mõistes on ju märgata tav hulk talvel. Ja siis ma tean inimesi, kes üldse lund ei talu, ehk siis kui tuleb esimene helves taevast alla, siis on nende jaoks kaamos käes ja elul ei ole mõtet kuni märtsi keskpaigani, kuni see lõikon ära sulanud. Sina oled elukutselt olnud suusataja, nüüd oled suusatamise juures olev inimene, seega lumi on ju sinu otsene töövahend või, või see ilma, milleta siin sellisel kujul tõenäoliselt olemas ei oleks. Mis suhe sinul lumega on? Lumega ongi väga pikad-pikad aastad olnud On äärmiselt töine suhe ja ta on olnud väga tõhusaks abivahendiks eelneval perioodil siis, kui ma olin tippsuusataja ja samas ka praegu Suusaliidus punktsionärina töötades ilma lumeta ja kõik sellega seonduv, aga ei saa ei üle ega ümber. Sinu jaoks on see talv juba vähe pikk või sa suudad jätkuvalt oma kõrges vanuses, nagu sa oled nautida talve ja lund sellest hetkest, kui see algab, ja sinnamaani, kus ta ära kaob. Ei ütleme niimoodi, et tüdimus ei ole kindlasti selle peale tulnud. Ja kui arvestada seda, et väga pikka-pikka aega nägin ma lund ikkagi, ütleme niimoodi, et lausa peaaegu pool nii-öelda tervest aastas, et siis need kaks kuud kindlasti seda tüdimust ei ole suutnud veel tekitada, et tavaliselt siis me läksime ära oktoobri lõpus Põhja-Soome lumelaagrisse ja ja olenevalt siis aastast lõpetasime võistlemise või suusatamise kuskil poole aprilli paiku, et nüüd need kaks kuud ei ole veel kindlasti lumest tüdimuseni viinud. Ja siis te käisite ja kuidas sportlane olidki juulis korra kuskil lume peal ja siis korra kaks augustis lume peal. Oli see väga ängistav äramineku siin ikkagi suur suvi, lühikesed püksid ja T-särk ja sina lähed lume peale. Ei, see ikka oli pigem nagu boonused suusata ikkagi, ennekõike tahab suusatada. Kui suvel näiteks rulle sõita või pluss 30-ga näiteks metsa vahel imitatsioonid teha, et pigem oli alati nii, et septembris pääsesime Ramsas kretser peale, harjutame, siis see oli nagu suureks kergenduseks. Et saab suusa peale ja ta oli nagu treeningutesse, oli nagu väga hea vaheldusrikkus, mis suvel kippus natuke üksluiseks jääma. Eskimude kohta öeldakse, et neil on noh, vähemalt 20 sorti lund ja lisaks kõigile on igale lumele ka oma sõna. Kui mitut lund sina oskad kirjeldada? Ma arvan, mingi viit-kuut kindlasti, et eks ole siin kunstlumi ja on ja looduslik lumi ja looduslik lumi siis on ütleme niimoodi, et kui suusatamise kohapealt võtta, siis on nii-öelda selline külma ilma lumi ehk värskelt sadanud lumi, siis ütleme niimoodi siis jäine lumi ja sulalumi ja seal, ütleme noh, ütleme võivad väiksed variatsioonid olla, eks ole. Et on siis selline nii-öelda tahke määrdelumi oleks siis veel siis kas siis värske või vana lumi ja sula puhul tuleb ka ette, et kas on siuke, kui sulavõi märg sula mingi viis, kuus erinevat varianti tuleb, tuleb kindlasti ära, et tegelikult lumekristallide kunstlume puhul on ka erinevad, aga, ja neid nii üksikasjalikult lahti seletada või kirjeldada ma küll küll ei oskaks. No sellise algaja eskimo mõõdu annab välja küll, aga no ikka väga algajad, sa oled, Haanja poiss. Võro kiit oskad? Mõista küll, jah. Räägid sa seda ka aeg-ajalt kuskil? Väga harva siis kui Haanjas käin ja siis ütleme niimoodi, et kodukülas vanemate inimestega rääkides ja kui Haanja poes käin, siis saab ka seda ütleme niimoodi võimaluse ja vajaduse korral kasutada, kas see tuleb siis kuskilt lihtsalt mingisugusest aju sagarast välja, sa ei pea mõtlema või ennast kuidagi ümber programmeerima? No põhimõtteliselt võib nii öelda jah, et seal tuleb ikka nagu loomulikult, et ei pea nagu sõnu meelde tuletama. Ikkagi ma olen hästi pikalt nagu Lõuna-Eestisse seal Haanja kandis elanud ja ja sellel ajal ikkagi, kui ma väike olin, vanemad inimesed rääkisid kõik ikkagi rohkem võru keelt kui nii-öelda seda kirjakeelt ja, ja siis sellest aastast on see küll kääne, oled sa mulle võrokeelse intervjuu andnud? Intervjuu ühe olen jahe, mäleta, kas see nüüd tegi Eesti televisiooni, oli mingi võrukeelsed saated, olid siis olen mingi pooletunnise, sellise saate üritan võru keeles sisustada, aga siis ma mäletan, et tahtis kuidagi millegipärast mõningate võrukeelsete sõnade asemel tulla soomekeelset väljendit, et natukene nagu raske ennast kontrollida. Suusatamine on ikka suusatamine ja suusatamine on ikka põhimõtteliselt. Ja kui sa seal loo ruukini käe all alustasid oma kuulsusrikast karjääri, siis ma olen kuulnud, et suusatajad teevad suvel trenni ka tavalise suvise maa peal ja on pannud sinna alla igasugust kraami, mis teeks selle suusatamise võimalikuks, mille peal sina oled kõik suusatanud. Ütleme, et tollel ajal oli sihuke kõige levinum suvine suusatamine nii-öelda saepuru pealt saepuru peal. Ma olen suusatanud ja Võrus oli muidugi kubjas USA baas, kus meil põhimõtteliselt treeningut toimusid männimetsa all ja seal olen paar korda suusatanud, siis nii-öelda raja peal, mis oli kaetud männiokastega, mis hästi libedad. Ja muidugi nii saepuru peal kui männiokas. Seda siis ikkagi sõitsime puusuuskadega, et sellist head ja kallist varustust ei saanud. Sellisel nii-öelda põhjakattel nagu kasutada, et see oleks viinud nagu nende suuskade hävinemisele, kindlasti aga puusad. Ta kannatas nagu ilusti sõita, et see oligi selles mõttes hea, et üsna nagu raske treeningaid, libisemine kui selline oli ikkagi väga komplitseeritud, et tuli hästi paljud nagu endal tööd teha, et edasi pääseda. Sa sellise lauast tee peal ei ole, suusatel on kus on nagu laudadest selline kaks jälge löödud kokku ja sellisele. Aga, aga tegelikult see spordi mõte ikka uskumatult kõrgustes lendab, kui. Kui sellised asjad on välja mõeldud jah, seda küll jah, et tänapäeval on nende, seda nagu vähemaks, et mida ma nagu ise mõtlen suvise treeningu koha pealt, et Eestisse pole veel küll nii-öelda seda suusatunnelit tekkinud. Kuigi paar niisugust initsiatiiviga projekti on praegu kuskil. Ma ütleks, et mitte kalevi alla peidetud, aga kuskil kuskil ministeeriumites ringlemas laudade peal kas neid asju saab või ei, aga seda ma ei oska praegu öelda, aga aga Soomes on neid pärisi ikka mitu viis, kuus tükki ja olen isegi head mitmed aastad käinud siis Soomes erinevates kohtades suveses nii-öelda suusatunnelis sõitmas. Kaks nädalat Tartu maratonil ei jäänud, ma arvan, paljudele on pulss juba päris kõrgel ja selline hullunud pilk silmis sina enam seda tunnet ei tunne või oled sa kunagi üldse tundnud mingi sellise võistluse puhul, et kaks nädalat on jäänud ja nüüd ei tea, kuidas olla? Ka omal ajal tippsporti teha, siis ikka nagu tundsid, et midagi suuremat nagu hakkab tulema, aga õnneks siin hull pabistad ei olnud. Aga mis nüüd viimaseid Tartu maratone puudutama, nüüd ütleme kaks viimast aastat olen nagu sõitnud nii-öelda mittetiputegijana. Et siis hästi hea niimoodi starti minna, kui sul ei ole mingit kohustust, ootust või lootust. Ei ole valida seal mitme mitme suusapaari vahel, vaid ongi üks paar on tehtud ja siis isegi mõtled, et huvitav, et kuidas see nagu täna distantsi jooksul toimida võiks ja see koht ei ole ka nagu üldsegi mingi niisugune konkreetne eesmärk või, või aeg. Et mäletan kaks aastat tagasi, et isegi tuli natuke selline mulje nagu võib-olla suule või niisugune hästi hea tunne oli, kui. Ma jäin tookord liidergrupis maha täpselt Kuutsemäe teeninduspunktis ja see oli nagu niivõrd hea, et ma ei mõelnud sellele, et näed täna jälle juustu sihuke aset ei suuda liidritega nagu kaasa minna ja pean maha jääma ja vaatasin las lähevad, mis siis ja, ja selle selles mõttes on nagu on väga hea niimoodi pingevabalt suusatada. Sina ei ela seda üle, et oled kunagi olnud esimene ja nüüd seal kuskil 100 või 200 või ilmselt vananedes veel kaugemale, et seda sinu au üle ei ela. Ei, seda kindlasti mitte, seda kindlasti, aga muidugi ma tahan naguniimoodi minna sõitma. Et ma olen ikkagi nagu mingi ettevalmistuse selleks, nagu teinud, et ma tahan, et mul oleks raske ja ma seda pingutust naudin, aga see peab, seda peab naguniimoodi saama nautida, et see on tulnud nagu trenni pealt, et kui ikkagi näiteks seal Väikse munamäe all on juba hing paelaga kaelas sellest Al tempos, et noh, see niimoodi ma ei tahaks nagu sõita. Kas sa oskad sõnastada, ma olen seda päris paljudelt sportlastelt üritanud pinnida ja kõik nad vastavad isemoodi. Kuidas sina vastad, mis asi see on, mis sind ajab? Sporti tegema või ajas tippsporti tegema? Ma võin sulle variandid pakkuda välja raha, au ja kuulsus koduvabariigi inimeste poolt. Medal kaelas, teadmine, et olid sellest kolmandast parem või midagi veel, mis asi see on sinu puhul? Ma arvan, see on pigem nagu ütleme võib-olla armastus spordi vastu. Et need, need on, see on muidugi niisugune positiivne asi, mis käib siis kaasas, kui hästi läheb, eks ole ka viimased head mitu aastat, eks seal oli nagu selline sissetuleku allikas ka juba eriti peale Vasaloppeti võitja, eks ole. Aga, aga pigem on see nagu hingelt oled üdini läbi ja lõhki senine spordiinimene, et ma mitte ainult ise sporti mulle meeldib hullult sporti jälgida, mitte küll enam nüüd nii mahukalt, nagu ma näiteks tegin seda kuskil seal 12 13 15 16 aastased, eks ole. Kus näiteks Montreali või Moskva raamatud olid mu lemmik kirjandused, see kõiki ütleme võitjad esi kolme inimesed olid nagu põhimõtteliselt nagu peas. Aga, aga kindlasti ma üritan nagu tänasel päeval õhtul vähemalt kõik spordiuudised kiirelt nagu läbi vaadata, et mis juhtus ja kes õitse, aga noh, selge see, et enam kõik nagunii hästi meelde jäänud. Räägime nüüd ikka sellest maratonist natuke veel, et sa oled maratoni kujutan Tartu maratonist sõitnud laias laastus kolme tunniga sõidad seal kolme tunni kannis ilmselt veel päris mitu aastat. Samas Tartu maratoni inimesed sõidavad kuus tundi ja sõidavad üheksa tundi omad mingit ettekujutust ka, mis seal tagapool toimub või kuidas sealt sõidetakse. Oled sa kunagi huvi tundnud, mis seal ja kuidasmoodi? No eks ma nüüd natukene nagu rohkem kuulnud jahe, ütleme erinevate inimestega suheldes, et mis seal taga toimub ja kuidas seda võib-olla ka nagu sõidetakse, aga aga ütleme nii, et mina nagu ennast ei kujuta ette, et ma suudaks kuus tundi järjest suusatada. Et paraku see pikaajaline treeningperiood ja, ja võistlused, et need on ikkagi organismi nagu niimoodi harjutanud, et võistlus väga üle nelja tunni ei kesta, mõningad ütleme siin paasasõidud välja arvata, et kui oli siuke spetsiifiline ilm, et siis pigem ma suusata nagu kiiremini, vähem kui aeglasemini ja ajaliselt. Tõenäoliselt on ju ka niimoodi, et sa ei suuda suusatada aeglasemalt tempos, mis on mõne mehe maksimumtempo või kuhu mõni mees ei jõuagi kohale. No ei ole ilmselt nii, nii ta on jah, aga, aga, aga see pole nagu etteheide just kindlasti nendele suusatada, kes nii kiiresti suusatavad, et et tähtis on see, et, et kui nad oma tegevusest rõõmu ja lõbu tunnevad ja sellega hakkama saavad, siis ma arvan, et nende puhul ei, ei tohiks kindlasti eesmärgiks seda nii-öelda intensiivsus ehk tempot pidada. Tartu maratoni nagu jutt oli, sõidad sa umbes kolm tundi Vasaloppeti umbes neli tundi, noh, laias laastus. Mis asja sa selle nelja tunni jooksul teed veel peale suusatamise? Sa oled kontsentreeritud neli ja kolm tundi täpselt ühtemoodi või sul mõte läheb ikka mingitele auto parandamise probleemidele või et kodus mingi keldrinuut vajaks kõpitsemist, mis, mis su peas toimub, kui sa nii palju järjest suusatad? Samas võiks mõelda, et noh, mida see inimene, kes üheksa või kaheksa tundi suusatab, et mida see kõik läbi mõeldud, see palju läbi mõelda, aga sina tõid võidu peale. Aga ei nüüd selliseid mingeid remondimõtteid või või mingid isik isikliku elu küsimusi, nagu ikkagi sellel ajal mõtle. Et kindlasti on nii Tartu kui maratoni kui Vasaloppeti võistlustel olnud selliseid hetki, kus tempo nagu maas ja, ja, ja ütleme, see üks nagu väga kontsentreeritud olekut võistlusele ei peagi olema. Aga no ikka pigem on see jah, et sa mõtled juba nagu ette vaatad seda, et mis see võistluse käik nagu seni on olnud ja mis seal nagu ees võib juhtuda ikkagi noh, vahepeal vargsi nagu mõtlen, et kas nüüd Hooldemees jõuab sinna järgmisse punkti ja, ja nii edasi ja nii edasi, et pigem nagu rohkem seda kui, kui nüüd. Jah, et kus ma mingi asja ära saan parandada või kuskil mingit asja soetada, sellised mõtted väga nagu ei tule. Kas lihtsam on sõita üksinda või mitmekesi koos? No ikka, mitmekesi on kindlasti koos mõnusam sõita, jah, aga minu puhul on see, et kuna mulle seedist piisavalt kiiret lõpp või on siis oma paremad tulemused ma ikkagi saavutasin. Siis kui kohtade poolest justkui õnnestus siis kas üksi või kellegagi väga väheste suusatajatega ja eest ära sõita, et kui ikkagi jäi sinna mingi 20 inimese grupifiniši poole, et siis siis paraku jah, ütleme niimoodi, et väga kõrget absoluutkohta ei õnnestunud kunagi saada. Kas sina nendel maratonide järgsetel ühissupi söömisel ka osaled, et võtad numbri küljest talongi ja lähed, saad oma portsu ja kukli peale ja siis? No ütleme seda tuli ikka väga harva võib-olla mõnel üksikul, võib-olla siin äkki Tartu maratonil korra võib-olla tuli, aga meie sellise nii-öelda tippsportlase elu ikkagi tähendas seda, et peale võistluses kohe hooldame sulatuskuivad riided, need ära vahetatud, soe, soojad joped, kõik, mis vähegi andis mütsid peale ja ja ütleme niimoodi, et kui pidi jääma, autasustame, siis selle autosid ikkagi kuskil korraldajate poolt pakutud soojas telgis või mingis muus ruumis ära pealaudas, mis kahekoivad sihukeste nagu maratoni algselt muljetamist või kuskil koos istumisneid ikka praktiliselt mitte kunagi välismaal välismaal maratonist rääkimata, aga siis ju ei tea, maratoni tunne on, seda ei tea, jah, mina, Tartu maratoni läbisõitjana, jah, seda võib, võib öelda küll, et isegi Vaasa lõikame, tavaliselt käisime pealades start peale finišit ikkagi seal söömise majas läbija sõime, ütleme niimoodi peale finish ka natuke ikka kõhu täis, aga üldiselt muudel maratonidel on jah, ikka niimoodi, et finishisse kohe riiete vahetus ja kohe hotelli ja kui siis vajadus oli, siis kiire autostumine ja kohe minema, et mingit sellist nii-öelda vennastumiste tšillielu meil ei olnud kunagi. Seda ilmselt ei kahtle, aga seda praegu ei tea jah, et ma arvan, et muidugi kui nüüd sõita nagu üldse niisugune võttagi nagu eesmärgiks lihtsalt maraton nagu sihukese mõnusa hooga ilma liigselt pingutamata läbi sõita, et noh, siis võib-olla kindlasti jah oleks, tuleks seal ellas nagu teemaks, et vahetaks muidugi noh, see on nagunii küll jäänud. Et märja särgi või hõi märgade riietega kuhugi istuma nagu jää, eks ole, et aga kähku riided on vahetatud ja ilm nagu seda võimaldab, et siis loomulikult miks mitte seal seljanka supi taga istuda ja ja ütleme juttu rääkida, et kellel, kuidas läinud on. Kui sa sõidad neli tundi, siis võib tulla, et seal tuleb igasuguseid hädasid peale, mis asja sa teed, siis suusad lumme ja. Ütleme niimoodi ei ole kordagi nagu teinud, aga Tartu maratonil ei ole vist seda nagu ette tulnud, ma mäletan, aga vasar kindlasti ja mitte ainult üks kord, aga siis ütleme niimoodi, et asi käibki sõidu pealt, et seisma ei kannata kindlasti jääda. Aga õnneks on niimoodi, et sa lausa rada nagunii pähe kulunud. Et pärissiledal maal või tõusu peal selliseid asju teha ei saa, siis valiski sellise reljeefi raja peal, kus võimalikult vähe aega kaotada jaa, jaa. Ja kiiresti siis nii-öelda oma asja ära ajada lihtsalt nagu püksid vähe allapoole ja. Kui on ikkagi seitse-kaheksa rada ja see on kõik täis, et siis loomulikult sa nagu raja keskele hakka selliseid toiminguid tegema, et ikkagi Äärmise raja ja siis üritad kuidagi. Toimetada sa sõidad oma kolm-neli tundi ära ja siis sai võidabki, näe, juhtub ju ka neid kordi tavalise enamuse just nimelt, et on siis kahju ka, oled näiteks teine ja kolmas olles valmistunud terve aasta? Ei, nii otseselt tal on ikka esikolmiku kohta nagu alati ikkagi sihukese üsna suure rahulduse pakkunud, et ma pole kunagi arvanud, et ma nüüd nii hea suusataja iga võistluse peaks võitma. Aga jah, et mõningatel juhtudel on isegi nii olnud, et kaheksas või üheksas, 10. koht on isegi rohkem, pakun, kui näiteks koht seal ütleme mingi noh, kasvõi kasvõi kolmeses näiteks, et jube palju ikkagi olenduses sõidust endast, kes kohal on ja ja ütleme nii, et kui sa oled nagu kõik kõik endast andnud, et siis ei saa sugugi nagu väita, et räägiksime ainult võidust, et mingi enda maksimaalne sooritus mis on andnud näiteks kas siis kasvõi kaheksanda koha selle üle, olen mitu korda nagu ütleme, niimoodi siukest, mitte nüüd uhkust, aga, aga ütleme need rõõmu tundma. Kui sina tahad mingisugusele maratonile praegu minna peatse ennast teistega võrdselt registreerima internetis, tehes pangaülekande makstes osavõtutasu või sul on selline kuldkoht igal maailmas toimuval suusamaratonil? Pull kohta ei ole, ma arvan, aga noh, ütleme niimoodi, et kui ma tahaks nagu Vasaloppetile minna, eks ole, siis sinna ma pääseks muidugi jah, ilma osavõtutasu maksmata, sama lugu on nagu Tartu maratoniga. Ja noh, iseenesest ma pole küll nüüd nagu mujal pole kuskil käinud, aga eelmine aasta Šveitsis käisin sinna, ma sain ka nagu ikkagi tasuta peale ja pandi ikkagi uhked sinna eliidi grupi, kuigi noh võib olla tulemus. Jah, ütleme niimoodi, et lõpu tulemise järgi oleks võinud seal ees tõesti startida, arvasin, et ma nagu mul nagunii hästi ei lähe. Et jah, praegu isegi võib-olla jah, ütleme niimoodi, et piisab nagu korraldajatele võib-olla meilisaatmisest, eks nad ürita siis ka oma parimat anda, aga noh, selge see, et, et praegu võib-olla võiks siis, et isegi nagu ees startida, eks ole, aga ma arvan, et mõne aasta pärast on juba see, et et sellega võid endale isegi pigem nagu sihukese karuteene teha või kahju teha, kui, kui sa teest minna tulebki nii palju ma arvan ikka ennast tunnen suusatamist, mis grupis startida, et paari aasta pärast kindlasti on see nii-öelda eliitgrupp täis olevat, kui minna, et siis ikkagi õiges stardigrupis startida. Praegu me erit, sa suudad endale juba ise või. Ütleme, see hea elu on ikka nii ära hellitanud et trennis jah, aga võistlustel lasen ikka määrida, see on nagu alati. Meil on kaks lugu ka siia saatesse valitud, esimese neist esitab Heidy Tamme, aga sina valisid selle välja ja räägi siis miks, miks niimodi? Ma ei tea, võib-olla ongi see 43 on juba selline vanus, mis praegu on, et hakake siukse nii-öelda keskea või vanema inimese muusikat kuulama, teen, on siis noorte pärast ma ei teagi, mis iganes stiili ka enam ei kuula ja niuksed vanemat eesti tegijat, ma arvan, järjest rohkemad Padidaastaga meeldima, kuulame siis Raul Olle valikul, Heidy Tamme. Jätkame jutusaadet talvest ja lumest ja suusatamisest. Raul Olle on saatekülaline, Tarmo Tiisler küsib temalt küsimusi. Salid ikkagi tiitliga pikamaasuusataja, vähemalt mingil hetkel pärast seda Vasaloppeti võitu, see nimi sulle juurde tuli. Veerpalu võitsid maailmameistrivõistlustel olümpiamängudelt medaleid, sina neid ei võitnud, oli see pikamaasuusatamine kuidagi natuke teisejärgulisem suusatamine, ka üks suusatamine puhasina jaoks. Nüüd öeldud suusamaailmas ikkagi nagu võrreldes maailmakarika, aga jaa, tiitlivõistluse selline teisejärguline küll jah. Kuigi seal on nagu omad kindlad võistlused, millel hästi esinemine see tähendab ikkagi pigem nagu võitlejad nüüd pikemalt suusatamise nii-öelda etapid või võistlused, et seal enam-vähem ikkagi kehtib ka selline rattamaailmas valitsev trend, et maksab ainult võit. Et kas sa oled nüüd Mart seal Marcialonga sis, kus teine või kolmas ei vaadanud, noh, see on ikkagi niimoodi, et noh samal aastal muidugi ta äramainimist väärib, aga ütleme niimoodi, et võit on ikkagi see, mis mis nagu ütleme niimoodi, et kõigile nagu meelde jääb üsna pikaks ajaks, et ütleme, et olümpiamedal või MK esi kolme kohta on nagu niisugune, mis kindlasti on igapool äramärkimist väärt, aga jah, et olla kuskil Saksas või Soomes maratoni teine, kolmas. No ega see nüüd nagu väga selline ütleme niimoodi suur tulemus kahe ei olnud. On see õhkkond siis selle võrra sõbralikum ka. Seda kindlasti jah, et need mingi viimased viis, kuus aastat, et me saime seal siis nagu oma niimoodi inimestega, kes meil seal nagu pikka aega olime teinud sellisel tipptasemel väga headeks sõpradeks ja isegi niimoodi, et võistlustel kõige elementaarsemaid mingi 304. rivis nagu sõidetakse, et siis me nagu 11 lasime alati nagu vahele jätnud ütleme sellist, kuigi samal ajal oli nagu konkurendid noh, ütleme nii, et väga kõrgete kohtade peale, et seda me nagu siis kunagi vaadanud, et näiteks öelge nautinud või oska säärlasi mind alati kuhugi vahele ja mina neid, et selles mõttes oli nagu hästi soe ja sõbralik suhtumine. Sa kasvasid ju noh, enam-vähem koos või, või arenesid sportlasena koos veerpalu ja jaaguga? Ühelt poolt te olete nagu üks punt ja eestlaste jaoks, kes suusatamist jälgivad, te oletegi ju noh, meie suusapoisid või meie suusamehed. Ja samas te olete ju kõik konkurendid, sest võitja saab üks ja, ja nii see karm elu ongi, et on see selles mõttes inimsuhet poolest kuidagi keeruline olukord. Kaav komplitseeritud. Iseenesest, ma arvan, et meie puhul see nagu küll niimoodi ei olnud, aga mina ütleme nii, et no ei siis ega ka tänasel päeval ennast ikkagi veerpalu või Mae konkurendiks ei pidanud, et nemad olid ikka klassi võrra kõrgemad. Neil, ütle neid, ütleme nagu pikematel ja maratonidistantsidel ikkagi võitsin, noh mitte küll kogu aeg, aga, aga ikkagi oluliselt rohkem kui nende nii-öelda maailmakarika tavadistantside siis mul oli ikka nagu selge respekt nende vastu. Aga Eesti võistlused olid jälle sama sellised, et selle taseme tõusuga, mis siis meil siin nüüd ütleme, kaheksakümnendatel või 90.-te lõpus nagu tulija sajandivahetusel, eks ole. Et, et kes nüüd Eestis täna võidab või on teine, kolmas noh, see nagu eriti ma arvan ei mulle ega ka nendele eriti nagu pinget ei pakkunud, et kogu see fookus oli ikkagi seatud juba maailmas nagu läbilöömisele. Sa suusaelutunne seestpoolt väga hästi. Samas nagu sa saate alguses ütlesid, jälgid sa Eesti spordiajakirjandus päris suure huviga. Kas see, kuidas Eesti spordimeedia näitav rääkiv kirjutav suusatamist kajastab, vastab sellele, mis seal tegelikult toimub? No see on selline hea küsimus, et eks nad muidugi paljusid asju näevad, õieti, aga mõningatele puhud puhkudel nende nagu järeldused ja ja ütleme see suund, kuhu poole nad nagu mõtlevad, et see ikka kindlasti nagu niimoodi päris õige ei ole. Kas nad järeldavad valesti, noh, mina ilmselt teiste hulgas sellepärast et nad ei tea kõike. Pigem pigem niimoodi võib öelda küll jah. Samas kuidas sulle tundub, on üldse võimalik, et ajakirjanik teab suusatamisest kõike ehk siis sama palju kui suusataja, treener ja tiim ja, ja siis selle üks-üheselt peegeldab ka spordihuvilisele. Ei, ma arvan, et ta ei saagi seda kõike teada. Et siis tegelikult jääbki üks selline suur mängimine ja selline noh, nägude tegemine tegelikult ju. No võib nii teated, et. Iseenesest jah, ega kõik ei saagi nüüd nagu ütleme nii-öelda avalikkuse ette tuua, et kuidas keegi keegi kellegagi läbi saab ja kuidas keegi seal ütleme näiteks nagu treenib ja ja, ja kuidas ta nagu ütleme üldse nagu mõtleb ja nii edasi. Et seal on ümaram, niuksed, Stampli see välja kujunenud, eks ole, et kui sa võidad ja sul hästi läheb, siis räägid sellist juttu. Kui kaotad, siis noh, kas sa oled? Noh, loomulikult sa nagu oledki tund ja pahane või mis iganes, eks ole. Ja noh, mõni, kes üritab ennast rohkem välja vabandada ja kes lihtsalt Hendibki, et tänasel päeval oli, oligi spordi kolm täpselt selline ja midagi teha polnud aga kindlasti nagu kõiki kõiki ja et asju, mis, mis on, nagu tippspordis ette tuleb, et see ma arvan, et ükski Eesti ajakirjanik, et siin ei ole ainult nagu suusatamisest vaid ka muude spordihääle puhul jagada seda nagu kõike lõpuni seda tõde ja seda ikka ei tea, aga siis äkki peakski ajakirjanduspoe kinni panema, sest noh, juba ette sisse programmeeritud, et me ei saagi rääkida asjadest nii, nagu nad on. Ei, niimoodi ei pea, et ega see ei ole puhtalt ainult nagu eesti ajakirjandus loomulikult. Et ega kindlasti Inglismaa ajakirjandus ei tea ka ütleme et kuidas näiteks noh, ütleme niimoodi, et pigem mingit asja teeb või kuidas tema suhe näiteks seal ütleme, inglise koondise peatreeneri või kuidas ta oli näiteks siis, kui ta mängis manuseid, kuidas ta ikkagi Alex Ferguson ega läbi see, mis nad üksteisele ütlesid, see nagu igaveseks. Et siis kas nende kahe enda vahele või siis meeskonnakaaslaste teada nagu kindlasti keegi, ma arvan, ta isegi 10 aasta pärast ei lähe kuhugi nagu rääkima. Et see paraku ongi niimoodi võsult ajakirjanik küsib, kuidas tunne on nagu väga tobe küsimuse. No ütleme, et ega see nagu ja Anton kontekstis, aga sihuke õige lähenemine ei ole, et nagu tunne on ikka selline väga, väga lai mõiste, et et küsida peale võitu, kuidas tunne oli, või siis kui kaotad näiteks 15-st kilomeetrist minutiga, et kuidas siis tunne, noh, see on nagu selged, et kunagi võitleja tunne oli kehv ja kunagi kaotaja, ütle, et tunne oli väga hea. Ikkagi, kuidas tunne oli siis, kui sa võitsid. Kirjelda seda, mida sa tundsid, kui sa võitsid Vasaloppeti olid niisugune jalad maast lahti või. Tegelikult ei olnud, et tuvastada oli nagu, ütleme seal hästi palju nagu erinevaid asjaolusid, mis viisid selleni, et 20 mis see siis oli, 25. kilomeetril, kuuendal sõitsin üksinda eest ära, jäingi üksinda lõpuni ja põhimõtteliselt ikkagi umbes viimased 20 kilomeetrit ja siin nagu täiesti selgelt ma et täna nagu võidan ja siis oli 20 kilomeetrit, sõitsin, ma arvan kuskil seal ütleme mingi 50 minutit või natuke, võib-olla isegi rohkem. Et kus sa selle peaaegu tunni aja jooksul jõuad nagu ise selle nagu asja läbi mõelda ja nagu sellega harjunud, ega siis sinna muuda linna vahele jõudes, ega siin nagu mingit väga erilist tunnet nagu ausalt öeldes ei olnudki. Et pigem pigem mind isegi üllatas see, et Rootsis ma saan nagu aru, et et see on nagu nende jaoks nagu hullult tähtis sündmus, aga et, et see nagu Eestis ka nagunii suurt äramärkimist leidis, ma isegi nagu ei uskunud, et mina võtsin, see on nagu pigem nagu seda, ütleme nii natuke kõvemat võistlust kui Tartu maraton, aga, aga noh, paraku jah, oli nagu asi vähe teistmoodi. Kui sa siin kuskil oma tavalist rahulikku trenni teed, siis kuuled ka vahel kõrvalt, et näe, koll sõidab, seal ikka tuleb, tuleb ette, et noh, ikka öeldakse. Aga mõni on autogrammide tahtnud veel viimase paari aasta. Jooksul on ikka ülla 1000. uhke tunne. Need ei, uhke ei ole, aga pigem ta on isegi võib-olla natuke häiriv, et ükskord täitsa oligi kohe niimoodi, et kuskil mingis vist oli, kas nad Selveri või Rimi kassas. Üks kassapidaja küsis, et et kas ma saaksin ka, nagu ma jätaksin seal mingi selle oli vaja alla kuhugi kirjutada, eks ole. Siis siis seda äkki saaksin endale ka inimesed nagu seal taga ootasid, et see oli pigem oli nagu ebamugav, kui, kui selline uhke tunne. Aga ikka tuleb ette. Kuidas sina vaatad praegu seda suusavaimustust siin siin, Eestis on sul selline professionaalne vaade sellele või sa lihtsalt rõõmustad ka, et nii, nii pikk talv ja, ja inimesed saavad lumes olla ja tervise ka sina peal olla. Kindlasti on nagu hea meel ja ütleme tegelikult see suusatamine kui rahvasport, see on nagunii otseselt seotud meie talviste lumetingimustega. Et siin on, no mis seal siis on, et neli aastat nagu kogu aeg järjest ainult Tallinnas elanud põhimõtteliselt ja mäletan nagu see 2008 äkki vä, et noh, siis ma ise tõesti ei tahtnudki minna, näiteks kui nõmmel oli see mingi ühe koma, ma ei tea, kahe või kolme kilomeetri on kunstlumering seal all trummis, eks ole. Ja noh, seal tekkis probleem, et üldse sinna raja peale pääseda, sa pididki kulgema selles tempos, mis me ütleme, need kaasharjutad siis sul on nagu ette käisid, et ei saanud sõita nagu rahulikud ja ei saanud sõita kiiremini, sihuke ühtlane kiirus oli kõigil need pidid siis, kes seal nagu vähegi sõita tahtsid pisikeses sellega ja et ja nüüd võtame see nagu viimased kaks talve, kus on võimalik siis nende radadel sõita 16 kilomeetrit ringi pikkus. Ja ma arvan, et kõigile jagub ruumi ja suusatajaid on metsal ikka võrreldes nende aegadega. Sadu kordi võib olla kümneid kordi kindlasti. Rohkem kui sa nüüd ei ole olnud aktiivne sportlane, sööd sa kuidagi teistmoodi võrreldes selle ajaga, kui solid, sportlane. Absoluutselt mitte, ma arvan, et kogused on ikka natuke nagu väiksemad, aga mis puudutab nagu sellist menüüd tervikuna, siis põhimõtteliselt täpselt samamoodi mitte mingit vahet. Sina selline suvine grillija ja õllejooja sinna kõrvale ei ole. Väga eriti nagu, aga see maitse-eelistus kujuneb kuidagi välja automaatselt. Kui sa teed sporti, siis sa lihtsalt sööbki kanaliha ja pastat ja köögivilja. Ja kui sa seda ei tee, siis kuidagi organism ütleb, et tahaks midagi muuta. Sellega on ka niimoodi, et ei ole niimoodi, et kogu aeg oleks nagu hommikul putru ja lõunasuppi siis õhtul mingit, et kana või ütleme siis kerged liha ja mingid täisteratooteid või mida iganes. Et kui tuleb ikka nagu, kuidas ma ütlen, mingi sealiha või rasvasisu, siis söödki ja ütleme, sõin ka siis, kui, kui sporti tegin. Ma arvan, et õnneks praegu nagu veel veel kaaluga probleeme ei olnud, siis Kairiti, et võistlus pidid ikkagi nagu jälgima, aga kuna Viieteistkümnes, aga ütleme see ka 30. kilomeetris, eks ole. Oli ikka muidugi parem, kui seal olid nagu paar kilo kergem, aga kui sa 90 sõitsid ja valdavalt oli ikka siukse suht kohta kerge reljeefiga tegemist. Et pigem oli see kilo või poolteist sihukest nii-öelda ideaalkaalus üle olemist isegi kasuks, et selle varase nagu pidasid selle pika maa paremini vastata, ei tekkinud seda nii-öelda haamri või näljatunne. Öeldakse, et sportlased ja alkohol kokku ei käi, samas noh, kõik sportlased ju või vähemalt väga paljud sportlased aeg-ajalt võita natukene alkoholi pruugivad. Ütle, on see selline punkt üks käibelause, mida lihtsalt mugav kasutada, on see mingi distsipliini küsimus või või kui suure jälje kestvusala tippesindajale jätab ütleme, õhtune selline paari õllepidu või pudel veini? No ütleme, kaks õlut. Pudeli veini õhtul ära juua, muidugi ma arvan, isegi vastupidav salategijale nagu liig, aga õllekoha pealt ma ei oska nagu öelda, õllejooja meil on nagu väga väike, eks ole. Aga et näiteks mingi pokaal veini ära ju õhtu jooksul, mina ütlen, et see nagu sportlikku tulemust ei mõjuta, et see on ikkagi pigem sihuke nagu stamp kli, see, mis käib nagu sportlastega kaasas, eks ole, mis on, nagu nende elukutsest lähtuvalt peakski nagunii olema. Aga miks peaks olema neil ja teistel ei peaks, peaks teistel ka, aga lihtsalt paat on võetud nagu sellise. Nagu sihukeses markeriks, eks ole, et sportlased on sellised, et kes nagu üldse nagu ei joo, eks ole. Et loomulikult ongi palju sportlaste hulgas ka neid, kes, kes ongi nagu täiskarsklased ja ma ütlen, ega see selles mõttes, et nende see kahjuks ka ei tule kindlasti. Aga, ja seal on, ma arvan, üsna paljuski ära määrav see kultuurikeskkond, sportlane ka tuleb, et noh näiteks itaallaste puhul ma olen küll näinud, et ka ütleme, mitte ainult nagu pikamaasuusatajate, vaid ka ütleme, nende MK-sarjas ja suurvõistluse käin sportlaste hulgas, kes õhtul joovad, seal ütleme, mingi klaasi või ka kaks veini ära ja see tundub neile nagu täiesti normaalne ilmselt ongi. Ja ega sellepärast, et ma arvan, et mitte ükski spordiarst või füsioala kui treenereid ei saa öelda, et sellepärast oleks nende sportlik tulemus nagu kehvemaks. Aga mida see noh, ülemäärane alkoholi kogus ikkagi teeb tavainimene noh, järgmine päev on sant olla, ülejärgmine päev on juba tiba parem ja siis läheb elu edasi. Jah, aga noh, see ongi, et kui sul on nagu järgmine päev on sant olla, siis sellega treeningu kvaliteet kannatab ja kui sa ikkagi nagu ütleme, isegi mitte päevast päeva, aga näiteks kui selliseid päevi tuleb sul kasvõi kaks või kolm juba nädalas ette, siis selle võrra sõnagu hakkad juba kindlasti nagu hävima treeningute mahus-kvaliteedis ja nii edasi. See tippsportlasel ühe treeningu ärajätmine võib-olla korvamatut tagajärgedega. Noh, ma arvan, et ettevalmistusperioodil ei ole, aga kui juba võistlusperiood on, siis oleneb sellest, et kuidas nii-öelda võistlusgraafik on, et kui sul ikkagi näiteks pühapäeval ütleme, Marcialonga maraton plaanis jaa. Jaa, aga ikkagi kolmapäeval lähed kolmapäeva öösel näiteks kell kolm üsna joobes olekus magama, et siis on nagu selged, siis siis see on nagu kannatada. Kui palju sul on olnud oma elukaaslasega arutelusid teemal siis, kui sa tegid sporti, et, et on see ikka õige elu. No ikka oli natsa, aga, ja ma ise mõtlesin ka, ütleme niimoodi, et see ei olnud küll ütleme nagu kindel, nagu ütleme, niisugune suunitlus, aga ma tahtsin, et elukaaslane oleks mul kindlasti nagu niisugune spordiväline inimene, et kes ei ole nagu ise ennem tippsporti teinud või ei tee siis jaa, ja ma arvasin, noh arvan tänase päevani usun, et, et noh, minule nagu selline ütleme, suhtumine või lähemine, nagu meeldib, palju sa sellel talvel suusatanud oleks? Piinlik öelda, aga tõesti väga vähe, et selle see aasta nagu liidus on, kaastööd on nagu oluliselt rohkem olnud ja siin suured tippvõistlused on olnud viimased paar nädalat kogu aeg Otepääle, et äärmiselt vähe. No üks asi on see, et ta nagu aega vähem ja teine on see, et kuidagi viitsimist on ka oluliselt vähem. Et see mingi kuus, 700 kilomeetrit võib-olla ma arvan, mis on ära sõidetud, et seda on ikka nagu häbematult vähe. Kas sul on tegelikult ka kellelgi piinlik seda öelda suisa, või sa lihtsalt praegu ütled nagu suusatajad üldiselt, kui ütlevad alati või noh, väga sageli nii vähe, Heino sellega nüüd küll ei saa ja siis tavainimene mõtleb, et see on ju nagu kosmos tegelikult ütleme pigem. Igatahes on, aga ütleme, nendes üks mingite südametunnistus ei piina sind nagu ei ole, et et miks ma nüüd see aasta on nii vähe vähe sõitnud, et noh, see peabki aastast aastasse järjest vähemaks minema, et ega ma ei suuda nüüd ütleme siin veel järgnevad 10 aastat olla siukse väga tubli professionaalse harrastaja tasemel, et ma olen seda, ütleme suusatamisel seda sportlikku tegevust teinud. Nagu lõpetamist 20 aastat, eks ole, nagu põhjust, miks ma peaks järgnevad 10 või 15 aastat, ütleme pisut nagu nõrgemal tasemel, aga ütleme, et noh, töö kõrvalt veel edasi hullult harjutama. Et nüüd viimased esimest sai nagu täitsa peaaegu vahele ja siis jälle järgmised kaks kolm aastat on olnud niisugune üsna normaalne, te naguniisugune koormus eriti suve ratta peal, aga mingi asi saab kindlasti nagu otsa ja tulevad uued asjad peale, et et kindlasti see sportlik tegevus. Jah, ütleme viimased pool aastat, mitte pool, aga kolm kuud on niisugune üsna sihipäratu ja. Tänud sulle, Raul Olle, et tulid hommikul rääkima inimestele, kuidas on tore suusatada ja ja kuidas on tore sportlikult elada. Sa valisid ühe lõpuloo ka siia saatesse välja. Suur au paluda sul see sisse juhatada. Ja et see eriline melomaan. Ma kuulen ikka üsna palju väga erinevat muusikat ja et niimoodi, et pigem nagu taustaks, kui, kui lihtsalt niimoodi, et hakkangi mingit kindlat artisti või esinejat kuulama, aga see on ikka juba mingi 10 15 aastat tagasi, kui kui lihtsalt see jaanis, Morris hetk kuidagi nagu ma selle hääle ja ja, ja ütleme, nende viiside poolest nagu meeldima hakkas ja täna tänase päevane kuulad. See oli jutusaade Raul Olle vastas Tarmo Tiisler, küsis kuulajad. Kuulasid, aitäh kuulmiseni, aitäh. Tänan kutsumast.