Tere hommikust, ilusat pühapäeva vikerraadio poolt on täna stuudios Margit Kilumets helipuldis abiks Vivika Ludvig. Ja minu külaliseks on inimene, kelle töö on viimased 20 aastat ja isegi veidi rohkem olnud seotud Eestiga. Rahvuselt on ta soomlanna, tere hommikust, ajakirjanik Ulla-Maija Mäedan. Tere hommikust. Te lähete pensionile? Olen juba, olete juba? Ja see on asi, mida pooled inimesed ootavad väga tuliselt ja teise poole esindajad kardavad täpselt samamoodi. Kumba poolde tee kuulub? Raske öelda, ootasin ja kartsin. Ja veelgi ei saa aru, et ma olen pensionil. Aga mul on selline hea tunne ja vaba tunne iseendale, et ma nagu ei igatse sinna Basilasse või tööle. Ma tean, et mul oleks voolu ja väga palju ja ma võiksin veel mõned aastad teha, aga see, see muutub nii kiiresti, see köik tulevad, need igasugused arvutiprobleemid ja sellised, et ja kogu aeg on kiirem ja kiirem inimeste tööl ja sul ei ole aega nagu istuda ja mööda, et mida ma nüüd teen ja mis oleks tähtis ja nii edasi. Sellepärast see on väike paus ja ma pean midagi veel teha. Ei ole veel otsustanud, aga tunne on, et ei, küll ei jaksa kaua olla nii, neid ei ole mitte midagi tegemist. Olen näiteks kõik vallanderiti, pekid vaatanud. Ma ostsin juurde veel. Et see on juba selline signaal, et midagi peaks tegema. Aga ootan, see saab see, võib-olla mulle ka üllatus. Aga see, mida te kardate, kas, kas te oskaksite seda sõnadesse panna? Ma kartsin, kartsin ennekõike seda, et ma kogu kuskile musta auku, et et see olemine nii et ei ole mitte midagi tegemist. Et kas ma jaksan, kas kas ma kannatan seda ja kas ma jään või kas minust saab väga laisk? Et kas ma jään koju, aga need siis ma olen pannud tähele, et seda ei ole vaja karta. Kas pensionile jäämine oli see teie vabatahtlik otsus? Oli, oli, ma olin, ma olin nii, et ma olin kaks aastat pool pensionil ja see oli hea selles mõttes, nii et ma ei töötanud seda kogu aega. Et mul oli 66 tundi, oli kolmest nädalas ja siis olid vabad. Et ma, ma tegin nagu kaks nädalat tööd umbes ja ühe nädala olin vaba, et see oli mingisugune selline pehme üleminek täpsed ja et ilma selleta ma arvan, et see oleks olnud. No mitte katastroof, aga aga palju raskem. Te olete töötanud mitukümmend aastat üleis Radio Eesti korrespondendina. Kas viimastel aastatel on üles radioasjad väga palju muutunud? On see ei ole enam see koht, kuhu ma läksin tööle. Et nii nagu ma ütlesin, et see seal on väga kiire seal on mingisugune selline võistlus või võitlus, võistlus, võistlus sellest, et kes esimesena ütleb uudise ja nii edasi ja siis need see tehnika muutub nii kiiresti, nii et. Et seda enne ei olnud, enne oli, kas see kirjutusmasin ja ei olegi käik ja telefon. Ja vihik, sa kirjutasid ülesse ja arvutit ei olnud, meil öeldi kogu aeg, et see teeb kergemaks töö. Aga ma küll kindlasti mõtlen niimoodi, et ei, mitte mitte mingil juhul, et vastupidi. Et see on, see on see, kes see arvutivärk ja need igasugused programmid, see on see kõige suurem probleem. Minule võib-olla need noored inimesed, kes nüüd on tulnud nii, nemad on sündinud arvuti küljes. Mul on selline tunne, et nendele, see ei ole nii raske. Te ütlesite, et te olete vaadanud ära vallanderid ja, ja, ja noh, ma saan aru, et jah, et on sellised asjad, mis teid elus köidavad, aga on ju palju pensionäre, kelle sellise vaba aja sisuks saabki arvuti. Ja teie ei ole see, saan ma aru, kes hakkab olema? On teil Facebooki konto? Näiteks ei, mitte mingil kunagi ei tule, see, mul on mul näppude peas selline tunne, et sellega on veel suured probleemid. Ma tahan inimestega rääkida, Facebook is, nii et ma näen, missugune nägudel on ja ma tahan rääkida telefonis ja need minu sõprade, selliseid, kellega ma voin kohvi käia ja kellega ma voin suhelda. Mitte nii, et ta minu meil on mingisugune kaveri frenti ja, ja, ja mul on neid 2000 ühel inimesel ei, vot nii palju olla. Et, et ma olen keegi võib ütelda, et ma olen konservatiivne, aga mis siis? Ilma arvutita ma ei saa hakkama. Sellepärast et kõik panga seedesellised on väga tähtsad ja tavalised süsteemid. Ja muidugi mängise Mahjungid ja nii edasi, aga ma ei istu nii, et mul on nina selles arvutis kinni. Hommikust õhtuni. Mitte mingil juhul. Ei, ma olen juba tunnen, kui ma olen kaks tundi lugenud ajalehti ja nii edasi, et mul pea käib ringi ja et nüüd peab mingisugust hapnikut saama ja nii edasi, et ei, ei, mul see ei õnnestu. Te olete elutark, naine, ütlesite, et teil on näppudest selline tunne, et selle Facebookiga ja no ütleme, laiendame seda teemat internetiga seoses tulevad maailma suured probleemid. Kas te oskate seda kuidagi sõnastada, mis laadi probleemid need võiksid olla? No ma lugesin näiteks ühe sellise loo, kus oli nii, et et olgugi, et inimene sureb aga ta jätkab seda elu Facebookis ja neid tema andmete lisas, et mitte kuskile kustutada. Ja näiteks suguvõsa ei saa, kui tal on mingisugused värgid, seal tal on näiteks pildid ja nii ta siis seal, nemad ei saa neid ära. See on võimatu praegu midagi teha sellega ja see on nagu selline Haksli raamatusse uljas Uusimaailma ma ei mäleta, mis see eesti keeles on, aga see tulevikupilt on väga kole. Et selles mõttes ja nii nagu ma ütlesin, et see ei ole inimlik, selles mõttes ei ole sama, kui sa kirjutad kiri või helistad kellelegi, räägib temaga. Tahtsin täna saadet alustades öelda, et et kindlasti teie süda või vähemalt tükike teie südant jääb Eestisse. Aga mõtlesin, et võib-olla see on vale, et võib-olla hoopis jäätegi Eestisse. Ma ei ole seda ka otsustanud. Mulle ükspäev ma mõtlen, et ma jää ja ma müün selle korteri, mis mul on siin Tallinnas ära. Teine päev, kui ma olen Helsingis, ma mõtlen, et issand jumal, et ma, ma müün selle Helsingi korteri ema kolis siia Tallinnasse. Ma saan hakkama siin väga hästi. Mul on siin väga palju tuttavaid ja mul on ka Soomes väga palju ja Te ei ole nii pikk, eriti suvel, see võtab ainult poolteist tundi, kui, kui ma selle kiirlaevaga sõidan. Et selles mõttes, kui mulle, kui ma elaksin siin, ma olen niimoodi mõelnud. Ma võiksin käia iga hommik kaupadoril turul, Soomes, minna laevaga seal poolteist tundi istuda seal kohvikus ja vaadata inimesi ja ostan need kalad sead ja tuleb tagasi laevaga. Kusjuures isegi majanduslikus mõttes see teeb umbes sama välja kui sõita näiteks kusagile Lõuna-Eestisse. Ma arvan, bussiga ega seal suurt vahet ei ole. Aega läheb rohkem lihtsalt Lõuna-Eestisse läheb ja Helsingi. Siis ma enne kui ma kolisin seal siia praegusesse korterisse, ma elasin Launa Helsingis ja mul võttis üks 50 minutit tundi, kui ma sõitsin sealt teele Basilasse. Et selles mõttes see ei ole. See ei ole nii imelik lugu. Aga las vaatame. Aga kahel pool elada, kas see on lihtsalt materiaalses mõttes liiga kulukas, et. Ei, see ka ei ole kulukas selles mõttes, et ja eriti kui need kiirlaevad ütlevad, et sa saad kiiresti laeva ja laevast välja. Aga need muidugi need suured laevad, nii, ma olen natuke tüdinenud, et ma olen nii palju sõitnud edasi-tagasi ja see on olnud, minul on alati olnud tööreisid. See on eri asi sellise sellisel inimesel, kes läheb nagu puhkusele või šoppama Tallinna. Nendel juba nemad juba naeravad kujunemattuvad sadamas. Ja mina olen nagu selline. Vale jalaga voodist astunud ülesse ja tahaksin igaühele ütelda mis sina siin teed oleks parem kui ma saaksin üksi soita selle laevakat. Et et selles mõttes aga elamine siin on natuke veel odavam, aga kui Helsingis või, või Soomes, aga. Ja ma olen nii harjunud ja siis, kui ma tüdinesin Eestis, ma lähen Soome ja kui ma tüdine Soomes, ma tulen siia. Mis need asjad on olla majja, mis teed Eestis kinni hoiavad, on need inimesed? Inimesed ja siis see lõppkokkuvõttes ma olen lõppude lõpuks ma olen siin elanud. See on koht, kus ma olen kõige kauemini elanud 20 aastat. Et ma olen Rootsis töötanud moonid aastat, ma olen sündinud Kesk-Soomes, sealt meie kolisime Lääne-Soome. Siis ma tulin Helsingisse. Siis ma elas, olen elanud, elasin seal. Üks 15 aastat, siis Rootsis mõned aastad, kes siin 20 aastat, see siis selles mõttes see on nagu sealt tulnud teiseks koduks või esimeseks kujuks minu sõbrad, kui nemad helistavad sulle mulle Nemad küsivad alati, et kus sa oled kodus, seal, miks kursus Tallinna või Helsingi. Et nemad on juba harjunud ka, et siis kui ma ütlen kodus nii, see võib olla Tallinna kodu või siis see võib olla Helsingi. Kui tuleb vabariigi aastapäev, Eesti vabariigi aastapäev, siis see on teie jaoks ka pidupäev. Kas teil on oma traditsioonid, muidu, mida te Eesti vabariigi aastapäeval teete, kas te kutsute sõpru külla või vaatate televiisorist vastuvõtu või sööte midagi sellist pidulikku kudema? Vastuvõttudel olnud nii, et, et mul ei ole. No muidugi ma olen varem läinud ära, et ma näen telekast telekas midagi, aga ma ei saa sellest aru, et miks inimene vaatab kolm tundi järjekorda. Et teised ainult tervitavad tere päevast, head iseseisvuspäeva, head iseseisvuspäeva. Siis. Mis lugu see on siis see? No muidugi, inimesed on uudishimulikud ja nemad on huvitatud nendest inimeste külaliste riietustest ja nii edasi, aga see on ka natuke sellega ka, tüdineb aga mõned inimesed, ma tahan näha, et nii ma soomes ka vaatan, kui Soome ise iseseisvuspäev on. Ega ma kogu aeg Avatne Te olete. Ajakirjanik, kes on töötanud raadios, televisioonis, te olete kirjutanud. Kas te oskate praegu öelda, milline nendest kolmest variandist on teile kõige südamelähedasem, kus teile kõige rohkem meeldib? No minu ma olen alati öelnud, et minu kodu on olnud traati ja ma alustasin raadiost ja töötasin mitte 15 aastat natuke vähem radi uudistes Soomes ja siis käisin rootsiks Rootsis, töötasin seal ka raadios tulen Soome tagasi ja siis alustasin TV-uudistes. Aga teeveeuudistest töötamine, see, see siin on nii palju sellist asja, asja, mis takistab seda töötegemist. Et oled kogu aeg pildis ja mulle eriti selline ei meeldi. Et raadios on turvalisem tööd teha ja sul on, tundub, et tal oleks nagu rohkem rohkem, rohkem aega, aga kui ma korrespondendina alustasin siin. Ma tegin radi uudistesse lugusid ja PVI uudistesse, lugusid ja lobus oli niimoodi ja veel onlaini. Ja see online oli selline, mis tuli juurde ja see oli see asi, nii et ma mõtlesin, et nüüd aitab, et üks inimene ei, voib teha kõik, et umbes kolme inimese töö. Ja siis otsustasin, et pensionil. Te proovisite mingid aastad olla hommiku Soomes, hommikutelevisiooni ma ei tea, kas peatoimetaja või juht aga see ülemuse amet teile loomu poolest ei sobi. Ma olin seal nii nagu valvetoimetaja Anett, et ma ei olnud, see minu pea peab peal oli veel üks pomo. Aga selline pomona olemine on väga, sa oled väga üksi. Ja sai kunagi tea, et kas inimesed suhtuvad sinusse sellepärast, et sa meeldid nendele, kas nemad suhtuvad sinusse hästi sellepärast, et sa oled pomo mingisugune pomo ja mulle selline mitte mingil juhul Mullest selline pugemine ei meeldi, et ma ütlesingi seal, et kui ükski tuled minu juurde ja ütleb teistmoodi, kui mõtleb, siis mulle see, et mitte mingil juhul ei saa seda teha. Ja Ma ei taha, et keegi tuleb kellelegi kellestki inimesest või kaebama midagi. Mitte mingil juhul ei. Et ja muidugi siis hommikul Peevees veel oli see ärkamise aeg oli nii vara, et mina tulin tööle, kui teised vahetasid linnas restorani. Et kell kaks Lopez ühes restoranis, siis läksid ööklubisse, ma mõtlesin, kas, mis nüüd on see, et mina nüüd sõidan tööle ja nemad pidutsevad kogu aeg ja ja vahetuvad restorani, et kas see nüüd on ka nagu hoidja. Ja see hakkab tervise peale ka, eks ole, see lõpmatu vana naasmine. Et mulle meeldib öösel tegeleda igasuguseid asju ja ma tahan magada hommikul väga kaua. Et selles mõttes see ei olnud ka selline, mis mulle oleks meeldinud ja ma olin, ma olin alati esimene, ehk ma olin pool kolm, olin tööl. Tühi, tühi tuba, nagu öeldakse, tühi teevee maja. Ja kellad, tiksusid ja, ja väsitas ja ja panin kohvi peale ja mõtlesin, et seda küll ei jaksa. Kaua. Seda sellest, et kolm, kolm, kolm, kolm aastat läks sellega ja siis ma küsisin, et kas oleks midagi muud võimalust nii, muidu ma suren. Ma kuulan praegu teid ja, ja seda, kuidas te oma elu väga tähtsaid otsuseid vastu võtate, et nagu mulle tundub, et te kuulate oma sisemist häält ja natuke aega kannatate ja proovite otsida seda õiget lahendust ja sisse tulebki. Kas te olete julge otsuseid vastu võtma, mis teie enda saatust puudutavad? Ma arvan, et küll. Ja mul on, mul on veel nii, et, et ma ei vägagi linna, kus sina ka ütlesid, et ma väga kiiresti neid otsuseid teed. Neid on seal kuskil ja ma ei muretsen nende asjadega, aga ma tean, et see pea töötab kogu aeg. Ja ükskord tuleb see otsus, sõjad, nii nagu näiteks see otsus, et ma otsustan, tegin sellise otsuseid, Mostan sind korteri, pole mitu aastat mõelnud, et ma ostan. Ja natuke hiljaks jäi ka, et kui ma oleksin varem ostnud, ma läksin palju odavamalt saanud. Aga see tuli nii, et ma jalutasin vanalinnas, seal oli üks kinnisvarabüroo ja läksin sisse ja ütlesin, et maastan korteri. Et ma olin juba uurinud pangast, et Soomest, et ma saan laenu ja kõik oli selles mõttes korras. Ja siis võttis üks mõni päev ja ma olin korteri omanik. Aga ma ei olnud siis ei olnud selline kiire otsus, et see oli. See oli mul olnud kogu aeg, et ma olin, mis ali tajunud on eesti keeles alateadvus alateadvuses olnud, see kogu asi ütlevad, et mul kuklas tasemete, see oli mul kuklas kogu aeg, kes oli mitu aastat kuklas ja siis tuli ma isegi ei teadnud. Ja sellepärast ma ei muretse, mida ma nüüd hakkan tegema. Ma arvan, et mu kuklas Seal valeta. Otsustan, seal on mitu-mitu, asja, mida ma kogu aeg mõtlen, et mida voiks olla, kas nii või naa. Inimesed ütlevad, et neid hirmutab nende ränkade otsuste tegemise juures see, et äkki nad otsustavad valesti. Kas teie oma pikale elule tagantjärele vaadates võite öelda, et te olete teinud mõne väga vale otsuse elust. Ei päris valesti ei või otsustada, kui sa segan kuklas, mitu aastat haletseda küpsetanud, küpsetanud kogu aeg, et seal nagu leib, et see tuleb seade, siis on hea mete. Ega ma nüüd nii-ütelda, et kõik otsused, mida ma olen teinud, et need on oige küll selliseid võib-olla selliseid otsusega on olnud, et mis on, mis on olnud valet, aga ma küll ei mäleta, et oleks. Et mitte midagi sellist erilist ei ole. Seal sellist suurt valet otsust oledki küllaltki. Ma ei ole teinud. No üks väga tähtis otsus elus on alati elukutse valik, kas te kunagi olete kahetsenud, et Eesti sõjaajakirjanik Ei, minul pinginaaberpinginaabrit ütlesid koolis, et ma olin, meil oli ajaloo ajaloo pettunud ja mari siis, mis see on, kui sa teed niimoodi õpetaja käest küsinud, et et temal ei seletanud midagi vanast Roomast, Kreekast ja nii edasi, nii. Õpetaja ütles, et no hullu ei ole midagi asja, ma ütlesin, et jaa, et kas te võiksite mulle seletada õpetajaid, kuidas saab toimetajaks? Ei, ma olen selline, mida me nüüd oleks 11 12 aastane ja ma ei tea, kust see mõte tuli. Meie suguvõsas ei ole mitte ühtegi toimete, minu vanemad ja kogu kahjuks kogu suguvõsa on õpetajad. No umbes samasugune töö. No päris palju ei erine. Et see oli küll kummaline, ma ja siis, kui ma natuke vanem olin, ma mõtlesin, et eks me ikka oleks väga huvitav, oleks Sisearhitekt kujundaja, sisekujundaja või mis seal. Aga selgus, et kui ma hakkasin seda uurima, et pidi olema väga hea matemaatikas ja seda ma ei ole, aga kätel on ja nagu silma, et selliseid värve ja ma arvan, et ta on, et et mulle meeldib igasugune selline esteetiline, esteetiline asi, et et kui on valed värvid, siis ma hakkan oksendama. Et ma ei väga kergesti kannata, et võib-olla, aga need toimete ja minust sai, ei kahetse. Kas seda, et oma sellised väga magusad tööaastat Te veetsite Eestis ka seda ei ole kahetsenud mitte mingil juhul, et ei tahtnud olla mai tea, korrespondent Pariisis või kusagil väga ekstreemses kohas kusagil ma ei tea ma Aafrikas, et see Eestis ja väike Eesti tagasihoidlik Eesti, see on teid rahuldanud täiesti. See tuli ka kiiresti see otsus, et ega ma seda olnud ka müünud, seda ma ei olnud mõelnud, et no sellist asja ma ja ma olin, kelle kellelegi ma olin öelnud, et ma tahaksin Euroopas tead tööd. Europa oli mulle see, et siis oli mere taga. Ja olgugi et Eesti oli veel nõud, Nõukogude Liit, aga mina tundsin, et see on nagu Euroopa. Ja ja, ja. Aga ei, mul ei olnud selliseid unistusi, et ma oleksin Pariisis või New Yorgis või Londonis korrespondenti. Ma isegi ei mõelnud korrespondendi töö peale väga palju, et, et. Te kindlasti olete mõelnud nii, et tänu sellele, et sattusite Eestisse nendel kõige ärevamatel aegadel ja olite meiega koos siis kui meiega juhtus see, mis juhtus, et ega maailmas ei ole väga palju ajakirjanikke, kes saavad nii lähedalt vaadata nii tähtsaid asju. Kõrvalt ei siis see Selle ma mäletan, seda, ma mäletan kogu aeg et ja arvestan, et mina olen näinud, kuidas riik on sündinud ja see on selline selline lotovõitu, nagu öeldakse, soome keelest ma isegi. Riigikogus istusin, kui põhiseadust tehti ja lõbusel ei olnud väga palju neid testi toimeta. Ei, ma olin umbes üksinda seal. Aga minu arvates see oli väga huvitav, nii et, et nüüd ma, ma nagu sain aru, et kui tähtis põhiseadus näiteks riigile on. Ja sellepärast ma tahtsin nagu olla ja olen selle algusest lõpuni vaadata, et kuidas juhtub. Te olete Soomes kindlasti ka tunnustatud kui selline eesti küsimuste ekspert, et kui on vaja eesti mingit elu Eesti elu puudutavas asjas sõna võtta, siis kutsutakse teid, mis teemad viimastel aegadel on olnud, mil, mille kohta soomlased teie arvamust küsivad? No täna täna hommikul ma olin raadios Ma ei, ausalt maid toppis seda minu nina. Et kui kutsutakse kolleegid kutsuvad, siis ma lähen sellepärast et ma saan aru sellest, et et ma ei taha neid hätta jätta. Aga täna täna teema oli. Tulin raadiouudistes oli teema, eestlased Soomes ja neid on väga palju, neid on juba seal töötab umbes kohe 50000 eestlast ja 20 et pool sellest hulgast on seal kogu aeg ja pooled käivad edasi-tagasi ja need on suurem hulk nendest on sellised 30 40 aastased noored mehed. Ja, ja alati, kui nemad tulevad, ma olen mitu korda laevaga sõitnud, nii kui nemad lähevad Soomest. Nemad teevad väga palju tööd seal, nemad on väsinud, nemad tukuvad või magavad seal. Ja kui nemad tulevad soomi, nemad jälle on väsinud, sellepärast istunud kõrtsis sõpradega ja nii edasi. Ja see nende natuke mõnel on väga kurb lugu, sellepärast et kui kui sa tuled, siis nemad on kindlasti mingisugusel pereisa, noorel pereisal on. Raskesuurlaenu ja praegu Eestis ei ole tööd. Sa maksad seda laenu. Mida sa teed, sa tuled Soomes, normaalne, märg, aga siis, kui ta on Soomes. Alguses ta käib selle perekonna juures kodus aga siis tale hakkavad tulema Soomes sai ta ei jaksa kogu aeg siin käiata, tale hakkavad tulema need uued sõbrad siis võib-olla ta armub, talle tuleb teine perekond Soomes. Ja teine perekond on Eestis ja see on selline Drakeni ja seda uurida takse Soomes praegu, kes uurib kas oli sotsiaalministeerium ja kultuuri ja haridusministeerium uurib seda. Ja see on väga lõpus uuring, et mida eestlased teevad Soomes, et millal nemad harrastavad, mis abihoone, et kas nemad käivad teatris või kinos või Kasemad käivad kõrtsis ja nii edasi. See oli mulle üllatus, et ametnikud tegelevad juba nende probleemidega. Et see on hea asi. 42000 eestlast Soomes on nii suur hulk inimesi. Riikide peab sama aru sellest ja ma minu arvates Eesti ka peaks olema väga huvitatud sellest. Sellepärast et mingisugust survet vodka pannas soomlastele, et nemad hakkavad organiseerima, seda ma tean, kui ma Rootsis töötasid. Kuu kuuekümnendatel Soomest läks Rootsi, mitusada 1000 soomlast, Rootsis üks 400000 soomlast. Ja Stockholmis oli, kui ma olin seal tööl. Iga 10. linnakodanik oli soomlane. Ma sain soome keeles hakkama, seal see sai soome keeles hakkama. Ja sama sama umbes samasugune olukord oli soomlastel, kui eestlastel praegu nendel meestel ja naistel tekkisid ka sellised teised perekonna, Rootsi siis või ei lootsi, siis see erinevus oli, et soomlased läksid Rootsi, et nemad püüdsid perekonna kaas. Et aga paremal leiva järgi läksid, et võileiva järgi läksid. Et seda, seda sellist probleemi ei olnud, nii nagu Soomes on nüüd eestlastel. Aga te loodate, et kui riik seda seda probleemi uurib, et siis siis õnnestuks neil neil teha mida, mis mõttes survet? Aga no siis niimoodi nii et riigid hakkasid, hakkaksid ametlikult tegelema sellega ja siis Mul on selline üks mõte, et miks mina tahan sellest rääkida, see et see suhtumine ei oleks ning kova ja külm eestlastesse, et ei, ainult räägitakse sellest, et võtate meie töökohad. Et soomlased saaksid aru, et nendel iseendal nendele iseendale on täpselt samamoodi juhtunud ja sellest ei ole kaua aega, et üks 20 aastat ja kui see suhtumine muutuks, inimeste olemine oleks palju kergem. Et sa, Eesti ja Soome on väga erinevate ühiskonna, et need ei ole mitte mingil juhul samasugused. Et selles mõttes, kui inimene tuleb kuskilt veerust või siis sealt maad ja läheb Helsingisse tööle, kus ta elab, mingisuguseid barakis või ja, ja keel ei ole veel soome keelt, ei oska ja nii edasi, hästi ida, väga üksi ja mis mida ta teeb, läheb kõrtsi ja nii edasi. See on kõige selline selgem valik. Aga see, see ma ei. Ma saan aru nendest meestest ja naistest, aga ma tahaksin, et see soomlaste suhtumine on teistsugune. Et see oleks soojem. Nii et hetkel teie Praegune selline kogemus, see, mida te näete ja kuulete, see ütleb, et soomlased nendesse eestlastesse, kes seal tööl käivad, ei suhtu kuigi hästi. Leebelt öeldud ja ei, ei suhtu hästi, et mul on selline tunne, et võiks olla soojem suhtumine. No muidugi selliseid inimesi, kes on sõbraks saanud seal soomlased ja eestlased ja nii edasi. Aga Helsingi ligidal on selline üks, üks magala rajoon rajoon, kus elavad kahe ainult eestlased, sellepärast et seal on Eesti kool. Ja seal on need 160 õpilast, mis on väga palju kohe nendel ei ole ruumi, sa pead peab olema teine ja kolmas kord. Soomlastel Rootsis juhtus või võttis aega 30 aastat umbes või rohkemini. Et nemad, soome keel on kohe mitteametlik keel, aga sellel on mingisugune staatus seal. Neid on muidugi rohkem mini ja, ja somm Soome kooli on seal väga palju praegu. Et. Et võtad need inimesed? Nagu koju või, ja pan ja hoolitseb nendest või siis lased, annad minna. Mis on parem? Nemad said aru, et see on paremini, et inimesed hakkasid tundma, et seal on suhteliselt hea olla. Needsamad peaks tegema eestlastes muidugi on eestlase eestlaste peab ka tegema midagi, et ei sule ainult ühiskond ja riik, mis teeb, aga soomlast ka voivad midagit teha. Kui palju Eesti asjadest ja eesti inimestest eesti elust Soome ajakirjanduses räägitakse? Mitte päris palju, siis kui siin midagi juhtub, siis kirjutatakse jaan, mõned lehed, mis kirjutavad väga, väga tihti, nagu need perekonnalehed nagu Seura näiteks, et seal on väga häid lugusid tulnud. Aga minu arvates võiks rohkem olla, sellepärast et Tallinna ja Helsingi vahet sõita aastas üks, kuus miljonit inimest või tehakse kuus miljonit reisi. Ja see tähendab seda, et siin käib väga palju siin Eestis soomlasi. Ja miks nendele ei räägita, ei kirjutata sellest, et missugune maa see on, kus nemad käivad, et see ei ole ainult see sadamanurk ja nii edasi. No paljud paljud soomlased teavadki, et missugune Eesti, et nemad on Tallinnast läinud juba edasi näiteks Pärnu asi, aga Lõuna-Eestisse ja Kirde-Eestisse. Ja Kirde-Eesti ju väga huvitav. Ja ma arvan, et nemad on nüüd viimastel aastatel leidnud selle Kirde-Eestis, on? See on küll hea, hea, et käivad ka mujal. Aga lõppkokkuvõttes ei palju kirjutada, et see huvi on nagu kuskile kadunud, et. Ja sellepärast siis mulgi oli nii, et kui need esimesed aastad tulid 90 alguses aastani 95, nii et mul läks kolm, kolm-neli lugu päevas. Tihti nii, nüüd oli nii, et ühe looga, et kaks, kaks lugu nädalas V3 lugu nädalas. See see muidugi see sõltus, sõltub sellest, et mis juhtub. Aga see koht, nüüdse teie koht, kas jääb tühjaks? Nemad on otsustanud midagi, aga mulle keegi ei ole öelnud, et see selle siis siin hakkab käima küll toimetaja, aga ma ei tea, et kui tihti, kas ta siis seda ma olen kuulnud, et siia ta ei koli, et ei tule, et et teeb nagu Soomest ja see ei ole sama, kui sa oleksid siin. Siin peaks inimesi olema, et ta saaks aru, et milles küsimus, et et maa on täiesti teistsugune kui Soome. Noh, on mõned asjad, mis kui nüüd lähiminevikku silmas pidada, mis on meid, eestlasi ja soomlasi kuidagi ühe ühendanud või kõnetanud ja esimene asi, mis mulle meelde tuleb, on ikka see Sofi Oksanen tema puhastus ja lugesin just täna suure kergendusega teie ühte sõnumit, võta sellel teemal ja mõtlesin, et tohoo, et ongi inimene, kes julgeb öelda, et ta tahtis või peaaegu, et oleks selle raamatu pooleli jätnud. Miks see nii on? Et see on raamat, mille kohta mitte keegi tegelikult ei julge ausalt öelda, et, et see on nagu mingi sellise müüriga ümbritsetud selline püha muna, mida peaaegu mitte keegi ei julge puutuda. Kuidas seda, seda fenomeni või kuidas seda lahti seletada? No ma olen seda ise ka mõelnud, siis kui ma kirjutasin selle minu loo, kus ma ausalt ütlesin, et mulle see raamat tõi eriti meeldigi. Aga miks Maivos sellest rääkida nii teistest raamatutest võib, aga inimesed räägivad, aga sellest ei vōi. Aga see ongi nii, et ei, mulle üks sõber ütles, et kes sa oled, sa oled väga julge, mõtlesin, et miks. Teisi raamatuid ka, mis mulle ei meeldi. Et miks ma sellest ei saa ütelda, see võib olla nii, et selle taga on mingisugune ajalooline värk. Soomes suhtumine Eestisse seal 90 alguses, näiteks kui oli need esimesed taasiseseisvumise aastat, see ei olnud eriti hea ja võib-olla, et soomlastel on mingisugune selline halb tunne või midagi sellist, et Nendel on veel südames selline tunne niikuinii nagu, et et vabandust, et meie olime või meie riigipead olid sellised, aga meie lõppkokkuvõttes ei ole sellised, et jaa oli see siis raamat Eestis või midagi muud nii, sellepärast nemad ei tohi ütelda, et mida nemad sellest mõtlevad, see on hästi, kirjutab draamat. Aga mulle see ei olnud uus asi, sellepärast ma olin olnud siin ja ma olen kuulnud neid lugusid väga palju minu sõprade perekonnast, igaühel on mingisugune selline ja veel hullem lugu. Tihti. Ja siis, kui seda on, kus on saanud igasugused need preemiad, preemiat ja siis, kui keegi ütleb, et ma ei, mulle see ei meeldi nii kas see tähendab seda, et ta ei ole intelligentne või siis ta ei saa aru, mis on hea raamat. Võib-olla see ka, et see on mingisugune Mitari või midagi sellist, nii et et sellepärast inimesed ei tohi suud lahti teha, ütelda, et sorry, nüüd ma, aga kas te saite muide nii-öelda karistada ka selle eest, et mul on teile ja mulle mulle tuli küll imelist tuli igasugust. Väga palju, ma sain meile, et inimesed isegi sina üle saad, kellele ei, ei tohtinud kirjutada, aga mulle iseendale tuli siis mis oli ka väga huvitav asi, et no kui Gerrard kui mõtle, mõtled niini, miks sa ei tee seda nagu julgelt ja nii, et teised ka näevad. Aga nüüd see on unustatud, see on nüüd sellest oli esietendus oli New Yorkis sellest puhastusest ja ja, ja, ja lehed kirjutasid, et väga hästi läks, aga muidugi omad silmad on alati need, kui sa näed, teised kuuled, niisiis alles teada, et kas on nii või kas see on ainult, kas on jälle mingisugune selline? Ei pea. Kas te loete raamatuid eesti keeles ka? Loen ja ma saan hästi aru eesti keelest, et ma olen kõik need no Tammsaare saama ajule heaks vabandust. Telliskive nii et, et aga Mul on meeldinud väga hästi kevadkesa sügis ja talv. Need on väga toredad ja ma olen alati öelnud, kui mulle keegi on. Kui keegi on minu käest küsinud, nii et kas ma tunnen eestlased, ma ütlesin siis. Eestlased köik nemad oskavad selle nii nagu soomlased oskavad selle tundmatu viimase lause esimese lauseid esin, oli suuaku hakkaja jussi. Nii, nii selle selles raamatus olid kaasa, need tunnid olid alanud ja ma mõtlesin kogu aeg, et mis, mis see tähendab. Nii, nad hakkavad kohe naerma, kui keegi jääb hiljaks. Siis kui ma siin natuke aega oli, nii ma sain aru, et jaajaa ja see on see, et siin jääb teised kailjaks. Kas eestlastel ja soomlastel on ühesugune huumorimeel, kas te saate ühtede ja samade naljadega läbi siin ja sealpool? Siis soomlastel on natuke teistsugune. Soomlastel on, eestlastel on rohkem seda sarkasmi, aga ma arvan, et see on tulnud sellest ajaloost ja nõukogude ajast, et ilma seda sar kais metsa ei oleks saanud hakkama. Et keegi võiks ütelda, et see ei ole nii et seal käis, mul on selline natuke julm. Aga mulle see meeldib, aga ma ei ole ise selline, et ma oskaksin seda siis, et, et see ei ole minu stiil, ma olen rohkem selline nagu soomlased on need Mullesse misse Dylanikomikaanete kui inflatsiooni täpselt, et see, see mulle meeldib, aga võib-olla, et see on nendest nagu kõige kergem ja kõige rohkem arusaadav. Aga te olete nii paksu naha endale siin Eestis kasvatanud, et kui keegi teie peal sarkasmi harrastab, et siis te ei võta seda väga südamesse. Ei võta, siis ma olen sellega harjunud ja me juba natuke oskan seda ise teha, et et alguses ma olin alati suu lahti ja silmad nagu taldrikut, et pidada nüüd Metle klopp kokku, lõppude lõpuks, et et aga nüüd läheb hästi. Ei tahaks sealt kuklast urgitseda ikkagi veel lõpu eel mõne mõtte, ehk et kas te raamatu kirjutamise peale ka olete mõelnud, kas see võiks ka olla üks variant seal kuklas, mida hullama ja hakkab edaspidi tegema? On see on olnud mul ja on, on, aga, ja ma olen proovinudki jaganud, ma olen, mul on juba satan algust, ma olen kirjutanud, aga mitte ükski ei ole selline, mis mul oleks meeldinud. Sul on üks miljon tabav miljardi piljon taba alustada, raamat lõpetada, sega. Ja ma ei, ma ei seda õiget ole, seda ei ole veel leidnud. Aga kui ma olen lugenud neid raamatuid, mis, mida näiteks on kirjutatud sellest maast pärast seda taasiseseisvumist. Nii, ma olen mõelnud, et mul on küll rohkem seda materjalid peas. Aga kuidas ma selle saan paberil? See on jälle teine lugu. Muidugi on selline võimalus, et keegi intervjueerib ja kirjutab ja mina ainult räägin, aga see ei ole seesama. Et mul on väga huvitavaid sündmusi, ma olen näinud väga palju siin ja sellestki, mida tavaliselt inimesed ei ole enne näinud ja ma olen kohtunud inimestega, kes on väga huvitavad ja ja. Piiblis on veel ei leki ja aga kas kirjutamine kui protsess, kui tegevus iseenesest see teile meeldib? Sõltub masinast, aga mutt, aga mul on selline tunne, nii et kui et ükskord võib juhtuda nii, et sõnad voolavad sealt peast. Et emme, ma ega sellega nagu kiirusta, et võib-olla, et ükskord ma istun ja siis ma ei, ma lõpetan, kui, siis ma viimase viimase punkti pani võib-olla selline olukord ka, kes teab? Kevad ja siis tuleb teie esimene vaba suvi. Kas te olete juba teinud plaane, mis, mis juhtub? Ja ma olen teinud, et ma ostan, saan. Ma olen kogukesa suvesuvila kindlasti kus suvila on, kui ma tohin seal Kesk-Soomes järve kaldal oika järve kaldal, eks soomlasel ei olegi kuskil mujal. Ma olen selles suhtes, ma olen väga tüüpiline soomlane. Ja ma seal see laiduriie siis on ta ikka ja, ja paat on ja ma käin kalal ja nii edasi, aga ma ostan kasvuhoone sellise pisikese. Ja ma tahan need tomatid ja kurgid ise kasvatada, kasvatada ja, ja midagi muud, aga mul on väga suured need liinid, et. Ma mulle ei meeldi tagumik püsti olles seal kuskil ja nende lilledega tegeleda ja porganditega, et see kasvuhoones, kui need on need tomatite kurgid, need juba sellises, mis need on, need roogud või nagu kastid või täpselt kastides. Et oleks nii kerge kui võimalik, et ja mina siis selle saagi, ma saan väga hea saagi, mul on selline tunne ja. Kord elus te saate olla kogu aeg juures, kui nad kasvavad, te saate neid kasta. Te saate vaadata, et ei pea ära sõitma. Salajased, ja, ja et see on selline asi, mille ma olen otsustanud ja seal on väga palju tegemist, nii et nii nagu suvil alati on. Seda ma ootan seda aega. Ja isegi postkastil ma ei käi, võib minna mitu päeva, nii et ma ei ajalehte sealt. Käi. Et täna, et ma ei ajalehe järgi lahe mul ei ole aega sealt krundilt mitte kuskile minna. Ma olen selles mõttes ja siis mulle meeldib kalal olla. Ja ei pane mitte võrkusid, vaid kohe õngega, jah, ei, mitte ongi ka, see oli ka selline soliga aeglane värk, mul asi, mida visatakse spinning, spinning ja sellega ma seal ja meeletu lärm, kui ma midagi sealne kogu järk kuulad. Ja siis suitsetate ja kutsute sõbrad külla ja mitte päris suitsetada kalasuppi ma teen ja igasugust küll suutjad panka. No meie saade läheneb kahjuks lõpule ja, ja ma tõesti tahaksin või paluksin, et te ütleksite eestlastele midagi nüüd, kui meie riigi sünnipäev on kohe-kohe tulemas midagi sellist, millest meil võiks rahvusena kasu olla, mida me võiksime kõrva taha panna, millest me võiksime midagi õppida? Oi, see tuli küll nüüd väga kiiresti. No julgust. Enesetunnet ja sõbralikkust nende kolme sõnaga kindlasti saab hakkama. Aitäh Ulla-Maija Mäedan, et veetsite selle tunni meiega ja aitäh selle eest, et te olemas olete. Aitäh.