Tere, hea klassikaraadiokuulaja on 11. detsember, MINA OLEN Annika Kuuda tänase helikaja saate toimetaja. Saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Viiendal detsembril lõppenud 11.-st Eesti noorte interpreetide konkursist con prio 2010 teeb kokkuvõtte žürii esimees Rene eespere. Reedel, kolmandal detsembril esines Estonia kontserdisaalis Eesti muusika ja teatriakadeemia ja Eesti riiklikus maania orkestri ühisorkester dirigent Paul Mägi juhatusel ning soleeris pianist Maksim shouraa. Kontserti käis kuulamas leelo kõlar. Laupäeval toimus Tallinna metodisti kirikus Tallinna kammer, kestri ja Eesti muusika ja teatriakadeemia koori kontsert Tõnu Kaljuste juhatusel, kus kõlasid Arvo Pärdi ja Tõnu kõrvitsa uudisteosed. Kontserdimuljeid jagab Kristina Kõrver. Räägime lähemalt seoses kontserdiagentuuriga Corelli muusik üles kerkinud eraõiguslike kontserdikorraldajate probleemidest. Stuudios on Corelli muusiku Corelli Consordi ja Corelli barokkorkestri asutaja ja kunstiline juht. Tegevjuht Mailsildos. Mati Turi debüteeris sel kolmapäeval Soome rahvusooperis kehastades Erich Wolfgang Korn, Koldi Expressen istlikus ooperis surnud linn peaosalist Pauli telefoniintervjuu Matti turiga. Pea kaks nädalat väldanud festivali jõulujazz 2010 seni toimunud kontsertidest teeb kokkuvõtte Joosep Sang. Head kuulamist. Helgaja. Möödunud pühapäeval pes 11. Eesti noorte interpreetide konkurss-festival Con prio 2010. Seekordsest konkursist võttis osa 18 solisti, ansamblit, millest finaali pääses kuus. Kogu festivali kuulas jahini, hindas žürii koosseisus esimees Rene eespere, Margus Vahemets, Marje Lohuaru, Heidi Pruuli, Tiia Teder, Marko Martin, Tõin, Arvo Leibur, Svea Ideon, Marks ja Neeme Bunder. Olengi palunud klassikaraadio helikaja saatele kõnelema žürii esimehe Rene eespere. Milline oli selleaastase Konbrio osalejate tase? Osalejad olid väga noored. Ma olen con priiuse žüriis nimelt juba teist korda. Sellel kombriial olid väga palju puhkpilli mängijaid. Kõige tagasihoidlikumalt vist olid esindatud pianistid, neid oli ainult kaks, nende mäng oligi võrreldes teistega suhteliselt tagasihoidlikum. Selle eelmise kombrioga võrreldes võib-olla ei olnud nii säravaid tippe, kuna tänu noorusele nende säärane interpretatsioon küpsus on veel nii-öelda poolel teel ja nauditavad. Mäng oli päris palju, aga mitte võib-olla sääraseid lõpuni minekuid, millest oleksin lõpuni vaimustunud. Nii et säärane mulje Kes siis pääsesid konkursi finaali ja võib-olla iseloomustaksite siinkohal neid ansambleid ja soliste? Žürii otsus ei olnud sugugi mitte üksmeelne aga ka mitte päris kompromiss, sellepärast et meil ei ole tarvis isegi ühtegi ümberhääletus, tähendab, et see esimene hääletusvoor, mis andis kohe reglemendipärase tulemuse, et kokkulepitud kuus kas ansamblit või solisti saavad edasi ja täpselt niimoodi see läks. Edasi lasti siis üx viiuldaja Ivi Ots, Heli Ernits, oboemängija akordioniduo, Kristel Laas ja Aivi Tilk ka Heili Rosin, Fletist duo Helena Tuuling Liivi Arder ning Con trio Trio kolm noort muusikut. Miks need esinejad siis nagu pinnale jäid? Kõigepealt need finalistid ja siis räägime täpsemalt ka võitjast. No mina olin edasipääsu seltskonnaga väga nõus, sest see oli täpselt minu valik Ivy otsa kohta. Ma võin öelda, et ta on väga sümpaatne noor muusik tal on päris korralik tehniline pagas aga tema mängumaneer solisti kohta veidi jahe. Ma tahaks, et ta oleks laval solistina artistlikum. Esiteks ja oma muusikalistest kujunditest oleks rohkem nagu lõpuni viidud asju ja see tähendab, et see energia, millega ta üritab ennast nii-öelda muusikas selgeks teha, kui avada, et see peab kostma väga kaugele ja see peab olema ka näha. Mul peab olema ka näha see, et ta naudib muusika tegemist teinekord laval natukene mitte tõsine, vaid mõnikord isegi tundub natuke Vahur. Aga vaatamata sellele, ma arvan, et see noorsolist võiks jõuda väga kaugele siis oboemängija Heli Ernits, täpselt sama võiks öelda, et tal on päris korralik tehniline baas, ta valdab pilli päris hästi, nüüd ei oska öelda, kas see on nüüd pildist võis esinemisnärvist või mine tea, natuurist tähendab, et kõik, mis ta kavatseb, kõik ei realiseeru kõrvuti nootides võivad esineda sääraseid tühikuid, et see näitab seda, et noh, et kas seal hingamisega midagi lahti või on tehniline probleem pillil, seda ei oska mina öelda. Ja see teeb teda ennast ka natuke aeg-ajalt rahutuks. Tal oli värk ka väga tehniline esimese vooru kava võiks öelda praktiliselt piiri peal, noh et kas nüüd tullakse toime või mitte, ta tuli enam-vähem, tuli sellest niimoodi välja, et ta tõepoolest valiti ka lõpuesinejaks. Aga eks see natuke noatera peal kõndimine tal oli. Mis puutub nüüd akordioni tuua? Mulle tundus, et ta läks ühe kindla favoriidina edasi lõppvõistlusele. Ta jättis esimeses voorus väga hea mulje. Esiteks nad olid väga artistlikud, väga efektne kava oli valitud ja teises voorus äkki täiesti nagu ümber sündinud. Esiteks minu meelest täiesti ebaõnnestunud avalik. Kui see kava läks ära vahetatud lõppvooru kava eelvooru kava, siis oleks lõpus olnud efektne kava, aga siis nad ei oleks lõppvõistlusele nähtavasti pääsenud. Kui sa oled juba võistlusel, see tähendab seda, et mõlemas voorus see kava valik on väga oluline, kui on kaks vooru eelvooru kava. Peab olema küll tehniliselt hea, ta peab näitama kõiki kõige paremaid külgi ja mingil määral kindlasti ka varjama võib-olla seda, mis eriti noortele inimestele võib veel puudu olla. Aga finaalikava peab sellest olema samm edasi, mitte kaks või kolm sammu tagasi. Nii et mul veidi kahju sellest tulemusest siis väga sümpaatne oli esimeses voorus Helena Tuuling ja Liivia order tõeliselt hea tuua ja Helena Tuuling mängu. Ma olen ennemgi kuulnud ja ta on tähelepanu väärne interpreet väga suure muusikalise aktiivsusega. Ja kui ma esimeses voorus nagu seda nautisin, siis ma teises voorus äkki hakkasin tajuma seda, et see ülemäärane aktiivsus võib teinekord ka negatiivseid tulemusi anda. See tähendab, et ta võib hakata lõhkuma fraseerimist, fraas muutub väga väikesteks kildudeks ja alati need killud ei haagi mitte teineteise sambasse niivõrd hästi ja loogiliselt. Esimeses voorus ei häirinud ka tehnilised probleemid täpselt samamoodi, ma ei tea, kas on see billi süü või on see esinemistoonilist praaki hakkas tulema sisse ka intonatsioon hakkas kõrgemas registris juba vääratama. Tema ansamblipartneri Liivi orderi kohta võiksime mõelda ainult positiivseid sõnu partnerist ausalt öeldes mitte ainult elus väga palju muusikas, täpselt samamoodi, nii et valige õige partner. Helena Tuuling on valinud väga võimeka ja väga muusikaliselt aktiivse partneri omal Liivia ordeni näol. Nautisin väga tema mängu, ta noor inimene, aga juba küllalt suure kogemusega ansamblimängus, ta oskab partnerit jälgida, oskab domineerida õigel ajal, oskab ära kaduda õigel ajal. Et see mäng oli nauditav. Kombrio Trio nähtavasti kõige nooremad osavõtt üleüldse. Nad jätsid eelvoorus oma Šostakovitši teise klavereid riiuga muidugi säärase efektse mulje, kuna lugu on väga efektne ja mis seal salata, see tuliga tehnilised piisavalt hästi ja bravuuriga välja. Ansambel ele mängijate taseme poolest minu meelest päris ühtlane. Tšellomängija aktiivsus on teistega võrreldes tunduvalt madalamal. Nivool riius peaksid kõik mängijad olema ühesuguse energiahulgaga, nad peavad olema kõik väga aktiivsed ja samas tehniline valmisolek tundus mulle olevat täiesti piisav, et Šostakovitši hakkama saada. Lõppvooru kama oli täpselt samamoodi nende jaoks ebasobiv Rahmaninovi suurus, tarvilik romantism ja samas jõulisus sealjuures seda noortel inimestel veel lihtsalt ei ole, see muusikaline maailm, tundus, et on neile võõras ja see lugu jäi küllalt kahvatuks ja mis seal salata, Ta ka Šostakovitši suhteliselt varane oopus, klaveritrio number üks ei olnud enam mitte sellel tasemel tehtud, kas oli aega vähem sellega tegeleda ja kogu tähelepanu oli pööratud esimese vooru kavale? Ei oska öelda, seal oli küll kenasid momente, aga seal oli ka vääratusi tunduvalt rohkem ja juba väsimuse märke märkasin maga viiuldaja poolt ja pianisti poolt eriti algus. Nii Rahmaninovi Šostakovitši, aga nad on noored inimesed ja mul on väga sümpaatne see tahe koos mängida. Selle triot võib ka oodata väga palju. Ja nüüd jõuamegi võitja juurde, kelleks oli siis Heili Rosin, flatist väga noor mängija, lõpetanud alles muusikakeskkooli ja nüüd kõrgkoolis, tema lummas tegelikult mõlemas voorus esiteks kava valikuga just parajalt efektne, temale sobilik ava esimeses voorus ja vot tema oli see, kes suutis teises voorus anda oma mängule veel sära juurde veel nüansse, et näidata seda, et ta on tõesti väga võimekas muusik väga võimekas Fletist. Tal on väga-väga ilus flöödikõla täitsa lummatud kuulama. Loomulikult ei ole ta valmis interpreedid, esinemiskogemusi ju vähe, et Amedid tagasihoidlik, tahaks, et ta lisaks lavalist artistlikust aga kõikides asjades, mida teeb, et paar kraadi oleks tarvis säärast tulisust juurde, et ta suudaks ka saali selle edasi kanda. Vaatamata sellele, et eelmistel kombriodel on võitjad olnud kunstnikuna nagu küpsemad. Kuigi see on ju noorte muusikute võistlus, siis tundustab vähemalt selles seltskonnas kõige stabiilsem, kõige huvipakkuvam. Nii et ma õnnitlen noort Heili rosinat ja soovin talle edu tulevases muusikakarjääris. Tegelikult on Con prio mõnes mõttes küllalt keeruline konkursivorm, sest siin ju konkureerivad üheskoos nii ansamblid, interpreedid kui ka tegelikult lauljad. Kui keeruline on žüriil hinnata sellist balletti? Oleneb inimesest, kuna mina esindan säärast heliloomingu poolt, et mul ei ole erilist kiindumust üksikusse pilli, mulle tundus, et ma suudan võrrelda ja hinnata neid kui muusikuid, ükstaskõik, mis pillinud, mängivad, et ei, see ei olnud mul üldse raske. Maindasin kunstilist küpsust, tehnilist meisterlikkust ja lavalist artistlikust. Kas võib ka välja tuua näiteks mingisuguseid eelistusi repertuaari osas? Ju see on mingil määral kivi Essdeeellivate kapsaaeda selles mõttes, et kavades oli eesti muusikat pagana vähe. Mäletan, seal oli üks Ester Mägi teose üks Sumera teos oli ja Evelyn Sepp Bar oli esindatud oma teosega akordioniduo poolt. Võib-olla on see seotud sellega, et uus eesti muusika tahab küll olla sisuliselt väga atraktiivne, sügav, aga tehnilise poole pealt intervjueedile eriti võistlusel on ta võib-olla vähepakkuv ja väheatra aktiivne. Selge on see, et igal pillil on oma spetsiifiline repertuaar. See ei pruugi olla üldse säärane geniaalne kunst, muusika, mida me orkestrite poolt nende repertuaaris kuuleme. Aga võistluse tahab iga muusik näidata oma tehnilist poolt eelkõige, et ta on suuteline mängima keerukat repertuaari ja see keerukas repertuaari pruugi mitte muusikaliselt alati olla kõige kõige kõige. Milline võiks olla Con prio tulevik, nii korralduslikus kui sisulises mõttes? Eks kõik nähtused muutuvad, küllap ka kombrio muutub. Mul oli ühest asjast tegelikult väga kahju, et nii eelvoorudes ka isegi lõppvoorudes oli väga-väga vähe publikut. Noored interpreedid võiksid ka oma eakaaslaste hulgas tekitada palju suuremat huvi, et, et milline on see tase ja kuidas mängitakse. Eelvoorudes oli lisaks žüriile oli veel paarkümmend inimest saalis, seda on ikka pagana vähe. Ja ega lõpuoruski selle publiku rohkuse üle just eriti hõisata ei saada. Ja ka õppejõud, kes olid oma kasvandikke kuulamas tavaliselt kuulataks oma õpilane ära ja siis lahkutakse saalist ja teiste mäng pakub nagu vähem huvi. Et ma väga tahaks loota, et tulevikus huvi selle võistluse vastu publiku hulgas nagu kasvab ja täiesti korralik peaauhind. Lisaks hästi tore, et oli ju ka väga palju igasuguseid eriauhindu, nii et ma arvan, et need peaksid ka noortel olema küllalt atraktiivsem ja selle nimel tasub võistelda, sest et mis seal salata, muusikutel see võistlusmoment kestab terve elu, kogu aeg kõrvutatakse, me küll me arvame, et ei kõrvutada kombrio selleks ärane ja elukogemuse andmise võimalused võistelgi siis, et noh, et esialgu on küll suhteliselt vähe mängus, aga seda kogemust läheb muusikal terve elu tarvis. Konkurss-festivali peaauhinna Eesti kontserdiauhinna ehk 25000 krooni ja kontserdid järgmisel hooajal diskletist Heili Rosin. Heili Rosin pälvis ka klassikaraadio auhinna, milleks on salvestusleping ja esitamine rahvusvahelise muusikanõukogu noorte interpreetide foorumile Newt häälenud 2011 Bratislavas Eesti muusika ja teatriakadeemia auhinna ehk esinemise või õppereisitoetuse ja Eesti Interpreetide Liidu auhinna ehk esinemised Eestis. ERSO auhinna esinemine siis solistina Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees tuleval hooajal pälvis Heli Ernits Eesti televisiooniauhinna kontserdi saatel. Võit läks tuvale Helena Tuuling ja Liivia Arder ning Vanemuise sümfooniaorkestri auhinna esinemise solistina selle orkestri ees tuleval hooajal pälvis Ivi Ots publikupreemia ehk ajakirja muusika. Tellimuse võitis Konbrio trio koosseisus Maarend Randvere, Theodor Sink ja Johan Randvere. Eelmisel reedel, kolmandal detsembril andis Estonia kontserdisaalis kontserdi Eesti muusika ja teatriakadeemia ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri ühisorkester dirigent Paul Mägi juhatusel. Selle kontserdi solist oli noor pianist Maksim Su raam ning kontserti käis kuulamas kaasleelo kõlar. Millise mulje jätsid selle kontserdi interbletatsioonid teile? No kõigepealt olid sa selle pärast väga omapärane kontsert, et kavas olid väga vastuolulised teosed. Üks niisugune helge ja rõõmu poole pürgiv teos ja teine niisugune masendav surutud muusika mida kaunis raske kuulata. Need olid siis Ludwig van Beethoveni klaverikontsert number neli ja Dmitri Šostakovitši sümfoonia number neli c-moll. Kui nüüd tulla kõigepealt kontserdi esimese poole juurde noor pianist Maksim Süra, esitamas väga tuntud klaverikontserti Beethoven-ilt. Ma olen kuulnud varasematelgi esinemistel ja mulle on ta alati hästi meeldinud oma niisukese loomingulise suhtumisega ja saba musikaalsusega ja paljutõotav pianist. Nüüd oli ta saanud omale väga vastutusrikka ülesande, sest see Beethoven odral nõuab siiski elukogemust. See kostis esinemisest välja, et Sepp puudub, ta mängis väga kenasti, kõik oli väga sorav, ladus, kõlas ilusti. Õnnestus armsalt. Ma ütleks, et esimeses osas oli siiski probleeme ja just sellepärast, et võib olla. Ta suhtus sellesse muusikasse, nii nagu armastatakse seda kontserti alati tituleerida lüüriliseks. Ma ei saa hästi aru sellest, miks seda nii tehakse ja maksime. Raha on ise teda ka iseloomustanud lüüriliseks ja intiimseks subjektiivseks muusikaks. Ja seal on väga palju ilusat lüürikat, aga mitte ainult. Minu meelest ei saa seda muusikat taandada ainult nende epiteetide taha. See on ikka väga rikast materjali kõrvuti selle röörilisega. See on niuke üllas kirgastunud muusika, seal on väga palju energiat sees. Seal on isegi küllalt palju mehise suhtumise vajadust. Ja vot sellest jäi puudu. Ja mis veel häiris, oli, see ei olnud päris korras. Rütmiline pulss. Maksim armastab väikseid järeleandmisi teha tempos, miks mitte seda teha, see on täiesti mõeldav. Kõik. Ta nagu kaotas pealiini sellega seoses ja dirigent kogu aeg püüdis sinna peavoolu tagasi suunduda. Käis üks niisugune väikene nügimine kogu aeg selle tempoga. See võttis ära sellelt esimese osa esitluselt ilusa ülla terviku. Päris algus sellel kontserdil on ju väga omapärane, ta hakkab kohe klaverisoologa peale, et orkester astub sisse hiljem. See on väga raske see algamine, sest solist peab varakult valmis olema kohe väljendama selle tuum, mis selles kontserdis on tulema välja ja esimeste taktide ütlema ära nagu keerama lahti selle võtmega, selle ukse, et vot nüüd tuleb see ja seda ei ole kerge teha. Ja see oli üsna väheütlev see alguses praegu ta nii kõlaliselt kui rütmiliselt oli väga ebamäärane ja see karakter ei avanud seda mõtet. Nii et tööd on kahju, aga saa arusaadav, interpreet on noor ja tal on veel aega. Küllap ta jõuab kõik need iseärasused veel avada ja teostada. Mis ma ütleks teise osa kohta. Praegu oli jutt põhiliselt esimesest osast, mis ongi kõige raskem selles kontserdil. Teises osas on konflikt sees orkestri ja klaveri vahel. Klaver on tardunud oma allaheitlikus ja oma härdasse palvesse ja tema muusikaline materjal kulmineerub appi, karjus enne osa lõppu. Orkester aga on eitaval seisukohal, resoluutne, julm isegi. Ja see konflikt on väga terav. Ma ütleks, et Šeurraa mängis seda teist osa väga hästi. Pidas selle joone hästi välja ja ehitas selle ülesse loogiliselt. Orkester jäi siin omadega hätta. Ma ei tea, miks oli ta niisuguse väga pehme ja mitte midagi ütleva suhtumisega. Mängis küll forte, aga sellel ei olnud mingisugust iseloomu. Põhjuseks see, et punkteeritud rütmid peaksid olema teravad ja õigelt välja mängitud. Orkester mängis lohakalt, see ei olnud õige punkteeritud rütm. Seal on teistsugune jaotus ja see muidugi rikkus. Kogu osa sellest on väga kahju. Kolmas osa oli päris tore, see oli vast kõige parem, seal on niisugused rahvapärased tantsumotiivid ja natukesest pastoraalset elementi ja kõik see tuli väga loomulikult välja. Ka pianistid oli hea tuju ja kõlas vabalt ja sundimatult. Nii võrreldes nende eelmiste osadega oli see kõige õnnestunum. Ja kui juba norimise meeleolus olla, siis kerkib küsimus, miks peab sünkoop hilinema. Tähendab, selles kolmanda osa teemas on põhiline see vasema käe sünkoop. Mina ei tea, mis trikk see oli, aga seda mängitsiku aeg natuke hiljem. Me teame, et kuubi armasta hilineda tohiks parema meelega tulla varem. Eriti selles osas, kus ta peab olema niisugune natukene kaval selleks kuid üldiselt lipsis ütelda, nii, et see kontsertettekanne läks teataval määral tõusujoones. Kuidas te kommenteeriksite maksime raam olemust või tema mängustiili, isikupära? Ma pean võib-olla siin ilma selge tema lisapaladena toodud Bachi esitus. Lained olid väga toredad, need olid väga toredad, see oli niisugune tore kingitus pärast seda veetoneid eriti särab anud mõjus väga hästi. Aga kontserdi teine pool, see väga ulatuslik sünge sümfoonia, Dmitri Šostakovitši silt kuidas ühisorkester Eesti muusika- ja teatriakadeemia tudengitest ning ERSO mängijatest kõlas ja kuidas dirigent Paul Mägi Šostakovitši sümfoonia interpreet inflatsiooniga hakkama sai. No me teame, et ta on seda varem juhatanud, ta on sellega tegelenud ja see kindlasti tuli asjale kasuks, sest eks ta nüüd vaatus pika aja peale vahe on olnud suur. Kindlasti vaatas selle asja peale juba kogenuma pilguga ja on seal kindlasti tulnud uusi mõtteid ja taotlusi. See sümfoonia nõuabki suurt koosseisu võiks olevat topeltkoosseisuga ta siin päris topelt ei tulnud ja ma arvan, et see oli tudengitele väga hea võimalus koos musitseerida kogenud pillimeestega, et orkestriasjandust nii nagu ta tõesti peab olema, siis ka niimoodi kohe seest näha, tunda. Sümfoonia on väga sünge. See muusika on sünge, surutud meeleolusid, palju kajastab tolle aja inimeste vastu suunatud kõike ebameeldivat, kõike kurja, mis tol ajal oli. Ja see väljendub selles muusikas mitmel kujul, seal on grotesk ise, elan mitmesugust ignoreerimist, seal on väga palju teravaid kujundeid, ka ootamatuid üleminekuid, irvitamist. Ma ei leidnud seal isegi ühtegi kohta, kus oleks olnud hea olla. Kõik oli võrdlemisi õudne. Aga see oli hästi tehtud. See pidigi nii olema, ei saanud otsida mingisugust ilu, kui seal seda ei ole, selles muusikas ja kujundid olid väga garanteeritult välja toodud dirigendi poolt. Ta valitses väga hästi kogu seda materjali ja seda olukorda ja, ja pillimehed olid väga tublid, sest seal on kohutavalt palju soolosid ja grupisoolosid niisuguseid ansambli liisi soolosid. Väga hästi mängisid, kui oli mõjuv ja oli dirigendi poolt väga hästi arendatud ja väga hästi üles ehitatud. Pikk teos, aga kogu aeg põnevusega jälgitav, et ei langenud kuulamishuvi hetkekski väga palju huvitavaid külalisi, leide, huvitavaid üllatusi. Ta lõppes väga huvitavalt, sest ta kadus kuskile ära. Tekkis niisugune pikostinaatne taust, mille taustal siis tähendab, kogu see materjal hääbus, hääbuse hääbus väga hästi oli see dirigendi poolt kuni lõpuni pinge soita. Seal lõpus on ainult üksikud löökpillid kõlksukesed, et seal nagu jättis kuulaja niimoodi mõtlema tükiks ajaks. Ja reaktsioon oli ka niisugune hoitud, aga mitte sellepärast, et inimestel ei oleks saadud elamus. Elamus oli missugune. Aga niisugune natuke reserveeritud. Vastuvõtt oli algul sellepärast, et meeleolu oli selline. Kiiduavaldused läksid aina suuremaks, publik vabanes sellest ängistusest nii vähehaaval. Koduteel olin kogu aeg selle lõpu ostinaatse tausta mõju all. Astasin, astusin ja, ja kuidagi saanud sellest lahti. Läks tükk aega, enne kui ma üldse sain sellest lahti. Aitäh leelo kõlar klassikaraadio stuudiosse tulemast. Palun. Möödunud laupäeval kogunes suur hulk muusikuid Tallinna metodisti kirikusse et olla tunnistajaks eesti muusikale ka ja teatriakadeemia, segakoori ja Tallinna kammerorkestri esinemisele ning ühtlasi Tõnu Kõrvitsa ja Arvo Pärdi uudisteoste ettekannetel. Kontserti käis kuulamas. Ka muusikateadlane ja pedagoog Kristina Kõrver. Millise mulje see kontsert sulle üldjoontes jättis? Üldjoontes jättis väga hea mulje. Eesti see kava iseenesest oli ju väga pikk ja kirev. Samas tervet seda kontserti kuulates tundus, et seal oli ka selline läbiv joon olemas. Nii et kontserdi lõpuks tegelikult oli just selline väga kompaktne ja väga hea üldmulje. Milline see läbiv joon, mida sa siin silmas pead? Mulle tundus tegelikult ka endale üllatuseks mõnedki teosed hakkasid nagu kokku kõlama, teistmoodi, võib-olla mitte nii, nagu nad iseseisvana või omaette on Aid kõrvuti kõlades nagu muutusid omamoodi nagu teekaaslasteks kasvõi paarilisteks näiteks ka needsamad esiettekanded Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvits Altsiluett labürint. Mõlemad väga kujundlikud ja visuaalsed ja kuidagi nagu moodustasid sellise harmoonilise paari. Kindlasti ei olnud ju heliloojad niimoodi mõelnud ega koos ühes rütmis hinganud, aga need huvitaval kombel väga hästi sobisid kumbki siis kontserti esimese teise poole, eks ole avalugu, selline omapärane paar tekkis minu jaoks peas ja mõlemad olid instrumentaalkoos seisusele mõeldud tehas ja ise taga ja minu jaoks muidugi või olid mõlemad teosed esimest korda kuulata. Ja samas kui ma selliseid märksõnu leidsin, siis ka need olid sarnased, et üks märksõna näiteks ootamatus minu meelest mõlemad teosed kummagi helilooja puhul ei ole nagu päris tüüpilised sellele heliloojale. Kui Pärti, teosest rääkida siluett, siis tegelikult tahaks esimese hooga kohe öelda, et see ei olegi nagu väga Pärdilik lugu kasutatud märksõnad, mis ma enda jaoks kinnistusid peas näiteks nagu Kerr lendlev, õhuline vallis või kasvõi mis valss on siin selline seltskondlik ja kindlasti mitte väga sügavmõtteline, selline ühine kiirutamine, et need märksõnad nagu ei ole justkui need, mida nagu Pärdi loominguga esmalt võiks seostada. Samas muidugi ei olnud üldse võõras kuulata, sest ka Pärdil on ju väga erinevaid lugusi ja tal on väga mitmesuguseid tahke ja meeleolusid. Aga siiski, et tõesti selline lühike, kerge õhuline lugu ja kuidagi nagu nostalgiline. Võib-olla selles mängib mingit rolli ka tõesti see teose pealkiri Pariis ja kus ta seal ja kõik need assotsiatsioonid, mis tekivad, aga samas ka selle kerge ja õhulise valsi sees või samal ajal sellega oli ka olemas tõsine, isegi selline massiivne kõla kohati et vot just sellised võluvad paradoksid, mis nagu Pärdi loomingus on kogu aeg olemas olnud. Et muidugi selles loos olid ka täiesti olemas ja avaldasid muljet muusikaliselt väga huvitavaid asju, minu jaoks toimus seal löökpilli partiides, aga põnevaid kõlasid. Ta oli sealt kuulda ja ka väga hea esitus löökpilliosas. Ja mida Tõnu kõrvitsa labrintide puhul Tõnu Kõrvitsale oli tegelikult ju suuresti pühendatud kontserdi teine pool peamiselt Ta koosneski tema muusikast. Ja seda küll, kui need teosed, mis kõlasid, olid muidugi jälle täiesti erinevad. Mulle Tõnu kõrvitsateost kuulates olid mõned asjad küll ootamatud just emotsionaalses mõttes, et minu jaoks oli teos üllatavalt karge, selline jahe ja võib-olla isegi sünge, sellised emotsionaalsed värvid, mida ma ei ole Tõnu kõrvitsa muusikaga varem ka nii otseselt seostanud muidugi isegi mõelda selle pealkirja peale villad ei pane neid ju juhuslikult, et labürint on muidugi väga tähendusrikas kujund. Ühest küljest tõesti sünge ja ohtlik paik, et ega keegi vist vabatahtlikult labürinti ei lähe. Ja kui sinna minnakse, siis ikka selle mõttega, et sealt välja tulla võimalikult edukalt. Ja labürint on ka selline üksildane paik, et sinna vist ei tehta selliseid grupiekskursioone ja sellisena seda teost kuulates muidugi see muusika oli loomulikult ega usutav. Et selline üksildane kand, üksildane maastik, paljude katkestustega, just need katkestused mulle tegelikult väga meeldisid, et see muusika võttis väga erinevaid suundi, on väga mitmesuguseid külalisi, vorme ja seal vahel olid sellised nagu mõtteseisakud või sellised pöördepunktid. Nii et see teos oli nagu selline lõikudest koosnev aga sellegipoolest muidugi väga jälgitav ja ka oma väga selge lahendusega, et mitte lihtsalt ekslemine labürindis, vaid ka väga selgelt välja jõudmine sealt labürindist jõudmine valgemas soojemasse ja lootusrikkamast paika. Et see oli muidugi suurt rööst selle teekonna järel, mis siis sellest teosest muidugi sellist sünget muljet ei jätnud. Aga teose olemuses oli olemas selline ohuaimdus või selline ohukohalolek. See tegi väga põnevaks ja andis ka heliloojale võimaluse põnevateks kõladeks. Sellised klaasjad, külmad kõlamaastikud olid väga ligitõmbav. Selles kavas oli kajutiks minu jaoks vähemasti selline muusikalooline avastus hing Padingsi üheksas sümfooniakeelpilliorkestrile. Mina isiklikult vähemasti kuulsin küll selle helilooja muusikat elus esimest korda ja see on minu meelest alati väga põnev, kui publikule pakutakse midagi, mida ta veel ei tunne. Ja seda enam, et see teos ei löö mitte uus teos, vaid aastast 1960. Ega ta ju millegagi ei üllatanud selles mõttes, et ta päris hästi sobib sinna 60.-te üldisesse muusika piltetud võistlekkida paralleele sümfoonia kiiremateks osades ka Jaan Räätsa muusikaga või Eino Tambergi tolle aja muusikaga, aga see oli kindlasti väga nõudlik teos, orkestrile väga ulatuslik teos. Nii et ka selle teose põhjal tegelikult peab ütlema, et see kontsert oli publikule, on huvitav kuulata. Sa mainisid, et kammerorkestri isikut Arvo Pärdi Silvetist oli väga hea. Et siis kindlasti peaks selle kontserdi puhul rääkima ka teisest kollektiivist, kelle Tõnu Kaljuste kontserdile tõi. Ja selleks on siis Eesti muusika ja teatriakadeemia segakoor, kellele lisandusid mingil määral Nargen koorilauljad. Millise mulje jättis segakoor nüüd üsna värske peadirigendi käe all? Kas see mulje oli kaan, teoseti tegelikult erinev, esimene teos, kus nad üles astusid, oli teise poole viimane epo Sumera Concerto perbodzi instrumenti. Ja selles teoses koor jättis väga hea mulje. Sellest teoses on kasutatud koori täiskõla ühtseid, selliseid kõlaefekte teos ongi väga teatraalne, laga mänguline, kus väga palju on siis tekstimängule nagu rõhutud kõla efektidele, dirigendi käe all Lepiskordide paindliku mulje, kes tuli kergesti kaasa Sist erksamate žestidega ja selliste atakkidega, mida see teos nõuab. Ja tegelikult oli ka tõesti väga ilus kõla sellel kooril, et väga nauditav oli kuulata ja selline teatraalne element, et kool kandis selle väga hästi välja, kõik need plaksutasid seal lõpus ja, ja muud efektid. Natuke teine mulje jäi Tõnu Kõrvitsa kreegi vihikust kus andis tunda see, et meeshääle, et olid selles kooris vähemuses ja ilmselt küllaltki ebaühtlase häälekooliga muusikalise taustaga ja võib-olla ka muusikalise esteetikaga, et tundus, et sellel kontserdil küll ei olnud päris ühtseks kõlaks õnnestunud Stamees rihma vormida, et erineva kogemuse erineva stiiliga lauljat hääled jäid kohati üsna harali, aga see sugugi ei varjutanud selle teose sellist üldist väga head muljet. Nendes lauludes, kus koor koos laulis, oli jälle väga nauditav, ilus täiskõlaline koorihääl ja tuleksin kummardus teha sellele naisrühmale, kes tõesti olid väga sooja ja pehme ja väga kauni vokaaliga. Jällegi, kui Tõnu kõrvitsaloomingu juurde tagasi pöörduda, siis teos iseenesest ei ole ju vana teos 2007 loodud aga mulle tundub, et on saanud juba uueks eesti kooriklassikaks. Raske on küll ette kujutada, et selle teose laulmisest võiksid koorid tüdineda et väga ilusad tekstid ja viisid loomulikult rahvaloomingust, aga Tõnu Kõrvits kuidagi kuulnud neid väga värviliselt, aga erksalt ja huvitavalt. Tegelikult sellel koorile väga sobis, väga meeldis seda teost laulda, et see õnnestus neil päris hästi. Aitäh, Kristina Kõrver, nende muljete eest sellelt kontserdilt, kus tõepoolest oli väga palju huvilisi ja kuulajaid kokku tulnud Kuigi kontserdiagentuur Corelli muusik jätkab juba sel nädalavahetusel oma jõulumuusika festivali Kirikupühad maarjamaal on agentuuri tegemiste kohal tegelikult pikemat aega suur murepilv ja oma avalikus kirjas Eesti meediale, muusikanõukogule. Kultuuriministrile on Corelli muusiku kunstiline juht. Mail sildas toonud esile eraõiguslike kontserdikorraldajat probleeme, millele pole leitud lahendust juba ligi paarkümmend aastat. Ja ma olengi mail sildase palunud ja klassikaraadio stuudiosse, et pisut neid probleeme koos lahata. Et milles siis tegelikult, et on selliste eraõiguslike kontserdikorraldajate nagu Corelli muusik probleemid. Eraõiguslikud kontserdikorraldajad on, on natukene erinevad nüüd ja meie erinevus on selles, et, et me põhimõtteliselt ei ole riigieelarvest otse nagu toetada, üldse on võimalik taotleda väikeseid rahasummasid kuskilt, aga seal on kõik nagu niisugune projektipõhine. Et tegelikult oleks hädasti vaja ühte Niukest riigipoolset baasfinantseerimist. Ma ei ütle, et riik peaks kinni maksma ettevõtetel kõik kulud ja nii edasi keegi seda ei ootagi, aga oleks tarvis, et näiteks eelmise aasta keskel oleks hunt kaudu teada mingisugune summa, millega sa võid arvestada. Väga keeruline on praeguses seisus, kui ministeeriumi toetuste taotluste sisse andmine algab reeglina veebruaris-märtsis. No siis läheb veel mingi kuu, umbes siis jõuab asi otsustamiseni ja noh, kui sul on õnne, kui sa midagi saad, siis läheb veel kuu-poolteist raha nagu laekub, aga tegelikult on see laevale ja Poolast läbi üks punkt, mis mind ennast nagu väga, väga häiriv on kuidagi niisugune üldine suhtumine, et muusikud ja kontserdikorraldajad peaksid nagu oma tööd ilma rahata tegema ja ma sellega päris tihti kui ka näiteks siis, kui minu käest tahetakse kontserti tellida, ansambleid kuskile mängima ja kui ma ütlen, siis täiesti niisuguse normaalse numbri, kuhu on sisse arvestatud lihtsalt need kulud, mis selle asjaga seotud on. Ja no siis küsitakse igat ühte nulli juurde, ei pannud juhuslikult. Et nagu eeldatakse seda, et see pillimehe, töö ja muusikatöö ja kaasa arvatud siis ka kontserdikorraldaja töö, et see ei olnud päriste häirib mind tegelikult kõige rohkem. Viimastel nädalatel on ju hästi palju olnud juttu suhtlemistest, mitte suhtlemist ja ega siis meie ala ei ole midagi erilist selles mõttes. Ja pidevalt me tunneme, et me tõrjutud olekus, et noh, et ega meie ei pea ju neid asju tegema. Aga kui ma vaatan nagu reaalset elu, mis toimub, selliseid väikesi kontserdikorraldajaid tuleb pidevalt juurde, paljud koorid või orkestrid või ansamblid korraldavad ise endale kontserte, et järelikult on ikka kuskil üks väga suur puudus inimesed ei saa tööd, inimesed ei saa, kontsert. Ja muusiku töö ongi see, kui ta läheb lavale ja mängib kontserti. Sest hea küll, sa harjutud küll 20 30 aastat või tegelikult terve elu. Ja see töö väljund on ikkagi see, kui on publik saalis ja esimene tuleb lavale ja ta esineb. Ja vot kuna eraõiguslikud noh, meil ei ole nagu mitte ühtegi kindlat summat ei saa nagu millegagi arvestada. Siis inimesed, kes on nagu teinud töölepinguid või pettunud inimesi tööle kui ma näiteks tean, et mul järgmises kvartalis mul on raha, aga võib-olla ülejärgmises ei ole. Et kuidas ma saan inimesega sõlmida lepingu, kes peaks nagu seda tööd tegema, et on ju täiesti võimatu. Siin on kindlasti kohti, mida õnnestuks muuta, õnnestuks parandada, sest ka näiteks teatrivaldkonnas on asjata tunduvalt paremini paigas. On ju ka meil väga palju erateatreid. Neid on isegi palju rohkem, võib-olla kui kontserdiagentuur. Neil kõigil on ministeeriumi rahadele võrdsetel alustel taotlemise süsteem välja töötatud nimetas aitada süsteemiks, aga see on üks süsteem, mille järgi on võimalik arvestada seda, kui palju on inimesi, kui palju on tööd vaja teha, kui palju tehakse teatrietendusi, kui palju on sissetulek ja nendel on siis muidugi ka need teatrimajade või ruumide halduskulud, et no ruumidest me võime ainult unistada. Ja ega tänapäeva kontoritöö jaoks ei ole tegelikult kontakti üldse vaja, piisab, kui sul on korralik arvuti ja telefon ja siis sa tegelikult ajad ju kõik asjad absoluutselt ära, praegusel ajal küll, aga mida oleks hädasti vaja olek, kas vaja, harjutusruume? Ersa haridusruumidest on nüüd räägitud, kui nüüd näiteks Corelli barokkorkester tahab teha mõne kontserdi jaoks proove, Need pugerikud ei tule nagu kõne allagi, mis seal televiisoris näidati nagu ersaruumidena suurt saali me nüüd ka muidugi, Jüri, aga väiksema ruumi kasutamine ta ikkagi maksab kohutavalt, palju. See võiks olla näiteks ministeeriumi ruumides või rüütelkonna hoone, see tegelikult on ju mingisuguseid ruum on olemas, mida sul võimalik nagu broneerida just niuksed eraõiguslikud kollektiivis ka näiteks kooridega, siis kooridel on ju ka kindlasti probleeme sellega, et kus nad harjutavad. Aga kui sa tahad nagu professionaalselt asju teha, siis peab olema ka harjutustingimused väga head. Et sellest ei pääse, lihtsalt. Kärped on meil väga hästi teada, mis on kultuurimaailmas toimunud, aga kui olid meil majanduses paremad aastad ega siis eriti muusikat kultuurivaldkonda, rahasid juurde ei tulnud. Aga niipea, kas masu aeg? Nii hakkas väga suured kärpekrokodill kõiki neid pisitillukesi summasid veel aktiivselt kärpima? Kui nüüd riigiasutustel ja kogu kultuurisfääris on olnud kärpe suuruseks reeglina ütleme üheksa 10 12 protsenti kuskil siis näiteks Corelli muusika tegevustoetuse kärbe 2010. aasta alguses oli tegelikult 85 protsenti. Ja no see oli mul ikka niisugune löök, lagi vähest, tänu sellele ma olingi sunnitud oma inimesed koondama ja mul ei jätkunud ka selleks sellest rahast. Tegelikult on ikkagi olukord väga lootusetu, kui mul on inimesed praegu seal töötajate armees istuvad hea küll, nad saavad mingisugust töötu abiraha praegu. Ja samas need inimesed, kes mul olid, olid väga-väga head. Need, mis saab järgmine aasta? Mul ei ole absoluutselt mitte kõige õrnemat käima. Aga et mitte lõpetada väga negatiivsetes meeleoludes, siis täna ja homme on veel täiesti elujõus festival. Kirikupühad maarjamaal. Mis siis plaanis on? Tundub, et jõuluaeg on festivali oleks hästi tore, sellel nädalavahetusel siis laupäev, pühapäev saab kuulata ka ühte väga põnevat seltskonda, siis löökpilliansambel paukenfest ja Riivo Kallasmaa puhele ja nemad esitavad siis barokiaja muusikat, nad on teinud igasuguseid huvitavaid seadeid. Muide Taali prioriteetidest, sonaatidest, mida mängitakse, lauldakse tavaliselt hoopis teiste pillidega ja laupäevane kontsert on meil, Anija mõisas ei ole tallist üldse kaugele, väga tore koht ja siis pühapäeval all 12. oleme siis oma Toompea muusikasalongis, Teaduste akadeemias ja festival lõpeb meil nagu ikka aasta lõpus, siis surverinantsetega ja Corelli barokkorkester on teinud koostööd otseses mõttes ikaaleriga, eriti arstiga. Siis seekord, esimest korda tuleb meil niisugune suurem koostöö Eesti filharmoonia kammerkoor ja dirigent Tanja roissina. Agentuuri tegevuse jutu juurde võib veel lisada selle, et Corelli Music on tegelikult see, kes peab Corelli barokkorkestrit täiesti üksinda üleval. Otsib talle kontserdid, muretseb rahad, muretseb pillid, kavad teeb ka siis need kontserdikorralduste, et ühe orkestri ülalpidamine on kuninglik luksus, mõtleksin. Kõneles mail Sildos. Kaheksandal detsembril astus Soome rahvusooperis lavale eesti laulja tenor Mati Turi osaledes Erich Wolfgang Korn Koldi ooperis surnud linn. Olengi nüüd telefonile palunud laulja Mati Turi. Kuidas või milliste kontaktide kaudu sulle see võimalus laulda Soome rahvusooperis üldse tuli? Mul on Soomes agentuur, kes minu eest hoolitseb ja eks need asjad lähevad niimoodi, et kui on mingisugused eeldused olemas, siis nad joovad ühel hetkel ikka sinna välja, et, et asjad toimuvad. No milline ooper on Korn Koldi surnud linn, see on Eesti publikule usun küll, suhteliselt tundmatu teos. Ta ei ole mitte ainult eesti publikule tundmatu teosega tahvel Soome publikule tundmatu teos ei ole üldiselt ka minule oli ta täiesti tundmatu teos koolipõlvest Ma teadsin ainult võlvkond, kolm Koldi viiulikontserti, aga ma ei teadnud, et ta on kirjutanud sellise ooperi, olles ise 20 aastat vana, sellel ajal, kuidas sa kirjutad? Väga ilus ootel ja see on väga raske ooper ka, mitte ainult lokaalses mõttes, aga see on ka psühholoogilises mõttes päris keeruline, sest lugu käib inimese nii-öelda mõttemaailma raskusest või kergusest või kuidas seda nimetada, kui inimene on olnud millegagi väga seotud, olgu see siis teine inimene või elus üldse mingisugused hingelised asjad ja ta ei suuda neist lõpuks lahti lasta, kuhu siis inimene võib endaga välja jõuda ja laval on korraga nii minu mustvalgelt väljendades surnud naine ja siis elus inimene, kes soovib minu ellu tulla. Surnud naine on seal näitleja kujul terve ooperi vältel kordagi lavalt seal niimoodi lavastatud, ei ütle ühtegi sõna, ta ei laula ühtegi laulu. Ta näitleja, kes siis kehastab seda surnud naist ja siis Camilla nõelund, kes on see inimene, kes soovib minu ellu tulla, siis nagu elusast peast? Pauli roll kogu ooperi vältel. Ma pean ennast nende kahe naise vahel ja püüab välja rebida oma ehitatud surnud linnast, mis tegelikult on juba surnud, aga ta ise ei taha seda endale tunnistada. Et keeruline lugu, aga väga ilus. Sa juba mainisid ka, et, et see on keeruline mitte ainult psühholoogiliselt, vaid ka vokaaltehniliselt. Psühholoogiline plaan sinna taha mõelda on isegi raskem, aga ka vokaaltehniliselt. Ma arvan, et see on üleüldse üks raskemaid tenori rolle, mis on ooperimuusikasse kirjutatud. Kuidas õnnestus äsja toimunud püüdsele ooperiga, kuidas publik selle vastu võttis ja kuidas sa tundsid ennast siis psühholoogiliselt meelestatud? Alguses ma olin kohutavalt närvis, ma ei salga seda üldse esimesest vaatusest, 10 esimest minutit läks totaalse närvitsemise peale, aga õnneks mitte midagi ei muutunud sellest, nagu, mis sealt siis saali pidi jõudma. Aga ma tundsin ennast hästi, sellepärast et väga suur töö on ära tehtud ja endalegi uskumatult on lavale toodud selline roll. Mul oli kohutavalt hea meel ja saal oli pilgeni täis välja müüdud etendus, nagu ka kõik järgmised ja väga soe vastuvõtt publiku poolt. Mul oli väga hea meel. Millal need järgmised etendused toimuvad? Minul toimub järgmine etendus, 11. seal siis laupäeval, edaspidi paistab, mis saab. Mina olen teises koosseisus, klauslorje laulab esimest koosseisu ja pärast minu laupäevast etendust on kaks etendust veel. Kas edasised projektid seovad sind samuti Soomega või siiski mitte? Ikka seovad, eks neid tuleb uue kontserdimaja raames, uus kontserdi avatakse Helsingis tuleb seal veebruaris üks pise Carmeni etendust sagari Oramuga ja eks neid ikka tuleb, aga praegu kipuvad jälle mujale minema. Järgmine aasta asjad, et Soome nagu nüüd väga sellist massilist rännet ei ole. Igal juhul ma soovin sulle palju õnne sellise võimsa ooperidebüüdi puhul, nii et jõudu ja jaksu sulle laupäevaks. Neil päevil on maestro Neeme Järvi tõestamas end taas võimeka dirigendina. Täna juba kolmandat päeva noore vene dirigendi Kirill Petrenko asemel juhatab ta maailmakuulsaid Berliini Filharmoonikute. Neeme Järvik paluti Berliini filharmoonia suures saalis üheksandast kuni 11. detsembrini toimuvaid ja toimunud kontsert juhatama napilt mõned nädalapäevad tagasi. Olgugi et pakkumine oli ootamatu, võttis Järvisele vastu muutmata isegi välja kuulutatud kava. Berliini Filharmoonikute koduleheküljelt võib lugeda lugupidavat avaldust Eesti Ameerika maestro aadressil, sest Järvi tuleb orkestreid päästma tänavu juba teist korda. Märtsikuu algul olevat ta teinud vaid ühe orkestri prooviga suurepärased asenduskontserdid Brahmsi, Weberi ja kriigi kavaga tänaõhtusel kontserdil Berliini filharmoonias Dmitri Šostakovitši sümfoonia number 14, Richard Straussi sümfooniline poeem Don Juan ning Pjotr Tšaikovski orkestrifantaasia frances Kadariimini. Juba kolmapäeval, 15. detsembril Aga astub Neeme Järvi taas Berliini Filharmoonikute lavale juba varem planeeritud vene kontserdikavaga. Liiga ja seitsmendal detsembril langeb Tallinna ringkonnakohus otsuse pärast kolme aastat ja üheksat kuud kestnud kohtuprotsessi seoses helilooja Eduard Tubina juubelialbumi väljaandmisel ilmnenud seaduserikkumistega. Rumessen pöördus kohtusse, kuna riigile kuulub teatri- ja muusikamuuseum, lisas Tubina albumile koostajanaga muuseumi endise teaduri hinnakivi nime. Ringkonnakohus otsustas tühistada Harju maakohtu poolt 19. juunil 2009. aastal tehtud otsuse ja tunnustada Vardo Rumessen ainuautorlust teosele Eduard Tubin ja tema aeg. Lisaks otsustas kohus mõista Vardo Rumessen-ile välja teose õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 50000 krooni. Ta on Eesti vabariigi poolt Kultuuriministeeriumi kaudu esitatud apellatsioonikaebus rahuldamata. Liiga ja saate lõpetuseks kuulame jõulujäätis 2010 seni toimunud kontsertide muljeid Joosep sangalt. Tänavune jõulujazz tundub mulle programmi ja kontserdite arvu poolest rikkalikum kui kunagi varem. Tõepoolest, kui vaadata, keda veel kestva festivali esinejatest saaks pidada tõelisteks maailmanimedeks väärivad seda tiitlit kindlasti vähemasti neli artisti. Need on Jatsulikule ansamblilaulule uue ilme ja hingamise andnud vokaalsekst, et eks eks soulidiiva Messi Gray tulise afrobiidi üksik koone trummar Tony Allen ja aina rohkem austajaid koguva Portugali muusikatäht, lauljatar Kristiina Branko. Esimene kontsert, mida jõuluratsal kuulasin, oli ansamblit Siksama olles grupi juba kolm korda varem kontserdil kuulanud kaks korda festivalil pori otse korra Tallinnas linnahallis. Olin üsna kindel, et tulemas on taaskord perfektne häälte tulevärke sütitav esinemine. Kartsin aga seda, kas ansambel ka millegiga üllatada suudab. Juba soomes kuuikut kahel järjestikusel päeval kuulates pakkus väikese pettumuse see, et ansambli esinemises oli vähe spontaansust. Kõik vahetekstid, poosid, pilgud, naljade vigurid kordusid ka teisel õhtul. Loomulikult tagab selline õlitatud masinavärk just selle, mida publik tippesinejalt ootab nimelt efektsuse, hea tempo, lavalise sära ja loomulikult muusikalise perfektsuseni teeks, eks pakkus kõike seda ka Tallinna Kaarli kirikus toimunud kontserdil lauljate vokaalne meisterlikkuse ülipuhas. Ansambli kõla pani ahhetama ning kontserdi viimases pooles pakkus kaasaelamist ka üksteiselt mõõduvõtmine nii biit boksimises kui ka laulu soolades. Kuna ma polnud teeks seksi aastaid kuulnud ega näinud mõjuski värskelt spontaanselt, ehkki võib arvata, et seegi kava oli taaskord joonlaua ja stopperiga hoolega välja mõõdetud. Läinud esmaspäeval esines Vene Teatris meie paljude meelest parim saksofonist Raivo Tafenau, kelle kava keskmes oli Brasiilia muusikaaukülaliseks Tafenau ammune partner laulja ja kitarrist Sergei bastus. Kontsert algas Tafenau ja klarnet-ist Meelis Vindi kammerlikum musitseerimisega. Seejärel lisandus Tšiili päritolu Percussion ministriks Kardo padi, hilja kelle täpne detailirikas mäng andis ansambli kõlale palju juurde. Ja siis tulid juba lavale brasiillane bastusi eesti muusikud, kes asusid esitama Tafenau loodud kompositsioone ja Brasiilia muusikat. Ansambli esinemises oli hoogu kauneid kõlasid väärtsoolosid eelkõige Tafenau enda saksa fonidelt. Ainus märkus eestlastest taustamuusikutel on see, et Brasiilia sambas ide bosonovasid esitades peaks mängulaade kõla olema veidi erksam, intensiivsem mõnes mõttes ka kuivem ja krõbedam. USA soulidiiva Messi. Gray sobib Beats festivalile küll, kuigi tavamõistes Jatsu tema muusikas väga palju ei ole. On aga fantaasiarikast sisukat vana kooli souli, mis pakub kõrvale märksa rohkem, kui ta on edetabelite, bling-bling-ile orienteeritud arenbee. Messi kreek kontsert kestis kaugelt üle kahe tunni ja paistis silma oma erilise laengu ja mitmekesisuse poolest. Vahepeal muutus muusika vägagi Rockilikuks, siis naasesid aga souli lopsakad kõlad. Muusikud ei pidanud paljuks ka publikuga suhelda, ameerikalikku üleskutsed kaasa laulma, püsti tõusma ja tantsime kuulusid samuti asja juurde. Mesi krai lava persoonis on tõepoolest staarimaterjali, isegi kui paljud pärast kontserti ja arvasid, et tema võimsa hääle ja hääleulatusega taustalaulja, kes korduvalt soleerida on lauljana isegi parem, kuulus lava siiski ainiti meissigreile. Viimane kontsert, millest tahan veidi juttu teha, on eile õhtul toimunud Portugali fadolaulja Kristiina Branko esinemine. Nukker, intensiivne ja hingestatud fado, mida võib pidada portugali bluusiks, paistab eesti kuulajale hästi meeldivat, sest meil on suure eduga esinenud mitmedki suurimad tähed nagu Marisa, Joname, endo eira. Teised Kristiina Branko esindab kahtlemata samuti Portugali Uuefaadu põlvkonna eliiti. Kontsert oli pigem kammerlik kui sütitav kaasakiskuv, kuid selline fado iseloom ongi. Siiski muutus õhtu teine pool elavamaks ja ka muusikaliselt huvitavamaks. Ehkki Kristiina Branko fado on võrdlemisi traditsiooniline, on ta oma viimastel plaatidel hakanud sisse tooma ka värskendavaid nii-öelda võõraid elemente, et eelkõige jazzmuusikast. Selliseid kirkaid värvilaike sisaldasid kontserdil mitmed laulud, ometi kõik hea maitse, traditsioonide fado, paljude kirjutamata reeglite raamistikku. Huvitava kõlavärvi lisas ansamblisse klaver, mis oli lisatud kohustuslikele Portugali kitt Harryle klassikalisele kitarrile ja akustilisele passile. Klaveri taga istus Ricardo Tiias, kes on ansamblile kirjutanud ka kõik seaded. Kristiina Branko esines heatujuliselt, suhtles publikuga ja avas laulude sisu ning tagamaid. Ongi lausa veidi kummaline, et eesti publikule fado nõnda meeltmööda on. Selle muusika juures on ju väga olulisel kohal tekstid, mida kindlasti enamus ei mõista. Siiski tundub, et faadumi noorsus ja pidev õnnetust armastusest ja igatsusest laulmine puudutab ka eestlase hingekeeli. Ega asjata öelda, et portugallased on Lõuna-Euroopas skandinaavlased. Nii palju siis kontsertidest, mis praeguseks toimunud jõulujättes alles kestab. Näiteks täna õhtul on kavas kahtlemata kõrgetasemeline kontsert kiusavinali mälestuseks, kus astub trio koosseisus üles bassist lilli Marttee, keda julgen nimetada üheks virtuoosse maksja paeluvamaks bassimängijaks. Eales kuulnud ja näinud. Pühapäeval esineb koos enda koostatud vokaalansambliga meie viimasel ajal vahest kõige rohkem tähelepanu pälvinud lauljatar Kadri Voorand. Ning nädal hiljem jõuab loodetavasti Tallinnas lõpuks lavale valega afrobiidi legend Tony Allen, kelle neljapäevaks planeeritud kontsert lennuilma puudumise tõttu ära jäi. See oli juba teine kord, kui kauaoodatud Alleni kontsert edasi lükata. Lootkem siis järgmise pühapäeva peale, sest kolm on teatavasti kohtuseadus. Selline sai tänane hiligaja saade. Saate panid kokku operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetas Annika Kuuda aitäh. Kuule. Ast. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal helgaja.