Tere õhtust, tänase keskprogrammi juhatas siis Lauri Laubre laul Indrek Patte tekstile telefon. Ja esitajaks oli Indrek Patte koos ansambliga proov viis, kaheksa, kolm. Aga see keskprogrammi külaliseks ongi too ansambel. Meenutame neid aegu, kui ansambel oli populaarne, kui ta oli tuntud. Ja telefone vastu ei võta, aga kui mõnel kuulajal tekib mingi mälestus või meenutus sest ansambliga või kuuldud lauluga, siis olge hea, helistage hiljem meie külalistele. Aga külalisteks on täna Thea paluoja, Lauri Laubre, Indrek Patte ja tarbejaagu ja stuudiosse palus kõik nad, Vello Mikk. Mitte kaua aega. Asi oli mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Soome ja Peterburg ja võib-olla isegi veel kaugemalt inimesed erutatud ja haaratud, et Tallinnas esines Tiina tööner ja lauluväljak oli tõesti kuulajaid otsast otsani täis ja väga tore. Laulu valitses sellel õhtul ja Tiina tööneri Eestisse toojaks oli Lauri Laubre firma IS Music Group. Lauri, kui ma nüüd küsiksin sinu käest? Kas saab võrrelda omaaegseid proov viie, kaheksa, kolme kontserti ja Tiina Turneri kontsert, loomulikult, publiku vahe vist on väga suur, ega teil nii pilgeni? Saali saalid võisite muidugi täis olla, aga nii suurt publiku hulka vist ei ole kunagi olnud. Sellist massi ei ole minu teada olnud ühelgi Pub kontserdil Eestis välja arvatud siis mad lisaks on 97. aastal, aga seal oli ka tegemist võib olla rohkem mitte niivõrd muusikasündmusele rutanud inimestega, kuivõrd sellise teatud vabanemisega peale Nõukogude Liidu okupatsiooni all olemist ja, ja inimesed lihtsalt tulid seda ilmutust, vaatan ajal. Et aga, aga noh, meie päevadel meie aegadel oli jällegi sellel ajal, kui proovis kaheksa, kolm tegutses, olid ka meil selle aja kohta. Ei, see on suured rahvamassid neid vaatamas. Aga kus oli siis ansambli proov viis, kaheksa, kolm kõige menukam esinemine. Et seda peaks loha mäletama või kuidas kelleni minul ausalt öeldes. Et me paneme, mis me tegime neid. Jaanituledel mängisime, mingisuguseid, selliseid me tegime tegelikult päris palju, suvel me tegime palju selline neid vabaõhukontserte ja need olid ikka enamjaolt kõik sellised rahvarohked. Siis ausalt öeldes mina mulle otseselt ei tule sellist pilti ette, kus meil nagu kõige rohkem rahastamiseks on, aga, aga küla, ma mäletan seda, et me tegime päris mitmel korral mitu kontserti päevas, kus siis võiks nagu lugeda kokku, et külastatavus oli kokku väga-väga suured. Kirjutasin ühest kohast teise, tegime mitu vabaõhukontserti. Tol ajal tuure ei toimunud, et selles mõttes, kui oli üks bänd, siis sain aru saama kontsert vajast, mitme bändi kontsert Tallinna päris vähe selle. Linnahallis olid, olid päris suured kontserdisaalid välja müüdud, teinekord täiesti sinna läheb mingi neli pool 1000 5000 inimest, nii et ja mitu kontserti järjest. Kuidas siis keegi teist muusika juurde jõudis, alustame Thea paluojast. Ma arvan, et see hakkas lasteaiast ikka ja siis ja läbi koolikale ka see suu eriti kinni seisnud, sai laulda kogu aeg. Kes said töödes, on 2000. Nojah, sinna ka kogematta, sattusin lik sealt ikka kuidagi imbus. Sest enne seda päevagendustameni Ei, no ma käisin jah, Poolas käisime Justamendiga instrument nagu siis mulle moraali lugeski, et osa tahad. Poolas ja sügaval sügava ajal. Jälle mingeid Eesti kultuuripäevadel loobki tomatitega mingi värisev. Selle kultuuri, igasugused vahetused ja värgid ja siis võis tõepoolest samamoodi küsida, nagu talv räägilised pool on, aga samamoodi võib keegi käia Angoolalisele. Seoses Poolaga tuli meelde näiteks sümfooniaorkester, kui tahtis poole minna, siis ta pidi kindlasti vähemalt kolm nädalat Siberis kastralleerimil. Siis preemiaks sai sihukese poolavaipulgaar. No me tegime aasta otsa kõigile välisturistidele Tallinnas kontserte sest iga iga õhtu peaaegu ja siis see oli nagu vastutasuks saime osta poola tuusikud. Tarvi Jaago. Olen rohkem, olin sihukese akadeemilise õigemini klassikalisel mõtlemisega, see kihk oli kogu aeg sees nagu paljudel teistelgi. Et saaks ikka, saaks kaheksa kuskil bändis mängima ja rääkimata siis veel trummimängust. Aga eelnevatele natukene krõbistatud Dixilanud bändis mida sa mäletad väga hästi laiali ja kuidagi kuidagi sinna juveelitehase keldrisse lõpuks jõudsid. Endise juveelitehase keldris, mina töötasin siis selles juveelitehases mingis pagana asja levini vahetuse meister või ma ei tea, mingisugune meeldis, sest ma ausalt öeldes ei mäleta. Aga et nagu põhiline eesmärk oli siis ikkagi just see, et saaks nagu muusikat teha ja ütleme, nägin tehases sellist võimalust tollel ajal väga raske instrumentide ja võimeliste asjadega. Et tehase vangiks meile sellise varustada. Arvestus suhteliselt pidas paika, ütleme, sain seal ametiühingu ja ma ei tea, nagu juhtkonna siis mõjutatud või midagi nad kaasa tulid selle ideega. Indrek Patte, sinu muusikene käekäik enne ansamblit proov viis, kaheksa, kolm. Esimene bänd, mis, mis ma hakkasin tegema, oli aastal 74. Seal, seal ma mängisin klahve, laulsin soli kooli bänd, noh, sealt edasi, pärast seda juba igasugust erinevat koosseisust. Tulin Tallinnasse õppima, TPIsse. Seal aastal 79 hakkasime koos tegema bändi, kus siis hiljem proov 583 mängisid Endel Jõgi ja Margus kliimas ka. Et sel ajal saime juba kokku tipia õppida, õppisime tippis tolajal kõike. Ja noh, see oli ka selline, põhimõtteliselt oli ta ikkagi nagu meelelahutus, tantsisin esit tantsumuusikat rohkem, aga paralleelselt juba hakkasime sellist nagu tõsisemalt omaloomingut tegema niimoodi, et sisuliselt oli kaks eribändi üks, üks üks, mis nagu mängisid tantsuks ja teine, nagu tegin selliseid oma asju. Mis läksid hiljem ka linti? Esimesed salvestused olidki 81. Mäletan pärast pärast siis pärast tippi lõpetamist ma läksin suunata sõjaväkke kaheks aastaks. Ja kui ma tagasi tulin, sealt siis oli nagu Marguse kaudu Margus olivaadel Lauriga teinud juba ühte bändi koos siis nagu Marguse kaudu, nagu saime, saime saime Lauriga kokku ja siis siis oligi, et 84. aasta lõpus, nagu juba juba sisuliselt oli, nagu. Teoreetiliselt oli proov 583 paika pandud. Ja Lauri Laubre Ega mul mingit väga pikka teed ette näinud ei ole, sest tegelikult siin isegi noh, siinjuuresviibijad, võib-olla Tarvi näiteks ja, ja nemad on meile lases noh, näiteks sirgtarvis on pealaest jalatallani muusikas olla, et elu algusest peale oli võib-olla haritum ja selline selles mõttes tõeliselt nagu kõva sõna otseses mõttes muusik muusikamees ütleb, et mul on lihtsalt võib-olla mõnes mõttes olnud õnne olla selliste inimeste lähedal kõrval või kuidagi olen sinna sisse sattunud, kus noh, kõik teised ümberringi mingis asjas olnud, et nagu hästi tugevad ja head tegijad nüüd paljudes asjades nakatunud ja ütleme, ma olen saanud sellest mingit entusiasmi ise siis proovida ka midagi korda saata, ütleme noh, mind on nagu selline asi rohkem tõuganud, et mul puudub muusikaline haridus selle sõna otseses mõttes, et ma olen küll mingisuguses muusikakallakuga koolis õppinud ja poistekooris laulmas, aga noh, kes seda huvitaval kombel kirjutatud nooti väga hästi. Jah, latt ütleme, noh, see ongi see, võib olla lugu sellest, kuidas kuidas ma lihtsalt mingitel hetkedel üritanud see selles ennast täiendada, seda ära õppida, mida ma ei valda absoluutselt, või valdan väga kehvasti, aga kuhugi maani on seda võimalik nagu iseseisvalt õppida, eks ole. Ja, ja ütleme, see, see kujunemine võib-olla ongi eelkõige tänu tänu sellele, et lihtsalt ümber on olnud väga head vennad kogu aeg, et noh, ka see peale sõjaväge 80 kaksisest Mind lihtsalt jõuga tõmmati mingisugusesse punti, kus mängis Reinsountak ja, ja Ilmar Vahtra kombot mingeid tegelikult noh, väga kõvad vennad iseenesest ja, ja nad on noh, täna on nad ka võib-olla varjus natuke või, aga noh, iseenesest väga kaadisemattalistidega niukse heaga rihmaga muusikud ja ütleme, see jättis mulle kohe mingi jälje, ütleme siis oli Margus kliimas, kes mängis, siis proovis kasvuhoones ka passi ja on olnud ka praktiliselt algusest lõpuni bändiga kaasas. Tema, selliseid võib-olla maailmavaated mingil määral mõjutasid nii, Indreku ja Margus on minust vanemad, eks ole, et noh, kuigi mitte oluliselt, aga sellegipoolest nad olid nagu sellesse kuidagi ennem sisse läinud, neil olid seal mingid omad värgid, mida nad seal parandamisel kirjandus kuskil seal salata ka uurisid ja rääkisid ja nii edasi. Tähendab, mina olen tegelikult suhteliselt värskelt sellesse läinud, mul nagu lähenesin samale asjale teisest küljest ütleme niimoodi, et ma avastasin seda kõike enda jaoks, kui nemad olid juba enda jaoks palju asju ära avastanud, ütleme nii, on et me jõudsime samasse punkti, ütleme ikkagi, tähtis oli see, et neid huvitas huvitas sama sama muusika ja isegi see, mida Indrek ütles, et nad paralleelselt ennem tegid ja ka tegelikult proovis 203 ajal oli neil niukene, teine, teised projektid olid ka kõrval ikkagi siis noh, see kõik oli sellega tegelikult noh, ütleme sisuliselt suuresti seotud. Noh ikkagi see lõpuks jõudis sinnani esineda välja ainult noh, me oleme lihtsalt erinevad õieti teinud. Ega Indrek on ka ju aga ka selline kõva iseõppija minu arust olnud ja ega mul sellist nagu muusikalist haridust ei ole sõna otseses mõttes. Aga ka selles mõttes ennast sisse kuulanud tollel ajal oli väga õige sõna selle kohta tänagi asjaarmastajate penn, eks ole, selle lause kohta, mis Laar ütles, et asjaarmastajate tähendab, et no minu teada ei ole ka Rolling Stones siis ühtegi nagu muusikalisi harjunud seda pillimeest mitte. Ei, ma arvan, et öelda. Mis selle mõte ei öeldud, et aga noh, ütleme, et seal oli väga tabav väljend, et ta tegelikult nagu ette midagi sealt näidata ei ole, aga oma arust olime kõvad vennad ja ja noh, midagi saatsime kordakse. Mul on tegelikult juba päris päris ammusest ajast juba lapseeastmel lindiga haad rohkem. Ta ju sedasama 20 aastat või 10 aastat tagasi. Jah. Led Zeppelin ja hiljem hiljem nagu sellised nagu tõsisema suunitlusega rokkbändid nagu jazzi. Need kolm bändi on nagu kannavad minul sellist, noh ütleme need on kolm vaalaks, mis kannavad minu muusikamaailmale. Noh, kuigi me teda tol ajal nii väga sellisena otseselt ei teadvustanud, nagu eelkõige hakkasin ikkagi asi pihta sellest, et me veel ei taha see bänd ja me pidime seal tegema ka muusikat, mis siis hõbelusika vormijatele ja ja muudele tantsijatele nii-öelda igasugustele taolistele töötajatele nagu tantsumuusikat pakkuda. Kuigi Merist esinesime veel paar korda, suutsime kuidagi nii teha, et me seal juveelitehases palgale pidime esinema nii-öelda kohustuslikus korras. Aga, aga noh, et kui jah, Vaksime tegelikult mingil hetkel. Algul me kujutasime ette, et me hakkame nüüd mingit nagu raha teenivad aga siis, kui seal olen, ainult et selleks peab iga päev ainult selle naljaks ja siis ma hakkasin tegelikult suhteliselt kohe pihta. Et kaks paralleelset joont on ikka kogu aeg olnud, et, et nagu ei tekiks rutiin. Kui me hakkasime proovima või tegema, siis oli, siis olid juba ikka päris mitmed oma Laadonid nagu oma lood olid juba repertuaaris ja, ja, ja linti tehtud ka paar lugu. Lauri lood vist oli, mäletan. Aga ülal tegime ka ikka alguses tegi rohkem nagu ikkagi tantsumuusikat ja selliseid avaraid mujalt maailmast. Ise oma arust oli suutnud igatsed hästi läbi mõelda, siis tihtipeale ikkagi pärast selgus, et oleks võinud ikka veel sellega töötada või mingi teise asja arvamusi, millega aga üldiselt. Mäletad sa kuidagi midagi teistmoodi minust umbes umbes. Aga tea, kuidas see maskuliinne maailm sobise istus teile. Ma pean selle üle mõtlema. Ma arvan, et mina vist sain natukene täiskasvanuks natukene liiga hilja, tol ajal pööris lihtsalt kiiremini umbsõlmed, ma tükk aega oli tegu, et üldse Tallinnasse pärast sõita. Natuke liiga vara ja natuke liiga palju ja natuke liiga järsku. Ja meeste maailm kasvatas mind nii palju, et enam ei saa mulle keegi vastu. Kui mina midagi tahan, siis me selle ära. Et, et ega seal ikka väga naistele antud, ega seal rohkem kui naisi polnud. Muusikaline maailm ongi selline, et mina seal kapilkil istuda ei tahtnud, nende esimese kahe laulu ajal mulle nad ei meeldinud, aga pärast tuli välja, et tulid head lood, et noh, lihtsalt eks ma, eks ma kasvasin sealt ikkagi nii palju välja, et noh, praegu ma praegu ma arvan, et, et minu niisugune Muusikaline võib-olla meelisala hakatest rahvalaulus peale ja lõpeb ikkagi džässmuusikaklassikaga, et et eks see kasvamine on kogu aeg, aga tol ajal ja ka need kõik asjad mulle ei maitsenud. Aga mul ei olnud valikut. Ennem rääkisite siin asjaarmastajate bändis Niaatri hullumeelsed fanaatikud armastajad et algus oli ikkagi niimoodi, et vist pool aastat ei olnud ühtegi kontserti. Me õppisime, päev olid proovid õhtul peale tööd ma hääletasin Tallinnasse siis tegime mingi kella poole kaheni proovi. Siis oli, ei meeldinud mulle voodi valmis, sain kolm tundi magada, panin kuuese rongiga Raplasse tööle õhtul samamoodi tagasi, et et ja noh, kõik läksid hommikul tööle, et ega see oli päris niuke tõsine karussell, ikk. Siis ma nagu juuksur olingi tol ajal muuseas. Ja see oli niuke väga hea promousheni niisugune pealkiri, et juuksur Raplast paneksin superstaariks oledki, et see oli selline oma. No ma vaatan küll, et kõigi linandub juukseid tupeerida praegu ei anna, aga tol ajal sai enne kontserti kõik See nagu oli kuidagi hästi-hästi moes, et minge, käige ikka laval oli ülesehitus ja. Noh, dresside kõrvale need eriti hästi sobisid, kes mäletab, kuidas ta dressides lavale liita või soojas aluspesu veel, et kuidas see Tallinnfilmi tehti ja õmmeldi meile ekstra kostüümid ja mind ennem poistele näidata, ma tegin Niukest sõda, keeldusin lavale minemast, sest mõned niuksed roosas põrsavärvil printsessikostüümi sees ma jõudsin lavale. 3000 inimest oli saalis, poisid olid marati soojasalust, kes. See oli filmikunsti. Ei, seda, seda ei võetud filmi sisse. See oli see sama öelnud ja laul ei läinudki lõpuks siis ei võta ega mitte. Et hiljem režissööri helistasid mulle vist kaks päeva hiljem tööle ja ütleme, et, et ma tõesti väga vabandan, aga kui teil on vale, tulite, et ma hoidsin toolist hästi kõvasti kinni. Et mitte karjuma hakata. Ma praegu tagantjärgi mõtlen, et mõnes mõttes muidugi sai seal igast asjade üle pingutatud. Täna lihtsalt on teised nägemused, aga et siis tollel ajal see oli nagu elus jätta muljet nihukesest ühtsest ansamblist ei välistanud meil olid seal veel ei teadnud, ei tuleks ka mingeid asju peale, seal panime mingi soliljant, Jamiid, trikoositum, neid mingid olid USA taga, mis tulevad, mingid asjad olid, mida me pidime, siis tõmbasime selged sinised Velletist, mäletan. Me siis tõmbasime seal selle ikka siis kellelgi jäi see maha ja siis algul kogemate pärast juba meelega. Kuidagi noh, ikka kõik ikka üritan, kotis oli kõigil ikka midagi sellist ka kaasas alati, mida siis nagu ise tahad selga panna. Ja siis lõpuks lõpuks ta veel ikka niisugune päris vaba vaba jah, aga, aga rooli mingeid väljakujunenud asjad, mida me ikkagi igaks selga panin. Aga ma vaatan, see kuldkett on seal sellest ajast midagi teinud. Ei ole. Mulle on vaheaastat kaks aastat tagasi sel ajal ju veel jäänud. Ega. Sibulat, selliseid asju kus sa saad kullas, küllaketi lihas kuulda, energiat, hõbedat. No kuld ja hõbe, neil on püsiv väärtus ja väärtuslikud on ka need omaaegsed teie tehtud salvestused. Esimesed olid täiesti raadios isegi tehtud. Et mis oli 85, on kus 80 algusest kuni Kaksugusina mängumaa ja vist, ja siis see teine oli, ma mäletan, et tulek, tulek ja ja seal tegelikult oli neist kõige esimene selline. Minu jaoks oli see suhteliselt kogemuse säärast. Stuudio stuudio, kuigi need kaks lugu on nagu Ülo Klembadki tehtud siin raadios, aga, aga siis ma nagu töötasin juba, läksin tööle 84. aasta lõpus. Ja tegelikult mul olid ka esimesed salvestused just sellised, mis ma ise tegin, olid paar oma lugu, mis ma, mis ma nagu üksinda tegin stuudios mängisin üksinda pildid, siis laulsin peale. Et sealt sealt nauda olid esimesed kogemused ja siis siis 85. aastal aitasin Sven Grünbergi teha tema plaadi materjali sisse, et sa selline päris päris hea kool minu jaoks. Linnalinnalist Uudjad alal tekkis seal siis oli nagu omaette selline Mecavus siis praktiliselt kõik muusikud, kes Eestis vähegi midagi tegid, teine koht oli filharmoonia, eks ole, kohvik, eks ole. Aga kas kohta oli see linnahallistuudio või üldse linnahall, siis filharmoonia kohvi kõne siis linale stuudios need, kes parajasti salvestasid, noh, oli see seal keset tegid, olid fiks ja, ja kes seal praktiliselt kogu Eesti Eesti siis need, kes nagu stuudios ei töötanud parajasti või midagi teinud, nelistasid üleval selles kohvikus ilmtingimata, et nagu see kui allapoole asja, siis istusid kõik üleval, nii et see oli nagu koht, kus kogu aeg mingi elu käisid ja üks kohtule öeldi seal üleval seal helipuldis mis ta seal üleval ta ütles, et see oli niisugune omamoodi rofaestja, siis võiks isegi öelda, ütleme, muusikud ja punnid võib-olla ka omavahel suhtlesid nagu kuidagi teistmoodi, et oli nagu päris hästi kursis üksteise tegemistega. Tarvi, sinu nime võib kohata süvamuusikaga seoses, kuidas omal ajal tasakaalus hoidsid selle levimuusika tõsisema muusika poole. No tegelikult võib nime kohata harva. Kui päris aus olla Eilajale küll see päev seda kohtades üle hulga aja. Ja Ma tegelen tegelikult ka oks teise asjaga olen nii-öelda ametlik vahet. Aga flööti ja, ja muud asja saab oma lõbuks ja vaheldus. Kaheksakümnendatel. Meeldiva Indrek, rääkisime ühest koolibändist oma ajaloo ajalugu kirjeldades et need koolibändid olid tol ajal üldse omamoodi nähtused, praktiliselt igas koolis oli mingit bänd. Ja mul tuli just meelde, et muusikakeskkoolis oli, tol ajal oli. Meil oli kolm bänd, organiseerisime siukse festivali ja seal osales seitse bändi, nüüd me kutsusime neli tükki juurde, üürisime võimud ja korralikult need tüüne akordionist trimmeri, mingid need bändid mängisid seal enamasti kõik oma lugusi ja see oli ikka võiks öelda rokkmuusikat. Ja see isu seda teha oli hoopis teistsugune kui tänapäevalt. Kuidagi selline mulje on öelnud, et noored nagu ei viitsinud, nad ei leia, sest ja see proov 203 oli ka siiski. Sihuke hea isuga tehtud bänd, et kasvõi sõideti pass bussiga kuskile Võrru. Aga ikkagi kuidagi no vastumehel sega seotud. Me jätkame keskööprogrammi ja tänane saade on sarjast, oi aegu, me räägime ja meenutame ansamblit. Proov viis, kaheksa, kolm. Stuudios on Thea paluoja, Lauri Laubre, Indrek patja, Tarvi Jaago. Niisiis muusika, tänane ja eilne päev. Mina kujutan ette, et seal bändide koolibändide kaduminegi on seotud ikka triaalse baasi kadumisega, et kunagi olid igas klubis igas vähegi võimekas, koolis oli ikka oma pillide mingigi võimendus. Et aga mingil ajal tassiti kõik laiali, pole. Ma arvan muidugi seda, et, et tegelikult on oluliselt muutunud inimeste nõudmised ja, ja, ja ka ütleme ka mingil määral mõte täna tõepoolest istutakse miksitakse, arvutid, värgid, eks ole, et lihtsalt sellise näiteks haal rokibändi tegemine on tänapäeval noh see peab olema, see, peab olema midagi, midagi erilist, kui selline asi, miks nad neid ei ole viimaste aastate jooksul ühtegi minule vähemalt teadaolevalt uut Eestisse tekkinud ja, ja, ja, ja noh tähendab võib-olla üldistan natukene, et tollel ajal oli neid niukseid punte, neid tekkis palju, neid oli erinevaid ja nii edasi, et täna on lihtsalt kuidagi. Koolides on ju tegelikult olemas võimalus hankida ka riistad ja värgid mis iganes, eks ole, aga tegelikult noh, puudub selline kasvõi tahtmine, nagu bändi läheb paremaks kratsivad ja ja, ja mix'ina CD-sid ja, ja vahivad diviid, eks ole, siis oli olemas ainult lihtsalt ütleme, tarbimistarbimisvajadus on nagu muutunud. Jõgeval toimub igal aastal see koolinoorte vokaalfestival, aga seal on nüüd kaks aastat olnud ka koolibändid võistelnud omavahel ja, ja tähendab, on kurbuseks tuleb öelda jah, et eestlased ei saa sellega niivõrd hästi hakkama, et on, kohtle järvel küll üks üks nii vinge hevibänd, et et oh, jeesus alguses ehmatasin ära. Noh, väga hea instrumentalistina, noored kutid, niuksed et etega, no aga kõik need koolibändid seisavad ikkagi mingisuguse absoluutse fanaatikud ajal, kes on kuskilt küla pealt korjanud kokku tõesti mingisugusedki pillinartsud. Noh, ma julgen isegi öelda, et, et tegelikult ikkagi korralikku vahendit ei ole. Vanasti oli nagu see kuulajaja noorem mure, selline muusika line maitse oli nagu palju mitmekülgsem, nii et praegu praegu kuidagi Ühes suunas nagu liigub see põhiliselt, et ikkagi väga palju mõjutab selline ka tantsumuusika, ütleme niimoodi ja noh, see on väga-väga kerge muusika, mida tehakse siis juba elektrooniliste vahenditega, mitte nagu naturaalsete pillidega, et jaa see nagu määraks palju ära minu arust, et nagu noortel ei ole nagu mingit stiimulit ka teha, enam mingi proovi teha, eks ole, proovida midagi, tik tulevad masinad ja kuna, kuna kuna seda on väga raske ja, ja kellelegi pakkuda niimoodi, et võib-olla mingi väike fännide seltskond on, kes, kes kuulaks sellist muusikat, aga et nii palju aega nagu kinni panna selle selle arvel, et nad noh, ütleme, et paar aastat teevad küll bändi jaga, siis näevad, et nagu kuhugi poole edasi liikuda, siis ma arvan, et see nagu põhipõhjus ikkagi. Kaaliga ei olegi probleemi, et aga, aga tõsiselt bändi bändi ennem oli näiteks seda ehitust on vähe. Ja et ennem olid nagu sellised üle-eestilised asjad väga levinud, eks ole, ja on ka, meenutan seda, et noh, ütleme sellel ajal, kui Lancia kolm eksisteerisime, pidime ikkagi tulest ja veest läbi minema, et üldse mängima pääseda, eks ole, mis pagana Tarifitseerimised ja mingisugused gammaead, mida me kõik pidime läbi tegema, valmistuma mingid spetsiaal, repertuaarid, eks ole, tükk Valgret ja tükk Eestini 1000 tükki oma loomingut. 25 protsenti tahtis olla välismaal. Mõnes mõttes täna näiteks, näidatakse näidatakse mingite selliste nõudmiste peale, see oleks nagu mingi litsenseerimine replitseerimine täna näiteks seda muusikat. Oi, meil seda ei tohi mängida. See oleks täiesti ennekuulmatu, eks ole, et aga, aga ainult kõik tahtis sellest kadalipust läbi öelda, sest see muusika tegemise vajadus on nii suur ja ja tahtmine, entusiasm oli nii suur, et et noh, võib-olla see ongi see põelises Pirital nagu tänavatest teinud. Mina arvan, et on, on hästi palju ikkagi kadunud ära see oma näotarvidus noh, lihtsalt seda matkimist. Mul on seda väga raske alla neelata. Et nagu hästi ma püüan olla selle, selle nägu, selle nagu teha selle lugu, et noh, niisugust järgi tegemist see nagu valdab See on nagu mingil määral kommertspeale minek, et väga paljud artistil ju ka täna on tõusnud edetabelites Coveritega, eks ole, et ja teinud väga hästi iseenesest seal midagi halba, mingeid. Seda küll, aga ta ta enda nägu, mis ta ise pakub maailmale või veel oma muusika loodud. Fanatism on kadunud. Mingil määral. Ta on minu arust see valdkond, kus nagu oma näo leidmine on nagu võimalik, eks ole ta sellises tantsumuusikas ja sellises väga laias muusika, seda lihtsalt ei ole enam võimalik saavutada ja seal juba nagu määravad muusikavälised vahendid. Kui aga nüüd rääkida teie ansamblist oli ansambli proov 583 oma nägu olemas, oli see tuntav? Ja kui päris aus olla, siis paras süldibänd olime tegelikult, et noh, selle sõna niukses võib-olla mitte nii pahatahtlikus mõttes, eks ole, me tegelikult ikkagi käisime, mängisime tantsuks, üritasime sinna oma loomingut juurde mängida, ütleme noh, tele ja ütleme meedium, mis, mis tollel ajal oli, oli selliste kodumaiste bändide keskne. Noh, sinna no noh, nii-öelda nopiti välja need meie omaloomingulised asjad ütleme meie imidž või meie välja Pastmine, ütleme muule auditooriumile oli läbi nende luude, aga samas tegelikult me teeme ikka puhast Niukest tantsumuusikat ja midagi nihukest väga erilist selles mõrvast ei olnud. Suurem osa oligi nii, et oli ees oli kontsert, mingi kolmveerand tundi pärast oli võimeline kolm-neli tundi tantsu mängida. Jah, vahepeal koristati toolid lihtsalt ära. Põhimõtteliselt olid sel ajal kõik bändid sellise suunitlusega võib-olla välja arvatud, ütleme isegi Ruja Rannapi haldagi, Rannapi tee, kui rannad teist korda bändi tuli, siis, siis olid ka sellised lood nagu metsa läksid. Väga et see oli põhimõtteliselt kõik süldi värinat. Nonii, võiks öelda, aga see osa oli väga huvitavale ja seda, kuigi selleks meil kokku võib-olla Saioni kümmekond lugu, võib-olla isegi mõned lood rohkem, eks ole, aga aga noh, sellega me nägime nagu meeletult vaeva, Seenov andis seda energiat. Me käisime mingitel läti mingitel festivalidel. Kuulge, see oli tegelikult ja Moskvas ja ei saa unustada Tartu levi paariumidele seal. Kas eraldi eraldi kavad tehti ja see oli hoopis teine maailm, kes täpselt see nad olidki kaks nagu täiesti erinevale tähendab seda, et me olime võimelised enamaks. Igat ühte oli lastud, seal ei olnud, see oli, kes üritas, aga no näiteks natuke saba, kergitab Indrek Indrek ja Margus, ja neil oli, oli ka teine projekt, millega nad seal väga vingelt üles astusid ja tegid, et noh, see näitab seda, et ikkagi meil oli kõigil veel mingisugune niukene mingi niukene vajadus väljapoole sellest sellest rutiinses repertuaarist ja tegemist ja nagu farmi minust, sest ta ütles, et noh, tegelikult me olime võimelised nagu palju enam, eks ole, et ütleme, noh mingil määral panis aeg ja üldise publiku maitse ja need asjad ka neid asju ja nii-öelda kujundas ja panin paika, mida vaja teha, oli suhet. Tartu päevad olid just selline selline nagu üritus, kus kus nagu bändid, tulid välja selliste uuemate nagu lugudega, mis, mis neil aasta jooksul oli nagu tekkinud ja ja mida, mida nagu kuidagi kommertsi alla ei saanud nagu panna, nii et kui põhimõtteliselt oli seal väga palju selliseid projekte, mis ainult Tartu päevadeks nagu tegidki oma programmi valmis, esines programmi ja mida hiljem kuskil ei kuulnud näiteks võimul oli vist selline haige, kas nad rohkem tegid selle selle nende lugudega kontserte või teinud, aga need üks näide lihtsalt, et väga ja muusika, mida on ainult üks kord esitatud Meil olid need oma lugudele, vehime praktiliselt tekste, enamus kõiki Indrek oli juba tekstis, et ta Indrek virutas kõva ja, ja noh, mis seal häbeneda, eks ole, et mingitele oma lugudele tegid oma ise seda lihtsalt tol ajal neid valikuid väga palju polnud, et Eestis olid paar tunnustada tekstikirjutajad, ka nihukesed vanema generatsiooni inimesed, ma mäletan ütleme, mingisugustele ülevaatuse jaoks lugudele otsisime, lasime kirjutada, mingiteks kuskil kellelgi. Ma isegi mäletan väga täpselt, kellele, aga aga me nägime sellega päris kõvasti vaeva, et, et see ei olnud sugugi lihtne. Endel Jõgi oli mehe tohutu tohutu ideegeneraator, kes oma lugudele tegi raudselt kõik ise tekstid, aga siis muule laadigiga tekstile siis jaa. Või leidis Alliksaar steid. Jah, ta tegi ka, eks ole, teiste tekstidele ise lugusid ja niimoodi, et ta oli selline selles mõttes omamoodi nähtus. Aga see ansambli lagunemine oli valutult või ajastust tinginud. Mina arvan, et see oli ajastust tingitud nagu otseselt ei lagunenud, keda kuidagi kasvas üle ning muutis neid vorme, et meil oli peale proovis 803 siis oli, tuli Illar norralt mingile ennem kampa, no ütleme, et siis me hakkasime midagi natuke tõsisemalt tegema. Ja siis ta kasvas seal üle mingiks b3 oli, neid variatsioone oli seal veelgi. Neid erinevaid projektikesi tegime ka Tartu muusikapäevadeks, valmistume nii, valmistusime mingi ühe ühe kindla nihukese kontseptsiooniga ja kindla koosseisuga ja, ja seal oli noh, nüüd ütleme selliseid ta kuidagi muunduse muunduvad mingiteks teisteks variatsioonid, eks, ja siis ühel hetkel lihtsalt ta lihtsalt lõppesid. Et noh, aeg, aeg muutus ja, ja kuidagi kõigil hakkasid mingid muud tegemised. Mina seal hakkasin, üritasin niisugust härjad ajama ja nii edasi. Kuidagi ma väga täpselt seda lõpp nagunii, mäletad. Ja mina kujutan ette, et iga asi saab lihtsalt otsa, et, et seda ei ole mõtet venitada nagu kummipael, et et noh, minu arust absoluutselt õigel ajal jõudsime kuidagi omanissidesse ära kaduda, et midagi sellist lõugu Lõmmi löönud kokku. Jätame hüvasti ja siin oli kallimusi, musi, eks ole, nüüd enam kunagi ei juhtu ja siin me nüüd lõpetama ja niisugust jama meil ei olnud kuidagi. Kuidagi ta sai, aeg sai ümber, ütleme, mingid asjad tundusid juba seisuga 86 87 tegime, et juba seal lähemal üheksakümnendatel oli mõned asjad tundusid lihtsalt siuksed veidrad, et enam ei kannataks üks tema teha. Ja lätlaste 88. aasta ütleme peale jaanuarikuud, seda ütleme kevade algust, et see tõesti need vanad lood olid juba sinnamaale jõudnud, et et noh, niisugune tunne, et vahepeal oli tõesti kaks kontserti päevas ja ja vahepeal oli iga päev mingi kontsert, et kõik läksid lavale juba võileib suunurgas, et nii ei tohi minna lavale ja see tähendabki, et midagi on juba otsas, et, et ei saa enam edasi. Selles valguses võib aru saada, miks apada rohkem kokku tullakse. Kulus. Absoluutselt no nii suured professionaalid ei olnud, et oleks suutnud 2000 korda ühte sama noh, väga hästi teha, et, et kuskilt ikka midagi vajus, eks ajus ära tähendab. Mõtlesin, et minul oli ka see, et ma hakkasin sukeldusin projekti Marju Länikuga, jooksin seal 88, vist oli see, kui ma hakkasin plaadimuusikat lihtsalt aega ka kuidagi järjest vähemaks ja ma arvan, et me olime võib-olla liiga palju. Olime koos. Ja et noh, mingi paar aastat oli ka päris palju tööd meil kui ikka päevast päeva inimesed koos on omavahel, siis nagu lõpuks tüütab ära ja see oleks juurde selle professionaalselt Rolling Stones näiteks. Et 30 aastat üle 30 aasta on juba suutnud koos olla kõvasti. Aga noh, ma ei võtnud aega maha ka nii palju, et selles mõttes jah, et et nagu Lauri enne ütles, et me olime vist liiga liiga autoritaarsed, isiksused kõik omaette, nii et noh, lõpp lõpuks ikka tekivad mingid sellised praod. Ja mõrad selles projektis. No tore on vähemalt see, et paljud teist on jäänud ikkagi seotuks muusikaga. Ja Thea paluoja laulustuudio Raplas on ju tuntud üle Eesti, te võtate osa paljudest festivalidest üritustest, nii et järjekord on laulustuudio ukse taga. Ei tea, ei ole veel välja kuulutanud, aga hakkab üle jõu käima küll. Oleks vaja abiõpetajad, palka ei maksa talle keegi. No mina olen nagu laulustuudio Rapla linna oma. Minul linn maksab, aga, aga noh, eelmine aasta ütleme jõuluks oli kuskil 99 last, 99 jõulupakki, ma tellisin et, et see on natuke liiga palju õpet, tehakse. Ja õpetaja kujundab muidugi lastemaitset. Kõik kõik jääks neile maitsema, see sõltub õpetajast, kuidas õpetaja seda esitada oskab. See on absoluutselt õpetaja rida. Samas, kui need võidud tulevad, siis on hea meel nii õpilastel kui ka õpetajal. Et võiksid üles, kellel poleks? Tarvi, sina rääkisid, sa oled nagu veidikene teisel erialal tööl. Mina tegelen tööstunud liimidega kätkeb ühe Soome firma nimega kiilda tööstusliimide turustamist ja ühtlasi ka konsultatsiooni ja kõike muud, mis sellega kaasneb. No flööt on alles, aga kuidas trummipulkadega need on läinud? Trummipulgad on ka olla seal sind arvestama, selles mõttes ma ei ütle, et mis sõnana kahju oled õiale tarbimine minu arust. Aleksandrit keda vähegi sulatel leia varianti, midagi moosiks teha, seal sellest muusika ainult võidaksid. Tuled, muuseas saan oma stuudio püsti, et midagi kohe. Ja ütlen ausalt, et eluaeg on meeldinud erinevalt Indrekut tõesti, varad nõustuma. No Linnahalli stuudio on alles ja Indrek Patte, sina oled jätkuvalt sellega seotud, kuidas praeguses konkurentsitihedas maailmas linnahalli stuudiosse läheb? Seni seal püsida. Et kuigi näid Tuudiosid ja kodustuudio siin on tekkinud päris palju ei oska arvata ka, palju neid võiks olla näiteks Tallinnas või ma eksin? Mitukümmend vist aga, aga seni nagu kuigi natuke nagu avaldab mõju suvel nagu uus bändid nagu tuure ja siis on nagu vähem tööd natuke, aga, aga üldiselt püsinud vee peal siiani. Aga ise ja muusika ise ise ise pole. Sel aastal pole küll ühtegi kontserti veel teinud, eelmisel aastal olime projekte Jaanus Nõgisto, Margus Kappeli, Priit kurbergiga tegime Zeppelini loomingut, esitasime päris mitmed kontserdid, on üle-Eestini, et see oli, see oli üks selliseid viimaseid muusikalisi projekte, aga, aga siis ma olen teinud mingitele seriaalidele siin Eestis taustmuusikat ja ka muudele muudele ütleme, pisi pisiprojektile seoses alatseppi projektiga ma oleks kommenteerinud, et imekspandav on, ma käisin seal raekoja kiskuda. Esinesid imekspandav on ikkagi see, see huvi vähesus. Näiteks sellise muusikast nagu inimeste seas. Olemas üks niisugune bänd nagu nimega uni on, kes kes vanad sepi austajaga teevad seda päris hästi. Ja nende ükskord oli neil Safaris mäng, oleksin spets reaalselt kohale, seal viibis kaks inimestele jaak vajalik ja minu abikaasas kes olid ainukesed publikul seal tõesti, et tõesti, et muusikat organite vahele plaat olen Toomastaja detsembris Tallinnasse eelsel ajal, kus kohas ta on praegu mõtlema, kus. Olemas. No Lauri Laubre ja Music Grupp te olete kõige rohkem tähelepanu pälvinud ja sinu tööd on ju väga avalikkuse ees olnud kogu aeg, samas on ka sind paljudes pattudes süüdistatud. Räägime nüüd kõik ausalt südamelt ära. Helistatakse kõikvõimalikes asjades ja annab mingil määral selline ma ei taha öelda, et seal nagu eestlaslik, aga pidevalt nagu laetakse teiste raha ja see läheb kuidagi nagu kõigil hirmsasti korda, et selge see, et suuri asju tehes noh, võivad tulla ka vead ja vigu on tulnud ja nagu on tehtud ja tõenäoliselt vahiks tuleb ka edaspidi mingeid ilu. Aga, aga noh, ma ei ole küll, noh vähemalt ma ise arvan, et kolme surmapattu vastu nagu pole patustanud ehk tapnud, vägistanud, varastanud ei ole. Et kõik muu on nagu rohkem mu oma probleemid ja nad ei peaks võib-olla nii väga kõiki huvitav, olen. Eneselegi võib olla üllatuseks lihtsalt nende aastate jooksul tegelenud võib-olla liiga palju nihukeste suurte projektidega tänu sellele ka nagu silma jäänud, aga noh, nad on kuidagi olnud mul sellised noh, nad ei ole mitte projektid nende kellelegi millegi tõestamise pärast veel, nad on ikkagi eelkõige olnud minu valmisolek, kutsumus ja, ja võime neid teha, eks ole, ja sellepärast ma nagu otseselt ei tahaks nüüd kõike seda süüdistust nii-öelda enda enda kaela võtaks. Et kõik need on sellised emotsionaalsed, tihtipeale puhangud, aga noh, eks ma olen niukene, niukene tundun ja eks aeg-ajalt olen küll väga ennast täis ja niukene ütleja veel kaheksale ja sellepärast lapse mulje kiire tekkinud, ütleme nii. Kollane ajakirjandus ka selle aja vaatavad hoolega, kuidas käikene jäid, mida veel, eks ole, et selles mõttes see ei ole mingi, ega ma mingisugune mingisugune Ma ei ole, lähed selles mõttes seda muljet jätta ja mul on täiesti ükskõik, kui keegi tahab mulle sellist minust sellist õua, et ma sinna millegiga kellegile midagi paavst öeldi vastu ainult ütlen jah aeg-ajalt ja, ja teie ravimit asjuvad aastana sõuad. Aga Tiina tenori kontsert oli tõesti täistabamus. 10-sse oli juttu ka Robert plaanist, mida veel plaanis on, tahad sama kaarti avada? Mul ei ole hetkel praegu väga ava taga, et noh, üldiselt ma kunagi ette ei räägi sellest, mida, mille kohta ei ole väga kindlaid leppeid sõlmitud, aga ka järgmine suvi tuleb kindlasti huvitav, seda ma julgen küll öelda, et valmistun praegu, õigemini viin noh, pean nii-öelda läbirääkimised mas vorm nüüd oleks öelda järgmise suve esinejate suhtes ja, ja ka talveperiood tuleb parandada, ütleme noh, Eesti on sedavõrd väike turge, et olen sellest nagu kuidagi edasi läinud ja mõningaid asju teen ka Eestis, aga väga palju asju teen ka väljaspool Eestit, näiteks näiteks Lätis ja Leedus, samuti ka Venemaal. Olen praegu huvitaval suunal Lähis-Ida näiteks, et et ta seal kontserdite korraldamine, omad ütleme, ma tegelen niisuguste asjadega ja seetõttu ma ei, ma ei, ma ei saa nagu öelda, et tööle vaja oleks ja, ja ja noh, ma ütlen, väga vähesed asjad paistavad, et siia välja, eks ole, ja tihtipeale tehakse, võetakse nagu hinnanguid tehakse selle järgi, mis siin nagu näha, on siin kaks asja, tee, millest üks õnnestub või ebaõnnestub, siis on ka igasugused muljed kiirelt tekivad. Suur tänu Thea paluoja, Lauri Laubre, Indrek Patte ja Tarvi Jaago ette saatesse tulite ja lepime Lauri sinuga kokku, et kui sul mõni suurem projekt on, siis soojendusbändiks on ansambel proov viis, kaheksa, kolm. Seda on lämblile helistada Austraalia, Austraalia. Aga võib juhtuda ka niisugune asi, mis juhtus, ansambel seitsmenda meelega tulid uuesti kokku, aga lastega on siiski midagi välja? Jah, et mina näiteks seda ma võin täitsa raudselt öelda, et ütleme selles mõttes mingisuguse tavalise pöörde kuhugi kindlasti teen, et mul on praegu küsimus. Mul on ütleme noh, stuudio mulle iseenesest olemas. Et mõelda siin, kui ma jõuan nüüd iseendaga nii kaugele, et ütleme, töökoormus suudan niimoodi vähendada, et ma saan seal seal sügisel alates sellest sügisest nagu tõsisemalt tegelema hakata, siis kindlasti mingi tavalise pöörlemine tuleb ja kindlasti Tarvi sõnastatav mis ta ütles kohe, eks ole, midagi koos teha, aga et, et ei ole välistatud, et siin mõne idee nagu ka vanast ajast nii öelda uuesti üles soojendama ja mis mitte midagi teha statega. Eks me oleme ikka siselt vinget muusikat.