Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja et on laupäev, kell on 11 ja viis minutit, et jõuab eetrisse mõistagi rahvateenrite saade ning tänased rahva teenrid on Sulev Vedler Eesti ekspressist ning laudad teatavasti on meie Tartu stuudios kuuldel ka Heidit Kaio Eesti ekspressist ja olen olen. Ja Lauri Hussar on siin Tallinna stuudios ja kui nädala sündmustest rääkida, siis loomulikult juba mitu nädalat on olnud nii rahvusvahelises meedias kui ka Eesti meedias esiuudiseks see, mis on toimunud Egiptuses ja nüüd näikse, et kogu maailm on sellises üsna pingutada teatud eufoorias, et väljendada oma rõõmu selle üle, mis Egiptuses toimub. Vihatud diktaator on lõpuks lahkunud, aga milliseks kujuneb demokraatia riigis, kus 40 protsenti inimestest on kirjaoskamatud ja 50 kuni 55 protsenti hääletaks valimistel kõhklematult ekstremistlikke islami vennaskonna poolt? See on küsimus, millele ei julge praegu mitte keegi vastata. Tere, minu meelest ongi ainult selline ebamäärasesse suurenenud, mitte keegi ei tea, mis saab, et üks etapp on küll läbi, aga aga asi võib kujuneda väga-väga hulluks, seal võib see mäss veel pikaks ajaks venduma minna. Ja tõepoolest, mida arvata sellest, kui kui praegu on nii-öelda riigis kontrollib olukorda sõjavägi. Et selliseid häid näiteid on raske leida olukordadest, kus, kus, kus kontroll on sõjaväe käes. Aga kui ma ütlesin enne siin, et pingutatud eufoorias, siis loodetavasti nägite kõik seda, millist rõõmu väljendas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel selle üle, mis toimus Egiptusesse. Et kuigi sõnad väljendasid suurt rõõmu, siis näoilme pigem rääkis teist keelt, et et see on tõenäoliselt minu arvates nagu väga hea näide sellest, et milline see kogu maailmareaktsioon sellele on, mis ikkagi Egiptuses toimub, sellepärast et et kui seal olukord kipub kontrolli alt väljuma, siis, siis nad tagajärjed võivad olla üsnagi ootamatu. Noh, siin on räägitud isegi isegi nafta hinna märkimisväärsest tõusust ja nii edasi, nii et need, need stsenaariumid kõiguvad loomulikult sellisest helgest stsenaariumist, kus demokraatlikel valimistel pääsevad demokraatlikud liidrid etteotsa, kuni selleni, et võetakse lihtsalt võim üsna robustselt ja üsna ekstremistlikke liikumiste poolt kuni selleni välja. Aga väga tahaks loota, et see, see, mis Egiptuses toimub, ei lõpe sellise Iraani stsenaariumiga. Et siin on küll ka räägitud pisut sellest, et see olukord on see puhul juba teine sõltuvus Venemaailmast on teine. Seal on, seal on valdavalt elanikkond ikkagi vähema radikaalses usulahku kuuluv enamus on ikkagi sunniidid ja nii edasi, nii et, et see peaks olema küll küll pisut pisut lubavam kui Iraani puhul. 78.-st 80. aastani väldanud rahutuste puhul Jah, ja ta tegelikult rääkisid siin nafta hinnast, et tal on selle kaudu täitsa otsene mõju eestlasele. Nafta hind võib tõesti tõusta, sellepärast et Egiptus küll ei ole mingi väga suur naftatarbija ega ei ole ka naftatootja aga Suessi kanali kaudu liigub märkimisväärne hulk naftat. Ja siis on seal ka selline päris suure läbilaskevõimega naftatoru. Et tankerid sõidavad Punase mere äärde laadi otsa, siis maha selle kütusetoru pidi viiakse ta Vahemerre. Ta läheb järgmise tankerite peale. Et Egiptusele on siis transiitkaubandusest peaaegu sama oluline roll, näiteks nagu Taani väinadel mille kaudu käib siis kogu see Venemaalt Läänemere kaudu minev. Ja samas kui need on siin majanduslikud põhjused, siis meie me peaksime siiski austama nii-öelda Egiptuse rahva tahet või et, et see, mis seal toimus, võiks öelda, on ju selline üsna metsikud vormi, demokraatia väljendus või rahva tahte väljendus ja, ja, ja ülejäänud maailma asi on ainult seda, seda sellega nõustuda, et kuigi see võib kalliks minna ja juba on Egiptusele endale väga kalliks läinud, siis, siis ometigi on see on see ainult samm olulisel teel edasi. Aga küsimus on ikkagi selles, et ühel hetkel see eufooria vaibub ja, ja noh, kõik ühel hetkel saavad aru, et nüüd on siis Mubarak läinud ja ja tuleks midagi muud tegema hakata ja, ja vot see hetk saab olema üks selline üsna üsna karm tõehetk tõenäoliselt kogu Egiptuse rahvale. Nojah, et seal on ju küsimus selles, et kes asemele tuleb, nagu te olete juba korduvalt tähelepanu juhtinud, et, et et selleks see seal ei ole ju valmis korralikke parteisid. Parteisid, mille vahel valida, et võtkem siit seda võid, võtkem teist, korraldage valimiskampaania, paneme programmid välja vaid, nagu siin Eestis toimub, et lapsetoetus maksab nii palju või see toetus teist palju, et see ikkagi toimub praegu ju väga-väga ekstreemsetes tingimustes valikute tegemine. Seal on veel ka selline efekt mida me oleme näinud, et las sul on võimalus laieneda, järgs järgmisesse naaberriiki. Et noh, mis juhtus Tuneesias. Nüüd juhtus Egiptuses, Jordaanias, et see võib kogu maailmas sellist stabiilsust kõigutada. No tõenäoliselt tunnetavad seda, mis Egiptuses toimub oma rahakotil, need eestlased, kes, kes on plaaninud soojale maale puhkama minna ja on eelistanud Egiptust, et nüüd nad peavad eelistama kahjuks oluliselt kallimaid sihtkohti, et see on selline, selline väike, kuid üsna üsna vähe tähtsusetu nüanss kogu selle kogu selle loo puhul, mis tegelikult Egiptust puudutab, sellepärast et noh, loomulikult egiptuse sissetulekutest suur osa tuleb turismist ja, ja see on äärmiselt oluline ja kui nüüd turistide vood sinna samuti lõpevad nende rahutustega seoses, siis see pingestab sealset olukorda veelgi, sellepärast et inimesed näevad, et seda loodetud paranemist ei tule kusagilt ja ja kui ma siin Ühest lehest lugesin, et et Eestis treeniv Egiptuse kettaheitja oma Relka saali arutles selle üle, tuleks lihtsalt nüüd Egiptuse rahvalt varastatud raha pankadest kätte saada, inimestele laiali jagata ja jagada ja siis küll see jõukus ka tuleb siis, siis noh, see on küll selline ilus ilus lootus ja, ja võib-olla võib-olla see raha isegi kusagil on, aga selle kättesaamine on tõenäoliselt üsna üsna lootusetu, nii et kindlasti. Me jälgime ka edaspidi huviga, mis Egiptuses toimub ja, ja see, mis seal eile juhtus, et 30 aastat võimul olnud diktaator lahkus. See tundub, et on alles pikkade-pikkade protsesside algus, aga tuleks koduste teemade juurde. Et kui nüüd selle nädala uudiseid hinnata, siis enim kõneainet kodumaal on sellel nädalal tekitanud rahandusministeeriumi arvamust tutused. Rahandusministeerium lõi siis valimiste eelselt kokku erakondade valimislubadused ja, ja see on juba päris palju paksu verd tekitanud ja peaasjalikult on hakatud arutlema ka selle üle, et kuivõrd suur on olnud see poliitiline koefitsient Nendes rahandusministeeriumi arvutustes. Põhjus on ikkagi selles, et rahandusministeeriumit juhib Reformierakonda kuuluv Jürgen Ligi. Aga teised erakonnad ei ole rahul selle arvutusega ja leiavad, et et Reformierakonna ministrile alluv ministeerium on arvud nähtuste puhul sageli Reformierakonna puhul jätnud arvesse võtmata paljud lubadused, teiste puhul jälle jälle võib-olla nende lubadused mingi koefitsiendiga korrutanud. Minu meelest on see üldjoontes hea, et selline arvutus on tehtud, et palju need valimislubadused maksavad ja inimesed, kes tahavad valimistel teha nii-öelda tõenduspõhiseid, otsuseid või otsuseid mis, mis itki Moody numbritega tõestatud siis selline seal see on väga hea, et selline arvutus on tehtud, see, mis on sellesse kogu selles protsessis nagu kaheldava väärtusega, on see, et seda tõepoolest on teinud, sellise arvutus on teinud rahandusministeeriumis siiski on nagu sa ise ka tähelepanu juhtisid poliitilise erakonna poolt juhitav. Et minu meelest oleks pidanud sellise sellise samasuguse initsiatiivi võtma enda peale näiteks praksis või mõni teine sõltumatu uurimisinstituut. Teistpidi jällegi see ei ole esimene kord, kas sellist hinnangut rahandusministeerium annab ka eelmiste valimiste ajal, märtsis 2007 andis rahandusministeerium välja sellise samasuguse paberi need teistpidi noh, tol ajal ei olnud nii suurt kisa sellest. Lihtsalt see aeg, millal ta raha oli, rohkem rahale kindlasti rohkem. Iseenesest on ka ajakirjanikud korduvalt sarnaseid arvutusi teinud, et mida ühe või teise erakonna programm maksab. Seda küll, aga hetkel on need ametnikud, kes kes on praegu arvutusi teinud, minu meelest siiski tunduvalt parema kvalifikatsiooniga kui ajakirjanikud. Nemad teevad neid arvutusi päevast päeva ja nad teavad, mida nad teevad. Et sa mõtled, et nagu, et kuna neil on hea kvalifikatsioon, siis on tore, et nad selliseid arvutusi tegid. Minu meelest küll, jah, rahval on ikka õigus teada, et mis need lubadused maksma lähevad. Ja millegipärast. Ma arvan, et sellest tuleks ikkagi tunduvalt suurem kisa, kui nüüd. Selguks, et kellelgi ametnikul on öeldud, et sa pead selle ase selle asja koha pealt silma kinni pigistama või vähenda seda või suurenda toda Kulvakse. Sellest oleks tunduvalt suurem jama. Mina arvan, et see asi on tehtud küll. Suhteliselt. Aga kui sa niimoodi väidad, et siis sellisel juhul kui, kui see on sõltumatult tehtud, siis, siis miks ei tehtud sellega piisavalt tööd, et see tekitab tegelikult küsimusi, et kui sinna, kui siin on välja toodud see, et rahvaliidu lubadused maksavad kõige vähem ja kui hakata siis rahandusministeeriumi ametnikelt küsima, vist oli asekantsler sik, see, kes uudis plussis, eile ütles, et et aga rahvaliidu puhul me ei saanud neid kõiki sisendeid kätte, me ei saanud seda programmi kätte või et meil ei olnud nagu piisavat alust nende arvutuste tegemiseks ja sellepärast see eelarverida sai ka nii väike, siis siis see jutt ka nagu ei päde, sest rahvaliidu programm on väljas ja ja on juba pikalt väljas olnud, et sellisel juhul ma ei tea, millest on see tingitud, aga, aga täiesti teadlikult on on välja andnud antud ebatäielik paber kajastada kajastada suuremate erakondade valimislubadusi, et see on tegelikult küsimuse, siis võib nii öelda teoretiseerida, et miks rahvaliidu puhul ei ei viitsitudki neid numbreid korralikult kokku lüüa. Ajakirjandusele anti paber siis miks ei hakatud neid rahvaliidu numbreid korralikult kokku lööma, nüüd ma saan aru küll. Rahandusministeerium on lubanud ka rahvaliidu ka seoses arvutused teha, aga miks siis kohe alguses neid ei tehtud, et see on tegelikult küsimus, et noh, siin võib arutleda selle üle, et kas, kas rahvaliidu puhul rahandusministeerium on, on lähtunud väga selgelt väga selgelt ühes ühest kindlast kindlasti selliseid üldiselt levinud üldiselt levinud arvamusest, et kui nad suure tõenäosusega nagunii riigikogusse ei pääse, siis ei pea nende valimislubadusi kokku lööma. Kusjuures on ka teised erakonnad nurisenud selle üle, et nende kõik nende programmide kõiki asjaolusid ei ole arvesse võetud ja ma tahaksin nendega selles mõttes nõustuda, et, et iseenesest üsna tuntud uurimismeetod on vestlus või intervjuu tegemine ehk siis kui on kõhklusi, siis on noh, ajakirjanikul vähemalt küll on suhteliselt loogiline ja ka teaduslikus uurimises, et siis pöörduda allika poole, küsida üle, et mida siin on sellega mõeldud, et see kindlasti arvustatud arvutuste tegemisel on oldud head spetsialistid, antud juhul aga, aga see põhi, mille, millelt neid on tehtud, et mul on kahju, et sellest, sellest on nii palju vaidlusi. Säilinud, aga nii palju kui mina saan aru, et reformierakonnalt ongi küsitud, et kuna rahandusministeeriumi ametnikud ja minister töötavad ühes asutuses küsinud, siis on lihtne küsida, kas helistada läbi sisetelefoni või käia, ma ei mäleta, mis oli kaheksas või 10. korrus, kus minister töötab, aga käia korrusel ära ja küsida, et kuidas selle lubadusega ikkagi on, aga, aga teistega oleks pidanud ikkagi vaeva nägema ja täpsustama nende lubaduste sisu, sest vastasel juhul tõepoolest see, see asi on natukene selles mõttes kahtlane, et, et, et teiste puhul võetakse justkui õhust, mida see lubadus tähendab, aga Reformierakonna puhul teatakse raudkindlalt, et see lubadus tähendab seda. Aga samas ma ikkagi toetaksin Sulevi arvamust, et, et iseenesest on hea, et selline selline arvutus on tehtud, et valijatel on olemas materjal, millele tugineda ja mida võrrelda, et see, et seesama, see materjal ei ole ka ju täiesti utoopiline ega, ega nüüd noh, täiesti selline kosmosesse kuuluv ulmekirjandus No leheküljel kolm on siin ka ilusasti öeldud, et ei ei olegi arvestanud kõiki lubadusi, ei ole kõik kogu infot kätte saanud, selles mõttes ka koostööd tunnistada, et see ei ole täiesti täielik. Aga mis mind paneb hämmastama, noh et mõned need kulud on ikka jaburalt suured, näiteks kodanikupalk. No siin rääkisime Egiptuse rahva raha, mis on ära peidetud kuhugi Saksa pankades tuua, siin roheliste idee on, et rahval viksi iga iga kuu lihtsalt raha jagada. See on selline lennukilt rahakülvamise idee. Noh, see on üks müstilisemaid lubadusi minu meelest ka ja see peaks tegema kõiki valijaid väga ettevaatlikuks, et selline lausraha jagamine, mis riigi kohustusi kosmiliselt kasvatab, et sellise sellistesse selliste asjadega peaks väga-väga ettevaatlik olema. Kui kodanikupalgast rääkida, mis, kuidas te olete üldse aru saanud, et mis selle asja point on, et noh, et ühelt poolt ma saan aru küll, et roheliste erakonnal ja, ja vabad meestel on hääli vaja, aga mis see point on, mis, mida see, mida see endast kujutab? See on see on siis igale kodanikule ette nähtud igakuine toetussumma mis. Kämmast lihtsalt riigikogu liikmele loomulikult jah. Makstakse kõikidele kodanikele 80 eurot kuus. Et lihtsalt on nagu tänu selle eest, et sa oled Eesti kodanik. Põhimõtteliselt võib seda vaadata ka siis nagu kampaaniad. Tule eesti kodanikuks, saad raha iga kuu kätte. Mulle meenub, et ega maailmas väga palju selliseid riik ei ole, kus selline tasu on kehtestatud, erandiks vist on. Ja siis ta on üks Eesti või vabandust, maailma üks väiksemaid riike Nauru, kus fosforiidi kaevandamisega kaevandamisega tulemusena tekkis riigil palju raha ja siis pikka aega jagati seda lihtsalt inimestele tasuta laiali. Ja Nauru kodanikud ei pidanudki tööl käima, et neile maksti lihtsalt selle loodusressursi kasutamise pealt mingit tasu. Mis seal auru saatesõna, et praegu on see saar lihtsalt üles kaevatud ja viimased majandusuudised rääkisid, et nad hea meelega oleksid Guantanamos toodavaid vangi või, või mingeid muid vange sinna, et mida seal selle kaevandusega ikka peale hakata, las nad siis need terroristid istuvad seal. Lihtsalt ühel hetkel sai otse nende ressurss nii palju siis kodanikupalgast, aga aga, aga kui veel muuseas hinnata, et siin nii-öelda kogu seda kogu seda temaatikat ja seda, et mida siis on ikkagi sellesse tabelisse sisse kirjutatud ja mida mitte. Et siis näiteks Reformierakonna puhul, kui me vaatame Reformierakonna programmi, siis Reformierakond lubab stabiilset pensionitõusu, noh, pensionitõus, stabiilne pensionitõus selles tabelis mitte kellegi puhul ei kajastu, küll aga sotsiaalmaksule lae kehtestamine kajastub selles selles tabelis. Aga kui me nüüd hakkame vaatama, et see kassa, millest makstakse pensioniteks raha ja, ja kuhu makstakse sotsiaalmaksu, see on üks ja kui need kehtestada see lagi, siis küsib, tekib küsimus, et millal kehtestatakse, kas, kas enne seda, kui, kui algab stabiilne pensionitõus või tehakse kõigepealt sotsiaalmaksule lagi ära ja siis oodatakse veel natuke ja siis vaadatakse, et kas tekib vahendeid selle stabiilse pensionitõusu jaoks. Et minu hinnangul ikkagi sellised üsna nagu umbmäärased lubadused ja nende pealt selle konkreetse numbri kokkukirjutamine tekitab küll väga palju küsimusi, millele me ei ole kahjuks vastuseid saanud. Kusjuures huvitav on ju see, et pensionitõusu ühel või teisel moel lubavad mitmed erakonnad, kusjuures samal ajal käib meil ju debatiga, et sellest, mismoodi lääne ühiskonna lääne ühiskond ei ole võimeline seda praeguste pensionisüsteemi finantseerima ja mismoodi on võimalik, et isegi Eesti praegune pensionisüsteem ei pruugi välja kanda nagu tulevikku. Et tundub üsna vastutustundetu olevat mitmete erakondade poolt pensionitõus väga-väga uljalt lubada, sest see on ju lubadus, mis ei piirdu ühe aastaga, vaid mis, mis mis, mis on mis suureneb ja suureneb ja tekitab koormust riigikassale tõusvas joones. Ei, no aga, aga tegelikult ega selline lause stabiilne pensionitõus ei kohusta tegelikult mitte millekski, et et ühel hetkel öeldakse, et noh, vaadake, et ega raha ei ole ja et ega see seetõttu ka seda pensionitõusu ei saa kuidagi stabiilselt üles. Nojah, samas võib võtta ka niimoodi, et see praegune indekseerimise süsteem ju ka garanteerib stabiilse pensionitõusu, et või garanteerib mingisuguse pensioniliikumise, et, et ta ei ole ju päris jäik süsteem, et lõpuks muidugi tõesti võib ka taganeda, taganeda selle posti taha. Aga sellel kirjatükil on veel üks sügavuses suur positiivne mõju minu meelest ta nimelt paneb kõik need või noh, ütleme suure osa siis lubadustest ühte paberisse. Et on selline mõnus koondkokkuvõte Valimislubadustest ja siis on veel ka hinnalipik sinna juurde. Just et sa kasvõi näed nagu suurusjärku, et missuguses umbkaudugi, missuguses suurusjärgust. Me räägime. No kuulge, kui me siin räägime nüüd ühest konkreetsest lubadusest gaasivõrgu riigistamine, see, kui ma ei eksi, on, on vist Reformierakonna lubadus ja, ja kirjutatud taha number 40 miljonit eurot. Samas sulgudes on jutt sellest, et Eesti gaasiarvutused näitavad seitse kuni kaheksa korda suuremat summat seal 240-st miljonist eurost ülespoole. 256 kuni 309. Näed, sul on täpselt numbreid ees, nii et selles numbris on kahjuks küll nüüd väga selgelt mingi vastuolu sees, et kui kui rahandusministeeriumi arvutus näitab, et gaasi põhivõrgu riigile ostmine on Eesti kroonides vaadatuna siis üle üle 600 miljoni krooni ja Eesti gaasiarvutused näitavad siin miljardeid ja miljardeid kroone siis, siis noh, siin on niivõrd selge vastuolu, et, et minu arvates selle koha pealt nagu see, see see, see konkreetne arvutus küll mitte kuidagi ei päde No ei, päde küll, aga seal on ka öeldud, et see on tehtud sellise puuduliku informatsiooni põhjal, et näiteks majandusministeerium on arvestanud neid liine, mis on ainult maakondade vahel, aga Eesti gaas on neid liine, mis lähevad lõpp tarbin välja. Ehk need ongi erineva suurusega asjad ja selles ei ole üldse kokku lepitud, et mida ostma hakatakse, kus ostma hakatakse seal lõpus on väike punkt, veel tänasel päeval ei ole meil Euroopa standard erandina põhjal kohustust. Neid gaasivõrk üldse eraldada. Tegelikult kohustust ei ole, see on üks võimalusi lihtsalt. Noh, ja tõenäoliselt kui üldse me räägime siin võrgu riigistamisest, siis see saab olla ainult ainult koostöös sellega, kui balti riikidesse rajatakse, rajatakse ka veeldatud gaasi terminal ja eile kohtusid siis Eesti, Läti ja Leedu peaministrid ja see teema oli seal samuti jutuks ja noh, veel kord kinnitati soovi, et see veeldatud gaasi terminal tuleks kindlasti rajada ja, ja, ja noh, siin on räägitud sellest, et ta võiks selle rajada justkui nagu Eestisse ja on veel üks teooria üleval, et see veeldatud gaasi terminal võiks hõlmata ka ka Soomet, ehk siis et Eestist läheks ka Soome veel gaasitoru ja, ja seetõttu võiks justkui Eesti puhul kas näiteks Paldiski lugeda selleks kohaks, kuhu võiks selle veeldatud gaasi terminali rajada, aga siin tekib küll nad kohe küsimus, et kuidas Läti ja Leedu sellise plaaniga nõus on ja, ja tundub, et arvestades seniseid kogemusi, mis meil lõunanaabritega on ega, ega sealtpoolt need väga väga sellist kõlavat aplausi just sellisele ideele ei kõla. Aga vaatame, mis seal gaasiturul siis toimub, et. Iseenesest ju gaasitorude eraldamine ei tohiks kuidagi meie energeetilist sõltumatust tõsta, sellepärast et kogu gaasi saame me Lätist seal intsukal, siis ehk Sigulda juures, siis on suured mahlased mahutid, seal hoitakse seda gaasi, mis, mis Eestisse tuleb omakorda Lätti, Läti saab selle. Venemaalt. Venemaalt saab ka suure osa põhimõtteliselt kogu gaasiga Soome. Nii et kui ehitada see toru Eesti ja Soome vahele, siis teoreetiliselt ei tohiks ju sõltumatuks kasvada. Sõltumatust saab kasvada ainult siis, kui tõesti ehitatakse valmis LNG terminal ehk. Hakkab kuskilt mingist teisest allikast Is gaasi juurde tulema. Neid erinevaid projekte nüüd on neli. Siin siin Soome lahest lõuna pool kaks tükki on Eestis ehk üks variant oleks ehitada Muugale, teine variant Paldiskisse, siis on ka lätlastel oma projekt Emery juurde. Suure LNG terminali. Ja loomulikult on ka leedulastel vist vist isegi midagi juba on, et seal on, seal on mingi katsetusjärgus igal juhul asi juba püsti pandud. Teeme teeme ka leedu juurde, aga on selge, et sellise terminali äratasumiseks tuleb vaja teha väga suuri investeeringuid ja sul peab olema ka suur turg. Seda ei tasu teha pisikese Eesti jaoks seda tasa teha ka ainult Eesti ja Läti jaoks. Väga tore oleks, kui saaks sinna juurde ka Leedu ehk kogu balti turu ja mis eriti uhke, kui saaks sinna juurde ka näiteks Soome. Sellepärast ongi tekkinud idee, et ehitame valmis selle niinimetatud pallita Baltic Connector, mis on siis Eesti ja Soome vaheline veealune gaasitoru, et siis juba tekiks meil selline, ütleme, 12 miljoni tarbijaga. Suur turg, siis on asjal jumet. Et kas eestlased, lätlased, leedulased, suudavad seda kuidagi omavahel kokku leppida, et kes saab selle? Tahaks näha, minu meelest väga palju ei ole selliseid edukaid ühisprojekte. Aga me peame vaatama ka, mis pidi meile KC gaas liigub, nimelt gaas tuleb meile, Lätist ja põhjus selles, et Lätis on, siis on, on suured gaasihoidlad looduslikud gaasihoidlad maa alla, kuhu siis pumbatakse ka Eesti jaoks näiteks terve talvevaru ja, ja sealt see eestigaase gaas tuleb ja, ja kui ja kui ta on varem liikunud alati Lätist Eestisse, siis kui nüüd ehitada Eestisse suur veeldatud gaasi terminal ja panna kaasteistpidi käima tekitab see küsimusi, et, et aga kui nüüd tahetakse ikkagi ka Läti poolt Eestisse pumbata, siis kas tuleb ehitada uus trass, mis on tõenäoliselt väga kallis sellisel juhul panna ikkagi kaasteistpidi käima, olenevalt sellest, milline on konkurentsisituatsioon. See võib tekitada ühel hetkel olukorra, kus see Läti suuresti Gazpromile kuuluv gaas laseb samuti hinnad alla ja siis ja siis toimub selline reaalne konkurents, milles võib-olla jälle samas kaotajaks veeldatud gaasi terminal. Ja siis see võib ühel hetkel lihtsalt seista seal üsna õnnetult ja ja tõsihinnad löödud, aga kuna kuna põhivõrgu tariifid on jälle selle selle võrra tõusnud, siis tegelikult tarbija sealt mitte mingisugust võitu ei saa. Aga öelge, mis, mis selle mõte on, kui seal niikuinii ühte või teistpidi voolab Gazpromi gaas, et kust kust või mis variant oleks, tuleks mingit muud muud gaasi sinna. Et on olemas sellised suured LNG tankerid suurte kuplitega tavaliselt, mis sõidavad mööda maailmamerd ringi, et meil võib vabalt seda gaasi tulla näiteks kuskilt Alžeeriast Katarrest, et see on samasugune business nagu nafta, mis liigub üle maailma kogu aeg. Meilt viiakse ju igasugu naftatooteid näiteks Aafrikasse, kuigi Aafrikas on endal naftaleiukohad liiguba Aasiasse, hiljuti sadamad on võimelised selliseid tankerid vastu võtma ja, või siis oleks vaja investeeringud, see ongi LNG terminal, millest me räägime, see ehitataks valmis, siis saaksid need gaasilaevad sinna tulla ja tuua seda teist gaasis oleks alternatiivne variant ja see selle seal tegelikult energeetilise julgeoleku seisukohalt väga oluline. Et näiteks kui esineb variante, venelased keeravad gaasikraani kinni, siis meil oleks siin tagavara olemas, selge. Et selles mõttes muidugi võib juhtuda, et ehitatakse valmis LNG terminal ja teda ei lähe vaja. Aga samas meil on jällegi nagu julgeolekumaksis, et meil on mingi tagavara variant olemas. Muidugi meie õnn on see, et meil on tõesti sellised. Mitte meil vaid Lätis on sellises hiigelsuured mahutid, need, neid ei saagi õieti mahutites nimetatud selline poorne maapind, mille sisse pumbatakse gaasi ja seal saab hoida terve aasta varu. Aga need siin mahutid on vist isegi nii suured, et, et, et on arvutatud välja, et seal võib hoida kogu Euroopa poole aasta varu. Isegi isegi nii suured on need mahutid. Lätis on veel mitmeid kohti ja näiteks selle kuulsa Nord Streami gaasijuhtme puhul lätlased tahtsid ühte aruga endale vedada, et siis ka tekitada veel üks selline suur maa-alune, noh, ütleme hoidla igaks juhuks. Kui midagi juhtub, juhtub gaasitoruga, siis alati oleks oleks võtta. Kui nüüd see gaas on, eks ole, strateegiline varu, mille pärast tasub muretseda ja suuri investeeringuid teha, siis kaltsakas elekter ei ole veel suurem mure. Aga elektri puhul on täpselt samamoodi, meid tahetakse ühendada Euroopa süsteemiga ja meie riigi pikem selline eesmärk on, et me ühend haagiksime võiv ühendaksime ennast lahtiselt Vene süsteemist. Et me läheksime üle ikkagi nagu Põhjamaade süsteemi Kesk-Euroopale või et see on täpselt samasugune asi. Muidugi, millest me ei ole üldse rääkinud, on, on see, et Eesti saaks ju ka ise gaasi toota. Seda on võib-olla ära unustatud, aga viiekümnendatel aastatel sai Leningradi linn praegune Peterburg siis kaasjust Eestist. Et kõigepealt liikus kaastäpselt vastupidi, mitte Venemaalt Eestisse või Eestist Venemaale. Seda gaasi toodeti neil põlevkivist ja alles seejärel ehitati valmis teine gaasijuhe, mis tuli sealt Ida-Virumaalt Tallinnasse, siis hakkas Tallinngaasi saama lõbuks muidugi läks see kõik hoopis Gazpromi ja me saame gaasi praegu Venemaalt. Meil on olemas ka selline variant ja see, miks LNG praegu üldse nagu kõne alla on tulnud seostub ka sellise kildagaasiga või põlevkivigaasiga. Mid. Vaadake, varem ostsid ameeriklased väga palju gaasi, ütleme naftarikastest maadest hakkasid ise seda tootma kildagaasi ja need LNG tehase ideid lihtsalt üle ja nad otsivad endale uusi turge ja see on ka põhjus, miks me saame arvestada nüüd, et noh, et see LNG on läinud odavamaks ja teda maailmaturul saada lihtsalt. On tekkinud täiesti uus turusituatsioon, varem seda ei olnud. Aga kui nad me veel räägime sellest ühisest koostööst, lätlased, leedulased, eestlased, võib-olla ka soomlased, et siis siis tõenäoliselt soomlastega on, on see koostöö veel mõeldav, sest sest meil on siin mitmeid projekte, kasvõi kasvõi seesama elektrijuhe, mis mis tõenäoliselt peagi saab, saab täiendust ja nii edasi, et need on nagu toiminud. Aga kui me nüüd vaatame ikkagi, et kui hästi meil on sujunud koostöö lätlaste ja leedulastega, siis siis Leeduga peame ütlema, et Ignalina tee puhul me ei saa ikkagi suurtest edusammudest rääkida. Kuigi nüüd eile peaministrid jälle kinnitasid oma head soovi, et oleks ikkagi projektiga tõsiselt edasi minna. Teiselt poolt meenutame, mis juhtus Eesti energiaga, siis kui taheti poolt Läti või vabandust, Leedu energia põhivõrgust erastada, siis lihtsalt ühel hetkel leiti, et ei, et eestlastele küll seda ei saa müüa, siis pandi see pandise kogu kogu erastamine selliselt küll kalevi alla. Samas lätlaste puhul Rail Baltica projekti hüppamine on, on täiesti ilmne ja, ja me ei teagi, kuidas see projekt edasi läheb. Sellepärast et kui, kui Lätis ikkagi poliitilisi otsuseid ei langetata, siis me võime siin ükskõik mida rail Balticast rääkida, aga see projekt lihtsalt ei edene, nii et et Baltikumis seda koostöövaimu kipub küll selgelt nappima. No tuletame meelde, et Gunnar Oki ajal oli ka kõne all Latvenergo ja Eesti Energia liitumine. See jäi ära lätlaste lätlaste tõttu, samas minu meelest on ka selliseid positiivseid siiski tõsi küll, need on nagu rohkem eraalgatuslikud tegevused olnud, et Eesti ettevõtted ju laienesid üheksakümnendatel nii-öelda lõunaosariikidesse päris aktiivselt, ma mõtlen, mida Hansapank tegi, ehitas valmis oma struktuuride Lätis, Leedus, makralink oli selline väga-väga edukas ettevõte üle Baltika me selliseid asju on ikkagi esinenud. Aga tulevik, see on pigem selline manit hoogsad tera ettevõted lihtsalt laienevad ja neil ongi soov, soov uusi turge hõlmata, see see oli, see on nende igapäevane loogiline tegevus, aga see ei ole selline suur ja, ja mahukaid infrastruktuuri investeeringuid nõudev tegevus. Poliitiliste otsast nõudev tegevus. Noh, ma just tahtsin sinna jõuda, et sa enne mainisid siin seda elektrikaablit, millest üks on valmis ja teine on prakteerimis staadiumise, küllap ta ka valmis ehitatakse, siis selle esimese puhul oli tehtud üks stiil. Et selle ostavad kohalikud elektriettevõtted välja, siis see oleks nagu seal oleks neli omanikkonnal Soome, Eesti, Läti ja Leedu hirmad. Nüüd lätlased ja leedulased ütlesid sellest ostutehingust ära. Aga lihtsalt teatasid meie võimud ei luba selle kaabliostuhinda elektritariifi sisse panna ja tagajärg on see väljapäevad selle ostma eestlased ja soomlased kahe peale. Et järjekordne tore näide meie kokkulepitud asjadest, kuidas need töötavad. Aga ma ütlesingi, et soomlastega toimib. Soomlastega koostöö toimib ja siin enne saadet viskasime nalja, et nad põhimõtteliselt võib-olla kunagi võiks ju Eestist ja Soomest saada isegi, isegi ühine riik siis sõlmküsimused, need, mis lipu all see riik toimima hakkab, mina ikka mõtlen, et kui me saame viie rikkama riigi sekka, küll me siis selle Soome lõpuks ka üle võtame. Aga see nali? Aga ma pakun, et hüpoteetiliselt ka Läti ja Soome vaheline koostöö toimiks, et pigem on see küsimus nagu liiga lähedastest naabritest keel on veel liiga sarnane, ühine minevik, kes ei, kes ei tahaks nagu näha ühte ühte vendadest või õdedest. Liiga nagu esile tõusmas. Ehk siis Eestit mitte mitte väga nagu ennast upitamas näha. Nii aga, aga, aga veel valimislubadustest ja nende hinnast rääkides siis sest tegelikult oleks ju päris põnev lugeda ka üksikkandidaatide ja väikeparteide valimislubadusi, aga, aga kahjuks kahjuks on, on valdav osa nendest kirjutanud kogu veel sellise programmi, mille põhjal mingeid lubadusi arvutada on üsna keeruline. Kuigi ma pean ütlema, et et kuna ma siin vikerraadios kuulame ka üksikkandidaatide valimisprogrammide kohta igal päeval uudis pluss siis lõiku, siis siis on neist väga paljud ette valmistanud põhjaliku programmi ja, ja on on tõepoolest ennast hästi asjadega kurssi viinud, mõned on loomulikult ka ka juba teada-tuntud tegijad, aga aga sellel nädalal. Mul on millegipärast väga vaikseks jäänud see nende hääl, kes ütlevad, et üksikkandidaatidel on tõsiseltvõetav võimalus parlamenti sisse saada, et mis teie hinnangul võiks. Just enne uudiseid oli siin just just enne meie saadet oli uudistes märge, et kaheksa protsenti elanikkonnast toetab üksikkant kandidaat või plaanivad neile hääled anda, kusjuures kaheksa protsenti pole üldsegi mitte nii vähe, kui kui, kui ma oleks kartnud loodanud. Jah, aga kas neist keegi saab ka piisavalt aru, et lõpuks Riigikokku sisse pääseda? Siin küsimus on võib-olla nendes nii-öelda vabameestes, kes seal roheliste seas on, et mina näiteks ei saa aru, kes selle roheliste programmi on kokku kirjutanud, et kui palju seal on. Maakonna, on aga seisukoht ja kui palju seal on siis vabameeste seisukohti, kas nad kõik peavad seda ka järgima, ma ei saa sellest üldse aru ja minu jaoks. Ma ei olnud seda vägagi uurinud, mõni seisukoht ikka. Täiesti hämmastav, näiteks näiteks tahavad kehtestada maksu finantstehingutele, ehk ehk kui me, eestlased nurisenud viimasel ajal näed, pangad teenivad meeletult kasumit, et kõikvõimalikelt liigutustelt ülekande tasud on meil liialt suured ja nii edasi, siis rohelised rõõmsalt keeraksid sinna veel ka maksuotsa. Sellist asja ma pole märganud, et meil oleks diskussiooni tekitanud. Nojah, kusjuures tegelikult on ju ka arusaamatu see, et kas need roheliste vabamehi peaks võtma, peaks võtma üksikkandidaatidena või siis või siis ikkagi parteihäältena, et, et minu jaoks on ka see väga Puder, aga kuidas me saame neid üksikkandidaatidele ja kui me vaatame, et kelle siis rohelised on käinud välja oma peaministrikandidaadina ehk sellise käilakujuna või kõneisikuna, et siis on ju välja käidud vaba mees või vabatmees, kuidas, kuidas õigesti kõlab. Kaarel Tarand. No just, aga tema, tema jutt jälle on nii-öelda oma jutus, ta esindab ainult iseennast et positsioonis ehk siis tulevase peaministrikandidaadil esindajat esindajaks, ta just nagu rahvaliitu, aga tema vabandust, rohelisi ja aga tema, tema jutt on siiski just nimelt kus ta nii-öelda vastutab ainult iseenda sõnade eest. See ongi suhteliselt absurdne olukord. Ta ei ole ka ju number üks figuur selles nimekirjas. Angela. Mina siiski leian, et nende mittenimekirja esinumbritest peaministrikandidaatide väljakäimine, et, et see on selline, see on selline viis tähelepanu saada ühele isikule, kellele on vaja midagi kompenseerida või kellega püütakse midagi. Aga, aga kui see on juba selliselt välja käidud, siis siis see võimalus midagi võita sellisel kujul on küll üsna tagasihoidlik, sellepärast et et kui see nimekiri või see erakond ei ole ise seda, seda isikut väärtustanud erakonna esinumbri positsiooniga, siis juba see, see, nende endi suhtumine näitab, et, et midagi on siin nagu korrast ära. Et me võime siin rääkida küll peaministrikandidaadist, aga kui peaministrikandidaat ei ole number üks, siis paratamatult sellel on selline väike märki juures ja vaatame ka debattidel osalemist siis siis rahvusringhäälingu debatiga, selles osalevad ikkagi nimekirjade esinumbrid. Nii kui on esinumbrite debati, mitte peaministrikandidaadid, et, et ka siin on nagu selline väga selge, väga selge ringhäälingu nõukogu poolt juba juba siin mõned mõned kuud tagasi tehtud otsus, otsus olemas, et mulje jääb küll pisut arusaamatuks, et miks mängitakse seda mängu nimekirja esinumber ei ole peaministrikandidaat ja seda enam, et kui me vaatame poliitikas, et mis ikkagi Eestis onni kõige olulisem positsioon kõige vastutusrikkam positsioon, siis midagi ei ole teha, poliitikas on kahjuks Eesti riigis kõige vastutusrikkam positsioon või õnneks me ei tea, seda. On peaministril. Sellepärast et peaminister peaministril on, on oluliste otsuste tegemisel ikkagi oluliselt rohkem võimu, kui on seda presidendil või riigikogu esimehel või ükskõik millisel teisel teisel ministril võidame. Ja kuigi formaalselt ei ole ka peaministril suurt sõna võimu, sest tema ülesandeks on valitsuse koosolekute juhatamine ja sellised pudi-padi veel. Ja ka sisuliselt me räägime sisuliselt muidugi. Tema, kes kelle sõna maksab? Kuigi iseenesest mulle meeldib see, et erakonnad oma ministrikandidaadid välja käivad ja need välja toovad, et, et see näitab seda, et nende, et selles erakonnas on inimesi, kes, kes plaanivad vastutuse võtta et mõnikord on pärast mõningaid valimisi on jäänud mulje, et, et ministrikohti on nagu või ministreid on oma kohtadele päris keeruline leida, et neid inimesi, kes julgeksid minna nii-öelda tanki ja hakata mingisugust asja ajama, neid on ikkagi päris vähe. Et, et mulle meeldib see jah, et kui erakonnad on rakendudes, on inimesi, nii, et nad on leidnud need inimesed, kes võiksid mingisuguseid positsioone kanda. Aga mis selle valimise asja mõte on, sa tahadki olla ju tegelane, kes valitseb? Et mul on jäänud mulje, et ikka üsna sageli tahetakse saada tubasele tööle. Noh, ja kindlasti on ka neid, kes tubasele teele tahavad ja muuseas on ka neid tõenäoliselt tubasele tõele saavad, aga, aga ma siiski usun, et on ka neid, kes, kes tõepoolest tões ja vaimus tahavad midagi ära teha, et selles mõttes absoluutselt kindlasti on. Selles mõttes tuleb valida ise südamega ja tuleb valida inimest, keda keda usaldad ja kellest sa tead, et ta teeb ka midagi ära. Just kusjuures minu meelest on ka see asi, mida üksikkandidaadid võiksid mõelda on see, et mitte nagu teha väga täiuslik, kui programmi, kus või nagu panustada sellesse, et oleksite täiuslik programm, kus on tähelepanu pööratud kõikidele ühiskonnaelu aspektidele vaid võid tõestada ennast kui nagu ühe ühe ala inimest või ühe teema inimeste, et mul on see asja ajada ja seda ma kavatsen ajada ja seda ma tunnen ja oskan, et siin on Leo Kunnas on hea hea näide, et ma, mina saan aru, mida ta kavatseb sinna ajama minna, don seda selgelt välja öelnud ja see on nagu mõistetav. Teiste puhul on see, et nad püüavad olla kõiges kõiges kõike osata või et rääkida kõigest kõige kõigest kaasa ja ma ei usu, et see on vajalik ja ma ei usu ka seda, et nad Jaa, aga Kunnasega seoses ma küll sinuga ei nõustu selles mõttes, et millega Kunnas Kunnas välja läheb, et ühelt poolt Arusaadav jah, et ta räägib siin nii-öelda kaitseväekorraldusest ja, ja põhiseadusest ja sellest, millised on siin kaitseväe ja presidendi ja võib-olla kaitseministri suhted ja nii edasi, et, et aga, aga mis inimestele korda läheb, kui palju see, kui palju see inimesi mõjutab, et ühelt poolt ma saan aru, et Kunnas on, kuna seal on mure ja ta tegeleb selle murega, väga tõsi, aga, aga, aga kui palju tava tavainimest mõjutab, see on see küsimus. Ma olen selles mõttes nõus, et tõepoolest palju see tavainimest mõjutab ja tegelikult on üsna sarnasel seisukohal ju ka IRL, et kui, kui inimene, kes, kes sellel teemal südant murets või kelle süda sellisel teemal muretseb, nagu see kaitsepoliitika on ja kes, kelle mõte kaldub Kunnase poole, siis tal tegelikult on täpselt sama mõttekas valida IRL parema paketi, et ta saab, ta saab mitmekülgsema, mitmekülgsema poliitikapaketti. Võtame teoreetilise olukorraga, kus meil on, ütleme, 10 üksikkandidaati ja me teame, et üks on äärmiselt kõva spets põllumajanduse alal, teine on kaitsealal, kolmas on seal teedi liikluses ja nii edasi, nii edasi. Me teame, et nad on oma ala spetsid, aga me tegelikult ei tea, missugused nende vaated ülejäänud elualadel. Ja siis, kui tekivad hääletamised, siis ei oska ju mitte keegi prognoosida, kuidas kuidas nad hääletamise lõppedes, mida nad, kuidas nemad hääletavad, et kümmekond nad on täiesti äraarvamatud. Sellepärast et võib-olla neil ei olegi mingit arvamust selliste asjade kohta ja siis seal neid mõjutada suhteliselt kerge parteidega on selles mõttes asi parem põhjalik programm. Aga kui sa tead, et tegemist on ühe valdkonna spetsiga, siis, siis on see puudulik. Just ma olen sinuga selles mõttes nõus, et, et, et, et minu üleskutse ei ole seda, et valida, valida üksikkandidaate, vaid ma pigem mõtlen seda, et üksikkandidaatide oma programmis võiks pigem keskenduda ühele teemale. Aga ma olen sinuga selles mõttes nõus, et igal juhul on mõttekam valida, valida erakonda. Aga Heilita, kui sa siin eelnevalt rääkisid sellest, et et et on tähtis, et, et üksikkandidaat, võib-olla ta tal ei peagi olema kõikehõlmavat programmi, aga saab olema üks väga selge sõnum Eestis kolmapäevaõhtune ETV debatt näitas sedasama. Ta on enamikul üksikkandidaatidest on üks väga selge, väga selge sõnum, mida nad tahavad välja öelda ja, aga, aga, aga samas tuli välja selle, selle nii-öelda teema nõrkus. Tegelikult kui sa hakkad nii-öelda natukene sealt kõrvalt kalastama vaatama, et mis seal selle programmi kõrval veel on, siis kahjuks seal võib-olla enam seda kompetentsi ei ole, seal, seda teadmist ei ole seal seal võib-olla on juba mingisugune tühimik, mida on, mida on väga keeruline täita. Et kui vaadata ikkagi erakondade puhul seda süstemaatilist tööd ja laia spektrit, siis üksikkandidaatide puhul me seda eeldada ei saa. Ja teine asi on see, et kahjuks ikkagi oli, oli väga suur hulk üksikkandidaate, kelle jutt oli täielik ulme. Mitte midagi teha ei ole, see oli täielik ulme ja, ja kahjuks nüüd, kui me näeme neid koos nagu nende tõsiseltvõetavate üksikkandidaatidega siis ka nende tõsiseltvõetavate üksikkandidaatide noh, ma, ma ütleks, mingisugune mingi usaldus, väärsus sai seetõttu kannatada, et seal seal kõrval olid üksikkandidaadid, kes, kes väljendasid ennast äärmiselt segaselt või ei väljendanud ennast üldse või käisid välja selliseid seisukohti, mis, mis demokraatlikus ühiskonnas või tänases Eestis on, on täiesti sobimatu. Kas seal ei olnud mitte üks mees, kes oli kohe oli juba pankrotis või pankrotti minemas füüsilise isiku? Ta oli juba pankrotis, et küsiti tagasi muuseas kautsjoniks makstud raha. Et see tekitab minu meelest nagu väga-väga pessimistliku tunded, kui me räägime siin mingit mõjuagentidest, näete, Savisaar küsis Venemaalt raha. Noh, siis see on ainult küsis, aga sellel mehel on konkreetsed võlausaldajad taga kellest ta peaks sõltuma, et nad, kui see mees sataks Riigikokku, siis ta oleks sõna otseses mõttes päitsed peas, oleks võlausaldajad, kamandavad teda. Kusjuures noh, minu meelest üksikkandidaatide puhul tuleks seada esimeseks küsimuseks, et miks, miks neil on vaja, miks see inimene kandideerib sinna riigikogusse just nimelt üksikkandidaadina ja ma ei saanud kas sellest samast Eesti televisiooni debatist nagu selget vastust sellele, sest et mulle jäi mulje, et enamik neist kandideerib sinna sellepärast, et, et nad loodavad, et nad saavad tänu varasemale kogemusele Indrek Tarandi läbi siis et, et on olemas positiivne kogemus, kus üks üksikkandidaat tegi head hääled, et nad saavad järsku järsku siis tänu sellele riigikokku nende ja minu küsimus on see, et, et missugune on nende võimekust teha koostööd ühes erakonnas. Võimalik, et seda ei olegi võimalik, et nad on konfliktne konflikt, võimalik, et neil pole üldse mingisuguseid arvestatavaid vaateid, mis neid erakonnas liigutakse. Suur osa nendest ongi konfliktseid, sellepärast et väga suur osa on ju varem ka nendest erakonda kuulunud või kuuluvad sinna, on ta edasi, aga, aga mingisuguse konflikti tõttu on nad sunnitud sealt lahkuma või üksikkandidaadina kandideerima. Just nimelt ja see näitab ju seda, et nad ei ole tegelikult sobilikud tööks poliitikas. Ja aga me ei tea seda, võib-olla neil on põhimõtted, neil on sellised põhimõtted, mis ei luba neil seda koostööd teha ja võib-olla võib-olla nii-öelda see kriitika on õigustatud, et ka see võimalus on täiesti olemas. Et ainult nojah, kusjuures samas on see noh, ütleme ausalt, uskumatu ambitsioonikus, et minul üksi on vot sellised ideed, mis ei sobi mitte ühegi erakonnaga, et nad on lihtsalt kõige paremad, et valige mind, on ju, et see, see tundub väga, väga, See on ju, aga mina tahan ikkagi üksikkandidaatidele jõudu soovida ja, ja kuues märts ei ole kaugel, siis oleme juba oluliselt targemad. Aga, aga saate lõpus tahaks rääkida küll ühel väga tõsisel teemal ja Sulev on siin endale pannud juba mitmed graafikud ette ja ja põhjus on, põhjus on selles, et inflatsioonitont on meid jälle kummitama hakanud. See on jällegi niivõrd-kuivõrd, et tegelikult tuli sellel nädalal väga uudis välja, see võib-olla oligi selle nädala kõige põhilisem uudised võrreldes detsembriga autosid, meil tarbijahinnad ainult null protsenti, kõik jäi samaks ehk kardetud euro mõju? Noh, seda ei esinenud see selles mõttes. Me mõtleme laias laastus muidugi mõned hinnad muutusid, tõusid, mõned langesid, me kõik oleme käinud ringi kauplustes, käinud teenindusasutustes, näinud, et paljud pakad on paar-kolm protsenti hinnale lisanud. Samal ajal on meil näiteks kaasseesama gaas, millest me rääkisime M8 protsenti odavamaks. Meil elekter odavnenud paar protsenti ja neid on muuseas väga suured kuulutused, aga neid ei pane tähele. Teatest hindade alanemisega on väga-väga kerge ära harjuda. Aga on ka mõned Samas me võime kohe öelda, et need on ajutise iseloomuga langused, sellepärast et kui me vaatame, mida teeb nafta hind maailmaturul, siis gaasi hind tuleb väikese viivisega järele, nüüd on seda perioodi vist üheksalt kuult kuuele lühendatud, nii et tõenäoliselt mingisuguse viivisega hakkab ka gaasi hind uuesti tõusma. Kui me vaatame seda, mis toimub elektrihinnaga, siis on üsna tõenäoline, et elektri hind enam odavamaks ei muutu, juhul kui muidugi taastuvenergia tasu ei vähendata, aga aga me kahjuks ei ole näinud piisavat initsiatiivi Riigikogus, kus esindatud erakondade poolt võib-olla mõned välja arvata, kes, kes seda taastuvenergia tasu tahaksid vähendada, nii et eks ka seda taastuvenergia tasu ei vähendata. Ja kui me räägime siin eelseisvast turu avanemisest, siis elektri hind hakkab tõenäoliselt ka kallinema, nii et me võime ikkagi rääkida sellest, et ühel hetkel see inflatsiooniline surve tuleb ka nende püsihindade poolt ja mida me näeme gaasi või, või elektri puhul. Jah, siin lühiajalises liialiselt vaadates, mis jaanuaris toimus, oli rohkelt soodusmüük. Meil olid äärmiselt odavad kurgid, tomatid, näiteks köögivili, odavnes 10 protsenti. Aga kui me vaatame näiteks, mis juhtus natukene pikemas perspektiivis, et ehk sellega, mis oli aasta tagasi, siis me näeme, et just väga-väga kõvasti ehk üle 30 protsendi tõusnud värske köögivili, piim, kartul ja need on ained, toiduained, mida tegelikult saab toota, toode tehakse siinsamas kodus Eestis kõige enam muuseas kallinenud õunad 47 protsenti. Ja ja see on mõtlemapanev asi sellepärast, et õunu kasvatada Eestis. Ehk ajada nüüd kõik nagu maailmaturu hinnatõusude süüks. Kui pikas perspektiivis see nüüd vaatasin, mõtlesin aasta. Ja siis ta eelmisel aastal samal ajal Järgmisel aastal samal ajal, sest meil on hästi palju asju kallinenud ja need olid kõige nagu sellised markantsamad. Nad on tõusnud siis kolmandiku võrra rohkem kallinenud. Kuigi noh, mingisugune elupraktika näitab seda, et kartuli- ja õuna hind sõltub väga palju nii-öelda saagist, et on aastaid, kus, kus on parem saak ja siis on ka näiteks kartuli hind aasta läbi odavam ja samamoodi ka õunaga, et kui on hea õuna õunasaak, siis, siis on hind odavam. Jah. Jah, piima puhul 35 protsenti kallinemist muidugi saab öelda, et et see on seotud maailmaturuhinnaga. Samas seda piima toodetakse siin Eestis, eks. Muuseas lugesin just hiljaaegu, et meie hindu tegelikult mõjutas maailmaturg juba siin aastasadu tagasi, et siin ka 300 400 aastat tagasi sigi amsterdami vilja pööras näiteks panipaika hinnad siinsamas Eestimaal. Täpselt samamoodi. Sõltusime ja sõltume üha rohkem ja rohkem globaalsetest hindadest. Sulev, ma saan aru, et see inflatsioon, millest me räägime, et see on ikkagi väga pikaajaline trend, mis meid ees on ootamas on vist ju nii, et, et, et kogu maailmas just on see inflatsioon suureks mure murelapseks. On küll jah, räägitakse sellisest supertsüklist, mis hakkab tekkima ja ja seal on mitmeid põhjuseid. Üks asi on see, et tooraine, hinnad, mitte ainult toiduained ja mitte ainult naftaenergia, vaid ka kõik muud toorained, seal metallid, eks maagid. Need hakkavad kallinema. Asi on selles, et ikkagi maailma majandus kasvab ja seda kasvu veab mitte enam selline lääne majandus, vaid kolmveerand kasus tuleb arenenud nendest arenevatest maadest. Hiina, India, Brasiilia, ka Venemaal ja sealne tööstus. Selline eluviis on selline energia ja toorainemahukas tot läänes, me oleme harjunud ju kõike kokku hoidma, sellepärast et kõik on kallis. Siin käib jutt säästmisest. Nendes riikides tehakse asju tunduvalt robustsemalt, seal kulubki energiat ja toore tunduvalt rohkem. Ja seal on pöörased laienenud hiina ikkagi. Ehitab uusi teid, uusi rauk, teid, tehaseid, hiinlased muutuvad üha jõukamaks, nad tahavad üha rohkem süüa, nad ei sõida enam jalgrattaga, sõidad autodega. Muuseas, hiljaaegu lõppes maailma iga iga-aastane kõige suurem rännak. Kaks miljardit reisi tehakse siis, kui toimub Hiina uusaasta vastuvõtmine. See on kõige suurem rändmaailmas. Inimesed sõidavad koju ja siis tagasi. Et need on sellised põhjused, mis hakkavad inflatsiooni mõjutama. Tõstavad hindasid. Kui me vaatame siin ka Eesti puhul tehtud prognoose, siis järjest rohkem vaatame, et, et käesolevaks aastaks ennustatakse meile juba neljaprotsendilist inflatsiooni ja nüüd, kui ma meenutan, et, et mis veel pool aastat tagasi oli meie 10 käsku, siis räägiti Maastrichti kriteeriumitest ja Maastrichti kriteeriumide puhul see inflatsioonitase peab seal kuskil kolme juures olema, nii et kui me juba juba sellel aastal, millal me euro saime, ületame neid Maastrichti kriteeriume, siis hakkab see tekitama küsimuse. Et kuivõrd jätkusuutlik kogu see Maastrichti kriteeriumide täitmine üleüldse Euroopa liidus on, arvestades ka seda, mida siin Sulev eelpool kirjeldas ja ja noh, samas ma toon lihtsalt ainult ühele kõrval kõrval remargi, et kui me vaatame neid erakondade valimislubadusi ja neid numbreid, mis on kokku löödud ja võtame Maastrichti kriteeriumite järgi ei tohi riigieelarvepuudujääk seda kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis siis ka nende lubaduste põhjal tegelikult ei oleks võimalik enam Maastrichti kriteeriumi enamike erakondade valimislubaduste puhul täita. Nojah, aga kõige kõige tagasihoidlikuma, tagasihoidlikum, ainult selliseid kulutusi lubab Reformierakond, kes tõenäoliselt kui nüüd valitsus need valimised võidab mis tõenäoliselt võidabki. Et selles mõttes ei ole seis sugugi halb. Ja mina näiteks neid Maastrichti kriteeriume pole kunagi päris jätkusuutlik, eks Eesti puhul pidanud, ma arvan, seda on ka paljud teised. Seda küll, aga mäletate, millised 10 käsku olid Maastrichti kriteeriumid siis kui me, kui me eurod pidime saama ja ja, ja kas, kas nüüd valimistega seoses on nendest räägitud enam ei ole. Ei ole jah räägitud, sellepärast et me tahtsime eurod saada, nüüd me oleme seal sees, aga minu meelest ikkagi Reformierakonna rahandusminister räägib kogu aeg, et me peame reegleid täitma ja see on ikkagi selline püha lehm, mida ta püüab järgida. Muidugi asi selles. Me oleme ikkagi väga vaene riik ja meil on kulude struktuur hoopis teistsugune kui teistes riikides. Näiteks kui me võtame Euroopa Liidu, siis sellised arenenud riigid kus on nendes on toidu osakaal perekonna kulutustes väiksem, näiteks kui meil. Et Austria, Iirimaa ja Holland seal kulub 18 protsenti perekuludest toidule. Aga Eestis Slovakkia Maltas kulub 24 protsenti. Ja nüüd, kui vaatame näiteks Indiat, siis seal kulub 57 protsenti pere eelarves toidule. See see näitab seda, et mida vaesem maa, seda rohkem läheb toidule. Kui toiduhinnad kiiresti kallinevad, siis loomulikult inflatsioon tõuseb. Loomulikult see kulude struktuur muutub. Tyson muuseas, tõusnud viimasel ajal toidu osakaal inimeste Tarbimises okei, Sulev, aga mida sa siis välja pakud, et mida, mida inimesed peaks tegema sellisel juhul, kui kui inflatsioonilise surve Eestis ja kogu maailmas väga selgelt kasvab ja raha muutub odavamaks ja inimesed inimesed teavad, et võib-olla võib-olla see 100 eurot, mis mul on täna enam homme see noh, sellist ostujõudu ei oma lihtsalt. Aga mida meil siin väga välja pakkuda? Et muidugi tuleb säästlik alla, see on kõige kõige lihtsam variant toiduga õnneks on muidugi see asi, et, et kui sinu sissetulekud kasvavad, siis täpselt samas proportsioonis ei kasva toidu tarbimine, nad kus sa saad kaks korda suuremat palka, siis kaks korda rohkem sa ei söö, et see lasteaed on natukene teistsugune, seal aga lihtsalt tuleb säästlikumalt käituda, see on üks üks eesmärk ja, ja näiteks kui ma olen siin rohelisi kõvasti kritiseerinud, siis mõned punktid on meil ikkagi väga head. See puudutab energiasäästlikkust. Et väga palju saaksime kokkuhoid lihtsalt majade soojustamisel. Jah, ta muidugi ei ole siin väga paljudest asjadest rääkinud ja need mõned valimislubadus, mis jäid siin käsitlemata, oleks võinud ka tegelikult siin IRL-i emapalgast ja lesepensionist rääkida, mille, mille otstarve on väga paljudele jäänud arusaamatuks ja mida nad ise ka väga hästi põhjendada ei suuda, nii et noh, need jäävad kindlasti järgmiste saadete jaoks. Sellega tänase rahvateenrite saate lõpetame ja stuudios olid Heidit Kaio. Sulev Vedler ja Lauri Hussar. Vikerraadio.