Tere mina olen Peeter Helme ja võtan täna ühe raamatu, mis ei kuulu ilukirjanduse valda. Tegelikult ma ei teagi, kas atlased üleüldse on kirjandus mingis mõttes nagu ikka on või vähemalt käivad nad kuidagi kirjanduse juurde. Nende lappamine aitab teinekord mõnda teistsugust rohkelt teksti sisaldavat raamatut lugeda ja üleüldse avardada maailmapilti. Tänane raamat, mis aitab kindlasti päris paljusid raamatuid, nii ilukirjanduslikke kui miks mitte populaarvõib päris teaduslikke lugeda on religioonide atlas alapealkirjaga uskumused, praktikad, territooriumid ja selle autor on prantslanna, Precitimortee. Ja ma ei teagi, kust nüüd alustada, kas heast või halvast või mis need asjad põimuvad natukene läbi selle raamatu puhul. Ühelt poolt on siis religioonide atlas väga kasulik nii keskkooliõpilasele või tudengile, teisalt ei ole see tõlge või õigemini selle toimetus töö, suurem asi. Ja siia-sinna on jäänud häirivaid näpukaid. Samas jällegi kõik need näpukaid on sellised, et ega nad ei mõju väga eksitavalt ja ma usun, et enam-vähem igaüks, keda selline raamat juba huvitab, saab tegelikult aru kus mõnegi asjaga mööda pandud. Need möödapanekud on tõesti pisikesed, et mõne kaardi peal see raamat koosneb peamiselt kaartidest, nende juurde käivatest teksti, kastikestesse või mõningatest graafikutest ja tabelitest. Aga jah, näiteks mõne kaardi peale on jäänud mõne koha nimi prantsuspärases kirjapildis. Näiteks Aafrika kohanimede puhul torkas kuidagi eriti silma või mõni nimi on üldse jäänud tõlkimata. Seda kõike juhtub. Ja tõesti need kaardid, mis siis kirjeldavad kõigi maailma suurreligioonide, aga näiteks ka kristlike sektide uususundid või siis üksikute linnade või maade või piirkondade usulist jagunemist on juba peale vaadates üsna arusaadavad ja väga ilusti joonistatud. Seega pole midagi hullu sellest, kui mõni nimi on kuidagi võõrapärasest kirjapildis. Vaadata kaardi peale ja vaadata, kus see asub, siis peaks kõike selgeks saama. Ja sama võib öelda ka tõlke kohta, et see on kohati jäänud rohmakas ja toimetamist ühend testile, niru aga mitte arusaamatu. Vahest võib-olla kooliõpilastele võib see mõjuda natuke liiga raskepäraselt, sest selline mehhaaniline tõlkimistöö on jätnud teksti väga palju võõrsõnu, millele oleks üsna kerge olnud leida eestikeelseid vasteid. Et võib-olla selle raamatu suurim probleem, kuigi samal ajal seal on see teistpidi ka jälle väga huvitav et sellise vaatenurga alt raamat olemas on, on igatahes selle raamatu Prantsuskesksus näiteid kas siis lausa kaarte või juurde selgitavatest tekstides esinevaid näiteid tuuakse Prantsusmaalt, Kanadast või muudest endistest prantsuse asumaadest või siis Belgiast, Šveitsist ja Eesti oludes mõjuvad tüütavalt tekstikastid pealkirjaga protestantide küsimus Prantsusmaal või budismi aluseid Prantsusmaal või näiteks kaart, mis peab siis selgitama budismi menu tänapäeva läänemaailmas ja selle kaardi peal näeme siis Prantsusmaad, Belgiat ja Šveitsi, kus on siis näidatud ära, kus asuvad tänapäeval erinevate budistlike voolude keskused nendes maades? Kahtlemata on see väga huvitav eraldi Prantsusmaahuvilistele aga teistele on see, kas just nüüd koormav aga ühekülgne või õigemini kõik oleks kõige paremas korras, kui meil oleks eesti keeles olemas teisi sarnaseid atlased või, või teist võrreldavat materjali, mis lastakse olukorda siis mõne muu maa või mõne muu keele või veelgi parem. Eesti vaatepunktist kahjuks saab eriti ei ole ja tuleb sellega leppida sellega, mis olemas on. Ja eksast lepime ka ja tõesti on põnev uurida tabeleid, mis näitavad näiteks erinevusi idakristlike kirikute vahel või kaart, millel on siis kujutatud närvilistel lappidena Ameerika Ühendriikide väga kirju ja selline põnev usuline jagunemine. Või siis kaardi paar, kus on näha Jugoslaavia usuline jagunemine enne sõdade algust ja nüüd, 21. sajandil. Ja huvitavad näiteks skeemid, kus on näidatud näiteks Beiruti linnaosad, usuline jagunemine või siis meka usukeskuse plaan koos sinna juurde käivate selgitustega, milliseid talitusi palverännakul olevad muhameedlased mekas läbi viivad. Et see kõik on väga põnev. Ja ma arvan, et põnev mitte ainult lisamaterjalina kooli usuõpetuse tunni jaoks või abivahendiks usuteadust õppivatele üliõpilastele, vaid ka palju laiemalt. Pean nimelt silmas seda, et Eestis võibki lenda mingi kiriku või mingi religiooniga ametlikult sidunute osakaal olla madal. Aga avades silmad ja vaadates maailma natuke laiemalt peaks igaühele saama selgeks, et me elame ajastul, kus usuküsimused on väga olulised. Võib-olla võime rääkida või võib-olla isegi peame rääkima usu tagasitulekust, maailmapoliitikasse, otsustusmehhanism, idesse. Aga isegi kui see nii ei ole, siis ikkagi on selge, et maailm on täis usklikke maailma poliitikat, rahvaste liikumist kõige selle kaudu majandust mõjutavad usulised küsimused. Ja nendes olulistes küsimustes peavad kasvõi minimaalselt suutma orienteeruda ka inimesed, kellele usk võib-olla oma isiklikus elus võõras on. Sest on niivõrd palju neid, kellele ei ole võõras ja niivõrd palju nähtusi, mida On mõttetu üritada seletada ilma usuküsimusi arvesse võtmata. Ja selles mõttes on see presidenti Modgee religioonide atlas kõikidele oma vigadele ja veakestele vaatamata üsna kasulik abimees. Kasulik abimees maailma religioosse kirjususe mõistmisel ja kahtlemata ka ise nende asjade üle peale mõtlemisel, et miks sellised küsimused inimestele olulised on ja, ja need kaardid aitavad tegelikult kuna osakaal, aga ta on ka ajaloolised kaardid aitavad ka selgitada, miks me elame just sellises maailmas, nagu me elame ja kuidas me oleme, sellise maailm on jõudnud. Niisiis, sõltumata sellest, kas tegu on nüüd just kirjandusse või mittekirjandusse kuuluva raamatuga on see üks väga põnev asi. Soovitan siis kaartide uurimist, nendega tutvumist ja head teksti, täpsemalt teksti kastikeste lugemist. Saadet toetab Eesti Kultuurkapital.