Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja hea klassikaraadiokuulaja käes on märtsikuu esimene laupäev ja algab muusikauudistesaade helikaja virve. Normet teeb ülevaate esmaspäeval toimunud festivali Tubin ja tema aeg pressikonverentsist. Pühapäeval on Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Kiili kunstide kooli vanamuusika ansambli kontsert. Tuleb ka saatelõik muusikaliprojektist linnahallis mees La Manchast. Täna esineb Tallinna raekojas tuua Olga vooronova viiulil ja Mati Nikolai klaveril. Täna ja homme annab need ansambel koos Eesti filharmoonia kammerkooriga Schumanni õhtuid. Tallinna kammerorkester teeb naistepäeva kontserte, kus muusika on ühendatud sõnaga kolmapäeval Nigulistes, Tallinna pommitamise mälestuskontsert. Neljapäeval juhatab Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit Kristjan Järvi. Saate lõpus toeb uudiseid laiast maailmast Priit Kuusk. Kuid saate alguses kuulete, mida nägi, mida koolis muusikakriitik ja ooperispetsialist Kristel Pappel kes käis vaatamas Opera lavastuses Haydni elu kuu peal. Tõnu Kaljuste juhitud Nargen pära Ma ütlen nimme itaaliapäraselt ja mitte inglispäraselt Haydni projekte nimetanud õukonna ooperiks ja seda täiesti õigustatult kahel põhjusel. Kõigepealt kirjutaski Hayden näiteks oma koomilise ooperielu kuu peal vürst Estenhaasi väikse, ent võimeka ooperitrupi jaoks. Ja nagu praegune publiku liige märkis et kui Haydni ajal suundus keisrinna Maria teoreesia viinist ester Haasasse, et seal head ooperit näha, siis meie suundume draamateatrisse ja draamateatrisse Maal on minu meelest nagu loodud 18. sajandi oopri esitamiseks. Seal istudes meenusid mulle saksa väiksemate vürstiriikide õukonna teatrid mis on praegugi kasutusel. Tegelikult oli nüüdne draamateatrisaal ehitatud ka selle mõttega, et siin ooperit teha. Tegutses majas algul ju Tallinna saksa teater ning andmetel viimased regulaarsed ooperietendused toimusid hooajal 1000 1000 913914, mil Tallinna külastas pikemaajaliselt üks itaalia ooperitrupp. Akustika on väga hea eesti keelde tõlgitud, tekstist oli enamasti hõlbus aru saada ja ooper täitis oma algse sünnipärase mõte, mis seisnes muusika ja teksti ning lavategevuse üheaegsel vastuvõtul. Esimesed ooperid olid ju muusikasse pandud draamad, rammain, muusika, tramother, muusika. Tõnu Kaljuste andekas trupp esines hoogsalt, viimistletult loeksin kõik osatäitjad lihtsalt ette. Mati Turi, Priit Volmer, Maris Liloson, Kädi plaas, Helen Lokuta, Rainer Vilu, Toomas tohert, Tiit Kogerman, Martin Lume, Aarne Talvik, Raul Mikson. Rollid olid mitte ainult muusikaliselt põhjalikult väljatöötatud, vaid lauljad panid tegelaskujud laval täpselt ja värvikalt ka elama. Eriti tõstaksin esile hea teatritajuga ja Rõngu nautivat Mati Turi ja muidugi ka Priit Volmerit ning Helen Lokutat Kädi plaasija Maris linosoni. Eriauhinna annaksin klavessiinimängija Reinud Depile. Ta saatis pretsitatiive väga tundlikult, see on pri puhul tohutult oluline ja kui oli kindel orkestri kontiina kaasamängija ja niisugust eriauhinda väärib täiesti ka Tallinna kammerorkester. See oli üks parimaid. Ütleme ooperi orkestriõhtuid, mida ma üldse olen kuulnud? Kuulsaid Itaalia näitekirjaniku Nikkalibretisti Carlo koldooni libreto ka elu kuu peal jätkab uuendatud kujul komeediadelarte traditsioone. Tegelaste algtüübid on äratuntavad, näiteks vanaldame rumalavõitu ärimees või siis pekist tähetark. Kaks armastaja paari ja kaval teenijate paar. Teisalt parodeerivad koldoonia Hayden Aga moodsalt oma kaasaegset ühiskonda. Kuul on kõik pahupidi, teener on keiser ja teenijanna, kroonitakse keisrinna lisaks ja nii edasi ja nii edasi. Võib öelda, et lavastajad, näitejuhid, Andrus Vaarik, Ülle Kaljuste olid leidnud muusikaga harmoneeruva kerge mängulise lavastus laadi, milles leidus ka dramaatilise aktsente. Mööda tulid vihjed ooperižanri ajaloolisele esitus praktikale näiteks see, et ühes kuul olemise stseenis muusid puhkpillimängijad lavale nii-öelda kostümeeritud pillidega ja kaks õrna flööti puhuvad Mümfi tantsisklesid laval. Need mitmekülgsed lümfi, toidan õun ja Eneli Hiiemaa lavastus mõjus vaimulikuna ei olnud midagi kunstlikult külge poogitud meeleolu reageeringud, ka ulatuslike aariate pikkuse põhjendamine või mõningate korduste põhjendamine. Lavategevusega kasvas välja tekstist ja muusikast ja hea mänguruumi. Minu meelest lõi Pille Jänese lavakujundus ja väga palju andis juurde Kairi erase valguskujundus. Ooperilavaletoomisel on otsustava tähtsusega oskus teost lugeda jõuda piltide ja teksti taha ning meie õukonna teatritegijatel see igatahes õnnestus. Kuuldavasti ostetakse? Haydni koomilist ooperit, elu kuubial taas maikuus. Lõppeva nädala muusikasündmuste hulka võib lugeda ka esmaspäevast, 28. veebruari pressikonverentsi, millega Eesti Kontsert ja rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing andsid omamoodi stardimärguande festivaliks. Tubin ja tema aeg. Festival ise, kandes veel täiendavat pealkirja sümfooniline paraad ja olles pühendatud Eduard Tubina 100.-le sünniaastapäevale toimub 18.-st maist 19. juunini. Need kuupäevad piiravad tegelikult küll vaid seda kõige olulisemat kümmet sümfooniakontserti ja Tubina monumendi pidulikku avamist Tartus, kokku siis ühte teistkümmet, suurt sümfoonilised etteastet. Esimesest märtsist aga algas ja kestab kuni 18. aprillini. Festivalipasside ehk ülisoodsate pakett, piletite müük ja ühtlasi ka festivalist teaduse Handmine nii sõnas kui kirjas. Nii saame me teada, mida see festival tänavu just meile pakub. Sümfooniline paraad, see on. Festivali käigus kantakse ette kõik Eduard Tubina 10 sümfooniat ja esinejate aukartust äratav nimistu sisaldab Kuut külalisorkestrit lisaks ERSO-le ja Vanemuise teatri orkestrile. Iga orkester. Iga kontsert tähendab aga ka nimekad dirigenti. Jukka-Pekka Saraste tuleb koos Stockholmi Kuningliku filharmoonia orkestriga. Leif Sigestam Helsingi filharmoonia orkestriga. Alleri kirgiev Peterburi Mariinski teatri orkestriga. Nikolai Aleksejev, juhatab ERSO, Eri Klas Tampere filharmoonia orkestrit. Veel on kolm dirigenti Järvit Neeme ja Paavo piirduvadersoga. Kristjan tuleb aga koos oma Austriat toonud künsler orkestriga. Olari Elts juhatab Läti rahvusorkestrit, kelle peadirigent on ja Lauri Sirp Vanemuise teatri orkestrit. Festivali lõpuüritus on Tubina ausamba avamine, mis on kunstnike Aili Vahtrapuu ja Veronika valgukavandi järgi üks väga omapärane ja koos muusikaga planeeritud mälestusmärk Vanemuise teatri ees. Kuidas just see mäekülje sisse on minikontserdisaalina teostatud minikontserdisaal toolid, soojendusega külmal aastaajal sümboolne abstraktne orkester ja selle ees dirigent Tubin, kes Vanemuise teatri dirigendina, helilooja koorijuhi ja muusikategelasena kuni 1944. aastani andis kõvasti toonilt kogu Tartu muusikaelus. Seda, kuidas see monument on teostatud, seda saab olema meil põnev näha ja kuulda. Aivar Mäe Eesti Kontserdi direktor ja festivali kui projekti üks suur tegija-ist. Ma arvan, Eesti kontserdi jaoks on see kõige suurem festival nii organisatsiooniliselt mõttes kui ka rahalises mõttes. Ajaliselt nüüd tänavu aasta või läbimine. Ja ma arvan, et läbi mitmekümne aastaga sest kui me tavaliselt toome ühe välisorkestri aastas või äärmisel juhul kaks, nii nagu eelmine aasta oli, see on raske katsumus orkestreid tuua mujalt maailmast siis sellel aastal me saame kolme nädala jooksul teatavasti kuus välisorkestrit. Et see on meie jaoks karm katsumus. Kas need kontserdid on ainult nii-öelda ühekordsed vahel on ju meil sümfooniakontserdid kõigis kolmes Eesti kontserdisaalis. Mõningaid kontserte Medubleerime Tartus ja Pärnus, aga enamus dublaaži toimuvad välismaal, näiteks Tombintsler esineb Vilniuses, Riias, siis Helsingi orkestrile läheb Peterburgi. Nii et toimub selline ristvahetamine ja needsamad kavadki antaksegi, et oma nii-öelda kodukontsertsaalides sind Tampere orkester, Helsingi, Rootsi kuninglik orkester, Falleri kerge marintski, orkester, viini tongeelsler, nii et kõik need kannavad ka kodus need kavadeta, nii et selles mõttes see kontserdite arv on üle 40. Tegelikult. Kas Eesti kontserdikäsi on sees ka nendes Tartu projektides, mis puudutavad Tubina mälestusmärgi avamist? No kindlasti me oleme kaudselt sees, sest teatavasti ma olen seotud natuke Vanemuise teatriga, nii et me tegeleme aktiivselt selle ausamba ettevalmistamisega, sest seal on ka väga palju tehnoloogilist osa ja kujunduslikku osa, kuidas see välja paistma hakkab. Nii et jah, me oleme ka seal osalesid. 100 aastat Eesti suurima sümfooniku sünnist on tähendusrikas päev kogu meie muusikakultuurile rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu, aga suuresti just Vardo Rumessen nii kaugele ette nägeva, süsteemselt planeeritud ja laial rindel toimiva organiseerima ja korraldava töö vili hõlmab aga lisaks festivali kontsertidele veel palju muud. Vardo Rumessen. Tubina ühingu eesmärgiks oli tegelikult mitte ainult selle festivali korraldamine, mis oli üks oluline põhjus. Loomulikult peamine eesmärk oli tegelikult ette valmistada Tubina kogutud teoste ilmumist. See ei puuduta ainult finantsilist külge vaid see puudutab autoriõiguseid. Tähendab kõik igasugust laadi organisatsioonilisi probleeme. Ja mul on hea meel ütelda, et praeguseks meil on lepinguprojekt lõplikult valmis viie erineva Rootsi kirjastusega. See on kokku lepitud ja jääb üle ainult see leping alla kirjutada. Ja kõige lähemal ajal hakkavad ilmuma juba esimesed ettevalmistavad vihikut Tubina klaveriloominguga. Sellepärast et juba aprillis toimub Eesti muusikaakadeemias Tubina konkurss. Sellest võtavad osa nii pianistid kui keelpillimängijad, kui ta vokalistid ja Tubina teoste parim esitaja on palutud festivali avakontserdil ehk 18. mail kus antakse talle üle Neeme Järvi nimeline preemia, mis on välja pannud autotehas Volvo, nii nagu see on toimunud ka eelmistel festivalidel. Peale selle on suuremaks võtmiseks Tubina album väga mahukas ja väga suur töö mis on nõudnud mitmete aastate ettevalmistamist ja mis annab ülevaate mitte ainult Tubinas tema loomingust, vaid ka kogu tema ajastust mis mõjutas Tubina loomingut. Kõik poliitilised sündmused ta ju elas üle kaks maailmasõda, mittu revolutsiooni, mitu okupatsiooni ja need on kõik selles, kas albumis, mis kokku on planeeritud 420 lehekülge esile toodud suure formaatiline pidulik juubelialbum, mis ilmus kirjastuse seis väljaandel. Ja peale selle käivad ettevalmistus tööd Tubina kirjavahetuse väljaandmiseks, mis samuti on väga suuremahuline ettevõtmine üle 700 raamatu lehekülje teksti väga huvitav kultuurilooline materjal. Teadaolevad Eduard Tubina kirjad. Selle kogumiku ilmumine jääb küll sügise peale, aga ma loodan, et detsember pakub huvi kõige laiemale kuulajaskonnale üheks, kõige suuremaks ettevõtmiseks. Muidugi on Tartu linnavalitsuse poolt planeeritav Tubina monumendi püstitamine väga hea meel et praegune linnapea Laine Jänes on nii aktiivselt asunud seda ideed toetama muusika inimesena ja samuti muusikakooli õppejõuna, kes teab, mida tähendab meie jaoks Tubin, kes teab tema loomingut ja oskab seda ka vääriliselt hinnata, see on äärmiselt oluline. Ma ütleksin seda, et, et võib-olla niisuguste suurte võtmist ettevalmistamise juures pea probleemiks ei ole mitte raha. Peaprobleemiks on mõttekaaslaste leidmine. Vardo Rumessen loetelusse võiks veel kindlasti lisada Alatskivil toimuva laulupäeva aga samuti RAMi koorimuusika, kontserdi ja teaduskonverentsi festivali ajal. Kui festivali käsitav laiem infolevi ja piletite müük on alanud, siis võib öelda, et festival terendab silmapiiril ja mitte ainult organiseerijate tööks rõõmuks vaid ka muusika, nautijate ja Eduard Tubinast lugupidajate rõõmsaks ootuseks. Maikuust alates, see avaldab Eesti raadio klassikaraadioprogramm oma lugupidamist Eduard Tubina kui muusiku ja erakordse inimese mälestusele ja tema suurejoonelisele muusikapärandile terve saate ja kontsertide sarjaga. Helilooja Eduard Tubina sünnipäev oli 18. juuni 1905. See kuupäev võiks jääda mällu. Pühapäeval, kuuendal märtsil toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis kontsert, alapealkirjaga noortelt noortele esineb Kiili kunstide kooli vanamuusika ansambel, kontserdi üks peakorraldaja Helena oleksin, see on Tallinna lähedal Ühe väikese kohakese ansambel. Jah, see on Kiili kunstide kooli vanamuusikaansambel ja Kiili on üks selline koht Tallinna lähedal, mis on üsna sarnane saksa linna nimega. Et tegemist on jah, Eesti lastega ja eesti ansambliga ja nemad teevad vanamuusikat tõesti siis vanamuusikat noortelt noortele, nii nagu sa kontserdi pealkiri on plaanis, on siis renessanss ja keskaja muusika 13.-st kuni 16 kuuendast sajandist ja see lasteansambel, kes siia tuleb, see on päris suur 16 liikmeline. Ansambli juhatajad on siis Heili Meybomia, Kaili Lass. Kui suured või väikesed need lapsed on? Mõnede kohta ei saa nagu üldse öelda, et need lapsed enam oleksid, sellepärast et vanusevahe on seal päris suur, need on kuuendast kuni 19. eluaastani. See kuueaastane tšellomängija, selline väike poiss ja lauljad, nad suuremad, on palju plokkflöödimängijaid, seal on ka flööt ja viiul ja tšello. Milline see kontserdikava on, mainisid, kõlavad 13.-st kuni 16. sajandini laulud ja pillilood kontserdikava jah, sisaldab väga erinevaid tuntud lugusid 13.-st kuni 16. sajandini vanamuusika siis, nii nagu seda üldiselt nimetatakse tänapäeval tegelikult öeldakse ka varajane muusika, aga, aga see siin on nagu selline vastandus jah, et vanamuusika ja noortelt noortele, et et sellepärast on see pealkiri selline saanud. Kontserdi mõte on see, et selle ajastu muusikat ka ei ole ainult selline muuseumieksponaat, aga ta võib ka kõneleda tänapäeva siis lastele ja noortele ka tänapäeva laste ja noorte mängimise ja laulu läbi. Ootame sinna palju siis ka lapsi ja noori, kes seda kuulama võiks tulla, aga loomulikult on muidugi teretulnud kõik inimesed, sellepärast et lasteansambli kontsert on alati selline emotsionaalne ja seal on palju üllatusi ja, ja ma usun, et publikul lõbus lastele on see muusika 13.-st 16.-st sajandist väga-väga kauge, et kuidas lapsed mõistavad seda muusikat. Ma usun, et lapsed mõistavad muusikat vahetult. Et see oleneb nüüd tõesti inimesest, kes neile seda õpetab, aga kui see muusika tähendab midagi selle inimese jaoks, kes lastega tegeleb, siis, siis kindlasti tähendab aga laste jaoks sellepärast et võiks öelda, et keskaegsed laulud, nad on sellised populaarseteisid, nad on ilusad viisid tol ajal olnud ja, ja on, on laupäeval, et kas õpetada lapsele mingisugust laste laulu või õpetada mingisugust keskaja laulu seal ei olegi nagu väga suurt vahet ausalt öeldes laps kogeb seda muusikat just nimelt vahetult, nii nagu ka tänapäeva muusikat. Pühapäeval, kuuendal märtsil saab pakk kuulda ja näha Tallinna lähedalt Kiili kunstide kooli vanamuusika ansambli esinemist seal kuulata, kui ka vaadata, et siinne reklaamplakatil on nendel lastel ilusad keskaegsed kostüümid selles jah, nende kostüümidega tulevad nad ka siia Tartusse esinema, nii et kindlasti on ka vaadata selliseid põnevaid, värvilisi erinevaid keskaegsed ja renessansi kostüüme, nende laste seljas ja selle kontserdi me oleme teinud ka kingitusena selles mõttes, et sissepääs sinna on tasuta, nii et kõik on väga teretulnud. Aitäh, Eleno. Läksin selle intervjuu eest ja vanamuusikat noortelt noortele pühapäeval, kuuendal märtsil algusega kell 16 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis ja esineb Kiili kunstide kooli anamuusikaansambel. Ilmsi võimatut. Üle. Puruks võitmatud. Sõpra võiks ka hirmu ja. Kõi. Moldova kiirgas või. Org keset plaane. Ära. See kolm aastakümmet tagasi salvestatud tongi Hoti tõotus laul Georg Otsa esituses on lei muusikalist mees La Manchast, mille proovid Tallinna linnahallis käivad praegu täie hooga, et tuleval reedel toimuvaks esietenduseks tükk lavaküpseks saada. Ivo Eensalu on 40 aastat tagasi New Yorgist tuule tiibadesse saanud muusikali lavastamise soov aastaid küpsenud. Õigupoolest juba sellest ajast, kui seda otsa Kuslap Salloga peaosades Estonias mängiti. See oli üle 30 aasta tagasi. Pärisin lavastajalt, kuidas hakkab see lugu kulgema Linnahalli laval, nüüd. Ma ütleks, et samamoodi kui teil Vašermani on kirjutatud ja ma olen tema intervjuus antud lausega vägagi nõus, et tema arvab, et teatrihaaval peavad valitsema tõeliselt suured inimtunded. Ta kirjutas oma näidendi protestiks julmuse, teatri õuduste ja popkunsti sisutuse vastu. Nii see umbes kõlased ja meil on täpselt samasugune, ma usun, tänapäevane kontseptsioon. Lugu toimub vanglas ja mängitakse siis vanglas näitemängunendesamade inimestega, kes vanglas on kinnipeetavad ja servante seal nagu selle näitemängu stsenarist, lugude etteütleja ja peaosatäitja. Ta on huvitav selle poolest, et ma pole nii sisutihedat asja muusikaline kohanudki paneb elu ja inimeste üle tõsiselt mõtlema ja järeldusi tegema. Minul nüüd väga groteski asja viidud ei ole. Kuigi siin annaks teha hullumeelsest inimesest grotesse tüübi. Aga ma tahaksin, et inimestesse jääks see just kõlama see headus ja inimlikkus. Mis läbi selle tüki, nagu kõlab. Millised on lavastamisel nüüd selle saali Linnahalli plussid ja miinused ja kui palju see paik dikteerib seda, mismoodi see lavale jõuab? No paik on küllaltki suur ja eks ta on väiksema koosseisule kirjutatud, kui meil on, meil on lisajõudu võetud flamenkotantsijate näol ja koor on suurem, kui ta kirjutatud, siis on. Muidugi tuleb jälgida, et linnahalli publik, ükskõik kus ta istub, saaks sellest ilusa ettekujutuse, aga see küllaltki raske teha, sest intiimseid stseene ja, aga ma usun, et valgusega ja mis on see, millega saab kõik korda. Milline on selles muusikalis nüüd sõna ja muusika vahekord? Sõnal on väga suur osakaal ja ma ütleksin, et see on nagu 50 ja 50 protsenti sõna on aga sisutihe, aga meloodiat tasakaalustavad ilusad meloodiad selle sõnalise poole nagu ära, et meil on, meil on siis veel tants ka veel sisse toodud. Servantessegi jana tongi Hoti kolmikrolli teeb Jassi Zahharov Sahharovi isike loojanatuur oli üks põhjusi, miks see lugu lavale toodi. Jassi töösse suhtumine ja see, kuidas ta asjast mõtleb ja osale läheneb ja see on nimetus väärt. Ja tema tööjõud ja töötahe. Mulle meenub alati Tiit Kuusik, et, et ega jazzini sugune marke ei ole, ta põrutab siis ka täie häälega, kui haige on ja teeb täie jõuga iga proovi, nii et lust vaadata. Varem muusikalide hüljatud ja vampiirid mänginud Sahharov rõõmustab, et tal muusikali rollidega nõnda vedanud on. Nende filosoofiline tagapõhi on lühine väga sümpaatne ja nad ilusad, aga segab, mis on minule südamelähedane, mis just nimelt arutleb elu ja surmaküsimuste üle otsitakse elu mõtet, see kaotatakse ära, kukutakse, tõustakse, jälle minnakse jälle edasi, jälle otsitakse edasi ja see on alla kolme suure muusikali esile nimetaja. Mulle väga meeldib see väga südamelähedane ja see nüüd mees La Manchast täpselt samuti. Sancho Panso rollis on Peeter Oja, Aldonzousas, Anne Reemann. Väga sümpaatne näitlejatar juba üllatate päevilt oleme temaga kohtunud. Temas on sisemine pinge, sisemine jõud, sisemine niisugune ümberkehastumisvõime selles, et temast saab, vulsin ja kui ta on alguses Aldonsa Lorenzo, siis Ta muutub tul sinna, kas ta ongi Cartikki lõbus, tema sõnad. Kui Sancho bonsai Uuslikud ütleb talle, et Aldon saadav ei, minu nimi ei ole olnud minu nimendusin, hea ongi temas toimunud suur muutus mille läbi maailm on paremaks saanud ühe inimese võrra, mis ongi selle tüki mõte ja eesmärk tegelikult mitte ainult tema, vaid ka need, kõik koos olevad vangid on saanud tema sõpradeks. Ta viiakse tuleriidale, nii et selle läbi on see maailm muutunud paremaks, ilusamaks. Muusikaline juht ja dirigent on Mihhail Kerts. Kuigi alles Eesti Muusikaakadeemia tudeng, on mees La Manchast tal juba neljas muusikal muusikaliselt juhtida. See on kahtlemata väga suur väljakutse kõigist senisest projektidest on ta kindlasti mahult palju keerukam ja palju suurem. Siin on palju rohkem muusikat ja ka muusikama. Helikeelelt on, ütleme palju keerulisem, kui mul on olnud siiamaani võimalust teha. Milline orkester mängib selles muusikalis? Seda mängib päris suur puhkpilliorkester, 17 inimest, siin on kahene vaskpillide koosseis ja ühene puupillide koosseis ja lisaks veel ka kolm löökpillimängijat ja kaks hispaania kitarri. Nii et seni suurim koosseis, mis mul on olnud, see on projektorkester just nii selle tüki jaoks kutsutud kokku inimesed osad, kellega ma olen varem mänginud ja said uued inimesed projektorkest. On see helilooja originaal seade puhkpilliorkestrile. See on just selline seade, mis koos litsentsiga antakse ja täpselt noot noodi kaupa ongi meie ülesanne seda võimalikult hästi mängida. Lei muusikali mees La Manchast etendused Tallinna linnahallis toimuvad 11. 12. 13. 18. 19. ja 20. märtsil. Siinkohal lõpetaksime tongi Hoti palvega. Pea midagi enda omaks peale mahing. Ära armasta endas seda, mis on, vaid, mis võiks olla raja taga lõbu. Sest sa võita enda õnnetuseks kätte saad. Suuna pilk alati ette. Sest mullustes pesadest lind ei leia. Pole õiglane iga mehe ost. Austa igat naist, püsiku kustumatut, nägemust sellest, kelle nimel tehakse kangelastegusid. Püsiku kustumatut, nägemus turssiniast. Laupäeval, viiendal märtsil esineb Tallinna raekojas kell 18 algaval kontserdil kammeransambel Mati Nikolai klaver ja Olga voorunova viiul. Kui kaua ta juba koos mänginud olete, sellest on nüüd juba päris palju aega möödas, kui me alustasime. Kas aasta oli siis 96 või 97 ja esimene lugu, mis me koos mängisime, olide püssisonaat. Aga sellest ajast peale me oleme siiski niimoodi kord aastas või vahest isegi paar korda aastas teinud ühe siukse suurema kava koos matiga. Mida te seekord sellel kontserdil esitate, et nüüd me esitame, mis jääni teema variatsioonidega Ravelli sonaadi ja Richard Straussi sonaadi? Need on kõik väga head lood. Ja ütleme, Richard Straussi sonaadi esitata siin väga palju neid ühendab seitse on väga hea muusika, esiteks muidugi ja siis need teosed on kõik kirjutatud kus põlve teosed on need, nii et selline nooruslik Kontsert stiililiselt nad on üsna erinevad, aga siiski see romantism on kuskilt, käib sealt läbi. Straussi sonaat on kõige vanem, ta on kirjutatud 1888 ja ta on selline hästi romantiline. Me teame ju, et Strauss on suur sümfoonilise muusika viljeleja ja see on ka selline hästi romantiline ja seal on palju orgestraalsust, aga ka väga ilusaid romantilisi pikki meloodiaid ja Rawell on natuke hiljem sajandivahetus päris 1997 ja see on selline impressionistliku ja seal on väga erinevad ja väga iseloomulikud osad. Teine osa on näiteks pluus ja kolmas osa amper, pettum mobile ja teema variatsioonidega, mis jäänilt on ka tema nooruspõlve teos, kuigi juba sealt kumab läbi temale iseloomulik muusikastiil. Repertuaari on ju tohutult palju sealt valida on raske. Richard Straussi sonaat on küll jah selleks kontserdiks spetsiaalselt valmistatud, aga teised teosed on olnud ennem esitatud, aga no sellest on juba pikka aega möödas. Eks neid võimalusi esineda ei ole kuigi palju. Põhimõtteliselt jah, see on väga-väga suurt. Neid kolme teost on siis võimalik kuulata täna Tallinna raekojas kell kuus õhtul algaval kontserdil, kui esinevate Mattimika laia hulga voorunuma. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja seda on võimalik kuulata teisipäeval, 22. märtsil kell 19, null viis heliga ja. Täna õhtul Tartu Ülikooli aulas ja homme Tallinnas vanalinnastuudios esineb nüüd ansambel koos Eesti filharmoonia kammerkooriga ja dirigent on nagu ikka Olari Elts. Kava kannab pealkirja Suumann Aabenud Schumanni õhtu ja kõrvuti Robert Schumanni muusikaga kõlab kontserdil Mauricio Kaageli ja Tõnu kõrvitsa looming. Esimeses pooles kammermuusika osas kud nait ehk hea tööd. Ja teises osas seade Schumanni öölaulust. Ja stuudios ongi külas Tõnu Kõrvits. Räägi oma suhtest Suumanniga ja kuidas see sellel õhtul peaks avanema või välja tulema? Huumoriga suhe, ma ei saa öelda, et ta oleks üks minu lemmikheliloojatest ta ikkagi kuni siiamaani jäi minu jaoks natuke mõistatuseks, et tan romantikaga, mitte ainult tan, lüürik ja samuti mitte, ainult et omamoodi on temas midagi sellist iroonilist ja valusat, et ta on väga sellise laia tunde spektriga helilooja. Ja ma ei mõistnud tema loomingut tegelikult me väga hästi, kuigi kontserditel on seda palju mängitud ja ma ma olen ka kuulanud, aga nüüd siis üsna hiljuti, detsembris Olari Elts pakkus mulle välja sellise võimaluse, et on olemas teos nahtleid Öölaul mis on siis originaalis kirjutatud sümfooniaorkestrile koorile, et teha sellest seade koorile ja ansamblile ja ansambli koosseis oli samuti siis juba ettemääratud. Pisut nimelt samal kontserdil kõlab ka Marissa Kaageli teos minu Schumanni seade, koosseis pidi jääma siis samadesse raamidesse. Kuna aega oli suhteliselt vähe, siis otsustasin teha sellised valikud, et muidu kui oleks olnud huvitav teha mingisugust fantaasiat Schumanni teemal ja rohkem nagu vaban ennast tundma, selleks ei olnud kahjuks aega, seetõttu näiteks mingid asjad ma jätsin täpselt nii, nagu need olid ka originaalis ühtki taktima sinna juurde kirjutanud ja kooripartii jäi puutumata ja mis asi siis muutus oli loomulikult instrumentatsioon, see kõla muutus, muusika registid pisut teisenesid. Õige pisut muutus ka harmoonia, aga see ei ole päris õige väljendus, sest ma ikkagi selle baasharmoonia, et siin nagu alati sinna põhja. Võib-olla tegin väikseid nagu mitmeplaanilisi armoonilisi võtteid kasutasin aga seda tõesti vaid mõnes kohas ja teatud kindlatel ajahetkedel. Kui sa peade teise helilooja partituuri nii-öelda uuesti lahti kirjutama, sa ju õpid palju ja mina õppisin ka nagu paremini tundma Schumanni muusikat ja minus tekkis pärast seda tööd just selline uudishimu, et mis ta nüüd on veel loonud. Ja Ma arvan, et ma vaatan hoopis teise pilguga tema muusikale, et see oli väga kasulik töö ja mulle tõesti väga meeldis, sest ma olen küll pidanud elus palju tegema orkestreerimise ja ümberseadmise tööd, aga sageli on see olnud nagu teises stiilis muusika sedasorti tööd on olnud väga harva ja see oli väga nauditav. Räägi mõne sõnaga teosest kud näit. See on nüüd natuke vanem lugu, gamma sai ta ka võetud täiesti juhuslikult, et Olari küsis, et kas sa tead veel mõnda öölugu ja tegelikult. Mulle meenusid hoopis teiste heliloojate öölood ja alles järgmisel päeval ma hakkasin mõtlema, et oi, et mul on ju ka endal öö temaatikaga seotud lugusid päris mitu kohe ja ja pakkusin Olarile siis mõned välja ja ta valis nagu välja just vööritrio. See on 98. aastal loodud ja tegelikult seda ongi vaid üks kord mängitud esiettekandel. Päris huvitav on nüüd see kohtumine selle muusikaga, minul endal, et vahepeal on igasuguseid asju elus juhtunud ja see on nüüd, ma arvan, vaata kahe tundmatu kokkusaamine ei ole enam see ja ehk see muusika on ka homme pisut teistsugune, et ma ootan seda suure põnevusega. Nüüd ansambli Eesti filharmoonia kammerkoori ühine kontsert Olari Eltsi dirigeerimisel on täna Tartu Ülikooli aulas õhtul kell 19 ja homme vanalinnastuudios Tallinnas kell 19. Homse kontserdi kannab üle ka klassikaraadio. Neeme Bunder annate Tallinna kammerorkestriga terve rea naistepäeva kontserte, kus on Vivaldi kaunis muusika ühendatud sõnaga, palun rääkige sellest lähemalt. Tegemist on siis kindlasti vali kõige kuulsama teosega ehk siis aastaaegadega ja naistepäev on ka kindlasti selline võib olla väga oluline aeg ja ta just satub ka tavaliselt käsina kevadega rooli ja siis nagu me teame, aasta aega hakkab ka ju kevadega, et igas mõttes nagu sümboolne praegune kontsert on võib-olla selles mõttes natuke teistmoodi, et teadaolevalt on ju Vivaldi aasta kirjutatud keelpillidega ehk siis solist on ka viiul mõeldud, ütleme praegusest versioonist ainult kõlab flöödiga. Oleme sinna toonud sisse ka veel nagu sellise sõnalise osa osa tegelikult on inspireeritud nagu valdist endast, sest noh, teadaolevalt on ju neli aasta ja ega väga selge programmi alusel ju kirjutatud ja see on siis sonett, mis ühendab programmiliselt kõikide 104 aastaaega, siis, mis minu andmetel on kivipall teie enda sulest, vähemalt keegi ei ole teist nagu väitnud ja, ja see on väga vahva, oli minul endal seda lugeda, sest et noh, Vivaldi aastaaeg on meil ju kõikidel kõlab ju meelesed, Vivaldi muusika võib olla kõikide inimeste jaoks ongi just nimelt seesama aasta. Ajad kindlasti keelpillimängijad teavad seda programmi täpselt, mis ta on, aga no minule nagu see oli siiski uus. Kui ma seda nagu põhjalikult vaatasin ja see on tõesti Vivaldil väga hästi kirjutatud lugu, ega ma ei oskagi midagi muud öelda, siis see programm on tal niivõrd viimistletud teda niivõrd hästi muusikasse pandud, seepärast mulle tundus, et kuna ikkagi sedasorti topskid nagu ma isegi nagu olin sinna enne, kui ma ei olnud lugenud seda on nagu vas teisigi ja siis oli tahtmine võib-olla seda kuidagi nagu ka sõnaliselt nagu avada. Kuigi nüüd see koostas Üllar Saaremäega, mis, mis meil nagu on tegelikult siiski kindlasti neid tekste nüüd sinna vahele nüüd ei loeta, mis, mis on see sonett, lenda sonett, sest see tuleb kavalehe peal ja see on, ütleme siis, inimestel nagu saavad need võrdumus märgitsi sise nagu muuskas üles leida, aga see muu sõnaline osa seal erinevatelt autoritelt, seal on eesti luulet ja siit Kes Vivaldi tekstid eesti keelde tõlkis? Need konkreetselt on tõlkinud Marju riisiga. Aga Üllar Saaremäe vahepalad on siis erineb poeesia nii Eestist kui mujalt. Jah, täpselt minut. Kontserdid on teil kuuendal, kaheksandal ja 10. märtsil, kas vastab tõele, et kaheksanda märtsi piletid on juba välja müüdud, seal on teil lausa kaks kontserti. Jah, see vastab tõele küll täpselt see nii on, et noh, ilmselt see muusika on ikkagi inimestele väga südamelähedane ja paljud tulevad kindlasti juba ka sellepärast sedasama muusikat veel kuulata, aga noh, meie võti, nagu ma juba ütlesin, on praegu natuke nagu ainulaadne, võib-olla ka seal väike tõmbenumber Aga kontserdile saab siis minna kuuendal märtsil pühapäeval Viljandisse Jaani kirikusse, seal algab kontsert kell neli päeval ja 10. märtsil on õhtul kell seitse Tartu Ülikooli aulas. Kaheksanda märtsi kontserdist aga teeb klassikaraadioülekanded. Kolmapäeval, üheksandal märtsil kell 18 toimub Niguliste kirikus Tallinna 1944. aasta suurpommitamise ohvrite mälestuskontsertjumalateenistus, kus toimuvad päevakohased, sõnavõtud ja kontsert, kus esinevad metsosopran Teele Jõks ja organist Urmas Taniloo Teele Jõks. Mida te selle kontserdil koos Urmas Tanilooga? Ta kannate, kontsert jaguneb omamoodi kaheks esimeses pooles kõlavad teosed seitsmeteistkümnest ja 18.-st sajandist ja teine pool on romantiline muusika tulevad ettekandele Šveitsi vaimulikud kontserdid ja üks saar ja Johann Sebastian Bachi loomingust. Ja oreli ettekandes veel vanamuusika poole pealt puks tõhude teosed. Nüüd teine pool koosneb siis suures osas Hugo Wolfi lauludest. Need on siiski kõik originaalis kirjutatud klaverile ja häälele. Aga meil oli õnn leida paar tükki, mille on seadnud orelile ja häälele maks, reegel. Ja paar tükki on ka Urmas Taniloo siis sättinud käepäraseks oreli peale ja orelilugudest veel maks, reegeri siis originaalpalu ja ka kaks aariat nendel soni moratooriumidest. Kas te olete neid teoseid ka varem koos Urmas toni luga esitanud? Ei, tegelikult see ongi meie, siis ma loodan, et veel jätkuva koostöö algus ja peab ütlema, et mitte ainult need loodi meile kahepeale uued, aga väga suur osa neist ka minule täiesti uued. Et selline avastusretk mitte küll nüüd sealt vanamuusika poole pealt, aga Hugo valsilaulud ja ka üks nendest Mendesseni aaritest on minu jaoks Ki uus ja ilus avastus. Üheksanda märtsi kontsert, mis algab kell 18 Niguliste kirikus, on kuulajaile tasuta. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja seda on võimalik kuulata aprilli esimeses pooles. Liigaja. Meil on nüüd telefoniühendus Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktori Andres sõitjaniga. Kõne läks võib-olla vähemalt siis järgmise nädala kontserdist, mil Eesti riikliku sümfooniaorkestriga teevad koostööd Maarika Järvi flöödimängija Kristjan Järvi, tema vend, kes siis seekord seisab dirigendipuldis. Selle kontserdi kavas on meil nüüd küll valdavalt juba varem kirjutatud teosed ehk ettekandele tulevad Eugen Kapi katse Verdi kontseptiino ja flöödikontsert ja kõlab René Eespere Concerto Flauto veel, mida ma suure põnevusega ootan. Esiettekandele tuleb Elleri kolme pala orkestratsioone Ameerika helilooja Charles kuulma neilt, kes on vähegi flöödimänguga kokku puutunud flööti õppinud, see kindlasti teab Heino Elleri imeilusat kolme palafeudile, mis on algselt kirjutatud flöödi, leia klaverile ja nüüd on teinud Charls kuulman sellest orkestratsiooni ja ma arvan, et see saab olema üks väga põnev kogemus kõikidele. Mul on ka tegelikult üsna lähedalt seotud Kristjan Järvi ja tema apsalut ansambliga. Kolm andmed on Kristjani hea tuttav. Ta on teinud varemgi orkestratsioone eesti flöödimuusikast, näiteks Tubina flöödisonaadi On ta orkestreerinud ka samamoodi sümfooniaorkestrile ja flöödi-le. Ja samuti Artur Kapi teose viimne piht viiulile, klaverile, nii et tõesti saad kõõm on, kes on ka ise helilooja ja absoluutansamblile on kirjutanud, teoseid on ka olnud, võiks öelda, lausa kasulik eesti muusikale, et flöödimuusikarepertuaari just kontserdisaalides täiendanud. Aga Kristjan riivab ka nüüd siia siis ja tema depoteerisist ka eelmisel aastal orkestri ees laulupeo raames. Kristjani esimene kontakt ERSO-ga tõepoolest oli möödunud suvel üldlaulupeol aga nii-öelda traditsiooniline kontserdisaali kontsert on seekord esimest korda. Ja kuidas Kristjan on selle kava kokku pannud, et need flööditeoseid loomulikult on seotud Marikaga, kuidas ta ennast kui dirigendi kontseptualism näitab, et milliseid sümfooniat kavasse on valinud? Kontsert on päris põneva ülesehitusega kontsert, algab Beethoveni avamänguga ooperi lehvideeljo siis kõlavat kolm lugu, millest flööt soleerib. Need on siis Elleri kolm pala Eugen Kapi flöödikontsert tiino ja Rene eespere kontsetas lauto, siis tuleb vaheaeg ja kontserdi teises pooles Me toome kuule Nonii kogunisti kaks sümfooniat. Need on Sibeliuse sümfooniad number kuus d-moll ja number seitse c tuur. Miks kaks sümfooniat? Need sümfooniat sobivad haruldaselt hästi kokku ja sobivate järjest mängimiseks ning nad ei ole ka eriti pikad ning ma arvan, et on väga huvitav kogemus kuulata kontserdi teises pooles kahte Sibeliuse sümfooniat. See on, kõneles Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert toimub järgmisel nädalal neljapäeval, 10. märtsil kell 19 ja klassikaraadios on sellest kontserdist otseülekanne. Sülgaja. Juba alates hooajast 2002 2003 töötab Saksamaal Hannoveri riigiooperi esimese kapellmeistrina noor Eesti dirigent Mihkel Kitson. Teatri generaalmusi direktoriks on Hiina päritolu maestro Žaotsija lüüd. Mihkel Kütsonile on teatris päris nähtav roll väina etenduse juhatada. Lisaks annab riigiooperis taas ooperi orkestriga umbes 10 kontserti, siis staaž orkesterina. Abanement sarjas. Nüüd märtsis on taas mängukavas Petteri Breneri lavastatud Putšiini. Ma tähendab pätte flai, mida Mihkel Kütson juhatab kõrvuti peadirigendiks. Räägi etendus. Eile oli laval Janatšeki Macropulise juhtum peadirigendi käe all. Aeg-ajalt on mängukavas taas Straussi Veneetsias, mis ainult mihkel kützeni juhatada ja mille esietendus oli novembris. Praegu valmistub Küts on ka talupoja au ja pajatsite esietenduseks Kahekümnendal märtsil. Lavastus on skandaalse kuulsusega. Portugali teatrimehel kaliigstobja eitas. Materjal on praegu nimiosas teatri poolt kõrgelt hinnatud. Vene lauljaid kohtab siin veelgi. Jäi aga nimetamata, et Mihkel Kütson sai öö Veneetsias esietenduse järel rohkelt kiidusõnu ajakirjanduses orkestri värvika ja temperamendiküllase elava ette kande eest, mis ollut Kütsoni jagamatu edu. Tore on veel meenutada, et orkestri abonoment kontserdil enne jõule dirigeeris Mihkel Kütson kolmel õhtul ka Jaan Räätsa populaarset kontserti kammerorkestrile number üks ja rätsustel mujalt Šveitsi viili kongresside palees esites viilis sümfooniaorkester saksa dirigendi Toomas röösneri juhatusel 23. veebruaril räätsa teise kontserdi viiulile ja kammerorkestrile. Solistiks saksa viiuldaja Florian laierot, kes oli ka teose esiettekandja 1996 ning kellele tee osa on pühendatud eesti dirigentidest ka Ameerika mandrilt. Eri klass vaevalt suutnud toibuda ERSO kontserdist eelmisel laupäeval, kus ta elus esmakordselt juhades Richard Straussi alpi sümfooniaid lendas kohe üle ookeani ning jube teisel märtsil oli tal esimene kontsert Baltimore'i sümfooniaorkestriga kelle peadirigendiks seal ju 99.-st aastast jurite nirkanov. Vooltimoori orkestri ees on klass ka varem olnud, nüüd aga nelja kontserdiga. Algul Marylandis Fredrik S ja Stratfori muusikakeskuses. Neljapäeval ja eile orkestri peasaalis Joseph Meyer How Symphony hoolis populaarsematest klassikakavas Meetana müüdud meritsi avamäng kösswini klaverikontsert suurepärase Brasiilia pianisti Arnold Akoweeniga, siinsete Pytandine Aron koplandi. Balletis sõid apalatši kevad ja Tšaikovski Itaaliaga prits ja uueneda Talon Eri Klas tas Soomes Tamperes kuhu Hamburgist kohale kutsutud Richard Straussi oboekontserti mängime ka meie Kalev kuljus. Kontsert Tampere Tales tulevad reedel Baltimore'i sümfooniaorkestri ette, tuleb aga järgmisele külalisele prantslane Jean Pascal tarteljee. Ning norralaste tipnes Leif Ove. Antnes on siin edevuse laada parima Best of the Best, värske laureaadi na Rahmaninovi teise klaverikontserdi solistiks. Maestro Neeme Järvi juhatas veebruari viimastel päevadel neli kontserti New Jersey sümfooniaorkestris. Muuseas kavas Aleksandr klassinovi viies sümfoonia. Uuel nädalal on tal proovid jube. Göteborgis kontsert, neljapäev Päeval. Kavas Tšaikovski serenaad keelpillidele ja kolmas sümfoonia. Aga nende vahel. Eduard Tubina esimene viiulikontsert, Hiina, Ameerika viiuldaja, kaoks yangiga keskkontserti meilgi mänginud ja tuleb seda veelkord tegema Tubina festivali juunis siis ERSO kah Nikolai Aleksejevi. Vaata seal. Märtsi lõpul Neeme Järvi tšehhi filharmooniaorkestri ees. Prafas. Dirigent Paavo Järvi andis eelmisel neljapäeval Londoni kuulsas Smarvikani keskuses väga tähelepanu äratanud menuka kontserdi BBC sümfooniaorkestri ees. Mis muidugi garaadi. Lewis läks nii eesti dirigent kui kavas kõlanud eesti muusika koguni kaks teost. Tüüri Aaditus ning Pärdi pro jätkanud. Mängu kas näiteks chow praoni arvustuses ajalehes Times nüüd Paavo tagasi Ameerikas oma Cincinnati sümfooniaorkestri juures? Jah, kontserdid eile täna homme kavandada. On tähelepanuväärsem pohuslav mardinõu, teine sümfoonia mis omal ajal ka Neeme Järvi poolt Bambergi sümfoonikutega plaadistatud ja mida Paavo nüüd juhatas ka Euroopas, näiteks Pariisis šansse oli see teatris prantsuse raadio filharmooniaorkestri ees. Nüüd aga pilgud Euroopasse juba jäävamalt Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi teoste ettekannetest. Tüüri medid, teatsioon rasseeris saksofonikvartett, viinud asjaga Islandile Reykjaviki ning esitanud selle koosnev rahvusliku katedraali kooriga. Tüüri marimba kontserdist Aerdor on selle esiettekandja Pietro karneiro teinud nüüd kolm esitust Prantsusmaal koos Alam-Normandia regionaalorkestriga Domenico debaari juhatusel. Kaks ettekannet festivalil ka eelis ning üks veel eile valentstsoonis. Arvo Pärdi ettekannetest väärivad meenutamist Johannese passioon Inglismaal Puur Moussis Berliini missa esitused Šveitsis, samal ajal kui seal räätsa mängiti ad hoc orkestri ette võtmistena. Kant esitused preemiani Filharmoonikute Saksamaal. Ent Arvo Pärdi suure juubeliaasta vääriline kummardus tehakse talle kindlasti täna õhtul Münchenis kus põhijõuks kuulus Müncheni kammerorkestri peadirigent Christoph Poppeni. Juhatuse kontsert toimub Müncheni ro tundas Moodsa kunsti Pinakoteegis õhtul kell kinni. Kontserdi eel juhatavad auditooriumis publikud sisse dirigent Christoph Robben ning siin resideeruv akuutse plaadifirma ECM omanik ja kunstiline juht Manfred Eicher. Esitusel on täna seitse Pärdi teost orkestriga kollaaž VA CH Darfif kantus TTL vahele kammerpalasid Baieri Raadio koor gaase tegemas raadiokontserti salvestamas Münchenisse ja need veel. Eelmisel laupäeval teatasime Baieri Raadio orkestri peadirigendi Martšellowiotis surmast viiekümneaastasena ooperit soovil saadud ajurabanduse järel. Seda orkestrit, raadio kahest sümfooniaorkestrist peetakse populaarseimaks laiema publiku hulgas kogu regioonis. Ja mitte väikesed pole siin Marcello idee, need, kes oli peadirigent 1998.-st vioti lepingut pikendati 2007. aastani. Ent samas oli teada, et Baieri raadio juhtkond vankumatult on otsustanud, hoolimata kõigist protestidest orkester majanduslikel kaalutlustel likvideerida juba 2006. aastal. Nüüd Loema peetersi kirjastusele Tammist Erkki-Sven Tüürilt on juba ammu tellitud just nimelt selle orkestri ja Martšellovi oti jaoks uus orkestri oopus maailma esiettekandeks veebruaris 2006. Ma pole heliloojalt veel selle kohta kommentaaris saanud. Aga muusikamaailm teab, et Marcello bioti ootamatut surma üks põhjusi oli kindlasti tema orkestriplaanid laialisaatmine. Nüüd aga Helsingisse ja hoopis rõõmsamalt lainel. Eile õhtul avati Soome Raadio Sümfooniaorkestri kontserdiga peadirigent Sakari Orama juhatusel järjekordne iga-aastane kevadine uue muusika festivale Musica Nova Helsinki. Eelmisel pühapäeval lõppenud Stockholmi uue muusika festivaliga võrreldes pean ma soomlaste tegu märgatavalt sisukamaks. Keskpunktis uus Briti muusika, kust välja panna ju terve galerii tippmehi. George Benjamin. Jonatan Haavi, Oliver Klaassen Mc, miljon ja maga Anthony töönits nende eesotsas. 30 kontserti, 15 maailma esiettekannet, uus ooper, loengud, seminarid on korraldajatel pakkuda kuni Kaheteistkümnenda märtsini seda siis kõike festivali kunstilise juhi tuntud helilooja Kimmo Haagole juhile. Kaja. Tänasele helikajale tegid kaastööd Virve Normet, Tiina kuningas, Kersti Inno, Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Kristel Pappel ja Priit Kuusk. Saake. Toimetas Liina Fjuk ja saate mängis kokku Katrin mõõdik.