Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 25. märtsi olulisematest sündmustest meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Täna saavad soovijad Kaarli kirikus jätta hüvasti president Lennart Meriga. Kirikusse on sissepääs kuni kella üheksani õhtul. Varahommikul suri pärast lühiajalist rasket haigust kaitseliidu ülem major Benno Leesik. Kaitseliidu ülema kohuseid täidab praegu kaitseliidu peastaabi ülem major Urmas Muld. Eestis meenutati täna 57 aasta möödumist märtsiküüditamisest, kui Siberisse saadeti üle 20000 inimese. Valgevene miilits surus õhtul maha opositsiooni väljaastumised ning arreteeris ühe opositsiooniliidri presidendikandidaadi Aleksander kosuulini minski. Kesklinna kogunes täna ligi 4000 protestijat. Ukrainas toimuvad homme parlamendivalimised, kus valimistulle läheb 45 parteide valimisliitu. Võitu ennustatakse venemeelsele Viktor Janukovitši regioonide parteile. Ilm püsib Eestis põhiliselt sademeteta, öösel võib tulla kuni 16 kraadi külma. Homme päeval on aga kuni kolm kraadi sooja. Eesti jätab täna hüvasti Lennart Meriga lahkunud presidendi sark on hüvastijätuks Tõnismäel Kaarli kirikus. Kirikus käis ka Mall Mälberg. Täna keskpäeval oli Kaarli kirikusse lahkunud presidendiga hüvasti jätma tulnud sadu inimesi. Rahvavool liikus aeglaselt läbi kiriku, lapsi oli palju kaasavõetud ja kõige nooremad eesti kodanikud tulid isa ja emaga vankris kaasa. Lennart Meri sark oli kaetud riigilipuga, Sarga juures seisis auvalve kirikus mängis orel. Kiriku peaukse juures olid avatud ka kaastunderaamatud kirikul hüvastijätuks presidendiga avatud kuni kella üheksani õhtul ja kauemgi. Esinejate poolt selleks ajaks lõppenud pole. Kõik inimesed, kellega ma rääkisin, osutasid Lennart Meri riigi mehelikkusele ja sellele, kui palju Eesti riik kaotas. Ja väga suure inimese kaotas. Ei oskagi kohe midagi öelda, lein on väga suur. Lennart Meri oli väga oluline figuur Eesti ajaloo, ütleme siis taasiseseisvumisprotsessi algatamisest. Inimene, kes suutis Eestile anda mingisuguse nii-öelda nime ja tuntuse maailmas, tema teod on unustamatud ja ääretult olulised meie taasiseseisvumisprotsessis ja enesemääramisest. Minu jaoks tee Lennart Meri väga autoriteetne ka rohkem aga pressi nende eesti keele hoidjana. Väga tähtis inimene. Viimased seitse aastat õnnestus temaga koos töötada, ma olin tema kaitsemeeskonnas tore inimkahju rahvusteni. Vene härrasmees ütles, et Lennart Meri oli suur inimene, rääkis kuut keelt. Ta oli diplomaadi poeg, tal oli raske saatus. Ta teadis teda ka kirjanikuna ja oli tema raamatuid lugenud ja lisas, et neil on ühel päeval. See on erakordne isiksus, oli. Ta oli ikka suur mees, intelligentne, tark, tõeline riigimees. Lennart Meri oli inimene, kes viis Eesti Euroopasse just sel hetkel, kui meil seda kõige rohkem vaja oli. Ehk et kui me saime vene ikke alt lahti, hakkasime ise endal juurima kaasaja maa. Ja tema oligi see väetis, kes nagu aitas need eesti juured maasse ajada ja ja seda Eesti asja nagu käivitada kõige. Ja muidugi tema osavus oli see, mis tegi väga suured ja ära, sest lihtsalt inimene üksinda ei suuda oma kujuga aga teha seda tööd. Aga selline sõnaosavuse läbilöögivõime, see oli nagu tohutu plus. New Yorgis toimuvad sel nädalavahetusel 20 viiendat korda kevadised eesti kultuuripäevad. Tänavu on aga Eestimaa lipp pooles vardas ja fuajees musta lindiga. Lennart Meri portree New Yorgist jätkab Neeme raud. Lennart Meril on New Yorgi Eesti kultuuripäevade ajaloos väga eriline roll, meenutab teatriteadlane Mardi Valgemäe. Lennart Meri oli esimene kodueestlane, kes esinesid kultuuripäevadel, tegelikult samal aastal oli ka Neeme Järvi juhuslikult siin ja siis mõlematel olid ettekanded, aga Järvi rääkis lihtsalt natukene, miks ta siin oli, orkestrit juhatas aga Lennart Meri loengu oma hõbevalge raamatust ja samuti näidati kahte filmi, veelinnu rahvas ja Linnutee tuuled, see oli 1979, see oli see sama aasta, kui ta filmisin, Margaret miili festivalil näidati ja seal sai teise koha ja nõukogude liidus keelatud. Just täpselt nii New Yorgi väliseestlased võtsid Lennart Meri väga omaks just nii ja mitte ainult New Yorgi väliseestlased, aga ma usun nii, üldiselt ta võeti väga kiiresti omaks. Ta oli väga sümpaatne härra. Hääd oli erudeeritud, et ta oli väga viisakas, ta oskas igas seltskonnas vastavalt käituda. Ja temaga oli lihtsalt huvitav vestelda. Kõneles teatriteadlane Mardi Valgemäe. Tänavuste New Yorgi Eesti kultuuripäevade programm on taas väga kirev. Ürituse peakorraldaja, New Yorgi Eesti ajalehe Vaba Eesti sõna toimetaja Kärt Ulman. Meie jaoks oli kõige suurem asi see, et me saime siia Eesti teatritegemist etenduse külmetava kunstniku portree, mida mängiti vinistus kaks suve ja munad. Tõeliselt hea meel, et eile oli juba esimene etendus ja tõesti inimestele läks hinge ja südamesse. Teine suur asi muidugi on see, et esimest korda üle aastate on meil New Yorgi päritolu eesti kunstnikega ülevaatenäitus. Lõõm null kuus null kuus tähendab seal seda, et me loodame, et võib-olla sellest kasvab välja traditsioon ei, kunstnikke on kuskil 20. Kõige noorem on 24, kõige vanem on 94, nad on täiesti erineva taustaga erinevatest generatsioonidest, erinevate elukäikudega. Ja samas on see näitus võrd ühtne ja niivõrd huvitav, et see on tegelikult fantastiline valik, mis on siin tehtud. Lisaks on homseni kestvatel kultuuripäevadel ridamisi loenguid, filmivaatamisi ning taas võimalus nii siin aastakümneid elanud eestlastel kui ka uuematel tulijatel nädalavahetuseks lihtsalt kokku tulla, kuid peamine on ehk see, et seda 1970.-le aastal alanud traditsiooni on seni suudetud elujõulisena hoida. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Eestis toimus täna 1949. aasta küüditamise ohvrite mälestamiseks mitu üritust. Märtsiküüditamise 57. aastapäeva puhul toimus kell 11 miiting Rakveres okaskrooni mälestusmärgi juures. Päeval oli mälestuskogunemine Valgamaal Keeni raudteejaamas ning kell üks pärastlõunal Pärnus leinapargis. Kell 16 algas Memento Tallinna esinduse korraldataval mälestusüritus Tallinnas Toompeal Linda kuju juures. 1949. aasta 25. märtsil korraldasid nõukogude võimuorganid teise massilise küüditamise LEGO operatsiooni. Bryyboy raames viidi kolmest balti riigist Siberisse kokku ligi 95000 inimest. Represseeritute registri büroo andmetel saadeti Eestist Siberisse 19 küüdirongiga 20072 inimest. Tänavara hommikul suri Tartu Ülikooli kliinikumis pärast lühikest rasket haigust kaitseliidu ülem major Benno Leesik. Kaitseliit teatas, et jääb Leesikut mäletama kui isamaalist, pühendunud ja algatusvõimelist ohvitseri. Liisik liitus kaitseliiduga 1992. aastal, teenides vabatahtlikuna kaitseliidu Lääne maleva rühmapealiku malevkonna pealiku ja mereüksuste pealiku ametikohal. 1998. aastal astus Leesik kaitseväe tegevteenistusse kaitseliidu peastaabi ülema kohusetäitjana. 1999. aastal nimetas president Lennart Merile isikukaitseliidu ülemaks. Kaitseliit teatas, et liisiku inimlikkus ja võime keerulistes olukordades mitte pead kaotada ning igast olukorrast väljapääs leida on teinud kaitseliidus. Tänaseks edukalt toimiva, distsiplineeritud ja usaldusväärse riigikaitseorganisatsiooni liisiku juhtimisel on kaitseliit ületanud esmakordselt pärast iseseisvuse taastamist 10000 liikme piiri. Küsisin kaitseliidu pressiesindajalt Tanel Rütman neilt, kes on määratud kaitseliidu juhi ajutiseks kohusetäitjaks. Kaitseliidu ülema kohuseid täidab siis kaitseliidu peastaabi ülem. Läks on siis major Urmas Muld. KaasBennoleesikule korraldatakse sõjaväelised matused. Jah, kuna nii näeb ette nii garnisoni määrustik kui kaitseliidu kodukord siis ja see on omaste soosis, korraldaks sõjalises mõttes praegu kuumemat selgitamisele. Võib-olla homseks on juba mingid asjad selgunud. Valgevene opositsiooniliider Aleksandr Linkevicius kuulutas Minskis tuhandete meeleavaldajate ees välja liikumise Valgevene vabastamiseks Valgevenes. Vabastamise rahvaliikumine on sündinud, kuulutas Linkevicius protestiüritusel, kuhu inimesed kogunesid meelt avaldama president Aleksandr Lukašenko tagasivalimise vastu. Opositsiooni liidri sõnul saab Valgevene peatselt vabaks veel enne president Lukašenka uue viieaastase ametiaja lõppu. Opositsioon korraldas meeleavalduse Janka kupaala pargis pärast seda, kui miilitsajõud takistasid kogunemise Minski kesklinnas Oktoobri väljakul, kus julgeolekujõud eile varahommikul meeleavaldus laiali ajasid ning nende telklinnaku lammutasid. Valge vein. Miilits vahistas aga Minskis opositsiooniliidri Aleksander kosuulini, kes on koos Mil keevitšiga juhtinud mitu päeva kestnud meeleavaldusi valimispettuste vastu. Venemaa uudisteagentuuri Interfaxi korrespondent edastas sündmuskohalt, ET kosuulin vahistati pärast seda, kui veidi pärast kella nelja oli Tšerzinski prospektil toimunud kokkupõrked eriüksus laste ning eeluurimisvangla poole suunduma demonstrantide vahel. Kokkupõrked vallandusid, kui meeleavaldajate eesotsas olnud kosuulin läks ammuuni komandöriga läbi rääkima. Rahvasumma ja miilitsa eriüksuse vahele jäi poolesajameetrine vahemaa, misjärel eriüksuslased suundusid demonstrantide poole ja lasid käiku kumminuiad. Rahva sekka visati ka paukgranaate pärast rüselus jäi asfaldile lebama mitu inimest, üks neist oli teadvuseta. Sündmuskohale saabus ka kiirabibrigaad. Pärast kokkupõrget algas aga demonstrantide massiline kinnivõtmine. Korrakaitsjad piirasid meeleavaldajad sisse. Ligi sõitsid trellitatud akendega kungi autod ning bussid ning neisse hakati kinni võetud ajama. Valgemad politsei miilits on sel nädalal vahistanud 22 ajakirjanikku, teatas Pariisis tegutsev ühendus. Piirideta ajakirjanikud. Ühenduse andmetena. Praegu on Valgevene vanglates veel 13 ajakirjanikku, kes peeti kinni väidetava huligaansuse või sanktsioneerimata kogunemisel osalemise eest. Kinnipeetute seas on Valgevene, Kanada, Gruusia ja ka Venemaa. Ajakirjanikke. Vene välisluure tõrjus USA kaitseministeeriumi raportis esitatud viitab, nagu oleks Moskva andnud Iraagi eksdiktaatorile Saddam Husseinile luureandmeid Ameerika Ühendriikide vägede liikumise kohta 2003. aasta sissetungi ajal. See pole esimene kord, kui selliseid alusetuid süüdistusi esitatakse Vene luure vastu, ütles välisluureteenistuse esindaja Boriss lõbuso avaldatud USA kaitseministeeriumi raportis. On öeldud, et venelased kogusid andmeid Kataris asuva USA keskväejuhatuse Allikatelt ning edastasid info sõdamile. Raportist ei selgunud, kas mine luure edastatud andmed Saddami tegutsemist mõjutasid. Selles mõttes märgiti, et Iraagi endine diktaator oli sedavõrd kaugel tegeliku olukorra tajumisest et ta ei uskunud isegi USA maavägede sissetungi võimalikkust. Ukrainas on homme ka parlamendivalimised Kiievist toimumas, teeb ülevaate nüüd Vallo kelmsaar. Eilsega võrreldes on Kiievi kesklinn täna otsekui välja surnud, valimistrükiseid jagavad värvilised telgikesed on kadunud. Peatänav on vaikne ja rahulik, sest autosid sinna ei lubata. Ukraina valijal pole aga otsust teha olnud sugugi lihtne, sest parlamenti pürgivaid erakondi ja valimisliite on üle 40 ning nende lubadused suhteliselt sarnased. Paljud eesotsas oranzi tunnusvärvi poolest tuntuks saanud Meie Ukraina ning hiljutise peaministri Julia Timošenko blokiga tõotavad võidelda korruptsiooniga, teised eesotsas regioonide parteiga. Võitlusest korruptsiooniga. Räägin. Kuid justkui ühest suust tunnistavad kõik, et eelkõige tuleb lahendada sotsiaalprobleemid, tagada töö korralik palk, pension ja eluase. Vabadus demokraatia ja majanduse ei ole palju väärt ilma sotsiaalreformita, kõik lubavad seda, kuid keegi ei tee. Hüüdis üks valimismiitingul kõnelejatest ja loomulikult oli temal teada, kes teeks. Kuidas sotsiaalreformi läbi viia, teab regioonide partei, väitis kõneleja. Kuid ka teiste kandideerijate poliitühenduste väitel on just nemad need, kes tavalisest inimesest kõige enam hoolivad. Politoloogid on aga märkinud, et lisaks sarnastele lubadustele ühendab erakondade kampaaniaid ka isikukesksus. Ukraina usub regioonide parteisse, sest Viktor Janukovitš on suutnud enda ümber koondada andekaid inimesi, kes võib-olla ei oska küll nii hästi kõnelda kui oranzid. Kest oskavad nad suurepäraselt teha konkreetseid tegusid, väitis selle partei nimekirjas kandideeriv Jevgeni, kus Narjov muuseas just Janukovitšit ja tema parteid seostavad vastased korruptsiooniga. Küsitlused aga näitavad, et kõige enam hääli saab valimistel just regioonide partei. Kindlasti on selle põhjuseks niinimetatud demokraatiameelsete killustumine. Oma pöördumist valijate poole alustas president Viktor Juštšenko siiski tõdemusega, et seekordne kampaania tõestanud demokraatlikke muudatuste pöördumatust. Kõigil poliitilistel jõududel on olnud võrdne võimalus pääsuks meediakanalitesse ning võrdsed võimalused Akitatsiooniks, rõhutas Ukraina riigipea päevakajale Kiievist Vallo kelmsaar. Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti taas üle suve rajale, mis tähendab õhtuti tunni jagu enam valget aega. Eesti läheb suveajale üle kell kolm öösel, mil tuleb kellaosutid keerata tunni võrra edasi. Eestile tähendab suveajale üleminek tunniajalist erinevust vööndiajast. Märtsi viimasel pühapäeval lähevad suveajale üle kõik Euroopa Liidu liikmesmaad. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis võib lund sadada, kohati tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning külma, no seal seitse kuni 13, paiguti kuni 16 kraadi. Päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ning õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Selline oli 25. märtsi Päevakaja head õhtut ning kuulmiseni.