Tere taas kuulama meie igalaupäevast keelesaadet. Täna on selle põhiteemaks keeletegu võistlus auhinnale, mille on välja kuulutanud riiklik keelenõukogu koostöös emakeele seltsi ja haridus teadusministeeriumiga ning mille teise vooru 12 kandidaadi seast saavad ka keelehuvilised ise kas posti teel veebi kaudu või elektronpostiga kuni üheksanda märtsini valida enda meelest kõige väärikamalt. Parim kuulutatakse välja emakeelepäeval 14. märtsil Vastseliinas. Meie küsime võistluse kandidaatide ja hääletamise võimaluste kohta lähemalt ministeeriumi keeleosakonna nõunikult Jüri valgelt. Lisaks kommenteerime veidi eilset uudist, et Wiedemanni keeleauhinna pälvis teenekas keelemees Tiit-Rein Viitso ning lõpuks ka mõned vastukajad meie kodulehekülje kommentaari lehelt. Keeles. Neil on nüüd siis ühendus haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri valgega, tere päevast. Tere. Sellel nädalal kuulutati välja siis järjekordne keeleteo auhinnavõistlus ja kõigepealt küsin teilt, kes on selle võistluse taga ja kes tegid esialgse valiku? Tegelikult kuulutati võistlus välja juba möödunud aasta lõpus ja see, mis toimus sellel nädalal, oli teise vooru väljakuulutamine esimesse vooru või esimese vooru ajal. Kandidaate said esitada kõik, kes tahtsid ja selle järel emakeele seltsi juhatus vastavalt võistluse statuudile. Need ettepanekud ette ja siis valid sealt 12 niisugust ettepanekut välja, mis kõige paremini statuudile vastasid ja need siis avalikustati Ki. Selle nädala alguses ja nende hulgast valivad ministrid peaauhinna ja rahvahääletus käib ja arvuti loeb ja 14. märtsil Vastseliinas tehakse mõlemad tulemused teatavaks. Eelmisel aastal jõudis teise vooru kuus kandidaati, seekord 12. Kas sellest võib järeldada, et ka esitati esimeses voorus palju rohkem kandidaate? Nii esimeses voorus esitati rohkem kandidaate ja võin veel öelda öelda seda, et aktiivsus paistab, sellel aastal mitte ei paista, on sellel aastal suurem kui möödunud aastal sellepärast et möödunud aasta rahvahääletus töötajate arv on ületatud juba praegu. Kui see hääletamine on käinud alles mõni päev. Ma julgen arvata, et see võib osalt olla tingitud ka suurest populaarsusest, mis oli suurel sõnavõistlusel. Ma ei oska seda nüüd seostada, aga miks ka mitte? Vaatame nüüd seda nimekirja kandidaate, neid on siis 12, me muidugi ei hakka siin ühtegi neist eraldi esile tõstma. Aga kas võiksite veidi iseloomustada kandidaate? Ei tea, kas, kas jutt nüüd saate, siis päris ära mahub ja selles on teil täiesti õigus, et ega neid kuidagimoodi järjekorda panema ei hakka kindlasti. Vaid kutsun üles hääletama, otsima, otsima infot, haridusministeeriumi kodulehel on kõikide tegude kirjeldus olemas. Loeta kuseda, valitagu enda, siis maitsele vastav keeletegu ja hääletab nagu ja siis on kõige parem. Kui päris algusest peale hakata, siis on siin Lümanda kooli korraldatud rannateemaliste Dudevõistlus kogu Saaremaal kokku 89 ööd laekus, olen mõningaid neist töödest ka näinud ja kenad õpilaste kirjutatud tööd siis teine tegu oli mittetulundusühingu jumalal, aga see Eesti hoiuraamatu kogu töörühma esitatud pimedatele mõeldud eestikeelse hääli, juhtimise süsteemi väljatöötamine abivahenditele, selle abil on võimalik pimedatel lugeda raamatuid Ta vererõhku, saada teada kellaaega ja nii edasi. Järgmine valveli Kingissepa, Kristel Ressi, Kai Tafenau ja teiste koostatud raamat Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 305 kümmend eesti kirjakeele ajaloo uurimise seisukohalt ja üldse meie juurde veega tutvumise seisukohalt väga tähtis teos eelkõige muidugi eesti keeleuurijatele, aga miks mitte ka teistele huvilistele. Edasi ansambel Metsatöll. Eestikeelse laululoomingu, kontserdi- ja salvestustegevusega. Loomulikult ei ole ettepanek tehtud mitte niivõrd siis muusikast lähtudes kuivõrd sellest, et seda muusikat tehakse eesti keeles nii Eestis ja ka välismaal. Möödunud aastal andsid nad kokku kuusk, kolm kontserti ja 150000 kuulajat oli edasinäitus, mis tehti Eesti Rahva Muuseumis. Muuseum näitab keelt. Soovitan kõigil vaadata, nüüd ta läks. Tallinn avatakse seal tuleval nädalal ja see on niisugune kus siis saab ise midagi ette võtta. Ta teha näiteks uusi sõnu. Seal on kuus teemat ja näitust on vaadanud üle 10000 külastaja, nendest üle poole üksikkülastajaid ja mitmed mitmed koolid on ka käinud ja näitusega paralleelselt on olemas haridusprogramm keelepada, mis on keeleõppimise seisukohalt eesti keele õppimise seisukohalt väga olul. Järgmine ja oleme poole peale jõudnud, on Martin Ehala töögrupi poolt tehtud uuring kõrgkooli koolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase andis päris huvitavaid tulemusi. Ja tulemus oli kindlasti see, et eesti keele õpetamisel üldhariduskoolis peaks hakkama rohkem tähelepanu pöörama funktsionaalse keeleoskuse arendamisele, sest muidu ei tule värsked tudengid ülikoolis hästi toime. Edasi. Eesti keele kaitse ühing on esitatud eesti kirjakeele kaitsmise ja selle tähtsuse rõhutamise eest. Samuti seoses sellega, et ilmus nende juubeliväljaanne keele kaitsja number 10 ja eesti keelega tegelemisel on hea, kui niisuguseid fänne ja tegelejaid leidub igas vanusegrupis ja igas ühiskonnakihis, nii et keelekaitse ühingu tegevus selles mõttes on igati teretulnud. Siis järgmine keeletegu, mis esitati, on üks õppematerjal loe ja mõista TÖÖ teabetekstidega Kuressaare gümnaasiumi õpetajad, selle tegid ja mina näen seost selle Martin Ehala uurimusega siin natukene nii öelda hingelist seost ja samuti sellega, et kui eesti keele riigieksam areneb ka tekstide mõistmise ülesannete poole siis selle vahendiga alustatakse tekstide mõistmist tekstidest arusaamist juba põhikoolist ja see on kindlasti hea asi. On on esitatud üks ettepanek, mille sisu on tunnustada eesti keele väärtustamist Lätis nimelt Läti lauljanna Agnese rakowska oma ansambliga loob ise eestikeelseid laule, laulab neid Lätis ja on väga populaarne on käinud esinemas ka Eestis ja kui naabrid vastastikku oma siis keelt ja sellekeelset loomingut tutvustavad, siis on ju suurepärane siis järgmine on president Toomas Hendrik Ilvese algatatud sõnavõistlus Sõnaus. No sellest on nii palju räägitud, et siia lisada suurt enam ei ole igal juhul kena, kui eesti Götton tähtsustatud nii kõrgel poliitilisel tasemel praktiline ja siis tulemus on see, et näiteks taristu on õige mitmes kohas juba kasutusele tulnud. Eelviimane pontoonsall vään on siis Prantsusmaal välja andnud prantsuskeelse raamatu Johannes Aavik eesti keeleuuendus. Ja see on selles mõttes väga väärt tegu. Et on, räägib tuntud eesti keelest kui arenenud arendatud kultuurkeelest ja see info on jõudnud prantsusekeelse lugejani. Ega see väga iseenesest mõistetav ei ole, et Eestist kaugel olevad inimesed arvavad, et eesti keelestki saab teadusest eesti keeles rääkida ja saab igasuguseid tähtsaid riigiasju eesti keeles ajada ja on olemas oma emakeelne kultuur. Ja 12. ettepanek on siis Kuressaare gümnaasiumis korraldatud ja lugemisaastaga seotud õpilasürituste sari, laisk laps, parfil head, loeb raamatut. Selle ettevõtmise niisugune tähtsam mõte on minu meelest, et eesti keeles tema, kellest ei pea, ehkki ma mitte ainult 14. märtsil emakeelepäeval vaid keelepäevad võiksid olla kõik aastas olevat päevad ja selles suunasse Kuressaare üritus siis eelkõige oma kooli õpilasi suunab. Ma omalt poolt lisanud kokkuvõtteks, et rõõmustame, et kandidaatide hulgas on esitatud palju koolide tehtud tööd, mis ilmselt viitab sellele, et meil on ju kooli õppekavad uuenemas ja kindlasti see on ka üks põhjusi, miks selliseid ettepanekuid on tehtud. Miks ka mitte nii, aga nüüd paluksin veel kord üle korrata, et kuidas nüüd need, meie tavalised keele huvilised saavad ikkagi osaleda ja mis ajani? Tavalised keele huvilised saavad osaleda üheksanda, märg see südaööni kell 24 null null arvuti enam hääletamise vastu ei võta. Ja noh, eks me, eks me need siis valikut, mis saadetakse meile posti teel. Eks me siis 10. märtsil pärale jõudva kirja võtame ka ikka arvesse, kui seal üheksanda tempel peal on, aga noh, miks nii kaua nii kaua oodata ja hääletamiseks on kolm võimalust? Need võimalused on õige mitmes infokanalis juba teatavaks tehtud. Kõigepealt muidugi saab saata Tartusse haridus teadusministeeriumi posti teel päris niisiis saab saata haridus- ja teadusministeeriumi e-kirjaga. Ja kõige lihtsam on loomulikult see, kui kasutad, võetakse seda seda tabelit mis siis haridus ja teadusministeeriumi kodulehel avaneb ja kus siis saab Ühem klikamisega eelistusest teada anda. Kõigil kolmel juhul aga on tähtis tähtis see, pandaks kaasa ka oma kontaktandmed siis kas mobiiltelefon või postiaadress? See on selle jaoks, et me saaksime vältida ühe kandidaadi poolt mitmekordset hääletamist, mis statuudile ei vasta. Teisalt võib küll hääletada üks kord igaüks kõikide kandidaatide poolt, aga noh, sellel ei ole suurt mõtet, sest ei muuda lõpptulemust. Nii et kordame üle, et igale hääletajal on üks hääl. Üks hääl ühe kandidaadi suhtes. Jah, aitäh teile, Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik ja me tõesti loodame siiralt, et ka rahvas on aktiivne ja et siis lõpuks, 14. märtsil Vastseliinas selguvad rahva valitud keeleteod selguvad küll aitäh ja lisame juurde, et kõik aadressid, millal saata oma arvamusi esitada, on ära toodud reedese Postimehe ja Sirbi kuulutuste küljele. Keeles. Niisiis, eile tuli teade veel ühest pärjatud keele inimesest. Vastavalt Wiedemanni keeleauhinna komisjoni ettepanekule määras valitsus tänavuse Wiedemanni keeleauhinna, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessorile Tiit-Rein Viitso-le Tiit-Rein Viitso, uurinud läänemeresoome keeli ja murdeid põhjalikumalt vepsa keelt ja liivi keelt. Samuti on ta aidanud kaasa liivi ja võru kirjakeelekorraldusele auhinna komisjoni, mille liikmete hulka kuulus muide ka meie eelmine vestluskaaslane. Põhjendus oli selline. Tiit-Rein Viitso saab auhinna eesti keele kujunemisloo uurimise ning hääliku ja vormisüsteemi kirjeldamise ja võimalusterohkusele osutamise eest. Samuti hindas auhinna komisjon Viitso teravakeelset otseütlevat seismist lühimälulisuse vastu eesti keeleasjade ajamisel oma riigis ja välismaal. Põhimõttekindlat, keelekorraldust, täpset toimetus, töödia veetlevat akadeemilisest. Viitso kandidatuuri esitasid Wiedemanni keeleauhinnale emakeele selts ja Tartu ülikool. Auhind antakse üle Eesti vabariigi aastapäeval. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal Ühele inimesele väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Laureaadi valib välja ning teeb valitsusele ettepaneku preemia määramiseks siis eelnimetatud Wiedemanni keeleauhinna üheksaliikmeline komisjon. Möödunud aastal määrati Wiedemanni keeleauhind emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile Ain Kaalepile. Aasta varem sai selle väliseesti keeleteadlane, äsja meie seast lahkunud Ilse Lehiste. Esimest korda anti Wiedemanni keeleauhind välja aga 1989. aastal ja selle sai Henn Saari kelle tegid kuulsaks just Eesti Raadio. Iganädalased keeleminutid. Järgmises keele sõnumi saates tahaksime taas välja anda raamatuauhinna mõnele meie kommentaar torile. Kahjuks on meile viimasel ajal tulnud vastuseid üsna napilt kommentaari aknast võime külla ka lugeda, paari näis näiteks keelemees Kullo Vendel. Ta kirjutab. Kuulasin alles praegu 29. jaanuari saadet. Magnituudi on ka minul alati ihukarvad turri ajanud, kuid miks tahab Heido Otsmaavärina tugevust ja õpiedukust erinevate sõnadega väljendada. Vanasti kui ma koolis käisin, kirjeldati nii tuule kui ka maavärinat tugevust pallides, milleks nüüd maavärinaastmed? Õhupallid edasi või õigemini tagasi niisugune arvamus siis Kullowendelt. Keegi anonüümne arvaja on aga teinud märkuse seoses meie õige häälduse saatesarja eelmise tega. Ta kirjutab, eff kui võõrhäälik, ma saan aru, sest selle palju kasutatav variant b h lihtsalt ei tööta eesti keeles. Q tähte eestlastel vaja ei ole, kuna aspireerimata ka häälikute eestlase kõrv niikuinii ei oska diskrimineerida. Aga sa ei ole vajalik, kuna ess Haan väga vastuvõetav ja tihti kasutatav alternatiiv samuti V tähega. Mina lihtsalt ei saa aru, miks eestlased kramplikult nendest kahest vene keele mõjusfäärist Eesti alfa peeti üle võetud, võõrhäälikud test katsuvad iga hinna eest säilitada. Kui S, H ja H on palju eestlikumad ja lääneliku omad ja tänapäeva kompuuterajastul elu kõvasti lihtsustuks. Miks komplikult nendest kahest võõrkehast meie keeles kinni peetud? Olgu siinkohal lisatud, et meie kodulehe küsitlus osutas, et see ja see on meie kuulajate jaoks ühtviisi osale kas häälikud või teistele, vaid tähemärgid. Ma loodan siiski, et Einar Kraut andis eelmises saates nendel teemadel piisavalt põhjalikud seletused. Ma loodan, et meie õige häälduse sari jätkub õige pea. Aga ka selle tarvis võite meile esitada oma küsimusi ja ettepanekuid nii meie kodulehele kui ka otsesaatejuhile meiliaadressil Mart Tummelas ära punkti. Tänaseks on sellega aga kõik me kutsume teid kuulama järgmisel laupäeval samal ajal. Ja muidugi meenutame, et tänane saade kordub esmaspäeva südaööl ja saate tõid teieni nagu ikka Mart Ummelas ja helirežissöör Vivika Ludvig kuulmiseni.