Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja. Tere, head kuulajad. Klassikaraadio eetris on jõulukuu esimene heligaja saade. Mina olen toimetaja Karin kopra ja tutvustan kohe, millest täna juttu tuleb. Alanud on jõulukontsertide hooaeg. Täna esinevad raekojas Neitsi Maarja lauludega Kaia Urb, Heiki Mclick, Anne Õun, tutvustab Tiina kuningas. Täna esineb Tartu botaanikaaia palmimajas ansambel Triskele kontserdist, kõneleb Hedvig Lätile. Ansambli liige Tarmo tabas täna esinevat Eesti rahvusmeeskoor, ERSO Jorma hünnine ja Päivi nisula Jüri Alberteni juhatusel. Ette kantakse Jean Sibeliuse kullervoo. Teemat vahendab Kersti Inno. Neljandast 11. detsembri seni on klassikaraadios eriprogramm muusikanädal Montreal nädalat tutvustab Mirje Mändla. Eesti-Soome sümfooniaorkester annab kolm kontserti Rehepapiradadel, räägib dirigent Anu Tali. Seitsmenda detsembri õhtul on klassikaraadios Cooperi ülekanne Milanalas skaalast. Sündmust vahendab Tiina kuningas. Kaheksandal ja üheksandal detsembril esitavad Kalle Randalu ja Tallinna kammerorkester Eri Klasi juhatusel Beethoveni kõik viis klaverikontserti. Kalle Randaluga vestles Kersti Inno. 10. detsembril teeb klassikaraadioülekande Niguliste kontserdisaalist, kus toimub oreli Kaala Ave Maria, esinevad Maria Listra, Mart Sander, Jüri Leiten, Andres Uibo, Virgo Veldi ja Aare-Paul Lattik. Noore lauljanna Marialistraga vestles Kersti Inno. Üheteistkümnendal detsembril on Kanuti Gildi saalis kontsertetendus sarjast diplomaatilised noodid. Jaapan. Kontserdi pealkiri on rütm ja keha, tutvustab Heili Vaustam. Henn Rebane räägib Liinafjukile oma uuest albumist. Kuulus löökpillimängija Evelin Glenni esineb koos ERSO ja Olari Jeltsiga. Teemat vahendab Mirje Mändla ja saate lõpuks Priit Kuuse muusikauudiseid maailmast. Head kuulamist. Täna kell kuus õhtul toimub Tallinna raekojas kontsert sarjas Eesti laulu Kund. Kaia Urb esitab erinevatel aegadel loodud Ave Maria sid. Koos temaga musitseerivad veel Heiki Mätlik kitarril, Jaan Õun, flöödid. Kaia Urb räägib kontserdi ideest ja kavast. Ilmselt sai idee alguse sellest, et kümneaastase koostöö vältel, mis me oleme Heikiga koos musitseerinud on kogunenud ühte ja teise kaasse. Ave Maria sid. Niimoodi üksikult oli meil varem Külsensaans küll Kuldar Sink ja Foree, aga siis sai EKi kuskilt oma kolleegide käest, et Moskvas on lausa ilmunud neli kogumikku Ave Maria sid. Ja me mõtlesime, et oleks väga ilus ühendada need Ave Maria kõik ühte kavasse. Me ei olegi püüdnud teha siin mingisugust niisugust kronoloogilist läbi ajastute, niisugust Ave Maria arengut, et läbi igasuguste stiilide sugugi mitte lihtsalt niisugusi, väikeseid erinevaid mõtisklusi erinevate heliloojate poolt sellisel ilusal hardal teemal nagu Ave Maria palve, mis on läbi aegade olnud armastatumaid palveid üldse. Oleme palunud kirjutada tulevil päris uue loo selleks puhuks, et siis näha, kuidas siis 21. sajandi Ave Maria võiks kõlada minule isiklikult salvereczinad Toivo Tulevi. Seal sina väga meeldib, seal on niisugust parajal määral õrnust, parajal määral ekspressiivsust parajal määral huvitavaid kõlavärve. See pakub mulle hästi suurt niisugust huvi nii lauljana kui ka puhtesteetiliselt. Kas tegemist on nii-öelda religioosse vaimuliku muusikaga või see on lihtsalt kaunis muusika, mis loodud erinevate heliloojate poolt erinevatel aegadel, erinevatel põhjustel? Ma arvan, et kuigi ta sobiks suurepäraselt ka kirikus esitamiseks kas või liturgia osana meie poolt, on ta mõeldud siiski kontsertmuusikana. Võtaks seda kui niisugust üldinimlikku head hoiakut, ilusat õrna, meeldivat hoiakute üldse elu suhtes, eriti praegusel niisugusel pingelisel ja karmil ajal või igasuguseid asju juhtub maailmas. Ei pea ju inimene olema väga sügavalt religioosne, selleks et siiski oma südames tunda niisugust palvet. Kaia Urb, esid tabame marjasid täna õhtul kell kuus Tallinna raekojas ja klassikaraadio teeb kontserdist ka üle kandma. Täna algusega kell 17 esineb ansambel atriskele Tartus jõululinna palmimajas Tartu botaanikaaias. Selline huvitav koht jõulumuusika esitamiseks. Ansambli liige Tarmo tabas, miks just jõulumuusika ja palmimaja? Meile tehti ettepanek, Margus Kasterpalu, kes seda festivali nime nimetatud festivali organiseerib, kutsus meid siis esinema. Eelmine aasta toimusid advendikontserdid, siis me esinesime Tartu raekojas, aga seekord siis palmi jõulumuusika. Ma ei tea, kas ta nüüd nii väga jõulumuusika on, aga ütleme advendimuusika, mõned jõululood ka ikka jah. Mulle tegelikult väga ei meeldi see advendiajal, jõulumuusika kuulamine on minu arust jõulud, hakkavad ikka 24. pihta, sellele eelnev aeg on advendiaeg. Rõõm tuleb 24.. Milliseid advendilaule esitab täna ansambel Triskele? Niimoodi on, et eesti vaimuliku rahvamuusikaansamblid teatakse meid vast kõige rohkem, aga oleme esitanud siin ka vanamuusikat kunagi aastaid tagasi rohkem siis vahepeal mitte väga, ja nüüd viimase aasta jooksul oleme jälle siis vanamuusikat rohkem esitanud keskaega siis ja nii ka nüüd, palmihoones on meil põhiliselt keskaja muusika Euroopast Gregoriuse laulja A tegelikult isegi üks selline antiikteos ka veel Antiik-Kreeka üks palad, meil oleme teda siin arranžeerinud ja sättinud enda maitse ja tuju järgi. Mis seal ikka, me teeme ikka oma endale omaselt teda sellise noh, mis on, Triskele omapära on võib-olla see, et meil on pillid, et pillid ja laul siis koos, niimoodi me neid lugusid teeme. Antiik-Kreeka lugu on küll instrumentaarses vormis, seekord mitte lauluga, aga muud lood, eks gregooriuse laul oli siis on veel keemi maalt paar pala Prantsusmaalt võib-olla ka ma ei olegi kava praegu täpselt ees ja mõned jõululood ja väga rõõmsad ka trummi ja kõige muu kila-kolaga. Kas peale trummide, mis pille veel kuulda saab näha saab? Nagu ikka, meil kavas on, meil on siis Toivo Sõmer, mängid igasuguseid näppepill, seal lautod, keskajal autot ja, ja ka vist Kesk-Aasiast pärit Rubapi ja siis Heikki-Rein Veromann mängib flööti ja laulab ja mängib ka keskajal autot, Janno Mäe mängib löökpilli, aga laulab nii, et neljakesi oleme mina, Tarmo tabas, siis laulan ja mängin mingeid lepile ka juurde. Kas oli kerge või raske leida keskaja advendilaule? Advendilaule on natuke raskem jah leida neid ei ole väga palju, aga pean tunnistama, et me väga ei otsinud temaatikat. Me nagu ei lähtunud, me, pigem valisime lood kuidagi nii sisetunde järgi. Margus Kasterpalu ütles, et ei pea tegema, jõululugusid aga kuidagi niimoodi sattus, et pooled lood saidki jõululood iseendast. Las nad siis olla, kui nad juba nii sattusid. Kliendilugudega on jah, neid väga palju nii leida pole. Ansambel Triskelle advendi ja jõuluhõnguline kontsert täna õhtul kell 17 Tartus jõululinna palmimajas või siis teisisõnu Tartus botaanikaaias. Aitäh, Tarmo tabas selle intervjuu eest ja toredat advendikontserti täna õhtul. Tulge kindlasti. Täna toimub Estonia kontserdi Stahlis rammi juubelisarja neljas viimane kontsert, kus koor koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga esitab son Sibeliuse vokaalsümfoonilise poeemi kuller või see oli Sibeliuse esimene suurteos valminud aastal 1892. Lugu kuller, vastan Kalevala legendide seas. Üks kõige traagilisemaid kullermaa on oma saatuse ohver ning õnnetused ja needused jälit teda juba varasest lapsepõlvest alates. Väikse poisina müüakse ta Ilmarrisele orjaks. Ta põgeneb ning leiab üles oma pere, välja arvatud õe, kes on metsa marjule minnes kadunud. Oleks jäänud. Ühel päeval kohtub kuller vokina neiuga, kelle ta otsustab võrgutada. Paraku osutub neiu tema lihaseks õeks saanud teada tõe, sooritab viimane suurest häbist enesetapu ning sama teeb teose lõpus ka nimikangelane. Kes kukub, võtab end oma mõõga otsa. Teos esi kannet juhatas autor vaatamata kuller suurejoonelisele edule keelas Sibeliuse pärast neljandat ettekannet selle edasise esitamise ning ei lubanud teost repertuaari võtta kogu oma elu jooksul. Selle põhjuseks oli Sibeliuse enesekriitilisus. Ta kavatses teost ümber töötada, kuid ei jõudnud siiski selleni. Kuller kõlas uuesti alles pärast helilooja surma 1958. aastal Sibeliuse nädala kontsertide raames. Tramm esitas teoste esmakordselt 1983. aastal Soomes Joensuus Juozas Tomarkase dirigeerimisel. 20 aasta jooksul on koor laulnud seda kokku 27 korda. Joensus Helsingis, Loviisas järvendal Turus, Tamperes, kolmis, Leningradis, Moskvas, Hamburgist tuluusis, Los Angeleses, Minnesotast, Cincinnatis ning kolmel korral ka Tallinnas. Kullerettekandel on tehtud koostööd paljude dirigentidega. Nagu mainisin, esimene oli osast Tomarkas järgmised Jorma panula, Paavo Berglunud Esapekka salonen, Leif Tseegersdam, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Jüri Alter Ten ja Eri Klas. Paavo Berglondi, Paavo Järvi kaant teoska salvestatud seekord juubeliettekanne oli kavandatud koori audirigendi Eri Klasiga Eri Klasi haigestumise tõttu. Ta juhatab tänast kullerettekannet Jüri alterten. Kaastegevad on kaks solisti Soomest, sopran Päivi nisula ja bariton Jorma hünnine. Me salvestame tänase kontserdi ning klassikaraadio eetris saab seda kuulata 14. detsembrini. Pärastlõunal kavas algusega kell 15 15. Neljandast 11. detsembrini on klassikaraadio eetris festival muusikalini mon rajal. Euroraadio vahendab hooaja jooksul maailma tähtsamatele muusikalinnadele pühendatud nädalaid ja projekti eesmärk on peegeldada kultuurilinnades toimuvat rikkalikku muusikaelu. Viimase nädala jooksul antakse kontserte väga erinevates stiilides ning samuti esitletakse just sellele linnale eripäraseid suundumusi ja seal tegutsevaid interpreet. Just sellise nädala pakkus välja ka Realis tegutsev Kanada raadio. Nädalat alustab laupäeval, neljandal detsembril kell 13 null viis kontsert, kus esineb Konstantinoopol ansamblile Kiiede bastioni juhatusel. Nonii päritolu muusik Kiiedab Asjon ühendab oma ansamblis interpretatsiooni, milles aukohal on vahemeremaade müstilised laulud ja näited kristliku juudi ja islamivaimuliku muusikatraditsioonist. Sellel kontserdil osaleb sopran François Atlan. Nädal jätkub pühapäeva õhtul kell 19, null viis Contralt Mariinikkollemjöö kontserdiga. Esmaspäeva õhtul kell 19. Null viis on eetris ooperiõhtu tšakama Putšiini Durandot. Teisipäeval kell 15 15 esineb ansambel Concerto belladonna ja kolmapäeval jõuab järg Montreali sümfooniaorkestri dirigendipuldis Shaklacong ja soleerib sellel kontserdil ka Luilordi. Eriti hästi õnnestusid sellel kontserdil Igor Stravinski ja tšekiteosed. Samuti tuli esiettekandele Kanada päritolu helilooja puljaani uus teos. Kolmapäevases saate jooksul kuulame ka mängist intervjuud. Siline vaburjaaniga. Neljapäevases pärastlõunast saame osa konkursist, mida viib läbi Kanada uue muusika ansambel, novell ansambli Modern loraan vaienkuri dirigeerimisel. Konkursil osalesid sel aastal haapa Mägi Johnsoni, Ado Mägi jundu teosed. Reede hommikul kell 10. Null viis on eetris kontsert, kus soleerib kanade kuulus viiuldaja Jenseens klaveril Eduard Lorell ja kavas on prantslaste debiicii Forayeravelli muusika. Reede õhtul saame osa murreaali džässimelust. Kavas saantonistreacholigans ja esineb Pikvoogeli ansambel ning ülevaate murreaalis toimuvast. Muusikaelust lõpetab laupäeva õhtul ansambel Labotiin, soriaan seal ansambel, mis on tegutsenud üle 20 aasta ja esitab siis Kebecki traditsioonilist muusikat ning on seganud sinna siis ka mitmeid maailma muusika rütme. Muusikalid, mon, reaali täpsemat kava võite leida ka klassikaraadio koduleheküljelt aadressil. Wwwerr. Seitsmendast üheksanda detsembrini annab Eesti-Soome sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel Tallinnas, Tartus ja Pärnus kolm kontserti pealkirjaga Rehepappi radadel. Jumalik paganlik ja eestimaine. Klassikaraadio mikrofoni ees on dirigent Anu Tali. Millised on need märksõnad, mis iseloomustavad seda kontserti ehk siis teist projekti hooajal põhja nägu? Nagu me Kadriga välja mõtlesime selle kontserdi niisuguseks intrigeerivaks alapealkirjaks Rehepappi radadel, siis tegelikult Rehepapp ise loodetavasti ka ei osale, onju ja võib-olla see on nagu läbi huumoriprisma ikka võetavaid krati ei tehta, kes peremehe vastu pöörab ja aga küll on eestlasele omaselt iroonilise alltekstiga antud pealkiri on mõeldud meile endile põhiliselt eestlase olemuse ja meie kultuuri alglätete lahtimõtestamiseks, sest et ettekandele tulevad teosed, mille märgusõnadeks võiks olla nagu ka kavalehtedelt lugeda ühe rahvatõus, esiisade randäratundmine. Ma teile kirjutan, magan jällegi heintes just nagu plika aias kunagi Nõukogude viljakas pinnases, kui Arno isaga koolimajja jõudis ja nii edasi, näiteks vestlus vana paju all ja õnnetus õrnal jääl ja kõik teavad, et tegemist on tuntud filmi katketega filmist, kevade, võib-olla vähesed teavad, aga selle muusika sellele filmile on kirjutanud Veljo Tormis. Ja lõpuks ometi näeb päevavalgust ka Veljo Tormise esimene avamäng, et Eesti rahvas ei pea arvama, et Veljo Tormis alustas oma muusika kirjutamist teisest avamängust, mis on väga palju üle maailma mängitud. Et ta siiski kirjutas ka esimese, aga see ei ole lihtsalt praegu esitamist leidnud ja materjalid jõudsid juba trükist ja me meil on siis au mängida esmaettekanne samuti nagu Veljo Tormise kirjastaja, me naerame, et esitlusele tulevad kõrvuti maailmakuulsad heliloojad, Tšaikovski tormis ja autorid nagu Vetemaa ja Puškin, et näiteks nii nagu Jevgeni Oneginit, Tatjana kirjas, seen esitatakse, siis seal kõrval ka Tormise kirjas ooperis Luigelend üheks huvitavamaks tutvuseks minule endale ja minu jaoks esimeseks kokkupuuteks on üllatav, vähemalt ühe teise eestlase looming seal kontserdil Lepo Sumera, tema teine sümfoonia. Huvitav on see, et sa rõõmus ja alati haka terava keelega ja, ja vaimukas inimene, kes tänaseks on meie hulgast lahkunud juba aastaid tagasi, tegelikult tagantjärgi omab tema teos nagu mingist kaemust või tema muusika mingisugust teatud, nagu oleks ta midagi teadnud. Eks võib-olla tekitab tunde, et need varalahkunud neil ongi nagu midagi rohkem öelda. Ja teos on, on pühendatud teisele varalahkunud mehele geniaalselt tale dirigendile, Peterlil, Jääle, kes elas tegelikult ju ka väga raskel nõukogude ajal, kus oli väga raske liikuma saada, ennast kehtestada. Nii et sellega tegelikult sai meie eestluse vaatamine nii-öelda lõppkontserdil, et tuleme nagu tänapäeva nende inimeste läbi, kes enam meie hulgas ei ole, Ta võib-olla mõtlete, et miks on on sellesse vestlusesse ära eksinud selline nõukaajaesimees nagu Dunaevski võib-olla nagu üks alapealkirjades kannab iroonilist nimetust Nõukogude viljakas pinnases ja teos kannab pealkirja tsirkus siis võib-olla seda allegooriat ei olegi siin vaja väga väga esile tuua, et see tuleb ise välja ja eelkõige tunnevad kõik selle filmimuusikas ära meie armastatud komöödia algetega muusikapala. Nõukogude aeg oli ju groteskne ja traagiline praegu ja kes teab, milleks see hea oli, et võib-olla meil on millegiga võrrelda, aga kahtlemata jätist ühe generatsiooniga hammasrataste vahele ja Tšaikovski siis nagu ma juba seletasin, et on ta seal sellepärast, et ta rikastab ta ise kirjasseini autori tormise annab võrdlusmomendi Tormise Tšaikovski vahel kahe maa rahvusliku esindaja. Vahel 100 kontserti kirjeldasite sõnadega, et see näitab seda millistena, eestlased ennast näevad, millistele näevad eestlased ennast. Kõik on ju väga suhteline ja subjektiivne, et võib-olla meie looming räägib meis kõige selgemini. Sellel kontserdil esitatakse noppeid nendest teostest, mis on tegelikult sõelale jäänud võisu jalalt läbi voolanud. Et kõik ei ole ju tegelikult esitatud teosed ja aga nad, kahtlemata, kui me räägime eestlusest ja me räägime võib-olla algupärandist, siis meil tuleb kõigepealt meelde teistele rääkida laulupeod, meie rahvakultuur ja võib-olla see professionaalne muusikakultuur jõuab tegelikult eestlaseni natuke hiljem, eks, vene professionaalne muusikakultuur ja ammugi siis Euroopa. Seetõttu oleme me siin näiteks Tubina tantsudes ja selgelt selle esile toonud, kuidas folkloor jõuab professionaalsuse muusikasse ja kuidas naljakas püksniline valss põlvest kõverdatud tegelikult kandub edasi ja jääb väga omapärasena pidama professionaalses muusikakultuuris ja see saab nagu meile omaseks, et eestlased ju ei tantsi Viini valssi, tantsivad labajalavalssi, et seal tegelikult minu arust kohutavalt liigutav ja armas, kuidas see eestlus ja sai, eestlane on tegelikult oma olemuselt ja tüübilt natuurilt looduselt ja, ja ka esivanemate pärandit hoopis teistlaadne kui teised maailmakodanik. Kas on üldse mõtet seostada helilooja rahvust ja muusikat on ja ei ole? Sest et kui me räägime tormisest, siis tormis on eestlane muusikas sügavalt. Kui me räägime Erkki-Sven Tüüri, st siis on tegemist kosmopoliidiga muusikas olenemata sellest, et Erkki-Sven Tüür, kelle loomingut selles kontserdis küll ei esitata, küll aga meie seal plaadil, et kõik peab olema tasakaalus, vehkida elab väikesel Eesti saarel Hiiumaal ja kui vähegi võimalik, siis linna kärases sai tiku siis tema eemalt vaadates. Tegelikult on see muusika sedavõrd kokkuvõtlik selle maailmakärast ja tegemistest, et see võiks kuuluda sammaste, Londoni või New Yorgi või teise kultuurimeka südamesse. Suur tänu intervjuu eest, Anu Tali, soovin kenasti korda läinud kontserti ja ka plaadi salvestamist. Kõige-kõige paremat teile, seitsmendal detsembril teeb klassikaraadiokontserdist Rehepapiradadel ka üle kanda. Veeda õhtu ooperis, 226 aastat tagasi toimus maailma üks olulisim kultuurisündmus. Kolmandal augustil 1778. aastal avati Antonio Saleeri ooperiga paarikonnašuuto tunnustatud Euroopa maailma mainekaid ooperimaja, Milano La Scala. Teater sai oma nime Santa Maria della skaala kiriku järgi, mis asus sama väljaku ääres 1700 seitsmeteistkümnendal aastal ehitatud teatriga mis aga tulekahjus hävis. Samale kohale rajati Austria keisrinna marjad Teresa eeskostel neoklassitsistlikus stiilis uus ooperimaja. La Scala hooaja avamine on tähtsaim sündmus itaalia ooperielus ja pidupäev kõigile ooperisõpradele. On kujunenud traditsiooniks, et hooaja avaetendus toimub seitsmendal detsembril Milano kaitsepühaku Püha proosiuse päeval. Ka sel aastal avatakse laskaala pärast kolm aastat kestnud remont Antonio Salieri ooperiga tunnustatud Euroopa, millest ka meil on võimalik klassikaraadio vahendusel osa saada. Teisipäeval kell üheksa õhtul. Õhk tuleb ettekandele. Eeessallieerid kahevaatuseline muusikaline draama. Tunnustatud mis 1778. aastal skaala avamiseks spetsiaalselt kirjutatud, on. Libreto autor on matja veratsi. Tegemist on itaalia operasseeria ehk tõsise ooperiga, milles saab kaasa elada antiikkangelaste tegemistele. Kui Salieril esitasid meespeaosi kastraadid, siis meil tuleb leppida metso Bronite esinemisega. Nii ongi viiest peategelasest neli naised. Tüüruse kuninganna. Euroopa osas on Saksamaalt pärit sopran Diana Tamra au printsess, mille osas on Itaalia sopran Desiree ran, toore kuningas, asteeri osa laulab samuti sopran Austriast, Keenia köömeier. Sõjamees Isseo, Itaalia metsosopran Daniel apartšellona. Jäigistot laulab Itaalia tenor Giuseppe sabatiini. Ooperis on tähtis osa täita kooril, mis on La Scala ooperikoor. Orkestri ees on teatri peadirigent Riccardo. Teisipäeval, seitsmendal detsembril kell üheksa õhtul on ooperihuvilised oodatud raadiote juurde. Milano La Scala avatakse taas Antoniuse leeri ooperiga tunnustatud Euroopa. Helgaja. Tallinna filharmoonia sarjas ravissima on tuleval nädalal võimalus kuulata kahel õhtul kõiki viit Beethoveni klaverikontserti. Koos Tallinna Kammerorkestriga Eri Klasi juhatusel musitseerib Kalle Randalu, Karlsruhe muusikakõrgkooli Freiburgi Ülikooli professor, kes Beethoveni tsüklit korduvalt ja menukalt esitanud. Esmakordselt 1987. aastal. See on tõsi, koos Peeter Liljaga, mängisime neid esimest korda, siis sündis ka selline idee. Annab muidugi heliloojast Beethovenit suurepärase ülevaate ja suurepärase pildi sellest, kuidas ta muutus ja arenes aja jooksul. Ja viimasest korrast on minu mäletamist mööda nüüd juba ka üle 10 aasta möödas. Nii et kui juba nii palju aega on kulunud, siis tundub küll igati õigustatud. Ma olen seda ilusat muusikat jälle kord ette kanda ja minu jaoks on tegemist nagu muusikalises mõttes ja muidugi ka igas mõttes nagu koju tagasipöördumisega, et ma olen õppinud väga palju uut muusikat tundma, väga palju uusi teoseid oma repertuaari juurde tulnud, aga Beethoveni juurde tagasipöördumine on on tõesti nagu, nagu kojutulek ja minu jaoks on see nagu muusikapidu ja mul on lihtsalt väga hea meel, et niisugune võimalus meil on. Nii palju nii head muusikat mängida. Kuidas need kontserdid on diil muutunud nende aastatega ja teie suhtumine nendesse? Eks me ikka liigu kõik omas ajas ja ruumis ja ma arvan, et kaunikesti on muutunud ka nägemisviis ja, ja rõhuasetused kindlasti on sellel oma seos ka teiste teostega ja teise repertuaariga ja üldse liikumisega ajas ja ruumis ja ma arvan, et ma näen nii mõndagi teise nurga alt, aga mõndaga teravamalt ja selgemalt. Võib arvata, et need viis kontserti kahel õhtul järjest ette kanda, et see on suur väljakutse pianistina ja seda küll, aga. Kuna ma neid teoseid siiski nii hästi tunne, nad on mulle nii lähedased, ma väga armastan neid, kõiki viit ta on, on muidugi, võib öelda väljakutse, aga ta on rohkem siiski, mul on niisugune, mul on niisugune pidu, tunne muusikapidu. Pravissima pidu Beethoveni ka leiab aset Estonia kontserdisaalis. Kaheksandal detsembril tuleb ettekandele kolm esimest klaverikontserti ning üheksandal detsembril neljas ja viies kontsert. Klassikaraadioülekandes jätkame vaheaegadel Kalle Randaluga vestlust Beethovenit. Advendiaeg on rikas meeleolukat kontsertide poolest tuleva nädala lõpul toob mõnusat jõuluootus meeleolu oreliga Kala Ave Maria kus esinevad organistid Andres Uibo ja Aare-Paul Lattik, Jüri Leiten trompeti, Virgo Veldi saksofon-il ning laulusolistid on Mart Sander ja Maria Listra ning marjad kõlavadki nende esituses. Maria, sina laulad, kontserdil neli, Ave Maria. Et kui palju sul on neid kogunenud ja milline oli su esimene habe? Maria esimene, Ave Maria oli arvatavasti katsiini ja nüüd kui palju neid ikka võib-olla võib-olla viis, kuus tükki saab kokku. Ave Mariat lauldes tekib sul endal ka tore jõulutunne jõulutunne kindlasti, eriti on minule südamelähedane Schuberti. Me peame seda, minu arust on hea laulda igal ajal, nii advendiajal, sel ajal kui ka niisama. Sinu põhienergia läheb praegu õppimisele. Oled 15 aastane, inglise kolledži üheksanda klassi õpilane. Kui palju sa siiski oled esinenud? Esinenud nüüd kooliaastal ei ole, kuigi suvel oli küll Rapla kirikumuusika festivali raames kolm kontserti ning ka juulikuus siis Võru Katariina kirikus pikem kontsert ja paraku ka kiire aeg ilmselt ka koolis. Sest kui palju Sul jääb oma põhitegevusest aega muudeks asjadeks ja laulmiseks? Laulmiseks jääb ka siis, kui on õpik ees lahti saamiseks hommikul õhtul ja vahepeal harjutamistest otseselt seda niivõrd-kuivõrd ette Polegi ikkagi praegu peab seda tegema, kui kontsert tulemas, aga niisama arvuti ees istudes mida iganes pida tehes kodus ikka mingisugune laul kõlab. Mis laulud need on? No klassikast siit-sealt, teist ja ka džässi ja tänavat on need rohkem repertuaarid olnud. Kontserdid Ave Maria toimuvad kolmel õhtul 10. detsembril Niguliste kirikus, 11. Vanemuise kontserdimajas ja 12. detsembril. Pärnu kontserdimajas Sellise pealkirjaga üritus leiab aset Kanuti Gildi saalis 11. detsembril kell 19 30. Kontsertetendus toimub sarja diplomaatilised noodid raames, mis seekord on pühendatud siis Jaapanile. Sarja kunstiline juht Heili Vaustam. Kas rütm ja keha on kontsert või balletietendus? Rohkem on seal muusikat ja, ja kui me läksime just sinna tantsusaali, siis me näitame tantsu muusika kaudu, mitte nii, nagu seal tavaliselt on, et muusika tuleb lindi pealt või pole teda üldse, eks ole, aga meil on siiski prioriteet muusika ja tants liitub muusikaga ja ütleme avab seda maad parasjagu oma diplomaatilistes nootides näitame ka ühe dimensiooni võrra veel, et tantsukeele kaudu selles kontserdis liitub veel lõhna. Nii et minu teada polegi nagu lõhnakontserte Eestis eriti tehtud. Ja kuna Jaapanis on tõesti see erinevate lõhnade ja nende tähenduste ja nende mõjude skaala niivõrd lai ja niivõrd välja arendatud, et siis tekkis mõte, et miks mitte kõige tähtsam tegelane kontserdil või ka etendusel on siis Koto mängija suugatage saava. Tema toob Jaapanist siia suurte raskustega erineva suuruses Kotod. Kõige suuremat ei õnnestunudki siia tuua, sest ka Helsingi, Tallinn lennuke keeldus nii suurt pilli üldse peale võtmast. Aga need on vanast ajast pärit keelpillid, mis algselt olid mõeldud pimedatele muusikutele ja nüüd on nad ajast aega ja muutunud ja ka nende, ütleme, mängud, tehnika on muutunud, repertuaar, kasutused, ütleme pärast seda niisugust väga kitsast ringi muutusid vaata õukonna pillideks ikkagi veel pimedatele. Ja kui õukonnaelu nagu muutus vähem tähtsamaks, siis hakkasid neid kasutama vaimulikud, sealt edasi juba rikaste perede naised ja, ja nüüd on pill juba džässifestivalidele jõudnud. Ja samuti Meie esineja, kes on käinud kontsertreisidel üle maailma üks enim tunnustatud jaapani rahvamuusika esinejatest ja ta on näiteks New Yorgis lamama Teatris John Keitšiga teinud koostööd ja tema autoriõhtul esitlenud helilooja frii tantsis pärast sellega lindistanud ja käinud tõesti päris mitmetel džässifestivalidel, et suka tage saavaga ise laulab. Koreograafia on meil abstraktne, ta on just nimelt mõjutatud kolme erinevas vanuses naise keha iseärasustest, nende mõju altisusest rütmile, muusikal. Nii et siin mingisugust otsest seost koreograafia, seal niisugust programmilist seost meil Jaapaniga ei ole. Rohkem on abstraktsed kujundid ja just nagu alateadvuse tasandil see rütmi ja helimõju ka ütleme see koreograafia siiski loodud konkreetselt nendele lugudele ja on nendega sellel tasandil seotud. Koreograaf on meil, Anu Ruusmaa ja kolm tantsijat tantsis Anu Ruusmaa ise Kristiine otsingi, Stella suitsu põnevam ja töö on teinud ka Jane kaas koos oma videokunstnikust tuttavaga. Niiet tume black box saal, Kanuti gild on seekord muudetud valgeks ja vaikselt. Videos langevad kirsiõied, nii et ütleme, selles osas on, on Jaapan meil täiesti olemas. Klassikaraadio stuudios on külas akordionist Henn Rebane. Olete just äsja andnud välja Guardiani albumi, mis kujutab endast nii noote kui CD plaati. Ja nagu ma saan aru, on tegemist enda loominguga. Võib-olla räägite paari sõnaga, kuidas need lood sündisid ja kuidas album sündis? Albumi mõte tekkis sellest, et mul oli juba kogunenud üks ports muusikat. Ma olen 25 aasta jooksul õpetanud ka noori mängijaid ja vahepeal siin naaberriigist Soomest töötades olid kohe päris krõbedad mängijad, kes mängisid ka maailmatasemel repertuaari, ma mõtlen konkursside tasemel repertuaari ja see siis on viinud selleni, et aeg-ajalt ei ole midagi õpilasele puldi peale asetada, kas siis on probleem tema mänguoskuses, tema maitses või, või lihtsalt tuleb mõnest loost nii ära tüdinenud, mis peaks talle sobima, aga, aga juba endal on keeruline seda õpetada ja, ja ma olen alati edasiliikuja olnud, sellepärast. On ka juhuseid olnud, kui enne tundi minekut visanud on mõne loo ja piin õpilasele, siis hiljem täiendan, et niimoodi, et lood tulnud ja siis akordionialbumiks said nad sellepärast, et mõtlesin, et miks mitte ka teistele õpetajatele mängijatele seda pakkuda, sest ta on selline alternatiiv aktiivne muusika, mis ei pea need olema täpselt õppeprogrammis, aga oma lapsepõlvest mäletan, et küll mõni lugu oleks võinud olla teistsugune kaasaegsem või ma olen püüdnud seda muusikat siis seinast seina kirja panna ja ja niimoodi ta sündiski ja sisu seletamiseks, et ta on kolme ossa jaotatud. Üks on selline noorematele peatele mängukast ja mõni lugu, mulle tundus nii armastatud. Ma kirjutasin dast ka raskema albumilehtede versiooni ja kolmas osakond on siin jututuba mille ma laenasin siis arvutiajastust, kus siis mängijad saavad koos musitseerida ansambli muusika ja mõni alguse lugu siis sattus ka ansambli muusikasse, et kui kõik ei saa nii rasket versiooni ära mängida, siis lihtsalt tehnilise suutlik kuse või suutmatuse tõttu, siis on võimalik teda ka ansambli na esitada ja kokku kõlab ta päris mõnusalt. Henn Rebase akordionialbumiga tutvume lähemalt klassikaraadios albumi tunnis 16. detsembril kell 14, null viis. Eesti Kontsert kutsub löökpilli virtuoos Evelyn Glenni hinnatuimaid klassikasoliste maailmas toob esmakordselt Eestisse Erkki-Sven Tüüri uue sümfoonia magma. Lisaks Vivaldi kontsert C-duur ning Tõnu Kõrvitsa uudisteos ellujäänute laulud. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit dirigeerib Olari Elts 10. detsembril Vanemuise kontserdimajas 11. Estonia kontserdisaalis meeldivaid muusikaelamusi. Järgmisel nädalal, 10. ja 11. detsembril toimub nüüd festivali egiidi alla ka veidi tavatu laial kontsert, kus näeme solisti rollis Evelin klemmid ja väga palju kuulame uut Eesti muusikat. Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk, kes on need eesti heliloojad, kelle vähemalt Eesti publi publiku jaoks uusi teoseid ja ka maailma mõistes uusi teoseid? Me kuuleme? Jah, see on tõepoolest iibin kliendi kõrval, selle kava peamiseks loodan tõmbenumbriks ja keskmeks tuleb maailma esiettekandele Tõnu kõrvitsa uus teos, ellujäänute laulud, mis on tegelikult ERSO tellimus, Tõnu Kõrvitsa ERSO juures resident oleku perioodist ning Erkki-Sven Tüüri magma, mis on samas ka sümfoonia number neli löökpillidele orkestrile, mille maailma esiettekanne oli Antherpenis eelmise aasta detsembris, mis valmis Glenni ja kohaliku kuningliku Flandria filharmoonia sümfooniaorkestri tellimusel. Tükk aega on olnud, et küsimusmärk, et millal seda Eestis kuulda saab ja nüüd siis saab ja mis tore, et selle tellinud muusikamaailma suurkujuga iilin Glenni on väga nõudlik täiesti kõiges. Näiteks tema instrumentaariumi seal kontserdil, kus ta esitab lisaks Erkki-Sven Tüürile ka enda poolt vibrofoni Vivaldi Flarentiino kontserti. Me pikka aega lootsime, et me suudame leida piisavalt professionaalsel tasemel valikus nii Eestist kui ka Soomest, kus sama kava tuleb ettekandele ka Tampere sümfooniaorkestriga Olari Eltsi juhatusel. Aga ikkagi jah, see nõudlikus oli selline, et nüüd tuleb kogu instrumentide komplekt Inglismaalt Glenni enda oma. Üle pika aja, siis näeb koloreltsi taas dirigendipuldis ja võib-olla peaks mainima, et kui kõrgel tasemel orkestrites Anareltsin viimastel aegadel on koostööd teinud Need on Stuttgardi orkester ja Treffner, siin fooniker ja Barcelona orkester ning piini don't rain orkester, Olari, minemas Cincinnati orkestri debüüti tegema, mis on vist, eks ole ta Ameerika debüüt Austraalias on ju teada, et pärast tema suurepäraselt alanud koostööta Adelaide sümfooniaorkestriga on ta nüüd pidevalt sinna uuesti kutsutud, et see valik on kohe päris suur ja tal on ju olnud vist korduvad kutsed frankfurdi raadio sümfooniaorkestriga ning Birminghami linna sümfooniaorkestriga ja pistan, mis on tulemas nüüd kontsert ühe silmapaistvama uue muusikakollektiiviga, London Sinfoniettaga ja vist ka jaga ansambel moderniga, nii et see valikul vägev. Arvas Eesti kontserdi produtsent Madis Kolk, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa teoseid kuulab siis reedel, 10. detsembril Vanemuise kontserdimajas ja laupäeval, 11. detsembril Estonia kontserdisaalis ning pärast kontsert 13. detsembril salvestab Tõnu kõrvitsa uue teose ellujäänute laulud. Eesti raadio helirežissöör Maido maadiku käe all. Järjest ja järjest rohkem leiab muusikamaailmast Arvo Pärdi juubeliaasta lähenemise. Märg Pärti mängitakse ju peaaegu et iga päev, aga nüüd on ettekandeid kontsentreeritumalt ja sageli midagi ka nende kõrval. Raamatute uurimuste plaatide esitlused, konverentsid. Üks tore sündmus saab just teoks homme New Yorgis ja ülehomme. Teine. Kui sa, Arvo Pärt, kuulutatakse Musicale Ameerika aasta heliloojaks. Kontsert homme üleni tema loomingust tulebki. Sellega seoses esineb mandril laialt tuntud uue muusika ansambel kontiinu kammerorkester, kus solistidega kolm lauljat kolm viiuldaja, pianist Seltser. Strigassilvanlase laul, orientia oksidentri saagi on änn Darfi veel kuus kammerteost, millest värskeim pala fraatrisse altviiulile ja klaverile. Kontsert toimub Hanter kolledži Key play-house'is ning kontiinum avardas sellega oma 39. New Yorgi hooaja. Novembri lõppedes tahaks meenutada üht kavaga Baieri Raadio sümfooniaorkestri kammerkoosseisult Müncheni residentsi kõigi pühakute kirikus vaheldumisi Vahhiga viimaselt puuga kunst, Pärdilt aga Tris saagioni Afraatress solist ja dirigent oli Raaduslav Schultz Münchenist veel vahepeal Baieri raadio sümfooniaorkestri peadirigendina alustas väga menukalt jooma teist hooaega siin maris Jansons lõppedes kevadel peadirigendi ametis, ühendriikides pits purgis. Aga sel sügisel alustas peadirigenditööd ka Amsterdami Kuningliku kontserdimaja orkestri ees. Aga Baieri raadio teine orkester, mida lihtsalt Radioorkestriga nimetatakse, lõpetab peatselt oma tegevuse. Peadirigent Marcello või oti on juba teatanud oma lahkumisest, enne, kui orkester päriselt lõpetab. Müncheni kuutsel Filharmoonikute kastaigis on aga sügisest uus peadirigent Jens livanni järel noore generatsiooni Christian hiilemann kes oma esimestes kavades suures Tiprucknerile tähelepanu osutas. Vaatlejad märgivad, et nagu maestro pidakse jälgedes aga pärgist edasi. Teisipäev val jõudis lõpule pikk rida etendusi Soome rahvus päris, kus Aleksander Burda koreograafiaga läksid ballettidena Pärdi kantus ja Tabula Rasa ülehomme Pariisi jeti kirikusse oodata Pärdi maikuus teose abee aga don taasesitust Poweed silla orketilt. Solist on nüüd esiettekandja Barbara Hendrix järel. Jaapanis olen ka hooli siiki. Ja kui vahepeale panna kaks teost, ansambel orkester Albrissellilt Brüsseli konservatooriumi suures saalis Andrese lauljate dium kaheksandal detsembril siis järgmisel päeval, üheksandal detsembril kujuneb kindlasti põnevaks London Symphony. Jäta kontsert festival hoolis helilooja kävinbriersi dirigeerimisel. Raiers juhatab sama kava, mille meie, Olari Elts, London Sinfoniettaga juba enne viie kontserdiga sisse mänginud, sealhulgas pra Jerzy uue teosega Eigilis saagast, kus kõlab aga ka Pärdi, kui Bach oleks mesilasi pidanud. Ka väike jõulumärg brittidest Sanš A, kes on oma jõuluplaadile laulnud ja nüüd just ilmutanud Pärdi Bogoroodidzendjevo. Sobib ka reklaamida, et Kremerata Baltica esitab oma Läti, Leedu Eesti kavas kanis videemi festivalil jaanuaris taas fraatresse Kiidonkreemial solistiks lähemegi taas ühe kanni myydeemi laure Plaadi parima elava helilooja juurde. See on Ungari verd Peeter öödes kes harvanähtavat edu saavutanud oma kaheooperiga kolm õde ja palk on. Muidugi on ta väga hinnatud ka uue muusika dirigendina, alustades Pier Puleesi suurest eelistusest Pariisis Atlee teatrist tuli eelmisel nädalal maailma esiettekandele fessi uus op eilsel siin Ameerika inglid Ameerikas toni Kuzneri 1993 Pulitzeri preemia romaani järgi, mis ka filmina väga menukas olnud. Ooper kahes osas. Filipp Galvaario lavastust dirigeerib taas helilooja ise. Petteri sportreteerivat päris ingleid hoopis uues valguses ja ooperis, Saksa esiettekanne on plaanitud juba ka Hamburgi riigiooperis, juunis 2005 mõni sõna veel asjastest festivalidest Hathers Fildi festival lõppes pühapäevale mõjusa kavaga. Saksofonist Ivan Roger ja sõbrad. Põhjamaade muusikapäevade lõppkontsert Helsingborgis oli samuti festivali üks sisukamaid. Kolm uut teost soomlaste vabaduspäeva eel väärib meenutamist, et Veli-Matti Puumala esimene klaverikontsert ajas seemned tuli siin maailma esiettekandele solist Roland tontinen ning soomlasest peadirigent hallu lindu Helsingborgi sümfooniaorkestri ees. Festival viin modern lõppes teisipäeval. Festivali viimased nädalavahetused lennutan Alfred snitke mälestuskontserti, kus Viini Raadio Sümfooniaorkestri ees seisis meie Eri Klas solistide hulgas Gidon Kremer kahte viimast kontserdi John case'i Suursarjast nimede seal kontekst käis. Ja soome nüüd otse. Eile õhtul juhatas Tampere linnaorkestrit Olari Elts tuues Soome esiettekandele Erkki-Sven Tüüri löökpillikontserdi magma kuulsaks solistiks. Maailma esiettekanne tegi teinud Evelin Glenni son tüüri aina tasemeks saava teose Eesti esiettekanne. Veel tore sõnum Helsingist e-postis siinkõnelejale. Viiuldaja Mikk Murdvee sooritas äsja oma viiuli eriala lõpueksami esimese poole Sibeliuse akadeemias Mari Tampere Rodney klassis. Aga dirigente on juurde tulemas. Kolmandat aastat õpib ta samas dirigeerimist õpetajateks ESC Kerstam adze valmila. Jah, Jorma palule. Tänavu jaanuaris tegi Mikk murdve oma dirigendi tibidis veelisi akadeemia orkestri ees jätkab nüüdki juhatamist. Eile iseseisvuspäeva kontsert. Linnaorkestriga kavas ideelius Fage ruutkoopa nägi ülehomme. Iseseisvuspäeval dirigeerib ta üleni Sibeliuse kava seina Joe linnaorkestri ees ja tegutsetakse koos Kristjan Saare ja Sten Lassmanniga fraatress Piano Trio nime all. Nädala pärast on neil kontsert Roomas, kaasas ka eesti muusikat. Aga Tõnu Kaljuste on täna esietendus Norra ooperis Oslos. Lavale tuleb John Adamsi lavaline oratoorium Elliniu jõulule koostöös lavastaja härral Valgorde ning maailm ja ooperimuusikateatriga. Teine Ell niinio etendust ülehomme. Paavo järvil on Ülehomsest. Monikute ees, kas täidis suures saalis kõlavad Elgari tšellokontsert, Paavo kauaaegse hea koostööpartneri Norrat solisti truus mürkiga solistina. Jaskarjäärini teine sümfoonia, Kristjan Järvi on kontserdiga Norra raadio sümfooniaorkestri ees. Niisiis täna õhtul Oslos juhatamas. Nii Kaljuste kui Kristjan Järvi alustab Arvo Pärdi summa siis diivangovaatsewitzi soleerimisel Beethoveni teine klaverikontsert ning Stravinski tulilinnusõit. 1945. Nädala pärast on tal jõulukontsert töötanis Alam-Austria toon Külsterite ees. Ja veel siit-sealt siis lavale Stropovitšist ilmus järjekordne monograafiline teos On Bergi Akadeemialt. Selleks ajaks, kui Rostropovitsai Münchenis EOK klassiksi maineka muusika saadiku preemia. Raamat on kolmes osas Aleksandr Baskini koostatud elulugu siis peatükk Slava ajakirjanike lemmik ning siis Rosterbovitši avalikud kirjad ja ülesastumised. Lisaks Nende harukordsemat fotot kroonbergi akadeemias saab kakskeelset raamatut tellida. Enne Viini esines Kremerata Baltica snitke pühendusega Chicagos Symphony hoolis. Siingi kavas mitte kanda ka helilooja kõik kuus Concerto krossod. Esimeses kavas olid numbrid üks ja viis ja siin samuti solistide hulgas Kiidongreeneri ja Tatjana krindenko kõrval meie klavessiin ist Reinuti ja veel Christian kiilemani juurest Bruckneri juurde. Anton pruukneri üheksanda sümfoonia lõpetamata fina Dali esmaplaadistuse on teinud nüüd Nikolaus Arnold kuur koos Viini Filharmoonikute Aga ja plaat ilmunud firmamärgi Iierretsiil all. Helgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi vanaemal teile sobival ajal. Heligaja. Tänase helikaja saate aitasid kokku panna Tiina kuningas Hedvig Lätt, Kersti Inno, Mirje Mändla, Liina Fjuk, Priit Kuusk ja operaator Helle Paas. Mina olen toimetaja Karin kopra. Aitäh kuulamast ja rahulikku jõuluaega.