Heligaja tere hea heliga ja kuulaja. Tänast viienda novembri saadet toimetab Kersti Inno. Saate teemad muusikat, põhihariduse süsteemi ähvardab lammutada uus huvikooliseadus, räägib Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma, kommenteerib Eesti haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. Tiina kuninga intervjuust Olav Ehala, kas saame lähemalt teada lastekontsertidest. Isad ja pojad. Rannap rääkis oma klassikakavast Karingoprale 10.-st 13. novembrini toimuvat rahvusvahelist kitarrifestivali fiesta. Telekitara tutvustab Eesti kitarriseltsi esimees Kristo Käo vene vanausu, muusika kontsertidest räägib Tsempiira lamp man, seansi ooperis Simson ja delile kontsertettekande muljeid jagab Toomas Cutter. Vanemuises esietendub järgmisel talal balletiõhtutuur, mille lavastaja ja koreograaf Toomas Edur balletiõhtust kõneles Mare Tommingas. Hedvig Lätile. Ilmunud ontseedee Helle Mustoneni mälestuseks tutvustab Andres Mustonen Mirje Mändla vahendusel ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Läinud nädalal jõudis avalikkuse ette teave, et haridusministeerium tahab kaotada muusikaõppekavad. Muusikakoolide üks oluline ülesanne on valmistada noori ette muusiku kutsevalikuks. Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Kas uus huvikooli seaduse eelnõu seab selle ülesande täitmise ohtu? Jah, seab küll tõesti muusikakoolid on siiani küll üheks oma töö väga oluliseks valdkonnaks ise pidanud, et me annaksime sihukest jätkusuutliku muusikalist põhiharidust, et meie lõpetajad saaksid jätkata oma õpinguid soovi korral rusikakutsekoolides ja kõrgkoolides ja, ja oleme pidanud ennast meie muusikakultuuridele püramiidi alumiseks osaks. Aga praegune huvikooliseadus tühistab seni kehtinud üleriigilise draamaõppekavad, mis on olnud nagu selle põhihariduse mahu ja ka sisu rajaks. Ja kui nüüd selline seadus tõesti kehtima hakkab ja need raamõppekavad kaovad, siis jääb mitte ainult koolide finantsiline külg, vaid ka sisuline hariduse külg või kohalike omavalitsuste otsustada. Ja kohalikud omavalitsused on olnud siiani väga tublid. Me tõesti täname neid selle eest, et ühtegi muusikakooli ei ole suletud ka siin rasketel aegadel on olnud nii ühel kui teisel omavalitsusel raskeid aastaid, kus need asjad on rippunud nagu juuksekarva otsas. Aga et kui nüüd Eesti muusikakultuuri niisugune põhihariduslikku osa jäetakse ainult omavalitsuste otsustada, siis selle all kannatab küll kõrgkultuur. Siin muidugi ei ole probleeme ainult kutseliste muusikute ettevalmistamises, vaid muusikuid on üle terve Eesti vaja orkestrites ansamblites ja ega see muusikaline põhiharidus ei ole vajalik mitte ainult interpreedi, elukutset vajavatele või soovivatele noortele vaid see muusikaline põhiharidus on kasulik väga mitmetel erialadel. Oma õpinguid jätkates võtame kas või näiteks eelhariduse õpetajad, võtame näiteks kas või meedia erialal õpinguid, jätkavad inimesed. Samuti on selline muusikalise põhihariduse maht tegelikult ka väga oluline siiski kohaliku omavalitsuse kultuurielule endale. Sest Ta annab siiski need koolilised minimaalsed põhialused nendele õpilastele ja et nad on suutelised hiljem seal kohalikus orkestris või bändis mängima. Nii et see on siiski ka kuulatav ja et see pakub see kohalikult tuurielu, pakub midagi nii seal osalejatele kui ka nendele kuulajatele. Muusikakoolid olid kunagi Kultuuriministeeriumi all, siis läksid haridusministeeriumi alla ja nüüd nad on hoopis nagu huvikoolides staatorides haridusministeeriumi noorteosakonna all. Et kuidas need sinna sattusid ja kas siiski peaks siis nagu teadvustama muusikakoolide erilist staatust, kuna muusikaõpetus ju kestab niivõrd kaua, enne kui muusik, kust muusik saab? Jah, tõepoolest, muusikakoolid olid kunagi väga pikka aega Kultuuriministeeriumi all, siis vahepeal kultuuri ja haridusministeeriumid liideti ja siis, kui nad uuesti lahku viidi, siis nagu muusikaharidusmuusikakoolid liidiga haridusministeeriumi alla. Ja tegelikult me ise nagu olimegi ka kahesugusel seisukohal osata, pooldasid esimest varianti, osad teist, aga kuna tundus siiski loogiline, et me oleme haridusasutused asutused, siis miks mitte ka haridusministeeriumi all olla. Aga siiski ei leitud nagu haridusministeeriumis meile nagu seda õiget kohta või õiget kureerijat. Ja nüüd, kui 99. aastal võeti vastu noorsootööseadus, siis viidi meid ka selle noorsootöö alla. Noorsootöö puhul on ja huvihariduse puhul on nagu meie seisukoht selline, et pisut liiga palju on rõhutatud seda huvikooli, kui teenusepakkujat ja muusikakool siiski tunneb ja leiab, et ta on ka kohustatud ikkagi seda meie muusikakultuuri jätkusuutlikkuse peale mõtlema ja tume ei saa kuidagi ennast ainult teenindajaks pidada ja me siiski oleme arvanud, et riik vaatab ka meile kui olulisele osale muusikahariduse süsteemist ja teie soov on tagada kvaliteetne muusikaline põhiharidus. Jah, aitäh, Urvi Haasma. Ma palun Eesti haridus ja teadusministeeriumi asekantsleri Madis Lepajõe kommentaari huvikoolide seaduseelnõule, et miks tahate kehtetuks tunnistada need õppekavad, mis seni on taganud tulemusliku õpetuse. Need inimesed, kes on püstitanud küsimuse nii, et miks tahetakse õppekavaliselt kehtetuks tunnistada, on veidikene valesti aru saanud selle seaduseelnõu mõttest sest huvikool saab üldse tegutseda ainult siis, kui tal on olemas õppekavad. Seega kindlasti mitte ei kavatseme õppekavasid ära jätta ega midagit kehtetuks tunnistada. On olnud erinevaid arvamusi sellest, kes peaks selle õppekava kinnitama. Praegu üldiselt huvikoolid räägivad kõik sellest, et nende väljund võiks hakata seostuma kutsekvalifikatsioonide omistamise süsteemiga. Piltlikult öeldes nii, et kui inimene lõpetab huvikooli, siis oleks ta saanud juba seal sellised teadlased, et see võimaldaks tal või annaks talle julgust minna vähemalt parimatele nendest madalama astme kutsekvalifikatsioonieksamit tegema. Aga kutsekvalifikatsioonieksamid teevad erialaliidud kutseühendused ja nii edasi ja valmistavad ette samuti nende endisõppekavad. Ja sellepärast meie mõte ongi nii, et et õppekava võiks ette valmistuda spetsialistid, nii nagu näiteks muusikakoolide puhul muidugi seda praegu teevadki. Ja kinnitada võiks sellesamamoodi siis juba kool ehk teisiti öeldes alaliit või siis kutsealaühendus pärast nende noorte inimestega, kes nüüd koolid lõpetavad, edasi tegeleb ja, ja see oleks nagu loogilisem ja viiks sõda vastutust rohkem nendele inimestele lähedale, kes seda asja paremini tunnevad, sellepärast et et ühest küljest ei ole ju mitte mingit vahet, kas sinna kirjutab alla minister Mailis Reps või mõni teine minister või üldse keegi teine, sellepärast et õppekava väärtus seisneb ikka tema sisu, aga mitte selles, kelle allkiri. Seda kindlasti need praegused õppekavad on kenasti toiminud, ainult et muusikakoolide spetsiifika on just see, et see õpetus toimub väga pikka aega. Kui mõne muu huvikooli puhul võib-olla tõesti Te juba saaks kutsetunnistust taotleda, siis muusikakool annab vaid põhihariduse selleks, et, et minna edasi järgmist astet omandama. Kas seda arvestades ei võiks muusikakoolid või ka kunstikoolid olla eriseaduse all? No me ei pea seda mõistlikuks sellepärast et nii nagu praegusest seadusest, mis võeti vastu nüüd, kui ma õigesti mäletan, siis 95. aastal siis huvihariduse, erinevad liigid ongi need, mida teie nimetasite, siin muusikakoolid, kunstikoolid on olemas, spordikoolidel on olemas tehnika tahad või siis tehnikakoolid, loodusmajad või looduskoolid nii edasi. Õppe pikkus on jah, tõenäoliselt erinev, aga see ei sõltu mitte sellest tõenäoliselt, et kes õppekava kinnitab, vaid ikka sellest, et missugusele tulemusele tahetakse jõuda, kelleks inimeste ette valmistatakse. Ja ma arvan, et kõige tähtsam see, et et kuna iga noor inimene on, on õnnetuseks, jääb meil noori inimesi järjest vähemaks ja siis siis on kõige tähtsam leida üles need, et andekad lapsed ja võib-olla ka vähem andekad, et nendel oleks võimalus juba siis oma kõige tugevamatele külgedele vastavalt seda huviharidust saada. Ja väga tore, kui keegi seobki oma tulevase elu ilmselt sellega, nii et ma julgesin tõmmata paralleeli õppeaja pikkus, omab mingisugust tähtsust selles, kes kinnitab õppekava. Aga teie kinnitate, et need õppekavad jäävad alles ühtlased õppekavade muusikakoolidele Eestis. Täiesti kindel süsteem on selline, et nii muusikakoolidel oma õppekavad, näidisõppekavad, mille alusel kool teeb juba konkreetse kooli õppekava ja ainekava. No sellepärast, et ei saa ilmselt öelda minister, et ega keegi teine konkreetselt, missugust Pill õpitakse Narvas muusikakoolis või missugust pilli õpetaks Pärnus või kusagil mujal, et seda teevad ikka kõige paremini kohalikud inimesed. Nii et õppekavad jäävad alles, samuti jäävad alles spordikoolides õppekavad. Samuti jäävad alles kunstikoolides ja nii edasi ja nii edasi. Need on näidisõppekavad, mille alusel kool teeb oma konkreetse õppekava, nii nagu praegu noh, üldhariduskoolides, kutsekoolides ja nii edasi. Muusikakoolidele on siiski välja töötatud see süsteem, et on see üldine õppekava, mis tagab teatud taseme ja see käib kõikide pillide kohta ja see on ühtne süsteem. 80-le muusikakoolile Eestis. Ja see on nende eelis, et nad on juba läbi aastate nii kaugele jõudnud ja see tähendab seda, et nendel on need näidisõppekavad juba sisuliselt olemas ja iga kool, kui ta tahab teha paremini, siis kindlasti tal ei ole mitte keelatud, aga, aga ta ei saa teha kehvemini või ütleme, ei saa täita vähem kui selles õppekavas on ette nähtud. Ja aitäh Madis Lepajõe. Meie muusikakoolide 60 aastasest tegevusest ja muusikakoolide osast eesti kultuurielus kuuleme lähemalt kahe nädala pärast, saates 20. novembri hommikul kell üheksa. Sõerdil on kena komme tähistada isadepäeva perekontserdiga, kus esinevad ühe pere liikmed, isad ja pojad. Eelnevatel aastatel on esinenud Peep ja Sten Lassmann Raivo ja Mihkel, Peäske Teet ja Marius Järvi. Sel aastal on järg Olav ja Tanel Ehala käes. Pianist ja helilooja Olav Ehala. Teie nimed jäävad Eestimaal küll vist kõik muusikasõbrad, nii suured kui väikesed. Aga Tanel Ehalat veel ei tunta. Kaugel Tanel oma muusikaõpingutega jõudnud on juba? Tanel on muusikakeskkoolis üheteistkümnendas klassis ja tema õpetajateks on Anu ja Toivo Nahkur. Varasest noorusest peale, kuigi naljaga pooleks olen mitmel korral öelnud, üritasime oma perekonda saada ühte normaalset inimest ka. Ja Tanel käis esimesed kolm klassi hoopiski Tallinna reaalkoolis, mis talle ka väga hästi sobis. Aga punaNahkurid elavad meie kodule suhteliselt lähedal, siis me panime poja Anu juurde kodusesse tundi käima ja mõne aja pärast oli selge, et tasuks ikka sellega tõsisemalt tegeleda ja nii neljandasse klassi läks ta juba muusikakeskkooli. Seega ei saanud perekonda normaalset inimest. Mille poolest see muusiku ja pianisti amet siis normaalne ei ole, mis sellel viga on? Midagi seal mingi naljaga pooleks öeldud, aga lihtsalt peres on kõik muusikaga tegelevad inimesed, abikaasa on muusikaõpetaja, tütar, viiuldaja Vanemuise orkestris. Ja kui seal kõik koos ühe katuse all oli meie igalühel oli vaja kuskil mingit instrumenti mängida või häält teha, siis lihtsalt see atmosfäär läks vahel väga pingeliseks. Meil on nüüd võimalus koos esineda neljal kontserdil tänu sellele, et Eestis on neli toredat kontserdimaja. Julgen siia lisada veel tegelikult sellest reklaamist puuduva viienda ka, kuna Võrus just sai korda ka kultuurimaja Kannel siis tekkis meile sinna veel lisakontserdid, need kontserdi tuleb kokku koguni viiks. See annab juba sellise korraliku kontserdituuri mõõdu välja. Tõepoolest, see on ka minu jaoks suhteliselt ebatavaline, niimoodi kõrvuti päevadel on viis kontserdi järjest ja suure orkestriga, aga poja jaoks on seal muidugi väga-väga suur sündmus, kuigi ta on korra saanud seda kriigi kontserdi mängida möödunud aasta sügisel ka muusikakeskkooli sümfooniaorkestriga Toomas kapteni juhatusel. Räägime nüüd lähemalt selle kontserdikavast, mida sellel kontserdil kuulda saab, esimeses pooles siis saabki võimaluse esineda Tanel Ehala. Ja Tanel mängib kriigi klaverikontserdi, need kontserdid toimuvad koostöös Pärnu linnaorkestriga ja üldse sellise kontserdi idee. Ma kahtlustan, tuligi Pärnu linnaorkestri direktori Marko Lõhmuse käest esimeses osas on siis Yasse klaverikontserti ja teises osas. Noh, ma vaatasin Eesti kontserdi afisi, Pealt oli kirjutatud niimoodi, et tegemist on minu hittidega. Ei nimetaks oma laule hitid, eks ma olen neid käsitlenud ikkagi, kui laule ei ole üritanud mingeid hitte kirjutada. Teises pooles on siis sellised minu laulud milledel on enamusele orkestrisaade suure orkestrisaade, mida sellisel kujul saab väga harva ette kanda, nii et minu jaoks ka väga-väga tähtis, aga osa laulud on paraku siis ka väikesem ansambli saatel ja esitavad neid laule siis teises pooles. Kiigelaulukuuiku liikmed ja loodetavasti kontserdi lõpus on meil üks väikene number koos poja ja isegi tütrega. Ja selle kontserdi dirigent on Erki Pehk ja koostage, palun ansambel veel siin. Ja see ansambel koosneb nendest muusikutest, kes mul on aidanud väga palju igasugust filmimuusikat ja stuudiomuusikat salvestada. Need on Taavo Remmel, Ain Agan, Vanemuise Elektrimängija, Margus Tammemägi ja Toomas Rull. Mis siis teie osa sellel kontserdil on peale selle, et te olete teise poole muusika autor, kas ainult lava kõrval seista ja närveerida? Oi ei, ma tavaliselt sellistel kontsertidel, mis on olnud kiigelaulukuuiku ka või ka teiste esinejatega, on mul olnud ikka mitu rolli, jällegi naljaga pooleks, ma olen alati rääkinud, et mina olen kiigelaulukuuiku teadustaja, kes ühtlasi mängib ka klaverit ja loob helisid ka mõnevõrra. Nii et nii nagu sellel suurel suvisel Tartu kontserdil on mul selles teises osas tõesti kolm rolli, ma tõesti ka teadvustan ja räägin nende lugude laulude vahel ja mängin ise. Ka kaasa ja veel üle öelda meie kuulajatele, kus kohas ja millal kontserdid toimuvad? No esimene kontsert on kohe Tallinnas, üheksandal novembril, 10. novembril on siis kontsert Võrus, mida suures reklaamis ei olnudki näha. 11. on kontsert Tartu Vanemuise kontserdimajas 12. novembril jõhvi uues kontserdimajas, mis on arvatavasti väga põnev. Soovitan nendele, kes Tallinnasse Tartusse enam pileteid ei saa, sest kuulda oli, et suur osa neist on välja müüdud sõita hoopiski jõhvi juhatama uut kontserdimaja. Ja viimane kontsert toimub siis Pärnu kontserdimajas. Esimeste kontsertide alguskellaajad on kell seitse õhtul. Pärnu kontserdimaja kontsert toimub siis päris isadepäeval kell viis. Aita Olav Ehala ja soovin teile ilusat isadepäeva. Kaheksandal novembril esineb Estonia kontserdisaalis pianist Rein Rannap kelle kavas on seekord ainult klassika. Oleme palunud pianisti klassikaraadio stuudiosse. Kas teie praegust hooaega võib nimetada klassikahooajaks? Tavaliselt olete publikut üllatanud eelkõige eksperimentaalsete projektidega. Käesolev projekt on nii akadeemiline, et minu enda jaoks võib seda selle tõttu isegi eksperimentaalseks nimetada, et et ma jah, juba hulk aega seadnud eesmärgiks just nimelt valida hästi traditsioon, koomilised klaverirepertuaari nagu tippnumbrid ja et illustreerida seda pakkumist mingite pealkirjade või visuaalsete kujunditega. Klassika iseenesest ei ole selles mõttes täpne märksõna, et klassikat ma olen mänginud küll, no kasvõi poolteist aastat tagasi see meloodiat, kõik need olid ju ka klassikalised palad ainult et teda kõige tuntumad. Aga seekord on ka, võiks öelda ka kõige tuntumad asjad, ainult et kõige tuntumad ja seal võib-olla mitte laia publiku seisukohalt, vaid just noh, nagu asjatundjate seisukohalt, et need, need kaks põhilugu selles kavas on siis listi sonaat ja Beethoven happessionata kuuluvad kindlasti noh, nagu võib-olla esikümnesse suurteoste hulgast, mis on kunagi klaverile kirjutanud võttud listi sonaati. Mul on olnud õnn mängida ka varem õige mitu korda, kuigi viimane kord Eestis oli ikkagi mitukümmend aastat tagasi ja mingisugust Ameerikas ja ja samuti Opessionatot ma olen ka kunagi mänginud ja need mõlemad asja loomulikult ma Gesculejal klaveriõpilasena ka juba hakkasin tudeerima, et, et see on nagu nagu väga hea, kui on tegemist ikkagi tuttavate asjadega. Et sisuliselt oled neile palju nagu lähemal, kui see uuesti võtad ja hakkad neid nagu, nagu õppima. Ta on vaja seda kontseptsiooni loomad. Ja kuna need kaks lugu on niivõrd pikad ja sisuliselt kuulajale küllalt pingutavad ära kuulata, seal on hästi palju dramaatikat ja nii siis kolmandat, loogiline vaata, ma valisin just nimelt ühe hästi lühikese ja kerge asjad. Ma arvasin ka, et kõige kergema Mozarti sonaadi Toma shor vist neli, viis, aga ega ega ta nii kerge ei ole, mida vähem noorte ja mida aeglasem liikumine ta ikkagi väga suurt tähelepanu see vajab. Nii et jah, see kava peaks olema küll ühest küljest täiesti tavaline, aga loomulikult nagu ma kõiki teema püüan, seda ka ta väga ebatavaliselt selles mõttes ütles, et, et ma pean mängida väga hästi seekord ja nagu iga kord, aga samuti muidugi sisuliselt huvitavalt ja pingega. Pianist Rein Rannap esineb Estonia kontserdisaalis kaheksandal novembril kell 19 klassikaraadio salvestab kontserdi ning annad eetrisse hiljem. Tuleval nädalal, 10.-st 13. novembrini toimub Eesti kitarriseltsi eestvõttel järjekordne kitarri seltsi suur üritus kitarrifestival fiesta Delakitaara. Kristo Käo, kas ka seekord on see festival Tartu-keskne üritus? Põhimõtteliselt küll, sest et enamus kontserte ja meistriklasse ning loenguid toimuvad Tartus kuid sel aastal esmakordselt on väga paljud kontserdid ka Tartust väljas. Kõik põhilised esinejad, kes koostöös Eesti kontserdiga on meile tulnud annavad kontserdiga kõikides suuremates linnades põhilistes, kontserdimajades. Et see festival toimub juba neljandat korda, kas see on alati olnud koostöös Eesti kontserdiga? Eesti Kontsert on meil koostööpartneriks nüüd teist aastat, esimesel aastal saime päris oma jõududega hakkama ning sealt sealt edasi on see koostöö järjest tihenenud. Jagame seda tööd selliselt, et pakume ideid ning Eesti Kontsert aitab neid teostada. Osad ideed on ka neilt endalt pärit. Kas on teil seal festivalil ka mingi läbiv idee või teema? Ja tõepoolest, tänavune festival on pühendatud kitarriduo-le. Kitarriduo on väga populaarne žanr ja kui üks kitarr kõlab hästi, siis ilmselt kaks kõlavad vähemalt sama hästi või isegi paremini. Ja tänavused esinejad on tõepoolest kõik kitarri tuuad. Nii siit kui sealt. Meie peaesineja, sel aastal kaotanud vints tuleb Ungarist. Nemad on vahest võib-olla kõige kuulsamad kitarri tuubamängijat praegu solistina, nad ei olegi minu arust üles üldse astunud, nad on kaksikud ja lapsest peale koos mänginud pilli. Nii et nad ei alustanudki kitarrimängu mitte üksi õpetaja juures vaid kohe kitarriduo-na ja nende tehnika ning interpretatsioon on tõesti väidetavalt üks säravamatest tänapäeval. Peaesineja, kuid on veel tuuasid näiteks Itaaliast eestripoliiali pooldasaratsiino ning Hispaaniast Miguel Rivera kes andis ennast üles solistina. Kuid hiljem selgus, et ka temal on kitarrisaatja ning kitarrist esineb kitarri saatel. Järelikult on see kitarriduo. Eesti poolt esindavad seekord jazzkitarristid Marek Talts ja Mart Soo, kes mängib džässkitarri tuut ning Eesti tuua on ka Jaak Sooäär ja Raul Bürgeneim. Kuigi Raul Björgen Heimann pärit Soomest ning resideerub New Yorgis nii, et see sinine rahvusvaheline koosseis ühtegi eesti klassikalise kitarriduot me sel aastal ei kuule. Kuulsime ühte eelmisel aastal. Lisaks on meil ka kitarri tuua Soomest koosseisus Rodion geimert ja Mika iga Heima. Ja ka see on rahvusvaheline koosseis ikka iga ema on pärit Soomest, kuid radivalgeemerton, Soomes elav hollandlane ja repertuaar, mida toovad mängivad on ääretult kirju. Alates keldri Veerast, kes mängib Hispaania rahvusliku kõlaga muusikat, kuni siis Soome kitarri tuumani välja, kelle esitades. Me võime kuulda põhiliselt kaasaegset muusikat. Sinna vahele jääb siis Itaalia duo poolijali bordo saratsiino, kes mängivad klassikalist kitarrituur. Repertuaari kaotanud vints ilmselt mängib nii ühte kui teist. Nemad on selline heas mõttes klassika popgrupp, kelle repertuaaris on alati läbilõige kõigest, mis kuulile huvi võiks pakkuda. Kui palju kontserte teil neljapäeva jagub ja kus need toimuvad? Kontserti kokku lugenud ma ei olegi, kuid neli päeva tõepoolest on festivali aeg ning iga päev on Tartus vähemalt kolm kontserti kuid samal ajal on kontserdid ka mujal Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Jõhvis ning seekord ka Rakveres ja Võrus ja Ma arvan, et kokku on neid ikka oma paarkümmend. Lisaks kontsertidele on meil ka mõned töötoad, need toimuvad Tartus Elleri koolis ja on ka pillimeistrite pilli esitlus. Sellelgi aastal on meil üks külaline. Selleks on Heili fon. Rüüd on Saksamaalt. Tema on romantilise kitarriehitaja sendise ajalooline instrument mida nüüd taasalustatakse. Tema peab ka loengu ja näitab oma kitarre. Ning loota on, et tulevad kohale ka eesti kitarrimeistrit, sest et neid on siia tekkinud viimasel aastal kaks. Ja kust saaksid huvilised lähemat informatsiooni kontsertide kohta? Kõige täpsem informatsioon on alati aadressil www punkt kitarri, Seltsee seal kontserdikava esinejate tutvustus. Ning kellel on huvi veel täpsemalt küsida, leiab sealt kontakte. Kelle käest siis rohkem küsida? Tuleval nädalal saab Peipsimaal ja Tallinnas kuulata vana usu muusikat Sempiira lamp man. Mis ajast on see vana usumuusika? Vanus on muusika on pärit juba varakristluse ajal Venemaale, ta tuli koos kristlusega ja võib öelda, et liturgiline muusika on palvelatas ja kirikutes ja liturgiline väline muusika, mis võib nimetada nii-öelda folkloori oriks, see, mis laudi siis väljaspool kirikut. Ja nüüd neljal kontserdil saab kuulata Ki vana usu muusikat, kes seda esitavad. Kontserdi esimeses osas laulavad sisse Kolkja põhikoolikoor lastekoor marinavdiva juhatusel alavad kolm värssi. Ja teises osas siis me nagu abiks kutsume Lätist kirjeldanud vanausuliste koor, kes on seda laulnud lapsepõlvest, nad on pärinud seda peredest, nad laulavad seda muusikat kirikutes ja esitavad kontserdi taolneid vaimulikke värsse, siis publikule, samuti Taimulikult värsse laudi. Juba vala kristluse ajal teisel sajandil Varssavi koostasid mungad või hiljem ka mitte vaimulikud. Vanausulised laulavad ka praegu näiteks kodudes seda loomingut ja mõned vaimulikud värsid on koostatud näiteks vene poeetide poolt. Vanausulised varakristlaste eeskujul laulsid värsse pidustustel ja õhtuti ja lihtsalt vabal ajal. Vanasti vaimulikke värssi lauldi peagi kõikides peredes laulsid kõik kodused ja vesteldi peale laulmist. Laudi suvel põllutöödel ja heinaniiduajal ja viljalõikuse ajal värsside laulmine kosutas hinge nagu aitas võib-olla rasketes töödes. Kõik vaimulikud värsid on religioosse eetilise sisuga. Nad on koostatud kas piibli evangeeliumi Sušeedel või ajaloolistes reedel ja väga oluline osa on just mõtisklused inimese elus ja elu mõttes väga olulisel kohal. Samuti on vanausulistel ka vaimulikud värsid, mis räägivad vanausuliste tagakiusamisest ja ahistamisest ja kannatustest. Ristiusu nimel. Kui palju praegu on Eestis Vanausulised vanausulised? Praegu Eestis elab umbes 15000, põhiliselt on seal Peipsi ääres ja Tallinnas, Tartus ja Peipsi ääres ongi need kogudused. Ja siin võib öelda, et palvelatesse on jäänud põhiliselt vanad naisterahvad, kes seda veel, et asi laulavad. Aga vanasti traditsioon oli üldse mehed laulsid seda vana usumuusika kontsert, see toimub Eestis kokku neli. Millal ja kus need toimuvad. 11. novembril kell 17 Kolkja rahvamajas. 12. novembril on kaks kontserti, kell 10 muste palvelas hetkel 17 Mustpeade majas Tallinnas 13. novembril 11 kallaste palvelast. Kõik kontserdid on tasuta, sest toetab integratsiooni sihtasutus. Täna õhtul vahendab klassikaraadio Viini ooperimajja taasavamise 50. aastapäeva galakontserdi esinevat Placido Domingo, Agnes Paltsa, Angeelika kirsslaager, Toomas Hämpsanzoyle, Isogoski Brant erkvel Viini religioon, pärikoori orkester, seitsivas saabas, Subin, Meeta, Christian kiilemanni, Daniela kati juhatusel. Ülekanne Viinist algab õhtul kell kaheksa ja kestab orienteeruvalt südaööni. Toomas Cutter meenutab need aga eelmisel laupäeval Estonia kontserdisaalis. Estonia teatripere ooperiõhtut, mida juhatas Arvo Volmer. Üheksandal oktoobril toimus Estonia kontserdisaalis Kamil sans ooperi sans talila kontsertettekanne ja seda huvitavam on super, et teda Eestis ei ole kuulda olnud 70 aastat, kuna Estonia teatris lavastati sanktsiooni Dali La 1933. aastal. Kuid On küllalt värsked muljed Sankt-Peterburi Maria teatrietendusest alles mõned kuud tagasi selle aasta kevadsuvel, kus siis oli võimalik kuulata Ta talila rollis maailma metsosopranit. Ja seetõttu on väga värskelt kogu see materjal silmade ees ja ilmselt kõrvus ka. Aga mis puutub nüüd kontserdite kandesse meie oma kontserdisaalis, siis ta kui oli aga positiivselt mõjuva ettevõtmisega, sest see romantilise koega ja väga ilusa muusikaga eriti tali Laabartiimsel imeilusasti komponeeritud ja seda ei saa külmaks kedagi. Et ütleme, see muusika romantiline roiline pool oli kenasti välja toodud orkestris väga lummavalt mõjusid just tantsunumbreid, instrumentaalnumbreid need olid, mõned panid kuulama, sest kuigi ooperis me oleme harjunud tantsu taustaks nii või teisiti, jälgi ikkagi tantsijaid rohkem. Son inimloomusele omane lihtsalt. Aga siin saigi nendes tantsunumbrites keskenduda rohkem muusikat. Ta oli isegi avastasin, et tegelikult on need ka ääretult ilusad. Solistide koosseis oli tugev. Võib-olla kõige perfektsem ja laitmatu moli leedu don laienenud geenius kes on ta enne Eestis esinenud Estonia teatri laval laulnud Jeletski pada emandas ja Sharmooni Travjaatas ja möödunud suvel Pärnu Endlas lavastatud deemoni etenduses. Tema hääl kõlas väga ühtlaselt ja väga hea diktsioon oli seal, et kõikides nendes prantsuse keeles sõnadest oli võimalik tõesti aru saada. Ja parteilise näol on tegu huvitava perspektiivika ja kindlasti tulevikus maailmas laineid lööva paritoniga. Jah rollis esines Peterburi Maria teatri tuntud metsosopran Marianna ta rasva, kes on 13 etendust laulnud Metropolitan ooperas, kus ta on esinenud Olgana Tšaikovski Jevgeni Oneginit ja venelanna Verdi Nabucco. Kas ja kui ta rasva alustas esimeses Lootuses oma esimesi fraase, siis oli niisugune tunne päris teise maailma ära selles mõttes, et tal on. Mis paneb kuulama, mis viib sind ära teise dimensiooni ja seda iga laulja ei suuda, et seal on tõesti, ütleme väga eriline. Ja esimene vaatus oli ta hingeminev ja temasse, mis veel mõjus hästi, see oli kirg, ta sai väga palju kirge ja teatraalsust ja kontsertettekande puhul võib-olla seda isegi rohkem vaja. Sest teatrisse butafooria võtab need mõningad ebakohad, mis võivad tekkida ära ikkagi kostüümide, dekoratsioonide ja valgus ja see kõik mängib kaasa. Kontsertlaval puudub ja tänu sellele on tunduvalt raskem, aga rasva kirglikkus ja selline tõesti Dalylalycole nisukene natuke meelustesensaalsust ja temasse ära armuda. Ja lisaks on seal ka väga ilus hääl. Moskva suure teatri Roman Moravitski, keda me mäletame eelmise aasta idaetendusest, nii nagu Trasvadki slaavi saneerist eelmisel aastal unistari keskuses Estonia teatrilavast Ruda Iiras Moravitski puhul võib-olla kõige tugevamaks osutus, kolmas, kus tundus, et kaks esimest vaatuste laulis ennast lahti. Kolmandas vaates oli ta tipptasemel tänar. Mis nüüd ooperikoori puutub, siis võib-olla natukene seal intonatsioonivääratused olid meeselt unisoonis ja ka muudes kohtades, aga proovipartiide kõige kergemad ka ei ole selles ooperis, niiet et seda ikka juhtub liiatega, kui on tegu veel ühekordse ettevõtmisega. Aga tahaks loota, et neid all jällegi Eesti muusikahuviline, saanud kuulda seda prantsusooperis tippteost. Ja kuna 170 aastat Eestis lavalaudadele statsionaarsele mängitud. Et võib-olla ta kuskil tuleb nüüd ka mõne teatri statsionaarsesse etenduseks. Järgmisel nädalal esietendub Vanemuise teatris balletiõhtu kahes osas, mille pealkirjaks on e-tuur ja lavastab selle Toomas Edur, Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas. Kuidas sai see teoks niimoodi, et Toomas Edur nüüd lavastab? Vanemuises balletiõhtut tegelikult Toomast masseerisin juba pikemat aega, kui ta esimest korda tuli meile mõned aastad tagasi ühele kalale tantsima, siis Toomas ütles, et ta mõtleb, kui ta nüüd hakkas tihemini käima, meil nad tegid Agega pulmareisi, siis oli nagu rohkem aega rääkida ja võib-olla mingi tõuke andis tema jalaõnnetus. Ma ei ütle, et see on peamine tõuge, aga siiski ta mingil hetkel hakkas tegema nagu kokavõtteid oma elust. Et eks see tantsijakarjäär on selline, ühe hetkega võib see otsa saada ja kuna ta on teinud selliseid väikseid ja soolosiga varem selles mõttes ta ei ole lihtsalt täna tekkinud korregrahvaid, tal on nagu õnnestunud katsetusi olnud ka ja väga õnnestunud katsetusi olnud ka varem, nii et see ei ole niisama, et nullist alata. Ja Toomas oli nõus ja eesmärk oli tõsta just trupi tehnilist taset, mida me peame kogu aeg tegema ikka kõrgemale, kõrgemale ja omas ei saagi lavastada kuidagi kehvemad, kui ta ise tantsib. Ta on niivõrd intelligentne, erudeeritud ja absoluutse kuulmisega isiksused. Et see lavastus, mis nüüd varsti esietenduseni jõuab, kannab seda vilja, mis temasse on pandud. See etendus on siis kahest osast esimene, osa on Tšaikovski muusikale, muusika pealkiri on suveniir, deflorenz suveniirid, kas siis Firenzes või kuidas me tõlgime. Ma ausalt öeldes ise ei ole ka kuulnud varem seda Tšaikovski visiiti. Et selles mõttes väga õnnestunud valik, kes muusika fantastiline Toomas on läinud väga esteetilise kauni koreograafia sellele muusikale, nii et ta on väga voolav, õhuline ja, ja esteetiliselt hästi kaunis vaatepilt. Teine ühevaatuseline ballett on Mozarti muusikale, Mozarti erinevatest muusikalistest teostest ja nagu Toomas ütleb, ise Mozarti teema juurde tõi teda siis Miloformani kunagine film Amadeus selles balletis, mida nüüd toomas lavale toob, ei maksa seost otsida oma teosega. Ta vaatab väga huvid tavahuumoriprisma ja isegi ma ütleksin väga huvitava koreograafia prisma läbi Mozarti loomingut, et sellel on väga julgeid korreograafilise täid, mille seda tantsijad asetanud. Mozarti rolli tantsib Hirata kas Eiki ja juba teatrikülastajate konverentsil Hirataka veenis oma laval olekuga et ei pea olema Euroopast pärit tantsida Mozarti rolli, et siiski on sisseelamisel ja, ja koreograafia jälle jaga valgusel oma roll rääkida, et see mõjuks usutavalt tõesti, nüüd võrreldes Tšaikovski ka, kus sa lihtsalt laset oma sellel tuule iilil ennast kanda, siis moodsad on väga humoorikalt ja vaimukalt lavastatud ja hästi ilusad kostüümidega. Nii Tšaikovski kui Mozarti osa ja kostüümi ja lavakunstnik kandunud kassis Londonist. Pieter farmer, kes tantsivad, kas kõik Vanemuise teatri balletitantsijad võtavad osa, tantsib 16 inimest ainult siia valitud tõesti parimad, kes siiski väga nõudlikku klassikalist tehnikat suudavad esitada. Ja ma võin proovide järgi öelda, et Mari Savitski, Andrus Laur on jätkuvalt tõusuteel ja hirotaka ja Lilian Sara puu, Kaili Kasetalu noored, kes tulid eelmine aasta juurde, et see õhtu on paras pähkel, aga ma loodan väga, et nad ikkagi väärivad, et seda etendust tantsida, seda balletiõhtut kahes osas, alapealkirjaga E-duur mängitakse ainult seitse korda pluss siis esietendus, kui on publikuhuvi. Me arvame küll, et me mõned korrad mängime ka teda järgmise hooaja alguses ja seal Ka hea võimalus meie balletitantsijate vahendusel tunda Toomas Eduri lavastaja käekirja, et selline meeldiv võimalus siis tooma sõduriga. Kohtuda ma saan aru, et Toomas on väga kuulus ja, ja tõesti väga-väga hea tantsija, aga siiski noh, ma olen saali proove vaadanud ja ma näen tunne sära, Andrus Lauri spaades toomast. Nii et meie tantsijad on väga palju selleks teinud, ma ütlen, et toome sealt väga-väga palju õppinud, me oleme talle väga tänulikud, sest kui nii suur artist annab oma elukogemust ja õpitut edasi sellele, et see on suurepärane kingi ja ma arvan, et nad väga kenasti teevad seda. Aitäh, Mare Tommingas selle intervjuu eest ja balletiõhtu e-tuur esietendub järgmisel nädalal, 11. novembril Vanemuise teatri suures majas. Ilmunud on ansambli Hortus Musicus album, mis kannab nime avaplaat on sisse mängitud 1998. aastal ja see plaat on pühendatud Helle Mustoneni mälestuseks. Plaadi sissejuhatuseks sõnab ansambli Hortus Musicus kunstiline juht Andres Mustonen järgmist. Seda plaati võiksid inimesed kuulata küll sellepärast, et seal on palju armastust sees ja seal on Niukest ilu ja ja väga-väga tugevat ühtsustunnet. Võib-olla natukene kohtab teisteniga. Ja Andres Mustoneni sõnul on tegemist väga elava ja omapärase nägemusega keskaja muusikast. Omalaadne, ja väga emotsionaalne niisugune keskus keskajast ja väga vaba ja väga hea tiim oli niisugune improvisatsioon ja vaba musitseerinud lõhkkondaris leppisimegi kokku ja me ei hakka plaati tegema, kus meil lõikame kokku kõik tervikliku variandid. Tähendab need lood. Aga ta jäi nagu natukene seisma. Ma ei leidnud nagu põhjust välja anda. Nüüd seoses selle lahkumisega tuli selginemine, et nüüd peab selle välja, seal on väga kontrastsed üles ehitatud ja, ja tema laulud on kõik nagu niuksed Maria poole suunatud lood. Ja minu meelest oli see kokku niisugune omapärase vaimset taustaga. Mul tekkis ka plaati kuulates tõesti tunne, nagu ma oleksin sattunud ise värava tordi kontserdile just. Jah, ja see on niimoodi sellepärast et lugu on nagu üks organism, üks niisugune vaimne isik kuidagi ja kuidas teda tükkidest kokku lõikat seal ikka vahepeal selle katki selle liini siis sa paned kuskilt nagu nagu teisest olekus sellist, iga hetk on kordumatu ja sa teed teise hetke, aga seal on mingisugune teine niisugune taust. Ja nüüd sa pead neid kuidagi kokku panema. Aga meie, need on küllalt spontaanselt ja ega nad teist korda või isikut teistsugused tulla. Või olekski tulnud kindlasti, mõne loo tegime kaks korda läbi, aga üldiselt mitte. Ja sellepärast mul on seda hea kuulata, kui see tekib nagu tunne, et, et see oleks nagu elavate inimeste poolt hetkel mängitud. Tegelikult oleks tingimata Räkideta olla järjest joosta lihtsalt nii nagu meil on see asi meil üks lugu muidu kontserdil ühineb ühtemoodi, teine ühineb teistmoodi ja kunagi ei ole lugude vahel Niukest nagu täielikku vaikust või siis on ekstra rõhutatud vaikus, eks ole, seda nagu nüüd selle plaadil ei ole. Pärast meenus, et oleks võinud tegelikult selle niimoodi ka veel teha. Natukene ka sellest muusikast, mis sellel plaadil kõlab. Siin on valdavalt 12 13 natukene 14-ni. Royale Stampiigmatkisse kant, mis meid üldse väga huvitab ja mis mulle tundub, et nii korpus tegutseb, jääb veel, miks repertuaari see niisugune inimliku ja jumaliku taustaga ilmalik muusika, mis on nagu ühendatud vaimulike palvetega, mitte liturgiline, konstrueeritud ja rekonstrueeritud mingisuguseid niuksed liturgiat kui nüüd, nagu sellest Omart materjalist sellel toimingu ise luua. Väga-väga paljud lood võivad seal ka veel varasemad olla, lihtsalt nüüd on üleskirjutise ajada näiteks Itaalias napid üks lugu, mis on väga pikk, see on see kõige kuulsam ja hästi pikk ja hästi improvisatsiooniline ja niisugune araabiamaiguline, eks ole. See on kindlasti tunduvalt varem käibel olnud seoses kõikide nende ristide hetkedega ja hakkas Euroopat Lähis-Ida poole minema ja tagasi ja niimoodi muusika Julikus. Nii et sa oled õlitanud siin luua sellist tervikut. Tähendab see tervik oli, sest tegelikult, kui sa meenutad, siis mingisugustel aastatel, aga ka võib-olla selline kontserdiprogramm on olnud olemas. Kõneles ansambli Hortus Musicus kunstiline juht Andres Mustonen. Hortus Musicus plaat, mis kannab nime Ave, on ilmunud Hortus Musicus erg plaadimärgi all. Täna on meil alustada vähemalt ühe kaaluka uue muusika festivaliga, mis just eile õhtul alanud see on 1988 Claudio Abado algatatud viin, modern Austria suurim nüüdismuusikapidu, kus kõrval ka film, tants, teater, performans, sõna- ja pill. Kesksed teemad pole ette tavalised poetatud pea igal aastal on aga kesksel kohal paar elavat heliloojad. Ma mäletan, 1988 oli üks nendest veel Luisin onu. Ja siis üks pühendus mööda läinud suurkujule. Tänavusel festivalil, mis kestab 28. novembrini on portereteeritavateks heliloojateks juubilar Helmut lahelmann ning juba pikka aega Viinis asunud Šveitsi noorema põlve heliloojaga. Tosseilsile kokku 60 kontserti d ja muud üritust, Viini Raadio Sümfooniaorkester eile kontserdimajas avamast dirigent Peter Rundel avateos lahelmanni Ausclang muusika klaverile ja orkestrile 80. viiendast kaks seltsi varasemat orkestriteost 1959 66. Siis Beatvurrerile etendus, abild, kontekst võrrelda kammerteostega homme Nicolás Hoyczessi klaverikava furrer, fännifuu lahelmann alles 11. novembril, teine orkestri kontsert ja seda juhatamas meie Olari Elts. Nimetan ka teosed seltsi, Chucrum, mis asja nüdilgi kõlas furreri kyaros, Kuura pühendus Roman haugenstogramaatile ning lutsijanobeeri Rendering alles 14 10. novembril paistab kavadest esimene maailma esiettekanne, kui laval ansambel kontrapunkte viin modernile ka järgmisel laupäeval Viinist Manchesteris, kus tehti kena pühendust Kiiakanšeelile 70.-ks sünnipäevaks viiel päeval kuus kontserti. Väike festival nime all sounds from Sailens. Peamiselt rajal nossen muusikakolledžis ka Manchesteri ülikoolis ettekandel kokku 10 kantseeli teost. Ma peaksin tähendusrikkama, eks neist kolmanda ja viienda sümfoonia esitusi BBC Filharmoonikute kestralt legendiks koguni heli loojatšeimz Mc miljon. See oli 27. oktoobril. Kuues sümfoonia, kõlas Manchesteris. Stockholmis iga üle kahe aasta toimuv nõndanimetatud toonsätter festival, helilooja festival umbes nädal kontsertidega ühe kaasa ja silmapaistva autori loomingust. See algab 10. novembril Stockholmi kontserdimaja ettevõtmine ning pühendatakse tänavolutsioon Adams sile kaasas pianist Olli Mustonen, viiuldaja Leila José Fowitz ja maestro John Adams ka ise dirigendina. Kena pühendust sünnib täna ka Berliinis, kus kunstide ülikool korraldab kammerkontserdi Korea helilooja Hangi juuni mälestuseks kes suri siin 10 aastat tagasi. Väärib meenutamist veelkord ka Kontsert Berliinis Eduard Tubina Kammer loomingust kolmapäeval Eesti saatkonnas, kus esinejateks olid Hans isleri nimelisi kõrgema muusikakooli mitmest rahvusest tüli õpilased, sealhulgas ka meie sopran Jane Tiik koos klaveriprofessor Birgit tav Allen Veeberiga, kes ise mängis alustuseks kuus Eduard Tubina klaveriprelüüdi ja kokkukõlas selles kavas kümmekond Tubina teost, kuni klaverikvartetti. Nii lõpetuseks. Ja vaatan Berliinist nüüd Londonisse lähemalt muusikaelusse siinsetes saalides aastal. Suur juubilar Pier Poul ees oli keskmes eile õhtul Barbikani hallis. Oma 80. sünnipäeva kontserdil seisis ta BBC sümfooniaorkestri ees, ise kaasas BBC Singars ja sopran Elizabeth. Toon alustuseks debiicii mängud ja kolm jooni ballaadi siis Puleesi endas, sellest Soleid, see u ja siis muidugi Ravelli tahvlis ja loe balletimuusika. Kuninganna Elizabethi hallis oli üleeile orkestri filharmoonia ees Essabekas salonen. Üsna klassikaline vene muusika kava, mussaski Stravinski kogu tuli linnumuusika Prokofjevi teise klaverikontserdi solistiks Francois Frederick kii. Viimorfhollis mängis Bachi VTK teise prantslaste noor tähtsee trikibergi Jan Santšansis Londoni Bachi ühingu pahwest esinemas. Tinits, Bach, Leies ja inglise rahvusooperis Bulanki Carmeliidid kuninglikus ooperis tipit Tiit pulmad keskööl Richard Cycox dirigeerinud, leian piiki lavastust. Paavo Järvi on saanud väga head arvestuse treestanistascapelle ringreisil Saksamaal mille kokku 10. kontsert anti eelmisel reedel Essenis. Eriti kõrgelt hindab pikas ja põhjalikus arvustuses Paavo dirigendina ajaleht Welt oma teise novembrinumbris. Eile juhatas Paavo juba oma orkestrit Sindsina Lätis ka täna Beethoveni esimene ja siis Mahleri poisi võlusarve laulud solistiks parimaid, mis saab olla saksa bariton Matthias körne. Neeme Järvi lon kuuvahetusel olnud kuni homseni seitse kontserti juhatada New Jerseys. Räni esimese klaverikontserdi solist on võluv hiinlanna Chen. Järgmisel nädalal juhatab ta juba dirigendina Detroit disning. Mozarti 27. klaverikontserdi solistiks on ta kutsunud noore soomlase antis siirale ja lähemegi korraks põhjanaabrite juurde suurte teenetega Sibeliuse tutvustajal lahti linnaorkestrile on peadirigent Osmo vänska juhatusel homsest ees kaalukas Saksa-Austria reis. Ja solistina on neil kaasas läti nooruke viiulile vaibast riide. Nii Pramsi kui Prokofjevi esimese kontserdisolistina. Ülehomme esimene kontsert Wilhelm Saaveni linnahallis siis Nürnbergi kuulsa Master Tinker Halles suur seal kuni viimaks uhkelt kontsert Viini Moziikse Rainis suures kuldses saalis. Sibeerisest on kaasas foonile poeenbard. Tore sõnum seoses Läti rahvusooperiga. Teaterja kuulus Bergeni festival Norras on sõlminud kokkuleppe Wagneri Nibelungide sõrmuse väljatoomiseks festivalil aastal 2006 kuni üheksa ja Reini kuld jõuabki sinna tuleva aasta 31.-ks maiks pidustuste MBA sündmusena dirigendiks Andris neelsans. Lavastuse teeb Norra teatrites Stefan her häim. Märgitakse, et kuni pealinn Oslo ootab oma uut ooperimaja Peri elu pearolli endale. Bergeni festival. Hispaania Valencia on juba saanud aga endale uue Peri maja koos sealse muusikakeskusega palaudel saats kuningannast Sophia nimega. Kuninglikud esitlusskaalad olid just äsja põnev, et nad said kolme-aastase lepinguga endale kuulsa dirigendi Larin ma selli, kes on komplekt tirimas teatrile, urte orkestrit ning hakkab seal juhatama nii etendusi kui kontsert. Ja nagu jätte fonikul, nii on kalliooni rahvusorkestrilt Prantsusmaal 100. aastapäev äsja tehtud Perens listi rännuaastate klaveriteose Lioon orkestriversiooni maailma esiettekanne seal peadirigent joon Merkeli juhatusel. Pooli Kuninglik filharmoonia orkester saab oma uueks peadirigendiks järgmisest aastast 29 aastase Vassili Petrenko Peterburist. Ta on siis noorim peadirigent orkestri 100 kuuekümneaastases ajaloos ja Berliini raadio sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent on edasi 2011. aastani. Pingu pikendus, ajakirja grammofon, aasta kunstnikuks valiti aga ameerika dirigent Maicel Tilsand, toomas San Franciscos foonikute muusikadirektor, eelkõige emaleri üheksanda plaadistuse eest. Nimeka Peterburi heliloojale Andrei Petrovile on 75. sünnipäev ja kahest lahkumisest. 99 aastasena suri New Yorgis pianist dessultan sündinud Berliinis, kes oma viimase sooloõhtu andis 1996 New Yorgis, niisiis 90 aastasena. Ja lahkunud on ka legendaarne saksa tromboonivirtuoos Albert Mangeelsesdorf. 76 aastasena Frankfurdis. Lõpetuseks üheksandal novembril algab Pariisis taas Stysdabrast bovitšitšellogonk kurss, kuhu tuleb võistlema 211 sellisti 43-lt maalt. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Hedvig Lätt, Mirje Mändla, Karin kopra, Tiina kuningas ja Toomas Cutter. Tehniliselt teostas Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast. Helgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis iili sobival ajal teile sobival ajal.