Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja tere hea kuulaja. Olen neljanda septembri saate helikaja toimetaja Liina Fjuk. Saate teemad sedakorda sellised. Eesti Muusikaakadeemia avas džässiosakonna ja teeb järjest enam rahvusvahelist koostööd Muusikaakadeemia uudistest, räägib akadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Toimetaja Karin kopra käis neljapäeval uut tüüpi Estonia klaveriesitlusel. Kaheksandal septembril korraldab teatri- ja muusikamuuseum konverentsi Soome-Eesti muusikasuhted, räägib muuseumi muusikaosakonna juht Alo Põldmäe. Rahvusooperis Estonia tutvustati algavad 90 üheksandat hooaega. Pressikonverentsil käis Kersti Inno. Klahvpillimängija Aare-Paul. Lattik räägib kontserdist, mille annab järgmisel nädalal koostöös laulja Oliver kuusikuga. Kitarrist Heiki Mätlikkuja. Näitleja Mikk Mikiveri koostöös ilmunud heliplaati tutvustab Heiki Metlik küsib Mirje Mändla. Eesti Kontserdi hooaega tutvustaval pressikonverentsil käis Kersti Inno. Veel järgmisel nädalal saate kuulata otseülekandeid klassikaraadio vahendusel Londoni festivalil. BBC Brons tutvustab Mirje Mändla. Laupäeva õhtul tähistab Tartus saabuvat viiekümnendat sünnipäeva Peeter Volkonski produtsent Merle Kollom ja Peeter Volkonskiga, rääkis Pille Olde. Priit Kuusk vahendab muusika teavet laiast maailmast. Klassikaraadio stuudios on külas Eesti muusikaakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Kui ma helistasin muusikaakadeemiasse, siis sain teada, et muusikaakadeemias sel õppeaastal on toimumas midagi uut. Täpsemalt nüüd kuulemegi, mis seal siis uut on? Tere, jah, klassikaraadiokuulajatele eelkõige võib-olla kõige atraktiivsem, huvitavam uudis on see, et Muusikaakadeemia avas sel aastal Jatsu eriala ja loodud jätsu osakond. Selle osakonna juhatajaks on Jaak Sooäär ja esimesed üliõpilased, neid on praegu viis, on juba alustanud õppetööga. Jätsu osakonna loomine toimub meil koostöös ameeriklastega ja meie partneriks on siin juba meie väga pikaajaline kontakt Luivilli ülikool kentakist. Me mõtlesime niimoodi, et nii palju on meil neid välismaa kontakte, tegelikult prooviks õige jätsu ala alustada Ameerikaga, kus on siis jätkub kodumaa. See skeem toimib põhimõtteliselt samamoodi nagu kaks aastat tagasi, patud kultuurikorralduse eriala, kus ikkagi see akadeemiline kompetents, vähemalt esimestel aastatel tuleb sisse tuua välismaalt ja see peab olema parim. Praeguseks on meil siis professor Mike dressi, Luivillist ja edasi. Me kavatseme jätsu eriala üliõpilastele ja mitte ainult ka kogu Eesti Muusikaakadeemia üliõpilastele pakkuda seda kompetentsi, mida võimaldavad meie partnerülikoolid. Nii et juba jaanuarist tuleb meile meistrikursustega professor Karl-Heinz, Mikkin Grapsist ja ka Stockholmist on planeeritud õppejõud Helsingist, Hamburgist. Ja loomulikult meie omad parimaks sellel alal, nagu ma eelpool nimetasin, juba Jaak Sooäär, Raul Sööt ja nii edasi ja nii edasi ja kindlasti ta muudab ka Muusikaakadeemia praegust imagot. Ja veel sellele lisaks praegune kontsertbüroo uue juhatajaga Svea Ideon marksiga asub praegu välja tema uut jätsu kontserdite sarja, millega me tahame siis alustada jaanuaris. See on üks uudis muidugi iga klassikaline traditsiooniline osakond. Osakonna siseselt toimub ikkagi väga palju uuendust. Nii et see võib-olla ei paista nii otseselt välja. Aga lihtsalt praeguses muutuvas ajas ei ole võimalik hoida ainult kõigest vanast kinni. Meil on niivõrd palju võimalusi maailmale avanenud tuua sisse parimaid jõude, saata välja meie õppejõude, samuti ka üliõpilaste liikuvust. Nii et selles suhtes on võimalusi väga palju ja iga osakonnal on küllaltki suur autonoomia. Et neid võimalusi kasutada. Siis jätkub ka see aasta kultuurikorralduse magistriõppe esimesel magistriprogrammi juhendaja oli meil doktor Toomas au, hinen Sibeliuse akadeemiast ja nüüd sellel aastal me alustasime professor keesa piruncrautiga Hamburgi ülikoolist. Ja mis eriti on rõõmustav, et juba esimesed cum laude lõpetajad on saanud juba meie õppejõududeks. Muusikaakadeemia ei ole ainult õppeasutus. Meie üliõpilaskond on meie kõige suurem Tartus ja seetõttu me tahame pakkuda ka Tallinnale ja mitte ainult Tallinnale kogu Eestile midagi muud, milleks meil on suured võimalused olemas. Ja siin kindlasti üks väljund on meie kontsert büroo juba eelpool nimetatud jätsu kontserditesarjale. Me tahame ka tähistada, Eesti heliloojad tõid selleaastaseid, juubeleid selle kontsertsarjaga me alustame ka aastal 2005. Jaanuarist. Ja need olema Arvo Pärt, Eduard Tubin, Eduard Oja, Eino Tamberg, Veljo Tormis. Nii et seda kõike, mis on meie ajalugu, tuleb aeg-ajalt ikkagi meelde tuletada. Elu ei koosne ainult juubelitest ja nende muusikat peab mängima jõuga juubelite vahelisel ajal. Aga kuna tegemist üliõpilaskonna ka ja noorte inimestega, siis kogemuste põhjal võin öelda, et mälu on ju tegelikult lühike. Ja kui tulevad uued üliõpilased, siis tuleb ikkagi töötada selles suunas, et neil kõigil tekiks ka oma kontakt, oma suhe selle muusikaga, et nad mängiksid neid, interpreteeriksin neid ja see pakub kindlasti ka õppejõududele väga suurt huvi. Ma tahaksin rääkida natukene europrogrammidest, et selles valdkonnas, Me oleme tegutsenud ka juba üle 10 aasta ja just sellest taastast. Vahetult enne õppe alguses sain Brüsselist väga hea uudise. Meie projekt on kinnitatud, kas see projekt tähendab siis sisuliselt Muusikaakadeemia juurde loodavate rahvusvaheliste suvekursuste tekitamist ja see on väga loomulik tegelikult tihtipeale, kui vaadata üle kogu maailma suvekursused, meistrikursused kuuluvad ikkagi muusikaülikonda koolide juurde ja see toimub meil läänemeremaade muusika ülikoolide baasil on olemas selline organisatsioon nagu Asseis Baltic Music Academy. Ja see suvekursuste, ma ütleksin, nimi, ma ei ole leidnud sellele veel õiget eestikeelset vastet ja ma ütlen selle praegu inglise keeles, see on siis krossing, koores, inte pretationov, Classical Music tants, jazz, nii et ka selles osas me tahame pakkuda oma parimat nii meie üliõpilastele kui ka juba läänemeremaade muusikakõrgkoolide üliõpilastele. Nii et õppejõud siis vastavad varieeruvad, kuskohast nad tulevad, nii et see saab olema siis aastal 2005, august ja ettevalmistused hakkavad siis oktoobrist juba peale siis osalejana projekti skulptuur 2000, mis on väga põnevaks kooslusega ja just on väga kunstiline projekt teatavasti Euroopa liidus, nii mõnigi projekt on väga administratiivne, kus meil on vahest nagu raske kaasa lüüa, nii ütleme väga resultatiivset võidule olemuslikult. Aga see projekt kujutab festivale, nii et see on meile kõige loomulikumaid, kui meie üliõpilased mängivad rahvusvahelistes orkestrites, meie õppejõud saavad anda meistrikursusi, me saame saata Ta enda üliõpilasi välja esinema näiteks looma. See on väga huvitav kooslus selles projektis, projektijuht on Rooma Euroopa muusika. Itaalias, selles osaleb veel lime rikki ülikool Iirimaalt, Thessaloniki Kreekast ja Muusikaakadeemia. Nii et see kooslus juba iseenesest pakub väga palju huvi. Ja rääkida sellest, mis just on tulemas, siis juba 10.-st 12.-ni on Muusikaakadeemia võõrustajaks suurele rahvusvahelisele konverentsile 140 osavõtjaga ja see on Euroopa konservatooriumi assotsiatsiooni välissuhete alane aastakonverents, kus siis arutatakse tõesti välissuhete strateegiaid ja kaudu küllaltki praktilisi asju, milline saab olema õppejõudude, vahetusüliõpilaste vahetus, uute projektide initseerimine. Ja seekord tõesti need meie partnerid, kellega me oleme 10 aastat teinud koostööd tulevad nii mõnigi esimest korda Tallinnasse ja meile, see on ka väga vastutusrikas. Aga me loodame pakkuda parimat. Ja veel, mis on öelda Muusikaakadeemia, saab silla, kas tal 85 aastaseks septembri lõpul, oktoobri alguses toimuvad meil üritustesari, mille me varsti ka avalikustame. Nii et tahame siis vääriliselt tähistada ka seda muusikaakadeemia juubelit. Eesti Muusikaakadeemia uudistest rääkis akadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru Teisel septembril toimus Eesti Muusikaakadeemia aulas uue Estonia kontsertklaveri esitlus. Tegemist polnud tavalise kontsert klaveriga, vaid uue põlvkonna Estoniaga, mille Muusikaakadeemia ostis oma saali tarbeks. Estonia klaverivabriku nõukogu esimehe Venno Laulu sõnul on Estonia klavereid viimase kahe aasta jooksul saanud 280 dokumentaalselt kinnitatud tehnilist uuendust ning nüüd on Estonia klaver jõudnud kvalitatiivselt uuele tasandile. Selle fakti tõstab esile ka maailma üks tunnustatumaid klaveriasjatundjaid Larry fain. Oma USA-s välja antud raamatus pianappuck, mida Venno Laul nimetas klaveripiibliks. Uut Estoniat, tutvustasid klaverivabriku töötajad. Klaveri kõla täiuslikkust esitlesid aga professor Peep Lassmann ja klaveriduo Kai Ratassepp. Mati Nikolai. Teiseks. Kontsert laheneb, andav, plaanite Ülgu laev, mis endas kätkevad kõike seda, mis klaveri viimaks. Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann, mida tähendab muusikaakadeemiale see, et meil on kõige uuem Estonia klaver? Eesti Muusikaakadeemia on täiesti monokultuurne klaverimängu osas selles mõttes, et vähemalt 90 protsenti muusikaakadeemia klaveritest on hetkel Estoniat loomulikult varasemal ajal oli seljas protsent veelgi suurem. Täiesti kindel, et klaverivabrik jätkab oma tegevust, eksistentsi, nende toodang järjest paraneb. Seega kui klaverivabriku, ütleme, et 90 protsenti tema toodangust läheb Ameerikasse või meie öelda meie tähendab kodumaale tulevast toodangust ehk ka 90 protsenti endale ja meie enda klaveripark koosneb 90 protsendi osas stuudiatest. Mis erinevus on kontsertpianistina istuda Steinway taha või Estonia klaveri taha? Üldistusi on muidugi võimalik siin teha, aga üldiselt on igav, klaver on omaette nähtus, olgu ta siis Steinway, Estonia, Vesendorfer või, või, või ükskõik mis muu firma vill. See ongi see ime, et võid võtta sama tüüpi puitu täpselt samast sulamist raami ja omamoodi ehitatud või tehtud keeled ja täpselt sama firma mehhanismi paned kokku igal juhul erinev vill. Nii et kõigepealt tuleb lähtuda sellest, et iga klaver on individuaalsus. Ma leian Rumeenia eesmärk saada kiiresti kätte need turuliidrid oma kvaliteediga just on väga aukartust äratav ja tuleb lihtsalt soovida neile õnne, edu ja muidugi visadust. Igal juhul. Konkurendid võtavad Estonia klaverivabrikut aga tõsiselt. Mis tunne oli mängida täna sellel uuel klaveril? Väga meeldiv tunne Estonia klaverivabriku laastanud jälle ühe suure sammu edasi selle uue mudeli väljalaskmisega. Ma arvan, et siin toodud faktid selle kohta, kuidas tabelite edetabelis Estonia rühib järjest ülespoole et see tegelikult ka vastake tegelikkusele. Suur tänu ja palju õnne teile. Klassikaraadio mikrofoni ees on mees, kes on töötanud klaverivabrikus 50 aastat. Härra Indrek Kukk. Mis on teie meelest kõige tähtsamad muutused, mis on selle uue Estonia klaveri puhul läbi viidud? Tähtsam, aga on need muutused, mis klaveri paremini teevad. Muutusi tehakse ikka aeg-ajalt ja tullakse vanade juurde tagasi jälle ja võetakse seda uue pähe. Aga klaver on juba oma olemuselt selline riist meda, eriti paremaks enam teha ei anna. Kas siis Estonian püüdleb sinna Steinway suunas? Eks ikka parema suunas vaadatakse ja piilutakse, aga üks on ka see, et ei ole, materjalid, ei ole, inimesed, ei ole tööst arusaamad, need, mis on siin ja seal, need on eri asjad. Kui te lähete hommikul tööle, mida te tegema hakkate? Minu töö on olnud kõlalaua noh, on, nagu öeldakse, resonants sõlmis selle kokkupanek. Arvata, et klaver enam väga palju paremaks oma kõlalt muutuda ei saa Nagu nagu ei olegi, on tehtud aastasadu ja ega ega ei ole neid paremaid enam tulnud estraadi, vääristele ja matile vedasi kõrvu ei ole tekkinud. Järgmine küsimus on esitatud klaverivabriku tootmise insenerile Uku Velbrile. Klaverit on uuendatud üle 200 korra. Millised on teie meelest need kõige olulisemad muutused? Noh, mina kui puidupealik tähtsamateks peame muudatusi, mis on tehtud puiduna silmas pidades ja mis tegelikult klaverijuus on ka väga oluline on kõlalaud, mis tule meil firmas, turundus ennem oli Venemaa materjal samuti seal ribid, prussid, mis klaveri koos hoiavad vöö, mille peale on kõlalaud liimitud, mis peab sellega lauda kuklis hoidma. Näiteks muudetud on malmraami selles mõttes, et, et ennem kui me võtsime Ilmarisest, kui tulid väga kõverad, siis meil oli veel kohe Liktootja Kittmann silmil, tulevad tšehhist Porkerdist ja kus on suur edasiminek muudetud, sest veel, mis on visuaalne nähtavad mainiksin sisevöö, mis on karjala kask, sn ele elus klaverikaane tugimida ennem sai kahes asendis, nüüd me saame seda kolmes asendis teha. Noodipult liigub kaugemale, mis tähendab, et lühikui kaugele tegelikult saaksid klavereid ühtemoodi kasutada. Jalad on muutunud, saledamaks on uued, ela rullimisi, sõidan põrandasse, vagusid kaaned on muudetud raskest plaadist kergemaks. Multiplex on uus materjal on muudetud näiteks Virbli pakkuv materjal, mis peab paremini Virbli momenti, see tähendab aja jooksul ei ole vaja liiga tihti hakata klaverit häälestama. Saabuval kolmapäeval toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis konverents soome-eesti muusikasuhted. Konverentsi korraldab teatri- ja muusikamuuseum koostöös Soome instituudiga ja telefonil on muuseumi muusikaosakonna juht Alo Põldmäe. Palun rääkige lähemalt sellest konverentsist. Selle konverentsi idee said maha pandud juba kaks aastat tagasi tahtsid, kui toimus soome helilooja Helvi leidiske loominguõhtu ja siin koos soome muusikateadlase Eero Tarastiga sai see mõte välja käidud, et polegi tehtud sellist konverentsi, mis oleks puhtalt pühendatud Soome eesti muusikasuhetele sest need suhted on olnud läbi sajandite juba väga tihedad ja alates juba sellest, et meil on ju ühine hümn ja selle aluseks on baasiuse mamme ehk eesti keeles siis mu isamaa, mu õnn ja rõõm ja võikski alustada sellest sellel konverentsil, et, et meil on ühine hümn, mis on Meie rahvaid ühendanud, ühendab siiamaani. Aga asi on palju laiem ja et sellest mingit pilti saada, olemegi korraldamas sellist konverentsi. Siin on suur abi olnud saama instituudil tema juhataja Martti tuur teleka eesotsas ja tema abilisega, millena Ma olen nii ka kaasaaitamisel. Ja meie konverentsi kava on siis järgmine muusikateadlane maris kirme teeb ettekande kahe hõimurahvamuusikasuhted soovunelmat reaalsus Estonia teatrist. Aarne Mikk teeb ettekande teemal Aino Kallas ja Eduard Tubina ooperid. Kõneleja teeb ettekande kontrabassivirtuoos Ludvig juht ja Helsingi Linnateater ning seos šansibi elusega. Kanadas elav eesti helilooja ja koorijuht Roman Toi teeb ettekande Eesti ja Soome koorimuusika kontaktidest Torontost vaadatuna. Soome muusikateadlane voodi Jürna vaeb Arvo Pärdi ja Erkki Salman härra loomingu kokkupuutepunkte. Nüüd Soome Instituudi juhataja Martti turdele analüüsib Aino Kallase Zjušeesid taana tõlkaneni ooperites. Olgu öeldud, et 10. ja 11. septembril on ta annab tõlkese ooperi Mare ja ta poeg, kontsertettekanded Estonia kontserdi saalis on siis soome ja eesti ooperite ühisprojekt. Ja seda on võimalik siis kuidas Aino Kallase, su, see on soome helilooja poolt nähtuna lavale toodud ja konverentsi lõpetab Eesti Muusikaakadeemia professori doktor Urve Lippuse ettekanne sellele omapärane Pealkiri. Veljo Tormis, soome helilooja nimelt Veljo Tormis on soome teemat käsitlenud aastakümneid ja tal on üle 20 suurvormis teoses Soome temaatikale ja sellest lähtudes on ka meil valitud konverentsi lõpetuseks Kontsert Veljo Tormis some ainelistest helitöödest ja neid esitab Eesti televisiooni tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Nii et kaheksandal septembril algusega kell 12 null null ja lõpeb üritus kell 18, null null. Vahepeal on loomulikult lõuna ja kell 17. Null null on siis kontsertosa Veljo Tormise soome helitöödest. Helikaja. Rahvusooperis Estonia tutvustati üleeile pressile algavat hooaega, mis 99. juubelieelne statsionaaris alustatakse 28. oktoobril eelmise hooaja viimase lavastuse menuetendusega Tšaikovski ooperiga Padaemand rahvusooperikoorija orkestrit saab aga kuulata juba eeloleval nädalal Estonia kontserdisaalis. Sellest räägib teatri uus kunstiline juht Arvo Volmer. Tegemist on esmakordselt Eesti rahvusooperi ja Soome rahvusooperi ühisprojektiga, on ka teatud mõttes ajaloos uue rea avamine, loodame, et see saab ka jätku. Oleks ju väga loogiline, et me oleme nii lähedal ja muud sidemed on nii väga tihedad. Ja siis on kontsertetendus heliloojal Tauno tõlkenen, kes on kirjutanud mitmeid oopereid, näiteks hundimõrsja ja seesama marja, tema poeg, mis on kõik nii-öelda see liini kaudu Eestiga seotud. Maria ja tema poeg on täiesti aineline ooper. Aino Kallase näidendile põhinev ja nende kahe kontserdi ajal toimub ka salvestus, nii et see ühisprojekt leiab, on veel mitmekülgsete ära kasutatud. Ühtlasi saavad ka soomlased oma seni salvestamata ooperit CD salvestusega, siis kaastegevad on Soome solistid, dirigeerib Hannu lindu ja mängivad-laulavad veel. Rahvusooperi sümfooniaorkester ja koor. Mare osas kuuleme laulmas Kirsi Tiihoneni, kes võlus aasta tagasi eesti publikut Wagneri tan Faizeri kontsertettekandes Elizabeth Tina Mare poja osas on Savonlinna ooperifestivali kunstiline juht. Raimo Sirgia. Ooperi esiettekanne 1945. aastal oli noore helilooja läbimurre. Tegevuspaik on Viljandis aastal 1343. See on kaasakist KOV ja sünge lugu Marest, kes kaotanud võitluses rüütliga mitte vastu kuus poega. Püüdes meeleheite pikalt hoida ja kaitsta viimast imontit, reedab ta vastastele mässuliste rünnaku. Kava. Mitut hukkub 300 meest. Sellest teada saades viskub ima lossimüürilt alla ja Mare loobitakse kividega surnuks. Kuigi taoline lugu on kirjas ka Balthasar Russovi Liivimaa kroonikas, on suure tõenäosusega siiski tegemist rahvusvahelise rände motiiviga mitte tõesti aset leidnud sündmusega. Soome helilooja Tauno pilka. See huvi Eesti ajaloo ja Kallase loomingu vastu tekkis aga juba helilooja lapsepõlves, kuna kirjanik oli tema kasuema sõbrannana nende hea perekonnatuttav tav, kellega koos veedeti mitu suve Saaremaal. Helilooja on Kallase loomingu põhjal loonud vokaaltsükleid, orkestriteoseid, balletti, ooperit sealhulgas Arvo Volmeri poolt mainitud hundimõrsja, mis oli katsetus 1950. aastal uudses raadio ooperižanris sai auhinna Prix itaalia heliloomingu konkursil ja on üks väheseid välismaalasi ettekandele tulnud Soome oopereid ooperis. Mare ja tema poeg on küpse kirjaniku Aino Kallase jõuline libreto kombineerunud noore helilooja vaimu ärksa ja kauni kõlalise muusikaga. Tauno pilkastun nimetatud Põhjala putsiiniks, kes jääb siiski piisavalt omapäraseks ja mitte liialt kaugeks kaasaja publikule. Pilkas ooperi Mare ja ta poeg, kontsertettekanded toimuvad 10. ja 11. septembril kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis. Rahvusooper Estonia jätkab Aga ooperite ooperiga Itaaliast. Järgmiseks tahaks lühidalt peatuda aidaetendustel, mida siis siin veel jätkuvate remonditööde tõttu me esitame seda konistari tennisekeskuses, see on üks huvitav ruum ja ma ootan väga suure põnevusega seda esimest proovi seal. Siiamaani on kõikidel suurprojektidel suurema või väiksema õnnestumisega kasutatud alati helitehnika mõju. Me väga loodame, et ruum töötab akustiliselt hästi, vähemalt enne seda, kui sinna lava on üles ehitatud ja tribüünid publiku jaoks toodud sisse deklaratsioonid olevat tühi. Saal on väga paljutõotav akustiline ruum ja tõotab tulla muusikaliselt igati tõsine ja hea üritus. Uudis on see, et üle 55 aasta saab Estonias näha taas draamaetendust. Kevadel avatud kammersaalis tuleb lavale Katri Kaasik-Aaslav näidend Teatriromanss Olav Ehala muusika ja elava musitseerimisega. Sügishoo ja uutest lavastustest toodi esile kolme lühiballetiga, balletiõhtu, armastuse ja kirega, Stravinski šopääni järavelli muusikaga ning Tubina ooperi Barbara von Tiesenhausen uuslavastus, mis loodud samuti nagu pilkas Mare ja ta poeg Aino Kallase jutustuse põhjal veebruaris vaadata ka uue Eesti algupärandi lavalejõudmist. See on Tõnis Kaumanni lasteooper, Väike-Napolion vaimukas lugu tänapäeva koolipoisist, keda ootavad suured ajaloolised seiklused ja nüüd tähelepanu kõik klassikaraadiokuulajaid, laulvad poisid ja nende vanemad lavastust Neeme kuningal on teile midagi teatada. Seoses sellega me kuulutame välja konkursi väikeste Napolionide leidmiseks, mis toimub teisel oktoobril kell 11 siin rahvusooperis ja, ja seekord tahaks tõepoolest niimoodi teha, et, et võimalus Napoline konkursil osaleda oleks mitte ainult Tallinna südidel kaheksa kuni 11 aastastel julgetel viisi pidada noortel poistel vaid, vaid ka mujalt Eestist oleksid inimesed teretulnud. Püüame seal nende poole aasta jooksul nendega mõned korrad kuus kokku saada, selleks et seda näitekunsti laulmist ja muidu mürada nendega ja neid tundma õppida. Siis on võimalik nagu staariks saada siin. Juubelieelne Estonia mõtleb tõsiselt tulevasele publikule, seetõttu on nimetatud 99. hooaeg noore publiku aastaks. Lastele jätkuvad ka koolitusprogrammid, teatrimaagia balletimaailm, muusikateatri etenduse sünd ning kavatsetakse välja anda ooperiõpik ja tiividee ooperikunstiajaloost. 18. septembril korraldab teater aga linnarahvale hooaja avaüritusena värvikireva turupäeva. Aare-Paul Lattik koos laulja Oliver kuusikuga annate 10. 11. septembril kontserte, sina mängid klaverit ja harmooniumi. Mida te kavatsete esitada ja kuidas sa iseloomustaksid oma ansamblipartnerid lauljana? Tõepoolest, 10. septembril kell 19 ammende villas Pärnus ja Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus, laupäeval, 11. septembril samuti kell 19 on meil taas üks huvitav kontsert, nagu meile endale tundub muidugi, kus siis minu arvates väga väga andekas laulja, Inglismaal õppiv tenor Oliver Kuusik laulab tuntuid Naapoli laule ja mina saadan teda siis klaveril ja harmoonia Mil ning samuti mängin ka mõningaid harmoonia lugusid sinna vahele. Minu jaoks on see projekt kui kahel põhjusel hästi põnev see, et ma äkitselt tulen klaveri juurde. Ning see, et ma pole kunagi kuulnud, et keegi saadaks soololaulu harmooniumiga. Vähemalt Eestis küll mitte. Aga nii palju, kui me seda proovinud oleme, on see hästi omapäraselt ja põnevalt välja tulnud. Just Napoli lauludele omaselt. Ärgata keset ööd, unest ja iseendas. Sellena, kes oli, oled enne sündimist. Ei valguse pimedus, hämmastus vaid, et olen siin, et olen. Ja suutmatus öelda, kuidas see kõik on päriselt enne ja teisel pool pool suure unustuse mõjuga lööki mis andis sulle selle aja ruumi ja nime. Siin kõlas katkenud uuelt plaadilt Jaan Kaplinski luuletused Regatta keset ööd, mil luges Mikk Mikiver ja taustal kõlas Leo prouade prelüüd number üks Heiki märtliku esituses. Nimelt on ilmunud plaadil pealkirja teele selle poole, millel pole lõppu ja pole algust. Selline omapärane muusikaline luulepõimik. Jaan Kaplinski ja Wolt Veidemanni luuletustest ja vahepeal kõlavad Johann Sebastian Bachi Leobrauaria Manuel pontse teosed. See plaat on sisse mängitud aastal 2002 Eesti raadioteatris. Järgnevalt tutvustan seda plaati Hikimatlik. Selle plaadi pealkiri on Wolfütmani ühe luuletuse järgi Teele selle poole, millel pole lõppu ega algust. Nagu näete, on üks ajaühik nagu võetud aja kulgemise tervikust. Tõepoolest seda kava sai mängitud, võiks öelda 10 kond kontserti ja see kontakt publikuga selle küllaltki filosoofilise ja tähelepanu nõudva loometunni mõistmine tõigi tee selleni, et ka seda salvestada ning nüüd on ta siis CD plaadi näol ilmunud esimesel septembril, see 45 minutit laadiga ulatas võtma neid Kaplinskit hoopis teises võtmes. Mikk Mikiver-l oli see kokku pandud põhimõttel et see puudutas elu ennast. Räägitakse inimestest, emast-isast, naisest, mehest, lastest räägitakse jumalast. See on nagu üldine kosmiline filosoofia, mis on siia kätketud, kus tähtsus on, kõigel on mehel, naisel, jumalal ja ka rohulibled. Nii nagu huvitmanni puhul võiks öelda, et muusika sai valitud tegelikult luuletekstide järgi see muusikapala või muusikalõik tegemist on ka lõikudega ja üsna palju on heliefekte, mis seal mängitud, kitarriga selle plaadi peal, Kelly vihma, liiva krudisemist ja kõike muud, nii et omamoodi on see ka selline kuuldemänguline loometund. See on jah, võiks öelda, selles sarjas on see nagu teine, kust luulet mu koorimuusikaga loetakse plaadile, esimene oli maailm meise meie maailmas, see oli etendus, mida etendab tasime. 2001. aastal Torontos. Iga arusaam tuleb omal ajal. Su väikesed käed mu karedail põskedel. Esimene lumi. Eesti Kontsert kutsub. Eri Klas, Neeme Järvi, Anu Tali, Paul Mägi, Tõnu Kaljuste, Olari Elts, kammerja sümfooniakontserdid, rammi juubeliüritused, klaveri ja koorimuusikafestival, džäss, Vikerkaar, õppen, barokk, oriend, ansamblid, king, Swingers, vokal siks jakaranda Tokyos string, kvartett, tippvirtuoosid lonismit, Toomas Köstner, Evelin Gleni, seeveerib Salo ja veel sadu teisi esinenud kontserdite ka Eestimaal. See on Eesti Kontserdi hooaeg 2004 2005 kuni 18. septembrini on kõik hooaja piletid Estonia kontserdisaalis ning Vanemuise ja Pärnu kontserdimaja kassades saadaval soodushinnaga miinus 25 protsenti. Eesti kontserdi uus hooaeg ootab sind. Eesti Kontserdi uue hooaja tutvustusel anti teada, et Tallinna Tartu Pärnu saali tegelen, on peagi lisandumas kontserdimaja jõhvis. Riiklik kontserdiorganisatsioon jätkab enam-vähem tavapärases mahus ja traditsiooniliste festivalidega koer, Õupen, barokk, orient. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu noortele ja kammerkontsertidele vastrenoveeritud Tallinna raekojas, räägib produtsent Madis Kolk. Kahtlemata on Eesti kontserdimissioonide üks tulipunkte, on ka noorte muusikute, ka noorte muusikute osavõtul tehtavad programmid ning neile ongi pühendatud mitmed sarjad, on. Omamoodi võib-olla pretsedenditu sari noorte pianistide esitlemisel viimastel aastatel kriitikud ja kontserdikülastajad märganud on peale kasvanud uus Eestis ja mööda maailmamehetegusid tegev pianistide põlvkond ning sarjas Eesti noored pianistid saab nüüd läbi hooaja seitsme Estonia kontserdisaali klaveriõhtuga kuulda. Samamoodi ennekõike noortele eesti interpreetide-le on pühendatud eesti interpreetide liiduga koostöös sünnitatud sari, milleks Eesti interpreetide liit kuulutas välja konkursi, mis oli ennekõike pööratud noorte muusikute poole ning selles sarjas kõlab seitse erinevat kava. Üleüldse võib kammerkontsertide kohta öelda, et nii nagu ka paaril viimasel suvel Eesti kontserdikontserdid on jõudnud rekord arvudeni uuel hooajal me katsetame ilmselt võib-olla Eesti kontserdiajaloo kõige suurema kammerkontserte arvuga vähemalt Tallinnas nimelt lootes ka renoveeritud raekoja vastu olevale huvile. Publiku poolelt on igal laupäeval on raekojas kammerkontsert, mis ei tähenda, et ei ole teisipäevaseid. Võtame nädalapäevade kammerkontserte ja raekojas veel üheks kontserdisarjaks on Eesti võlukunst, mis sisaldab kuuskava noorele publiku pooleli jäi veel mainimata, eks ole, lõuna kontserdite sari, mis on olnud viimastel aastatel suurt publikuhitt, mis on väga kättesaadavate piletitega 20 krooni on pileti hind uuel hooajal ning Sari sisaldab üheksa mitmesugust kava ja loomingulise külje pealt võib-olla kõige üllatuslikum ja erinevaid värve. Pakkuvam on Vox Clamantis sari kohtumised üks kuni neli, mis on välja kasvanud Vox Clamantis paaril viimasel aastal suurt tähelepanu ja ka poolehoidu pälvinud kavast, mis nad teevad koos Weekend Guitar Trio teatavasti kolme elektrikitarri kunstipärase ansambliga ja nüüd on Vox Clamantis Grigoriaani koori partneriteks küberstuudio Rodgers, Mosikaales, Hortus Musicus ja, ja selles kavas on ka rohkesti eesti heliloojate esiettekandeid. Eesti erinevate uute teoste esiettekandeid on veel mitmel pool üle hooaja, muuhulgas ka mitu pärifestivalil noorte pööratud projektidest. Mainiksin veel kolm Riiat, mis toimub iga kahe aasta tagant, mis on avatud küll valik vooruga, lindivooruga kõigile kuni 30 aastastele eesti noortele solistide ansamblitele, kõikidele koos seisudele. See toimub kaheksandat korda ning eelmise seitsme kombrio jooksul on siit lavalt. See on Estonia kontserdisaalis traditsiooniliselt ennast näidanud. Ma arvan, üks 160 170 solisti ja ansambli ümber. Loomulikult tuuakse publikuni ka suurvorme ja tehakse koostööd PÖFF'iga koorifestivaliga. Hooaja avakontsert, 18. septembril on aga koostöös Tallinna filharmoonia ka ja lõppkontsert Vanemuise. Ka juubelid on Tallinna klaveritrio ja Eesti rahvusmeeskooril, räägib koori peadirigent Ants Soots. Enne kui me jõuame hooaja tähtsama juubeliüritustel, kus meil on neli tähenduslikku kontserti seisab meil ees veel Edvard Griegi peer, künti salvestamine CD-le. Ja huvitaval kombel kombel on selle elluviijad täpselt Grammy võitnud koosseis ERSO, RAM, ellerhein ja Paavo Järvi. Aga enne, kui oktoobris-novembris juubelikontserdid algavad. Me käime ära Ameerika Detroidis Cincinnatis, kus meil on välja kujunenud hea partnerlus Neeme Järvi orkestriga ja Paavo Järvi orkestriga. Ja seal on päris kõvasti suurvorme, on meil kavas. RAM 60 esimese kontserti oleme planeerinud ajaloolist läbi lõikelise, mitte Liiward meenutuste vormis, kuivõrd selles oleks ka nii nagu õigeks järgnevates ettevõtmistes ka uurimuslikke analüüsi toime. Me otsime üles nagu kõige tähenduslikumad teosed erinevatest aegadest seotuna erinevate dirigentidega. 100 kontserte juhatavad endiselt dirigendid Uno Järvela, kuulu arengule vaja. Ants Üleoja, teine RAM 60. Ka on rammi solistid ja ansamblid, mis on igal hooajal väga suurt publikuhuvi üles toonud ja seal osaleb umbes 20 artisti, kes solistina, kes ansamblite koosseisus. 20. novembril on RAM 60 kolmas kontsert, see on siis kava tänapäevasest muusikast hilises minevikus loodud muusikast ja rida esiettekandeid. Teoseid Peeter Vähilt, Tõnis Kõrvits, Alt, Urmas Sisaskil mõned siin peaaegu esitamata Veljo Tormise teosed ja uudisteose kirjutavad Aare Kruusimäe ja Rene Keldo, kes on ka rammi lauljad. Eesti kontserdihooaeg hakkab meie savanema kontsertidega alates 18.-st septembrist. See on ka kuupäev. Kuhumaani on kõik piletid hooaja kontsertidele müügis veerandi võrra alandatud hindadega. Klassikaraadio esitleb. Otseülekanne BBC promenaadi kontserdilt rajal Albert hoolist esmaspäeval. Kuuendal septembril kell 21 30. Esinevad Berliini Filharmoonikute söör Simon Tratli juhatusel. Järgmisel nädalal on klassikaraadio eetris veel viimased otseülekanded Londonist rajal Albert hoolist. BBC promenaadi kontserdite sarjast. Esmaspäeva õhtul kell 21 30 esinevad tõepoolest Berliini Pharmoonikud sördsaimunud Atli juhatusel. Kavas on depressiin Insbornist lõpetatud impressionistliku meresümfoonia ja mis Jane viimane suurem orkestriteos. Kleer sõõrloodela, milles prantsuse helilooja heidab pilgu teispoolsusesse. Esmaspäeval on ülekanne päeval kell kolm, mil Britteni sümfoonia Nicolás T4 dirigeerimisel esitab jana tšeki talla Piccolo Holtija Martin loomingut. Viimane ülekanne BBC promenaadikontsertide sarjast on laupäeval, 11. septembril algusega kell 21 30 ja siis on kavas BBC Promsile lõppkontsert. Esinevad sealsamas häälen, saime Preston terid, BBC Singers BBC sümfooniline koor, BBC sümfooniaorkester, dirigendipuldis, allianss, latkin. Lõppkontsert pühitseb promenaadi kontserdite sarja, selle aasta peateemasid Antonilt Vošeke 100. surma-aastapäeva puhul kõlab siingi kavas torsaki teos, avamäng karneval ning Peter Maxwell Davise oioi avamäng kokku idamaade muusika teema. Samal barbarid pidulikust akatas kõlab oma täies ilus rajal Albert, hooli orel. Saime Prestoni soleerimisel ning üks Inglismaa väljabass omantsialistes ördsamas. Allen soleerib von Williams siis ja muusikalise komöödia näidetes Richard Straussi ekstra Verces. Metsasarvekontserdis soleerib BBC noorte muusikute konkursi võitja David vaiet. Klassikaraadio eetris jätkuvad ka salvestused BBC promenaadikontsertide sarjast ja täpsem kava on klassikaraadio koduleheküljel aadressil PVA r. Ee kaldkriips klassid. Helikaja. Peeter Volkonski on näitleja, lavastaja, muusik, luulenäidendite tõlkija, sõnade autor, üks autoritest, kes loonud rokkmuusikal John neid ja tantsuetenduse väike prints. Enesest mõista tuleb mainida ansambel propellerid, Roste aknaid ja hõimu. Järgmisel nädalal peab Peeter Volkonski viiekümnendat sünnipäeva, aga sel nädalal, laupäeval kell 19 on Vanemuise kontserdimajas suurejooneline juubelikontsert. Kohal on kõik sõbrad, kes temaga koos esinenud või kes niisama tema loomingu austajad hulk soliste, ansambleid, sümfooniaorkester ja koor. Kontserdi pealkiri on Volkonski annab aru ja küsisin produtsendilt Merlega olla meilt ka selle kontserdiga mõistame paremini, kes õigupoolest on Peeter Volkonski. Ma ei usu, et temast üldse keegi väga hästi aru saab, aga see pealkiri annab ilmselge vihje sellele, et ettekandele tuleb Peeter Volkonski looming läbi aegade ehk viimase 20 aasta looming. Ma usun, et see on ka nendele muusikutele, kes esinevad, väga põnev kogemus, sest mitmed neist tegelikult esitavad Peeter Volkonski loomingut esmakordselt näiteks lavastus Suur Tõll vaim, vanaema õunapuu otsas näiteks Chardas, mida kunagi laulis Salme Reek, sedakorda laulab Kärt Tomingas aga ka telelavastuses, kuidas kuningas kuu peale kippus. Ja see, mis puudutab nüüd orkestrit, siis seon Peeter Volkonski Tartu muusikapäevadeks kirjutatud looming, isolti laulud sõnade Linnar Priimäelt ja solistiks Vanemuise jopramiibiam, Kallaste ja ooperikoor plusse osta, aknad teevad seal kaasa ja teine on väga põnev lugu, mis on ka kirjutatud. Tartu muusikapäevadeks on siis vana egi tekstidele ohvreteetele, kus soleerib Siiri Sisask. Kontsert on kahe poolega esimesest poolest orkestriga koos, teosed teises pooles nii-öelda üksikesinejad, ansamblid, solistid ja kui pikalt see kõik kestab ega raske öelda, kui muusikud hoogu satuvad. Peeter Volkonski meenutab, et ansambel propelleri mõjul sai hoogu noorte inimeste loomingulisust. Tegelikult ta tekkis ja muidugi vastureaktsioonina diskole, aga kuna disko on nööri, siis selle kaudu ta propageerib ka siiamaale loomingulist mõtlemist. Väga vahva oli, kui kaheksakümnendatel pärast meie kontserte ja üldse nende mõjul hakkasid kooli õpilased niimoodi väga aktiivselt igasuguseid värsikesi sepistama. No ükskõik, millised nad olid, aga vähemalt vähemalt nad tegelesid sellega. Peeter Volkonski tegevusvaldkond on väga lai ja küsimusele, milline suund talle endale kõige meeldivam on, vastas ta nii. Kuna nimetaksin ennast puhkajaks kõige paremaks meelega, sest et tees üht ööd ma puhkan teisest muidu ei oska puhata, see on ka üks mu suuri vigu võib olla, aga kuna ma puhkan tööd, siis võib öelda, et, et ma ei teegi, muuseum puhkab. Kui. Täna kõigepealt Eli mörija lutserni suvefestivalidele briti saarte suurimaid ja avarama repertuaariga muusika pidustusi. Enim Toris jõuab lõpule homme. Septembrisse jäänud kontsertidele avasid noored prantslased, vennad, kaposoonid, viiuldaja, tšellist, klaveril müssel Alberto. Just lõpetas esinemise vällja vestjuessey, kelle kunstiliseks juhiks Anthony Theodor. Septembris viimastena veel Alvin kolleeg, tantsuteater ja ränbertaans kompanii on tähelepanuväärne. Enamus nende lavastusi läheb sotti orkestrite saatel. Üleeile ka viimane külalisorkestrites nendele eestlane riigikapell maestro berneb Aitinki juhatusel ammu välja müüdud Huperanoos, liitsiste etendab mitmel korral Orpheus euri liiget. Veel eilegi festivalil viis üritust täna viiuldaja Sergei Hatšhaturjan. Ansambli Contemporary oma asult Pier Puleesi juhatusel. Pul ees oli ka ju Bayroidi festivalil Parcifani dirigendiks ning seejärel nüüd lutserni festivalil, kuhu kohe läheme. Enne aga veel kord, meenutades, et Edinburghis dirigeeris 23. augustil Verdi trubaduuriks realisidendust, Hannoveri riigiooperit. Ju ka meie Mihkel kits on. Muidugi on omapärane festivali valik homsele tulevärgiga kontserdile Prince Streeti aedades. Festivali peatoed, šoti panga poolt kriigi muusika Bergi Untile mile dirigeerimas Aleksander peeger sama mees, kes juhatas Erkki-Sven Tüüri ooperi Vallemberg maailma esiettekannet saksamäel. Muidugi veelgi uhkema orkestrite paraade lutserni festivalil, kus kokku 67-st kontserdist on 29 sümfooniakontserdid ja well poolteistkümmend, muud üritust nagu foorumid, seminarid, avalikud proovid, ümarlauad. Teatavasti on siin pea, tegelesin nüüd teist aastat järjest Claudio Valdo poolt ümberformeeritud lutserni festivaliorkester, kes tänavused pidustused avas. Abado on ka kogu festivali kunstiline juht ja tema teene on, et just tänavu alustas siin oma tegevust lutserni festivaliakadeemia ja pia Järbul ees selle eesotsas. Akadeemia koondab võimekaid nüüdismuusikahuvilisi noori. Lipulees toob neid ka festivali ette küll orkestri na kui ansamblitele. Ent nagu varasematelgi aastatel on lutsernist publiku eesreas tipporkestri ainuüksi eelmisest pärast alates Baieri raadio sümfooniaorkestri peadirigent maris Jansons juhatusel, ansambel Von der kontemparaan, dirigendiks soomlanna Susanna Mälki Dresdeni riigiga, Belbernad Haitinkiga, Berliini Filharmoonikute, Saima räti käe all. Lutserni festivali akadeemia orkester ka oma avaliku prooviga ning Peterburi filharmoonia orkester Juri temirgaanovi juhatusel. Homme ansambel moderni orkester Anssolligeri ja ülehomme Viini Filharmoonikute Valeri Keer Kiievi dirigeerimisel. Ja mis kõik veel vahepeal, aga 18. septembril tuleb festivali lepetama laska feromooni orkester Riccardo Muti juhatusel. Claudio Abado, sarnaselt, nagu Abado Berliinis tegi, on lutserni festivale alustanud oma teemade keti. Ja tänavu on keskne teema Fray haid vabadus ja selle üks tähtis märk Viktor Ulmanni fašistliku Skodus laagristeri esinstatis kirjutatud ooper. Atlantise keiser. Festivali heliloojaks on tänavu aga juulikuu, juubilar kuulus britt Harrison vöötwis ja Clillandi orkester tegi siin tema musta öölinnu maailma esiettekande. Ning eelmisel pühapäeval kõlasid Luukas kirikus aga esmakordselt kolme Bachi aaria seade töötvislilt ning tsükkel 26 Orpheus eleegia tervikuna. Otstöödes on ju teema heliloojaga praegustel BBC promenaadikontsertidel Londonis esiplaanil olnud, oldi vööri Cheritelhani ja Edinburghi festivalidel. Kontsernis esitab ja tema silmapaistvama teose paaril viimasel aastal teesiuse mängud ansambel Modern dirigentidega, Randrey vallad ja Martin prevints. Ja teine teos selle kõrval pulseeriva varjud Pals sädous. Kõlab ka Itaalia esiettekandes Torino septembri festivalil, kuhu nüüd kohe läheme. Torino kuulus septembri muusika toimub tänavu 20 seitsmendat korda ja täna on selle haavadele, kui patrioregios esinevad kordamööda seordis valliansamblid kell 19 akadeemia montistelegaalis festivali avateoseks, niisiis lüli kuninglik diverki Sment. Ja veel kell 21 selle Kons vennassioon kus solistiska suvise ois Draghi festivali täht, hariannasse vald, Torinos tähtsaim, et Arvo Pärdi eelseisva juubeliaasta puhul tutvustatakse siin alates ülehomsest nädala jooksul ka rohkesti tema loomingut. Peamiselt Torino san Filippo kirikus, aga ka lähedalasuvas onu voose kloostris toimub vaip Verdi loomingust kuni 12. septembrini ühtekokku kuus kontserti. Neist nelja juhatab Tõnu Kaljuste üks kammerplaanis kavalehel hiljard ansambli eestvedamisel. Kuuendat kava juhatab Paul Hillier esinevat Torino raadia, rahvuslik sümfooniaorkester. Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkesterit Ksenja ansambel, organist Christopher Proversbrodent. Lisage need näiteks teistest saalidest, dirigeerivad samal ajal ka Subin meheda. Loorin vajadusel. Või saad Florrissaansi ees William Kristi. Seitsmendal septembril toimub Torino moodsa ja kaasaegse kunstigalerii konverentsisaalis vestlusring Arvo Pärdi loomingu üle. Incon Draakon Arvo Pärt. Osalevad helilooja abikaasa Nora Pärt Liivio äragoone Tõnu Kaljuste ning festivali üks kunstilisi juhte, nimekas helilooja ja muusikakirjanik Roman kulaat. Vestlusringi juhib aga Torino festivali teine muusikateadlasest juht Enssoristandio ning sündmuseksansamas Enso restaniu enda uue raamatu esitlus Arvo Pärdist. Eesti filharmoonia kammerkoor esineb pärast Torinud Paul Hillier seal veel kavaga Arvo Pärt ja varajane muusika perruudias ja Milanos. Torinos esitatakse Pärdi loomingust koos nii-öelda suurvormidest avakontserdiga, ülehomme kokku paarkümmend erinevat teost. Torinos veel ka järgmisel lau päeval, sest suur festival ise lõppeb alles kolmandal oktoobril. Ja meile päris lähedal Soomes Lahtis algas üleeile õhtul järjekordne juba viies Sibeliuse festival. Nelja päeva jooksul viis kontserti, lisaks esitlused, filmid, väljapanekud, realiste sõidutamine, Sibeliuse kodusse, Ainolasse, kõik see paljude ja tuntudki väliskülaliste osavõtul. Tänavugi jälle Londonis Sibeliuse ühingusse ideelise fännid alati kutsutud Eestis. Täna, kuidas siinkõneleja Sibeliuse festival uues imposantsust Sibeliuse talus on puhtal kujul lahti sümfooniaorkestri ettevõtet, mine kolmel sümfooniakontserdil, kõlab Soome suurmeistriteoste valik teemal Sibeliuse kontrastide meisterfestival on väga populaarne saalid täis. Nüüd teist aastat, tutvustab lahti muusikakoolis uues kammersaalis pianist folkegreezbek Sibeliuse varajast senitundmata klaveriloomingut. See põnev kontsert on just täna-keskne päeval. Pärastlõunal on kolmas sümfooniakontsert ikka peadirigent Hoosema vänsk juhatusel ning sellele eelneb kaaluka looduse preemia kätteandmine uuele laureaadile teenete eest siinse regiooni muusikaelu arendamisel. Ainuüksi Sibeliuse orkestriteoseid tutvustav festival tänavu 19. See väike festival on end ikka ja jälle suureks teinud.