Tere hommikust klassikaraadio muusika uudista sõber algamas on üheksanda aprilli heliga ja, ja siin stuudios on toimetaja Mirje Mändla. Järgnevalt tänase saate teemadest. Seitsmendal aprillil andis väljatornis Eesti muusikaakadeemias loengu teemal tegelik kolmine makro ja mikrotasandil ja tuli seal välja muusika. Üldsust laiemalt puudutava sõnumiga teemat lahendab Liina Fjuk. Jätkavad eesti muusikat. Päevad toimus Arvo Pärdi autorikontsert ees seisavad Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert, kus kõlavad koorikonkursil võitjateks tulnud tööd. Nüüd ansambel annab kontserdi ja ma saan Eino Tambergi autoriõhtu ja festivali lõppkontserti tutvustab Timo Steiner. Teemat vahendavad Kerstin, Liina Fjuk ja siinkõneleja Eesti filharmoonia kammerkooril on uudiseid ka uue plaadi ning sügiskuudel ees seisva Arvo Pärdi festivali näol. Eesti Muusikaakadeemia Cooperi stuudio toob välja Wolfgang Amadeus Mozarti võluflöödi. Pille Lill kõneles Tiina kuningale. Tartus toimub kuues rahvamuusikapäev. Triino nutt andis intervjuu Lätile. Heki petlik annab kontserdi Tallinna raekojas Bahia regeri loomingust. Ta kõneles sellest Kersti hinnale. Järgmisel nädala galal dirigeerib Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri Paul Mägi ja oma kavast kõneles ta Marge Raunile. Lisas pool on klassikaraadio eetris marinaar, sapi debüüt Põhja-Saksa ringhäälingu sümfooniaorkestri ees ja kolmandana päeval on klassikaraadio eetris kontsert Põhja- ja Baltimaade kontserdisarjast. Laupäeval esitleb Orlando di lasso loomingut Hortus Musicus kontserdil väravatornis. Priit Kuusk kannab saate lõpus ülevaate muusika uudistest laias maailmas. Head kuulamist. Kaja lõppenud nädala neljapäeval, seitsmendal aprillil toimus Eesti Muusikaakadeemia ruumides Veljo Tormise loeng regilauljatele praktikutele tegelik regilaulmine, makrotasand ja mikrotasand. Selle loengu korraldasid Viljandi kultuuriakadeemia, Muusikaakadeemia ja Eesti pärimusmuusika keskus ja idee autoriks oli helilooja Veljo Tormis ise. Eluaeg regilaulu küsimustega tegelenuna oli tal soov oma kogemusi jagada ning ta oligi valmistanud ette väga põhjaliku loengu, mis juhtis kohaletulnute tähelepanu Redi laulu nüanssidele. Veljo Tormis tõdes, et on väga rõõmustav, et regilaulu vastu tuntakse praegusel ajal nii suurt huvi, kui ta manitses koori regilaulu algallikatele võimalikult palju tähelepanu pöörama. Inimesena, kes avalikkuses väga palju üles ei astu, on tormise ütlemised alati olnud väga tõsiseltvõetava sisuga ja sõnumiga. See, millest ma juba ütlesin, et see, see massiline rahvalaulu taassünd rasket rõõmu Teie teate, mis Falt raske on, eks ole. Pärast no sellealaseid katsetusi kolm viis aastat tagasi ma võin vahepeal käega mõtlesin, et sest niikuinii midagi välja ei tule. Aga nüüd ma kahetsen koos finantsedaspidigi osa võtma, siis poleks võib-olla tänase jutuga vajanud. Aga see nüüd siin on küll tõesti minu viimane katse veel vahele segada. Mul on tõesti südameolu küll, aga noh, mis minu südamevalu enam aitab. Aga te saate sellest aru, milles siis on igav? Ma arvan, et see on ikkagi alusteadmiste ebaühtlases viga. Tuleb tunda, need stiili kujundavad elemente ka saavad siin üksikute vokaalide hääldamisel. Ja neid asju on palju, regilaulus palju. Kahest väiksest asjast juttu sellest suurest vormist jäävalt, nendes Silvikestest ja minu arvates peaks kõik folgilauljad neid asju õppima tundma. Kui regilaulul elujõudu, siis minu arust elu, see elujõud on just selles vanas regilaulu vormis. Ja seda tulebki kõigepealt uurida. Vahepeal tundus, et on loodetud rohkem välisabile. Ja teistel on, vaata kui vahva, teeme ka. Ja sealt võib-olla on pärit ka see teatav maneerlikus, mis on tekkinud esituslaadi, selline kõnekeelne meloodiajoonis. John, mingit võib olla mikrofoni olemasolust. Aga tulemus on see, et meloodia kipub muutuma selliseks haukuvaks, raiuvaks, kekslevaks, hüplevaks, kaashäälikute peal elavaks, rohkem Krisandeerivaks võib-olla ma ei tea, kas see on ilusam ja huvitavam kui arusaadavam. Kui Kadri Kuke laul seal kärg, siis määratakse vanad laulikud, nende tekste laulmisel ei ole arusaadav. Hääldavad statistikat, lohakad, laulad liiga aeglaselt. Milles on asi? Ma ei kutsu üles Kadri Kuke jäljendama või samamoodi tegema, õppida temalt võiks ja miks mitte õppimisprotsessis teda jäljendada tema hääldust ja laulumaneeri järel proovima. Aga mitte ainult tema siis, vaid ka teiste. Aga mis puutub jah, muutmisesse arendusse, siis juhindugem targast juhtmõttest traditsioon saab püsida vaid mõõdukas muutumises. Minu poolt on rõhutus, mõõdukas muutmine peab olema asjatundlik ja ettevaatlik. Ma arvan tõsiselt, et noh, välja kujundada Peelsed ja tegelikult akadeemiline regilaulu professuur mis akadeemilist nime kandvate õppeasutustes seni ilmselt puudub. Näiline vastuolu suulisi akadeemilise kultuuri vahelt peab kaduma. Te võite lõpuks vastata mulle lauluga missa sitikas, sirised, mis sa, vanamees, virised porikärbes, mis porised. Siis ma usun, et töötavat asja tõsiselt. Ja te võtate mind mind ka tõsiselt? Jätan teile õiguse minu jutu arvestada või mitte. Tänan. Veljo Tormise loeng, tegelik regilaulmine võeti ülesse nii helilindi kui kahe kaameraga videolindi peale. Ja Viljandi kultuuriakadeemia haldusdirektori tooniad. Oro sõnul saab sellest loodetavasti oluline õppematerjal tulevastele põlvedele kuid eks tasuks võtta sellestki mõttest kinni, et luua regilaulu distsipliin meie akadeemilises muusikahariduses. Mõnes mõttes tundub justkui üllatav, et kas seda siis siiamaani ei olegi veel tehtud. Renee pere klarnetikontserti Jaan koha peal lekkest juuni kaubamaja saalis, Arvo Pärdi autori eriklassi uus ansambel etendusel Bullet Tallinna filharmoonia kammer võrgu südaööni, mammutkontsert 198. Alo Põldmäega õhtu Eino Tambergi. Eesti muusika päevad, kabeli aprill. Eesti muusika päevade raames toimus eile õhtul Arvo Pärdi autorikontsert. Sellel kontserdil kõlasid Arvo Pärdi varasemast looming perioodist selle kontsert Pro et contra ja kreedo ning uuematest teostas talle amentaate ning teha seda paatsem maailma esiettekanne. Teoseid esitasid tšellist Silver Ainame, pianist Marika rets, Traksmann Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti rahvusmeeskoor dirigendipuldis Eri Klas. Eri Klas andis reede hommikul pärast kontserdieelset prooviintervjuu klassikaraadiole, kus ta kõneles kontserdist ning Arvo Pärdi loomingust. See maailm, muusikamaailm, mida Arvo Pärt on loonud on pigem lihtsusele lähenev tõde. On aususesse siiruses ja see kõik ongi kätketud muusikasse. Kui me usume sellesse muusikasse ja sedakaudu oleme väga tugevamad ja, ja ütleksin niisugune sõnad, mis täna mitu korda kõlanud son härdus ja alandlikkus muusika suuruse ees ja selle kava järjekorra isegi on välja pakkunud just nimelt Arvo Pärt, nii näeb see kava praegusel juhul välja, kus on tõesti meelde tuletatud Pärdi esimesi algusaastate teoseid. Seda kontrastsust on see siis pro, et contra, mis on poolt ja vastu või, või on siis kreedo, millesse uskuda, milline on kellelegi kreedo ja kuidas ta välja näeb. Kuni tänapäeva nende teosti nii välja. Arvo Pärdi teoseid kuulame selle aasta jooksul kindlasti veel ka Eestis üsna palju ja ka Eri Klas dirigeerib mitmeid Arvo Pärdi teoseid juba eeloleva Tubina festivali raames koos Tampere orkestriga. Muidugi paljude lugude juures on, on täiesti rõõm tagasi tulla, nende teoste juurde ütleksin kevadel olen ma tulemas Tubina festival ka Tampere orkestri eesotsas ja ka siis, Me mängime Pärdi peetum hoobilt ja ja mängime ka fraatsest, mis muide ongi kirjutatud Eduard Tubina meres. Nii et ühesõnaga. Ta on mul kaasvägagi tihti ja paljudes riikides ei ole tänavastega juhatanud ta päris mitmes kohas. Nii et küsimus ei ole mitte 70 aasta juubelit tähistamine, vaid vaid Pärt on saavutanud nii-öelda maailma kontserdiprogrammides sõjaga väga kindla koha ja teda rääkimata teiste dirigendid ja muusikat mängivad, mängitakse terves maailmas. Eesti muusika päevad jätkuvad pühapäeval kell 16 kontserdiga meditatsioonid, mille raames kõlavad kammerkooriheliloomingu konkursil võitnud kolme noore autori teosed, kõneleb Eesti filharmoonia kammerkoori direktriss Annely hunt. Eelmisel aastal kuulutas Eesti filharmoonia kammerkoor välja konkursi eesmärgiga saada oma repertuaari just noorte eesti heliloojate poolt uut muusikat. Ideed pärineb meie peadirigendist Paul hilierilt, kes on üsna suur uue muusika fänn, võib nii öelda, kes on maailmas väga palju teinud esiettekandeid ja kelle gruppidele on mitmed heliloojad muusikat kirjutanud ja ta väga hea meelega ka võimaluse korral teeb uusi tellimustöid. Kuulutasime konkursi välja algusest peale, meie mõte oli, et me ei tee seda sellise tordivõistluse korras, et kuulutatakse välja esimene-teine-kolmas koht ja nii edasi. Vaidet žürii valib lihtsalt välja laekunud tööde hulgast need mida me tahaksime siis Eesti muusikapäev osadel ette kanda ja žüriisse. Valisime heliloojaid, kellel on meie kooriga olnud lähedam, side ja kokkupuude. Kahjuks pidime nii mõnedki oma lähedased heliloojad välistama selle tõttu, et nad on muusikaakadeemias õppejõud sest me tahtsime nende tudengitele anda võimaluse konkursil osaleda. Ja nii siis saidki žüriis Galina Grigorjeva, meie peadirigent Paul Hillier, Timo Steiner. Lätist kutsusime helilooja Mayo infelde, kellega meil on olnud tihedam koostöö ja kes suure rõõmuga selles töös osales ja Eesti filharmoonia kammerkoorile kuuljate poolt osales siis Iris Oja žürii tegevuses. Kokku laekus meile 12 võistlustööd. Žürii valis välja kolm lugu, mis Eesti muusika päevade kahel kontserdil saavad siis esiettekandes kõlama. Need olid Tõnis Kaumanni liis Jürgensi ja Age Hirve helitööd. Kontserdil osaleb ka Archer saksofonikvartett kontserdil tuleb esiettekandele ka Galina Grigorjeva inka, Vatra kvarti saksofonikvartetile. Lisaks sellele esitatakse ka Erkki-Sven Tüüri teosed meditaatse kammerkoorile, saksofonikvartetile. Täpselt nädal pärast eesti muusika päevi teeme me selle loo koos rasseer kvartetiga harmoonia, mundi jaoks plaati, see saab olema meie Baltic Voices sarja kolmandal plaadil ja see tuleb välja selle aasta lõpupoole. Aga siin laua peal on. Üks plaat, millest ühe eksemplari just äsja sai ka klassikaraadio ja see plaat on pühendatud Arvo Pärdi loomingule ja tema 70.-le sünnipäevale. Millise plaadiga on tegemist, mis nüüd ilmunud on? Harmoonia muidu plaadimängijal. Harmoonia mundi, kellega on meie peadirigendi Paul Hillier aastakümnete pikkune koostöö, võib öelda, on Pärdi juubeli tähistamiseks ühe võimalusena andnud välja kogumiku, kuhu on siis nopitud lugusid kõikvõimalikelt heliplaatidelt Arvo Pärdi muusikaga, mida Paul Hillier on erinevate kollektiividega salvestanud. Siin on mõned teosed ansambliga Flyijatel, Ovoissis on kaasatud tuntud Pärdi interpreet organist Christopher Powers prootbent. Siin on ka kaks lugu Eesti filharmoonia kammerkoori erinevatelt plaatidelt. Nii et see on selline kummardus kardile harmoonia mundi poolt. Loomulikult tuleb nendel välja ka uusi plaate Pärdi muusikaga, aga see on selline kokkupandud valik või bukett kõikidest olemasolevatest salvestustest. Sellel nädalal saabki Rakveres ametlikult väljakuulutatud Rakvere Arvo Pärdi festival. Festival leiab aset septembrikuus paari nädala jooksul. Festivali kunstiline juht on Paul Hillier ja peaesinejaks Eesti filharmoonia kammerkoor. Nii et see festival saabki teoks Eeeff ja Rakvere linna ühistööna. Ja festivalil samas neli suurt kontserti või ütleme, neli sellist sammast ja iga programmi esimene kontsert toimub siis Rakveres ja siis teine, kolmas ja mõne kava puhul ka neljas kontsert siis teistes Eesti linnades, et niimoodi laieneb Rakvere Pärdi festival ka üle Eesti. Ja lisaks Eesti filharmoonia kammerkoorile tuleb Pärdi festivalile esinema Paulisilieri tuntud vokaalansambel fiieterovoissis, kes annab siis kontserdid nii Rakveres kui Tallinnas. Ja ettekandele tulevad suured Pärdi teosed, mida ei ole siin väga palju tehtud. Ütleme, et kui tema De Teumi ja Berliini missat koorile ja kammerorkestrile on esitatud oluliselt sagedamini siis nüüd me toome ettekandele Pärdi passijo, Misere ja tabad maatori, esitab siis ja Terovoissis ning ammu ei ole kodus kuulata saanud ka Canon Boca Jaanelit mida Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel esitab äärmiselt haruldaseks kohas ehk Rakvere õigeusu kirikus. Teades Pärdi sidet Rakverega ja õigeusuga, on ilmselt see üks õigemaid kohti maailmas selle loo ettekandmiseks. Kõneles Eesti filharmoonia kammerkoori direktriss Annely Unt. Eesti filharmoonia kammerkoor esineb Eesti muusika päevade raames pühapäeval, 10. aprillil kell 16 Estonia kontserdisaalis ja sellest kontserdist teeb klassikaraadio otse üle kanda. Eesti muusika päevadel teeb kaasaga Nyyd ansambel sedakorda taas oma väikeste koosseisudega, nii et ansambli juht Olari Elts ei tule publiku ette ansamblit juhatama. Seal on ta pannud kokku põneva kontserdikava, mille nüansse saab siis täpsemalt tajuda homme Kanuti Gildi saalis õhtul kell 19 30. Siin on kõrvuti Eesti muusika- ja välismaa autorite muusika. Kontserdikava avab eesti pianist Taavi Kerikmäe, Toomas Larcheri klaverilooga noodivihik, siis kõlab Galina Grigorjeva kompositsioon soolo klarnetile ja siis kõlavad 1939. aastal sündinud eestlase Rein lauluiis albumi lehte opos 11, mis üles otsitud teatri- ja muusikamuuseumist ning esimese osa lõpuks Helena Tulve tsaka. Kontserdi teine pool on omal moel pühendatud Arvo Pärdi-ile. Näiteks on kirjutanud briti helilooja Lorenz Krein tsükli Estonia, milles on kolm osa pühendatud erinevatele Eesti inimestele. Üks neist on Mart Poom, teine Erki Nool ja kolmas Arvo Pärt. Kavas on ka Heino Elleri fantaasia sooloviiulile ja siis kaks Arvo Pärdi teost Mozart andaadioja kaks hällilaulu Pärdiminiatuurid, mida ei teata väga hästi ja kontserdi lõpetab Moskva helilooja Vladimir tarnopolski. Pärdi aineline teos Pärt Op, Aart Tarmo polski on Moskvas loonud veidi rohkem kui 10 aastat tagasi uue muusikakeskuse. Millise teose Anda pühendanud Pärdile kuulakem siis homme eesti muusikat päevadel klassikaraadio salvestab selle kontserdi ja kontsert on eetris nädala aja pärast. Reedel, 15. aprillil kell 19, null viis. Eino Tamberg kolmapäeval Estonia talveaias toimuval autoriõhtul rõõmustate publikut kahe esiettekandega. Te olete truuks jäänud oma ühele meelisteemale armastuse teemale. Jama huvitungi kõigepealt armastuse antoloogiast, mida saab sel Ta oli esmakordselt kooreta, jah, see on tõesti teemal, mis mind väga köidab ja mulle meeldib kangesti tekste kokku panna, lehitseda erinevaid luuleraamatuid ja nii on see ka armastus, antoloogia sündinud. Seal on luulet 16.-st sajandist alates kuni tänaseni välja teoson, kakstuhatkolm juba kirjutatud. Ma olen ise ka päris põnev pal, mis sellest siis välja tuleb, on üsna lihtne muusika ja ei tahtnud seda armastust väga keeruliseks teha, mis koosseisule see teos on kirjutatud, see on väike orkester, tänav viis puu pillilöökpillid ja siis keelpilliorkester, aga võib ka lihtsalt kee pilli kvintetti mängida, nagu vist seekord juhtub. Ja siis on koor ja siis metsosopran. Sel õhtul tuleb ettekandele veel teinegi teos dialoogid tšellole ja klaverile. Jah, tšellopill, mida ma väga armastan ja kui nüüd tööd oli juttu sellest, et võiks olla autorikontsert, siis ma leidsin, et see oleks üks võimalus oma armastust kuidagi väljendada ja proovile panna ja kirjutada tšellole. Ma kirjutasin Aare tammesalule tammesalu mulle väga sümpaatne solist nad kunagi tellisin mul Reval kvartetiga teose, mis ka sellel õhtul nüüd ettekandele tuleb. Tšellopartii oli väga raske, raskem vist, kui ma ise arvasin ja kõikides proovide käigus ei teinud are mulle küll ühtegi etteheidet v palun midagi kergemaks teha. Ja siis, kui asi oli ette kantud, ütles, et see oli ikka kohutavalt laske. Ja mulle meeldis interpreedi iseloom, kes näeb vaeva selleks, et millegagi hakkama saada ja saab sellega väga hästi hakkama. Aare Tammesaluga koos siis tuleb ettekandele veel klaverikvartett klaverikvartett ja noh, Revala ansambliga juba. Sel õhtul saab kuulata ka teie noorpõlvelaule, mis on läbi aastate olnud väga armastatud turbi võimest lehe ära ja aknast välja vahima. Jah, need Petefi laulud olid niisugused asjad, mida ma hakkasin kirjutama juba konservatooriumi päevil. Mäletan, sõitsin Pühajärvele sanatooriumis ja teel sinna olin Tartus natuke aega, Ellen Niit parajasti just tõlki Spedasid andis mulle ühe portsu luuletusi kaasa. Ja siis ma seal pühajärve kaldal kõndides ja ilma klaverit tekkis see tuulvi põimet lehe ära. Teised Petrovi laulud on üks, neli aastat hiljem loodud, tõenäoliselt neid saab seekord kuulata Taavi Tampu esituses. Helen Lokuta esitab kolm laulu Viivi Luige luulele. Ja Viivi Luik on mulle kõigepealt väga sümpaatne luuletaja üldse, ma olen mõned teised teosed ka viisistanud. Ja Helen Lokuta on jällegi üks niisugusi noori tõusvaid metsosopranit. Üldse ma millegipärast metsata armastan rohkem kui kõrget sopranit. Nähtavasti on selles madalas hääles midagi rohkem südamest tulevat ja helen on väga väljendusrikas ja Tanja dist. Kontsert algab aga prelüüdi ja metamorfoosi ka sedapuhku uues seades. Jah, see oli kunagi 70. aastal umbes niimoodi kirjutatud lugu viiulile, metsas, arvele klaverile. Tookord eksisteeris üks niisugune ansambel. Aga nüüd, kuna Reval kvartett tellis mult teos ja sellele kontserdil oli veel midagi vaja, siis ma mõtlesin, et võiks ju ümber seada. Niisugust seadet pakuvad mulle endalegi päris suurt huvi, et kuidas erinevad pildid erinevalt mõjustavad teose sisu. Eino Tambergi autorikontsert on kolmandik päeval, 13. aprillil kell kuus, Rahvusooper Estonia talveaias esinevad siis Reval ansambel ja kammerkoori hootšes musikaales naisrühm ja dirigent on Toomas Vavilov. Eesti muusika päevade lõppkontserdil üllatatakse publikut lausa nelja instrumentaalkontserdiga solistile ja kammerorkestrile. Timo Steiner, kas instrumentaalkontsert on praegu meie heliloojate hulgas kõige populaarsem? Ma saan aru, et neid nüüd lausa neljakaupa tellitakse. Ega ei saa ju täpselt nii-öelda, et mis on kõige populaarsem blender või mitte, et pigem on see, miks sai tellitud. Need neli lugu on see, et just vastupidi, säilitada heliloojate huvi selliste teoste vastu heliloojate valik, kuidas kujunes neil see tegelikult kujuneb üldises festivali rotatsiooni siis nii-öelda millised heliloojad, mida tahavad kirjutada, ega me konkreetselt ühtegi kontserti ei planeeri, vaid ainult selle festivali kontekstis niimoodi see välja koorus. Üks selline mees, kes on orkestri vastu väga palju huvi tundnud Tõnu Kõrvits ja loomulikult ei puudu tema orkestrimuusikaga selle festivali kavast saksa fonile ja, ja keelpilliorkestrile tuleb tema teos ettekandele, nimi on poeetiline neis aedades. Ma usun, et ka muusika saab olema selline temale omaselt poidikast kantud. Kristjan Kõrver on sellepärast huvitav heliloojad. Üks kolleeg ütles tema kohta, et ainukene Eesti mitte romantilise mõtlemisega helilooja Kristjan Kõrver kellel huvi sellise muusika vastu, siis tulge kindlasti kuulama tema teoscoon lööklile kammerorkestrile koosis tähendab ilmselt mingit kaasolemist või komponeerumist kompanjoni, marga, kõlari, lugu, loojang klaverile, kammerorkestrile selle koha pealt. Me oleme kõik rõõmsalt elevil, et mis seal, mis seal teletuleb, siis me teame ju Marko suurepärast filmimuusikat ja orkestritundmist tegelikult ja lõpetab minu teos, mis on sooloviiulile ja kammerorkestrile, selle pealkiri on, aga pilved tulevad vahele ei näe täpselt. Ja see pealkiri tuleb tegelikult ühest eesti rahvale väga populaarsest laulust seal vendade Johanson, nende lugu sellest, kuidas Eestimaa lahti lükatakse ja seal oli üks selline fraas, see ei ole küll laulu osas, vaid sellises vahe lugemisretsiteerivas osas kus selleks, et aga pilved tulevad vahele, ei näe, täpselt, seal räägitakse, enne all paistavad Babülon ja Vana-Egiptus. Ja tegelikult me selline pilt on mind painanud juba pikka aega. Et kuidas ta kilbile massi sisse erinevalt pillid, nagu sa umbes lennuki aknast vaatad alla, et vahepeal tulevad pilved vahele, siis näed mingisugust tükki ja sa mõtled, et milline rahvas seal elada, mida nad teevad ja siis tulevad jälle pilved vahele. See pilt läheb minu kujutluses edasi, et midagi sellist, ma olen üritanud siin ka muusikaga edasi anda. Ja dirigendi olete kutsunud Tartust Tallinna Kammerorkesterit. Jah, tegelikult on see alati probleem, et dirigente ring on veel päris väike, et üllatada publikut võib-olla värskema nimega, kes sellise muusikaga või, või selliseid kontserte pole vähemalt meie festivalil palju teinud, kutsusime Lauri Sirbi ja loodame temalt väga palju, loomulikult ja solistid on Tõnu Kõrvitsa teoses soleerib Virgo Veldi Vambola Krigul soleerib löökpillidel Mihkel Poll klaveril ja Andres Kaljuste viiulil. Ja see on ka huvitav valik selle poolest, et tervelt kolm neljast mängisid viimasel noorte interpreetide konkursil nimega kombrio finaalis. Klassikaraadio teeb Eesti muusika päevade lõppkontserdist metodisti kirikust neljapäeval üle kanda. Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudios saab sel nädalal lavaküpseks diplomilavastus, milleks on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper Võluflööt ooperis. Stuudio juhataja Pille Lill selgitab valikut ja tutvustab projekti lähemalt. Ma usun, et võluflööt on siiski üliõpilastele parim valik, sest Mozarti valikele üldse kahtlemata õppijaile alles algajale lauljale on kõige suupärasem, see ei tee neile haiget, ei tee neile liiga ja võluv tööd on ju väga tore lugu, lugu kogu perele igale eale, ilusast armastusest, mis võidab loomulikult kurjuse. Kuidas siis tudengid tööga siiani hakkama on saanud, varsti me saame seda tööd küll hinnata, aga siiski. Ja meil on väga suur heameel, et tudengitega töötavad oma ala väga tugevalt professionaalid. Me oleme palunud siis lavastama Toomas Wiedenoffery Saksamaalt, kes ju oskab seda keelt, sest laulame me saksa keeles ja räägime eesti keeles kõnetekstid. Aga ta saab juhendada, neid siis keeleliselt tooma sõidan, ohver on õpetaja talendiga, sest kahtlemata väga paljud suured lauljad, suured muusikud, kahjuks ei oska seda edasi anda, mida nad ise oskavad laval teha, siis Toomase puhul on just see, et, et ta oskab lapsi õpetada ja lapsed hindavad seda samaväärne, just, kes on lastele siis pedagoogiliselt, väga tähtis on ära harja angervaks. Me kutsusime Soomest terrigeerima seda ooperit, tema on olnud kaheksa aastat, Gonzales, opera kontsertmeister ja pärast seda siis alustas dirigendina tööd ja on juhatanud väga-väga paljudes kohtades ka kaasa arvatud Gonzales, aparaat ja ka Euroopa operettides, nii et see kogemus ka temal on väga suur ja ta on eelkõige just pedagoog, mis on meie jaoks väga tähtis. Tegelikult ei ole pikka aega sellist täis ooperit ooperistuudios ju ette valmistatud, ette kantud nüüd siis üle pika aja taas kas esitate selle koos orkestriga ja mis orkestriga? Ja see on tõesti ka väga suur võit või ütleme, niisugune sündmus, sest ikkagi see, et üliõpilased saavad oma diplomitöös juba ettekujutuse sellest, millise töö nad on endale valinud, sest see on üks kõige võib-olla raskemaid muusikažanre on ooper mitte võib-olla vaid päris kindlasti, sest kogu see masin, mis töötab koos orkestri lavakooride, dekoratsioonide, kostüümidega, meegaapidega, see on väga keeruline kooslus. See, et Muusikaakadeemia nüüd sellest aastast tõesti on andnud võimaluse tudengitel koos muusikaakadeemia orkestriga ennast proovile panna. See on muidugi väga suur edusamm ja me hakkame siiski võib-olla liikuma natukene niisugusse tõelise ooperistuudio suunas. Kuidas need osatäitjad teil valitud on, kas kõigile jätkus rolle ja kast kasutajatega mitut koosseisu? No ühe koosseisuga väljatoomine kahtlemata on väga suur risk ja seda eriti veel õpilaste puhul, kelle tehniline alus võib-olla ei ole niivõrd tugev. Kui professionaalsetele lauljatele meil on kahene koosseis ja saame kasutada siis sinna teise koosseisuga on juba meie lõpetanud üliõpilasi nüüdseks juba lauljaid, mis on kahtlemata ka nendele väga suur võimalus ikkagi ennast jällegi ooperilaval korraks taastada, saadad kõrgemal tasemel siis õpetust veel edasi. Maaüliõpilaste puhul on küll praegu väga kena ja miks ka see võluflöödivalik muidugi tuli üldse, et meil on olemas oma väga toredad lauljad kõikidele rollidele alates siis ütleme, Tamiino, keda meil laulab Roland Liiv, kes on juba ka meie teatris teinud väga toredaid ülesastumisi, siis Pamiinadena astuvad üles Maris Liiloson ja Margareta Fischer. Kuninganna ame külalistena Angeelika Mikk ja Soomest Meri siirela. Papa keenud on meil väga toredad olnud, Renee Soom, Rainer Vilu, mitte et nemad oleks toredamad kui teised, vaid kõik, kõik noored on tõesti väga toredad entusiastlikud, nii et ma loodan, et see tuleb üks väga ilus projekt. Kus ja millal etendused toimuvad, alustame me Pärnus, Pärnu Endla teater on tulnud meile vastu ja võimaldab meil mängida siis nende teatris. Esimese etenduses on kaheksandal aprillil algusega kell kuus ja pärast seda tuleneb siis Salme kultuurikeskusesse, kes on meile väga palju võimaldanud oma tööjõudu ja oma energiat. Et see aitab meid siis praegu igal päeval ja need etendused toimuvad meil siis üheksa, 10 11, Salme kultuurikeskuses aprillis ja üheksas 10. algavad etendused kell neli ja esmaspäeva õhtul, siis lõpetame oma uhke projekti. 11. aprillil kell seitse. Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio diplomilavastusest Mozarti ooperist Võluflööt rääkis ooperis stuudio juhataja Pille Lill. Kaja täna toimub Tartus juba kuuendat korda Tartu rahvamuusikapäev, kus osalevad rahvamuusikud Lõuna-Eestist ja oodata on seekord ka külalisesinejaid Lätimaalt. Tartu rahvamuusikapäeva üks peakorraldaja. Rino not, seda puhkeei ole, mitte see rahvamuusikapäeva esinejate ampluaa ei hõlma, ainult mitte Lõuna-Eestit, täpsemalt Tartu linna ja Tartu maakonda ja seal on selline, et inimesed, kes tulevad mängima, et nad valiksid ka Tartu maakonnaga juhatajad, lugusid, nüüd on neid pillimehi on ansambleid täpne arv selgub muidugi maa peal, aga prognoositav arv on 140 550 vahel. Kõik ei ole muidugi pillimehe, Teet on ka lauljad. Folklooriansamblid. Keskpäeval laulab roomakatoliku kiriku vaimuliku rahvamuusikaansambel priskele, kes vähegi rahvamuusikaga on kokku puutunud, et need teavad ansamblit Väike-Hellera ansamblit, Liinat, sõraülikooli rahvakunstiansamblid, et nemad küll viivad läbi õpituba, et näiteks konkreetselt ei esine ja üksikpillimeestest on lubanud tulla. Martini Aivar Teppa. Osvald Pärna on väga hea kandlemängija. Parematest pillimeestest tõstaks esile karmoškamängija Toomas Valka. Tegelikult on kõik kutsutavad rahvamuusikud sellised, et on põhjus kuulata ja lugupidavalt suhtuda neisse eest näeb tõesti hingega asja juures. Millised rahvapillid on esindatud? Esindajad on väikekandled, rahvakandled, torupillid, lõõtspillid, karmoškad. Peale kontserdid toimuvad ka õpitoad ja täna õhtul kell 10 on rahvamuusikatöötluste. Lihtsalt ja, ja siis on esinema Sansambel murrang, ansambel mure koosneb noortest, kes tulevad, millistest neid juhendab Priit Moppel rahvamuusikatöötluste, Tartu noorteansambel krae, et nad on hästi-hästi entusiastlikud ja tõesti tekitab hästi häid emotsioone, kui neid kuuldes risti vahetu ja siiras musitseerimine ja Celtic söökele Ädise ehk siis Tartu tegelased, kes mängivad iiri muusikat, see on ka nagu mingis mõttes raseeritud või vähemalt nende nägemus iiri muusikast. Ja kus on see põhikoht, kus need üritused toimuvad veski villa, mis asub Tartus aadressil Veski tänav kuus. Kontserdid õpidateiski villas on ühest kuni südaööni, südaööst alates läheb lahti suurem tantsija pillil. Mäng, ehk siis on juba asi vabas vormis, mille ei ütlemata, et külaline on ka Lätimaalt, üks tüdruk osaleb Läti rahvamuusikaansambli Sauli ja oli, tegeleb Torupilli trummimuusikaga ja võib-olla siinkohal oleks sobilik tutvustuseks mängida üks pala issand siralides ja järjest lauge. See on üks väga-väga tuntud läti rahvalaule. Ja mängib Läti torupilli ja trummiansambel auli, kelle kontsert on täna kell üheksa postivilla. Täna õhtul kell kuus esineb Tallinna raekojas Heiki Metlik soolokavaga, mis on Johann Sebastian Bachi ja maks reegeri muusikast, maks. Reegel nagu ei oleks kirjutanud soolokitarrile. Tõepoolest, reegilisesüüdid kõlavat kitarril, ma arvan, et esimest korda maailmas ja Reet Aranseerida tšellosüüdid neid on kolm kitarrile kant silma nagu südamesammu. Aga 2003. aastal rääkisin sellest ühele kitarrimuusika saksa kirjastajale ja tema ütles, et idee tuleb kohe ära teha ja kohe äranseerida ja kohe noodid trükki lasta. Nii et nüüd ongi nagu poole peal see asi, et süüdis on arranžeerinud. Nad on isegi mängitud DVD-le ja kohe-kohe on ka plaat ilmumas nende süütidega, kus me siit on siis kõike kolme tšello süüti kitarril ning usun, et ka ja järgmisel aastal näevad need alanseeringut ka noodipaberil siis need välja ja ilmuvad kirjastuse šantrell, mis on ülemaailmne kitarrimuusikakirjastuse all. Raekojas on aga kõlamas huvitav bukett, kaks Bachi, tšello süüti ja kaks Reigeri tšilosüüti ning ei, selles, et Bach oli reegel ja suureks eeskujuks. Ja isegi mõned tšilosüütide teemad on üsna sarnased pahvičilosüütide teemadele, näiteks prelüüd, esimeses süüdist ja teised eeskujud. Reegelile olid Wagneri Abrams järelikult see helikeel, mida reederi puhul nimetatakse arh Ailinselt modernne on selline, mida ilmselt kitarriliteratuuris ei ole, või kui on kirjutatud, siis väga väike valdkonda. Ainult et usun, et sellise muusikaga saab üllatada ka oma kolleege, kitarri, sõpru, kitarrist ning samamoodi ka selliste keelpilli mängijaid. Äsja lõppes kell pillikonkurss noortele pillimängijatele, nii et kõik on teretulnud kuulamaks. Kuidas kõlavad Bachi ja maks? Reegel tšilosüüdid kitarril? No see on tõesti põnev, kuidas vaagnerlikud pikad liinid kitarri esituses kostuvad. Pigem on põnev see, kuidas on reederi tšillosüütide puhul toimunud seal nende süütide harmoniseerumine, sest valdavalt intervallide kirjutatud muusika kitarril kõlab palju paremini, kui seal all toetab seda bass. No seda tööd ma tegin ilmselt kuskil üle poole aasta, ma alustasin 2003. aasta sügisel, kui ma olen pikal gastrollinud Saksamaal, seal oli hommikuti hotellis aega 10 päeva ja lõpetasin alles 2004. aasta kevadel. On seni kõlanud vaid Eestis, Tartus ja mõnedes kirikutes seriaalis muusika ranna kirikutes ning eelmisel suvel mängisin seda ka Vilniuses suurel Vilniuse suvefestivalil, mille sees oli siis kitarrifestival ja ees on kontserdid jälle Tallinnalt, Sis kontserdid Soomes ja suvel kõlavad tsüüdid ka Saksamaal. Ja kontsert algab siis täna õhtul Tallinna raekojas. Järgmisel nädala Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserte dirigeerib Paul Mägi ja kontserdil osaleb ka vibrofonimängija Severy põõsalo. Dirigent Paul Mägi andis intervjuu Marge Raunile. Aprillikuine sümfooniakontsert siin Tallinnas, samuti Tartus ja Pärnus on mõeldud tutvustamaks suure võimsa sümfooniaorkestri kõla. Ja oleme siis valinud repertuaari põnevad teosed. Alustame Leopold Stokovski seadega, Bachi väga kuulsast passa kalja ja Foogast moll, mille siis see kuulus dirigent Ta on teinud 1922. aastal juba. Ja kuna ta ise oli organist, siis oli tal väga südamelähedane just Bachi teoste aroniseerimine ja edasiandmine orkestri võimsate värvidega. Ta on töötlusi teinud 50 ringis. Bachi teostest ja teose esiettekandel Philadelphias ütles Stokovski, et see on võrreldamatult kõige võimsam kontrapunktiline teos maailmas on maailmamuusikas ja see on tõesti nii Stokovski suure dirigendina ja haruldase muusikaga, kuna on väga hästi tajunud Bachi selles pasa kaljas tulenevaid värve. Need edasi anud orkestrile ja orkestrile muidugi hiigla koosseisuga. See teos väärib seda, et seda nimetada gooti katedraal kanaliks muusikas. Ma arvan, et see on väga uhke number selle toreda kontserdi alguseks. Siberi Puusalu, Soome vibrofoni solist on tuntud džässmuusikuna, kuid sellel kontserdil tuleb ettekandele tema oma teosed üks suurele orkestrile, üks kammerorkestrile ja üks vibrofonile ja keelpillikvartetile. Et kindlasti on seal kasutatud kõiki Severy oskusi jazzi vallas, kuid et see ei ole niivõrd Tšassilik kompositsioon, kuivõrd kaasaegne muusika. Ja kontserdi teises pooles tuleb esitusele Ottoriinorespiegi kaks teost, tema vast kõige tuntumad teosed. Triloogiast. Esimene teos on siis Rooma purskkaevud ja teine Rooma piinijad. Need on ajaliselt samal ajal kirjutatud kui Stokovski arranžeerinud Bachi pasaga fuga siis ruma purskkaevud aastal 1917 ja piinatud 924. Neid ühendab ilmselt seesama armastus orkestri vastu. Orkestri kõlavärvide vastu on, on teada. Respiigi õppis Rimski korsakovi juures sajandi algusel 1901 ja hiljem maks Bruchi juures Berliinis. Mõned aastat oli tuttav debiicii teostega ja ta on väga tähtis nimiga itaalia muusikas selle poolest, et tema valis siis teise tee, kui ülejäänud itaalia helilooja ooperite kõrval hakkas tema huvi tundma just orkestrimuusika vastu, ehkki ta on kirjutanud ka oopereid, balletikuid Põhikuulsus ongi selle rooma ainelise triloogia ka saavutatud ja võib tõesti öelda, et, et orkester, need värvid, rõõm sellest kõlast, orkestri solistide suurepärased võimalused ennast näidata. Jällegi hiiglaslik orkestri koosseis ja programmilisus. Samuti on põnev, et juba 24. aastal Lutheri Norrespiegi kirjutas partituuri, et ühes kohas roma piiniatest tuleks lasta grammofoniplaadi pealt ööbikulaulu, mis armoneeruks orkestrikõlaga ja teeks väga konkreetseks kuulajate mõtted. Et ma usun, et see saab väga Uhke, kevadine ja orkestri tõelist kuldaega näitav kontsert. Dirigent Paul Mägi andis intervjuu Marcheraunile ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdid. Paul Mägi dirigendikepi all toimuvad järgmisel nädalal, 14. 15. ja 16. aprillil Pärnu Tallinna Tartu kontserdimajades. Klassikaraadio esitleb esmaspäeval, 11. aprillil ohutusotseülekanne Hamburgist. Vot sellist, mis mõiski ja üks kuulsamaid 21. sajandi naisdirigente marginaalselt kaaslastakoviksi esimese tšellokontsert Rimski korsakovi Hispaaniaga pritsio šansi kolmas sümfoonia. Ta mängib Põhja-Saksa ringhäälingu sümfooniaorkester. Marin Alsopia missa mõiski klassikaraadio eetris esmaspäeval kell 21. Esmaspäeval kuulame klassikaraadio otse-eetris Marin Alsabee debüüti Põhja-Saksa ringhäälingu sümfooniaorkestri ees on aastast 2002 korda Moody sümfooniaorkestri peadirigent ning on selle orkestriga andnud aga õnnestunud kontserte isegi sellisel tasemel, et orkester on tänu tema tööle tõusnud inglise juhtivamat orkestrite sekka. Aastal 2002 valis kuninglik fermoonia ühing Alsapiga aasta dirigendiks ja järgmiselt. Sel aastal pälvis Alsab grammofoni aasta interpreedi tiitli. Mariann Raudsepp on tegelikult sündinud New Yorgis ja õppinud Jevia ülikoolis ning juureldi kolledžis ja täiendanud ennast stanglevoodi muusikakeskuses. Märts-aprill on ka oma Gabrilla kaasaegse muusika festival Hamburgi otseülekande esmaspäevases kavas kõlavad printsi korsakovi, Šostakovitši ja sansaansi teosed. Kaja. Nagu head heligaja kuulajad kindlasti juba teavad, vahendab klassikaraadio Eestis toimuvate kontsertide kõrval muusika sündmuse ikka mujalt maailmast. Järgmisel kolmapäeval, 13. aprillil algusega kell 20 30 on klassikaraadio kavas kontserdiülekanne Norrast Trondheimist, kus toimub järjekordne kontsert sarjast Põhja-Baltimaade kontserdihooaeg. 2004 2005. Esineb Trondheimi sümfooniaorkester, mis on Norras üks pikema traditsiooniga orkester asutatud juba 1909. aastal. Tänapäeva koosseis, kus musitseerib 75 mängijat, on kindlustanud endale kandva rolli mitte ainult kohalikus vaid kogu norra muusikaelus. Orkestri peadirigent on alates hooajast 2003 2004 e-wind Aadland, kes dirigeerib orkestrit ka tuleval kolmapäeval. Esimese teosena tuleb kolmapäevasel kontserdil ettekandele norra helilooja Johan Sventseni sümfoonia number kaks B-duur oopus 15. Niisiis annab see kontsert meile võimaluse avardada oma silmaringi Norra muusika osas sest tuleb tunnistada, paljudele meist on sinna siiani mahtunud võib-olla vaid Edward kriig. Kolmapäevasel kontserdil saame tutvust teha veel ühe Norra muusiku maailma ühe silmapaistvama vioolamängija Lars Anders tompteriga kelle soleerimisel tuleb ettekandele Peela partoki vioolakontsert. Sventseni sümfoonia partaki vioolakontserdi kõrval esitavad Trondheimi Filharmoonikute ei mind Atlandi juhatusel kolmapäeval veel Richard Straussi süüdi ooperist Roosikavaler. Kuulmiseni 13. aprillil kell pool üheksa õhtul klassikaraadio lainel, kui toimub ülekanne Trondheimist. Ja ansambel Hortus Musicus annab sel nädalal taas koduses väravatornis kauni kevadkontserdi, keskendudes seekord Orlando di lasso muusikale. Kontserti tutvustab Peeter Klaas. Antud programm ei hõlma kahtlemata kogu Orlando di lasso loomingut, meil oli au koos rammiga esitada suurepärane teos, väga haruldane teos, profeedsija, Sibyllaarium, kus ennast avaldab täiesti uuel moel tema nagu helilooja palet, see kontsert ei kajasta ja ei kuva. Orlando di lasso paleus on niivõrd lai, et seda ühel kontserdil ei olegi võimalik esitada. Tuleb siis Orlando di lasso, kui läbi nende maade rändaja ja selline ilmaliku taustaga kontsert. Jah, silmaniku jah, kogu programmis ainult tegelikult üks lugu on vaimulik, esimene teos, haara Ultima viimasel tunnil. Antud programmis kuuleme, tema villanellasid Madrigale ühtemateti ja need on alati nagu väga hea ülevaate temast kui äärmiselt mitmekesisest heliloojast, kes oli kodus erinevates kultuuripiirkondades peale Orlando di lasso muusika kõlab sellel kontserdil ka veel Arnold fon Brucki väga tuntud joogilaulu saad Drenkhan alle ja Bartholomew trumbatšino ka väga tuntud Villem Ella Akva Non elluma. Kaunis kontsert pealkirjaga Orlando di lasso kosmopoliit Euroopa renessanss muusikas kõlab laupäeval, üheksandal aprillil kell 16 Hortus musicus esituses väravatornis. Saksamaal jätkuvat festivali Heidelbergi kevade üritused 28. aprillini kestval pidustustel toimub kokku enam kui 60 kontserti avatseremoonial Edit rabasoolokontsert Põhja-Saksa, Raadio filharmoonia orkestriga avakontsert ning kogu esimene nädalavahetus oli aga pühendatud Arvo Pärdile, tema juubelisünnipäeva puhul Pärdile nelja kontserdiline sari, neist kolm ka festivali põhisarjast, tänavuse mattal dialoogid Arvo Pärdi tsüklist teisel kolmandal aprillil olid kaastegevad orkester Deutsche kammerfilharmoonia, keda festivali avakontserdil menukalt juhatas Paavo Järvi, asendanud Anu Tali. Arvo Pärdi video, mis ka Eesti filharmoonia kammerkoor, Pärti veel mujal mänginud tšellist Claudius Pop ja pianist Annika Favitš tsükli teises ja neljandas kavas meie kammerkoori juhatanud Paul Hillier ning pianist Filipp Vandree. Pärdi muusika siin siis ühtekokku dialoogis Bachi, Mozartit, John Gatesi, törts liigeti, oranž Stocouseni ja Wilhelm kyll Mayeriga kõik Bergitsükli kontserdid toimusid festivali pealaval, Heidelbergi kongresside maja linnahallis edasi festivalil esinenud Belgia kvartett ansambel, resonants, kes kolmapäeval ka Erkki-Sven Tüüri insule Desert mängis üleeile juba noorte kunstnikega poodium kust sellist Claudius popi kõrval ka helilooja Jörg Viidmanni viiuldaja tõde Carolyn Viidman, Põhja-Saksa raadio filharmoonia orkester, Alfeiketi käe all ja eilsest homseni kestab helilooja ja klarnet disti Jörgen Viidmanni nädalalõpp, kus dialoogide nime all koguni 11 ettevõtmist. Kontsertide kõrvega avalikud proovid ja ümarlaua vestlus. Diorg Viidmann mängib vaheldumisi uut muusikat ja klassikat dialoogis ja mitme erineva kammeransambliga. Sinuga kaasas ka viiuldaja Carolin Viidmann või näiteks Ungari pianist, jänes Varion ja üks kontsert ka ilma Jörg Viidmannita Clarletistina siin nagu mujalgi esinemas, mingu jätkuvalt, et kes mängib ka Viidmanni enda number kolmanda jahikvarteti. Näiteks täna toimub muusikakooli Johannes Ramsi saalis algul Jörg Viidmanni ettekanne teemal TÄNU dissonants sile koos muusikanäidetega, temalt endalt siis edasi kaks avalikku proovi koos kontserti, esitustega ja festivale on tellinud ka neli uus teost. Eranditult väga noortelt helilooja. Ja pärast dialoogides selle sarja lõppkontserti pöörab festival end homme õhtul taas klassikalainele. Kui Heidelbergi linnateatris esinevad sopran Diana Tamra ja mari. Ajakirjandus hindab Heidelbergi kevadet üheks haaravamaks ja innovatiivsemaks festivaliks Saksamaal. Rõõmustavalt on seal tänavu siis ka neli Eesti märki ning festivali eelviimasel päeval laulab wind Bachi poistekoor seal veel ka Arvo Pärdi magnifica paati ning Saksa Kammervirtuoosi Berliinist mängivat kollaaži piiratseehaa. Arvo Pärdi juubeliaastal teistel maadel, eriti Saksamaal tehtu, varjutab ilmselgelt selle, mis tehakse temast nii maal. Vaatame veel uue muusikamaile. Tarmsastati uue muusikainstituudis toimus eelmisel nädalavahetusel Workshop helilooja Helmut lahelmannist teemal lahelmann kui tänase muusika fenomen moderaatorite illustreerijate kõrval ka helilooja ise ning kiikossuga lahenmani klaveriteoseid mängimas. Ninsteri toomkirikust tuli festivali pistuntest raames maailma esiettekandele Michael teenhofi, magnifikaat uppus 98 aga koguni kolm uut teost on läinud kuul maailma esiettekandel Maicel Naimalil. Uus kammerooper, armastuse loendid, lav kauns Kaarse ühe riigiteatri jaoks Saksamaal. See on tükk brit Maicel, Hastingsi tekstil Aime Lille varem ka ooperimees ja poiss libreto kirjutanud meenutega. Need hooajast 2002 kolm on inglise maestro Nääman Kaarzue riigiteatrile. Live heliloojal. Hädalava tükkidel on jätkuvalt menu Lavkounstas karsruuesca tuleval nädalal ning näiteks Praha Estaate teatrist, Praha rahvusteatri lavastusena Naiemani mees ja poiss dada, kus dirigendist Peeter Kofron. Ja kas Singapuri Hiina orkester sai uue 25 minutilise teosel Naimarilt ja tõi selle läinud nädalal Briti saartele? Enam kui 25 aastat on ringi sõitnud maik Lenna eemani enda ansambel. Veebruarist sai Maicel Naimann kuuekümneseks, ta töölaual on löökpillikontsert, viiulikontsert, kino, kreemerile, filmidel, libertail muusika ning ootamatusena kaproloog töösselli ooperile Tiido ja eenias. Austraalias sädeleidis sümfooniaorkestri ees on eile täna peadirigent Arvo Volmer. Avada orkestri uus hooaeg, pidulikus kavas aedeleidi festivali teatris kõlavate Brahmsi saatuse laul ning Beethoveni üheksas sümfoonia Gazas leidis Symphony, koorus aga Frankfurdis korraldataks kuuendast üheksanda aprillini taas rahvusvahelist muusika messi, kus esilga muusika Aasiast ning veel Sankt-Peterburg. Messi teema rütmi budismis. Päev enne messi avamist anti helilooja George liigetile kätte tänavune Frankfurdi muusikapreemia 15000 eurot maestro-le ta elude teine uue muusika suur mees Maurizio Kaagel, kes samuti elab Saksamaal, sai endale aga festivali prantsuse uue muusikakeskuses Pariisis siteed ülemises muusikat temalt kõlab seal teisest kuni 10. aprillini nimetu seal Kaagel ja romantism. Kus siis meie, Olari Elts tegi oma kaaluka debüüdi ansambel anter Contemporary ees Kaagalis sarja kahe kontserdiga talvel ja eile mõlemad tsiteedeleme Ziggy kontserdisaalis. Teisel kontserdil oli kaastaga Schumanni esimesest sümfooniast Euroopa kammerorkester. Täna esinevad samuti ansamblid, solistid, Kaageli kammerlikum kavaga muusikalinnaku amfiteatris eeloleval kolmapäeval ansambel jubesserbuuris, siis Kölni filharmoonias, seejärel Heidelbergi kevades festivalil siis Witteni, kammermuusika päevadel järel tehakse kodus pühendus prantsuse uue muusika klassiku üle. Andrews oli veel ehk tema 100. sünniaastapäeval jälli ketti Frankfurdi preemia kõrvale lõpetuseks veel kolmest preemiast Londoni lõunakaldakeskuses show. Kuradi klassikalise muusika poolelt sai helilooja Harrison Perthis, kelle juubeli puhul menukas festival ööd vistrike eimz siin teoks teha. Lenin, Goldi preemia värske laureaat. Ta on dirigent ja pianist Andrei Bree vil, kes oma 50 tuhandese euro kõrval saab nimetada 10000-sse parte, preemia laureaadi. Ja lõpuks veel aastakümneid muusikaalaseks Nobeli preemiaks nimetatud fon Siemens'i fondi tänavune preemia vääringus 150000 eurot. Värske laureaat, prantsuse helilooja jaanuaris 89 aastaseks saanud all riid tütjöö silmapaistva panuse eest rahvusvahelisse muusikaellu. Selga ja muusikauudised muusika uudised. Laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja Kuulasid üheksanda aprilli heligaja ja tänasele saatele tegid kaastööd Liina Fjuk, Kersti hinna, Tiina kuningas, Hedvig Lätt, Marge Raun ja Priit Kuusk. Tänasest saate mängis kokku Helle Paas ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla.