Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 28. märtsi. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Euroopa kultuuripealinnaks saab Eesti poolt. Tallinn otsustas komisjon veidi rohkem kui veerand tundi tagasi justiitsministrile. Pigem tahab uuendada karistusseadustiku, et viia seda tänapäeva nõuetega rohkem kooskõlla, näiteks kümnekordistatakse juriidilistele isikutele rahatrahvimäärasid seda 50-lt 1000-lt 500-le 1000-le. Iisraelis on parlamendivalimised, esialgsed tulemused selguvad täna keskööks. Esialgu on kõik segane, mingeid oletusi tulevase koalitsiooni osas ei juleta teha. Linnas hakkab aga häälte lugemine lõpule jõudma, jõuvahekorrad on jäänud samaks, mis hommikul kõige enam hääli kogub venemeelne Janukovitši partei, mis aga ei tähenda veel seda, et ta võimule pääseb. Valgevene presidendi ametisse vannutamise lükati edasi, aeg ei sobivat Lukašenko tööplaaniga. Eesti ja Leedu esindajad võtavad sõna Maastrichti kriteeriumide ülevaatamisi leevendamise teemal. Soome parlamendi õiguskomisjoni liikmed rõhutasid täna Riigikogus õiguskomisjoniga kohtudes, et soome plaan keelata seksi ost toob Eestile ja eriti Tallinnale kaasa negatiivseid tagajärgi. Nende sõnul peaks eksi ostu keelustama ka Balti riigid. Kaks kuud tagasi toimunud Loode-Eesti rannikureostuse süüdlase uurimise asjus on kõik endiselt segane. Õigusabi palved on saadetud kaheksasse, riiki oodatakse vastuseid. Pärnu võimukoalitsioon leiab, et nende ja eelkõige linnapea madal mainet oleneb, kui oma tegemisi paremini selgitada. Tööd jätkatakse nagu enne. Tallinna linnas on hoogu võtmas uus lindiskandaal. Koalitsioon süüdistab. Opositsioon On süüdistab keskerakondlasi salajases salvestustegevuses. Draamateatris täna esietendub must komöödia Ongi must komöödia. Lavastaja Andrus Vaarik kinnitab, et nöörist proovides ka ise ilm Eestis on läinud sulale ja vihmale ja püsib sellisena ka homme. Öösel on kuni kolm kraadi, homme päeval kuni kaheksa kraadi sooja ning täna suleti mandri ja Muhumaa ning Rohuküla Vormsi jääteed. Homme läheb ilmselt kinniga Kihnu teele. Nüüd kõigest pikemalt ja kõigepealt sellest, et äsja saabus teade, et Euroopa kultuuripealinna tiitlit kannab aastal 2011 Tallinn Kultuuriministeeriumis kogunenud komisjon, valis ta selleks välja. Kommentaari saame saate jooksul praegu muust. Justiitsministeeriumis on valminud karistusseadustiku muudatused, neist nüüd lähemalt Indrek Kiisler. Praegune karistusseadustik on Eestis kehtinud kolm ja pool aastat, kuid igapäevaelu on toonud välja mitmeid kitsaskohti. Vasturääkivusi, näiteks Eesti firmade jõukus on kasvanud ning ka inflatsioon on rahaliste trahvide mõju vähendanud. Seetõttu kümnekordistatakse juriidiliste isikute trahvimäärasid 50-lt 500-le 1000-le nõu koguda. Ajast pärit arusaama järgi saab ametnikke karistada kas ametiseisundi, kuri tarvitamise või lohakuse eest, kusjuures nende mõistete sisu on laialivalguv ning mitmeti tõlgendatav. Nüüd kehtestatakse ka 20 erinevat kuriteo koosseisu ja sanktsiooni. Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja. Võib-olla tasuks välja tuua usalduse kuritarvitamist, mis on nüüd täiesti uus kuriteo koosseis, mis olgu siis era või avalikus sektoris. Ja tüüpiline näide on siis see, kui kellelgi on volitus, kas riigi- või erasektori nimel müüa Viru hotell maha ja selle asemel, et ta müüks 100 100 miljoni krooni eest lüptidele ühe miljoni krooni eest seejuures tõmmata selle eest pistist või altkäemaksu. Ühesõnaga lihtsalt jäme isiku poolt esindatava teise isiku majandushuvide rikkumine. Tunduvalt muudetakse ka autorikaitsega seonduvat. Autori isiklikud õigused on defineeritud autoriõiguse seaduse paragrahvis 12 lahtise loeteluna ja teiseks ka see loetelu näiteks hõlmaks selliseid asju nagu teose puutumatuse rikkumine, teose ümbertöötamine, teose moonutamine, kui see lükkab autori au ja väärikust. Kui keegi teeb nüüd ütleme, mõne poliitiku kõnest paroodia, siis on tegelikult moonutatud nii seda teost kui selle teose esitust, eks ole, mis siis on kas kolmeks aastaks vangi, nagu meil täna kehtiv karistusõigusnorm seda lubaks teha. Ühesõnaga see autori isiklike õiguste rikkumise üldkoosseis on tegelikult pretsedenditu. Me oleme vaadanud siin ka teiste riikide õigusi, noh, niisugust karistusõigusnormi kuskilt mujalt Euroopa riikidest ei ole võimalik leida selle tunnistaks kehtetuks jääks vedru karistus, mis on ka piisav, et isikuid õiguskuuleka käitumisele motiveerida. Muutuvad ka korduva varguse eest määratavad karistused. See on nagu selles mõttes tähtis, et täna siis on võimalik, et kui inimene varastab üks kord selles nikersi ja teise korra varastab snickerseid, saab ainult vangistust mõista, lihtsalt loomes jumaluse mõista, teisel korral teistkordse varguse puhul või grupilise varguse pulga rahalist karistust täna seda teha. Korduva pihivarguse kriminaliseerimine. Mis siis tähendab ka seda, et põhirõhk ikkagi kuritegevuses läheb nendele kuritegudele, kus kahjusumma ületab tuhandet krooni. Justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl ütles, et kiire tegutsemise korral on seadusemuudatused võimalik vastu võtta juba riigikogu kevadsessioonil, kuid suure tõenäosusega jääb see siiski sügisesse. Välisteemadele Iisraelis on parlamendivalimised, oma hommikuses kommentaaris ütles Aarne Rannamäed, seis on nii segane, nagu üldse olla saab. Küsisin nüüd õhtul, kas päev on andnud mingit selgust. Ega vaevalt et selgust saab loota enne kella kümmet õhtul, kui valimisjaoskonnad kinni pannakse ja esimesed tulemused tulevad. Riik on piisavalt väike ja, ja tehnoloogiaga on siin ka niimoodi, et need tulemused, mis kõigepealt tulevad, peaksid olema päris õiged, nii et ma arvan, et pool 11 õhtul täna ehk siis Eestis pool 12, vahetult enne seda peaksid need tulemused käes olema ja siis on ka pilt selge. Aga loomulikult seis on selles mõttes segane. Ega need tulemused ei, ei näitaja. Ta, kes kellega hakkab nii-öelda koalitsiooni tegema, kes kellega hakkab läbi rääkima. Ja see on alles järgmiste päevade ja nädalate teema. Aga muidu on kõik läinud rahulikult, mingeid intsidente ei ole. Jah, suuremates linnades ja ütleme siin Iisraeli territooriumil küll läänekaldal oli mingisugused väikesed ja kaasas ka, aga aga need võib kindlasti öelda seda üldist valimismeeleolu. Ei, ei sega. Linnapilt on rahulik sellepärast et on ka vaba päev ja inimesed kasutavad seda igasugustel eesmärkidel. Kindlasti on siin ka oma julgeolekukaalutlused taga, et kui tänavad oleksid paksult inimesi täis siis oleks nii-öelda avalikku korda ehk raskem hoida ja pommipanijaid ka keerulisem eemal pidada, aga, aga tänavad on suhteliselt tühjad, valimispropagandat ei tehta. Mis muidugi väga silma torkab, on see, kui palju on tänaval relvi, sõdureid, politseinikke, pommikoer ja nii edasi. No neid on seal kogu aeg olnud, ütlesid hommikul ka, et nüüd on rohkem kui kunagi enne, mis sa arvad, kas see on tingitud ka teatud määral sellest, et Hamas on võimule tulnud? No see on nüüd keeruline küsimus. Ma arvan, et olukorras, kus Hamasi valitsus on veel ametisse kinnitamata ja see nüüd ka ütleme, lähiaja küsimus ei ole Hamossil väga kasulik iseenda jaoks hakata kohe pomme panema ja valimiste päeval, aga palestiinlaste hulgas on ju ka teisi rühmitusi, kes ei allu nii-öelda üldisele juhtimisele neid Peeveeoo tiival tuntumatest teame, eks ole, Al-Aqsa märtrite brigaadi ja on väiksemaid gruppe, kes, kes arvavad, et, et täna on just see õige päev. Aga ma ei usu, et Hamasi nii-öelda keskvõim, kui seda võib niimoodi nimetada, oleks siis see, kes, kes täna peaks kõige paremaks pomme panna. Kui nüüd Ariel Sharon on rivist väljas ja nagu öeldud, koalitsioonikõnelustest ei tea veel midagi, kes poliitikutest praegu nagu domineerib Iisraelis. No istuv peaminister või siis nii-öelda peaministri kohusetäitja Ehud Olmert, Kadima partei uus juht on võtnud väga niisuguse madala jooneda, öelnud, et ta ei veel ei mahu aariks Sharoni kingades, seda ei ole läinud tema kabinetti ja ta on loobunud ka viimastel päevadel tegemast niisugust suurt, massiivset valimispropagandat küll aga muidugi teised Kadima liikmed, ministrid on, on selle musta töö nii-öelda ära teinud tänase Jeruusalemm posti lausa esilehekülg ütleb, et, et Ehud Olmert musta töö jätnud oma ministrite teha. Nii et see on niisugune silmatorkav asi, aga teised parteijuhid teevad seda küll ja, ja siin Jeruusalemmas näiteks Benjamin Netanyahu siis Likudi juht ja kunagine peaminister käis eile nutumüüri juures ja vanalinnas siis praegune välisminister Kadima parteist Tzipi Livni käis samuti vanalinnas, nii et seda, seda tööd ikka tehakse. Aga, aga noh, võib ikka enne valimisi vist öelda nii, et et ega viimasele päevale viimasele hetkele nagu midagi jäetav, kui töö on tehtud ja ja täna peavad ikkagi valijad otsustama. Nüüd muud välisuudised Tõnu Karjatse. Ukraina parlamendivalimised võidab venemeelne regioonide partei. Kui on loetud üle 80 protsendi häältest, on Viktor Janukovitši partei kogunud 30,5 protsenti. Teisel kohal on ekspeaministri Julija Tõmošenko blokk 22,4 protsendiga president Viktor Juštšenko, meie Ukraina on kogunud 15 protsenti häältest. Valimiskünnise ületavad veel sotsialistlikud partei kommunistlik partei. Ukraina riigipea Viktor Juštšenko kohtus täna ka presidendivalimistel kaotanud Viktor Janukovitšiga, teemaks valimistulemused Samazonni Julija Tõmošenko kui ka Juštšenko esindajad teatanud, et nad Janukovitši blokiga ei liitu, kui tooma Moskva suunda ei muuda. Euroopa Liit ja USA on tunnistanud Ukraina valimised vabadeks ja demokraatlikeks. Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko ametisse vannutamise lükkub määramata ajaks edasi, vahendas Vene raadio. Mehhamas, kui Valgevene keskvalimiskomisjoni sekretär Nikolai osavik selgitas, et keskvalimiskomisjon lõpetas oma töö valimistulemustest kokkuvõtet tehes ettepaneku korraldada hine operatsioon 31. märtsil tegi samuti keskvalimiskomisjon. Presidendi administratsioon aga teatas, et see kuupäev presidendi tööplaani ka ei sobi. Seetõttu otsustati hine operatsioon edasi lükata hilisemale ja see tuleb aprilli esimesel poolel, ütles lausa viik. Palestiina parlament kiitis heaks äärmusrühmituse Hamas poolt moodustatud valitsuskabineti koosseisu. Hamasi peaministrikandidaat Ismail Haniakk kinnitas taas, et rühmitus ei kavatse muuta oma senist Iisraeli vaenulikku poliitikat. Omavalitsuse president Mahmoud Abbas peaks uue valitsuse juhi ametisse kinnitama homme. Leedu soovib leevendada eurotsooniga liitumise eelduseks olevaid Maastricht'i kriteeriumeid. Leidunud rahandusminister Sigmantas Paltsitis ütles, et Leedu on esimene, kes selle küsimuse tõstatab. Veebruaris oli Maastrichti inflatsioonikriteerium 1,6 protsenti, Leedus oli aga inflatsioon samal ajal 2,7 protsenti. Seega on Leedu võimalused eurotsooniga liitumiseks jaanuaris 2007 väikesed. Ka Euroopa Parlamendi liberaalide liider Graham Watson avaldas arvamust, et Maastrichti kriteeriumid on liiga paindumatud. Ta märkis, et need tuleks läbi vaadata nõnda, et Leedu ja Eesti saaksid liituda eurotsooniga. Kui Leedu esindaja ütles, et on esimene, kes tõstatas maast sihti kriteeriumite ülevaatamise vajaduse, siis ta ei jäänud üksi kauaks. Eesti ja Soome parlamendisaadikute kohtumisel tõstatas sama küsimuse üles ka Eesti delegatsioonil juht Kristiina Ojuland ja Ojulandi sõnul on 92.-st aastast kehtivat kriteeriumid ilmselgelt vananenud sest eelmise Rahaliidu laienemisringi riigid olid oluliselt stabiilsemast majanduslikus olukorras kui Eesti ja teised rahvaliidu kandidaatriigid, kellel kiirest majanduskasvust tuleneva suure inflatsioonitaseme kui ei ole võimalik Maastrichti kriteeriumi täita ja rahaliiduga esimesel jaanuaril 2007 liituda. Ojulandi kinnitusel nõustusid Soome delegatsiooni liikmed Eesti seisukohtadega ja andsid lubaduse seda teemat Soome eesistumise ajal päevakorras hoida. Gaasikultuuri või siis Euroopa kultuuripealinna teemadele ja mis pani otsustama Tallinna kasuks. Komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Ah, ütleme ei salga, ega see kerge otsus ei olnud, aga, aga põhiline oli see, et kui Eestile on antud võimalus esitada kultuuripealinn, siis me leidsime, et peaksime minema koopasse väga jõuliselt ja tugevalt ja kaardistades mõlema linna taotlusi. Leidsime, et noh, Tallinn on see, kes, kes kindlasti oleks võimeline kogu oma programmi ellu viima ja kes oleks maksimaalselt kasulik eesti kultuurile Euroopas. Millised Tartu poolt välja pakutud ideed peaksid need kindlasti olema ka selles Tallinna programmis? Tartu oli väga palju vannud oma tähelepanu noortesse inimestesse kohe ju teada, et Tartus suure osa elanikkonnast on selline mõnus, nooruslik ja, ja üliõpilased siis ma arvan, et kõik see, mis puudutab niisugust noorusliku ellusuhtumist, et Tallinnas võiks nagu seda veel kord nagu noh, nii-öelda veel forsseerida. Kuidas need tagada, seda, et Tartu tegelikult kõrvale ei jääks ega solvuks. No ma arvan, et puhtmajanduslik otsus, et mõttetu on ju ennast kõrvale tõmmata, kui sa tead, et kahe tunni autosõidu kaugusel on kultuuripealinn, kuhu voolavad turistid ja voolab välisraha. Et no ma arvan, et niisugust Andrese ja Pearu asja ei hakka kindlasti tundma, teades Tartu inimesi, ma arvan, et nad on, saavad sellest otsusest paari tunniga üle ja on valmis nii-öelda tegema koostööd, et kasu veel lõigatud. Aga olid nad siis pettunud? Ma ei tea, Hannes Astok, ma nägin just hetke, mis, mis ta ikka nagu pettunud on selgelt iga inimene, kes vaeva näinud, ütleme poolteist aastat on, on pettunud selle peale aga tuleb nagu üle on leidnud, et võimalust, kuidas endale kasulikult see otsus ära kasutada. Mismoodi selle projektiga nüüd edasi peab minema? Et Tallinn tõepoolest selle kultuuripealinna ime kaveriks. No esimene asi, mis peab Tallinn tegema, on see, et ta peab moodustama selleks nagu juriidilised kehalised ja hakkab edasi viima vastavalt nende ettepanekule ja, või kavale sihtasutus siis peavad moodustava sihtasutuse ja selle siis sinna väga heateotahteline meeskonna moodustama, et see on minu arust nagu esmane ülesanne ja siis on inimene teab, et ta peab viis aastat väga tugevasti tööd tegema. Ei hakka ma veel kord läbi rääkima juba siis konkreetselt kõikide kultuuri organisaatoritega, kõikide kõikide inimeste kõikide linnadega, kõikide maakondadega, et kuidas siis 2011 Tallinnasse toimuks. Täna külastas ka Eesti riigikogu, Soome parlamendi õiguskomisjon ja teemaks oli seksiostu keelustamine. Indrek Kiisler jätkab. Soome valitsus. Siis esitas Eduskundale hiljuti seaduseelnõu, mis karistaks mehi või naisi, kes tabatakse prostituudi juurest. Samasugune seadus toimib Rootsis juba üsnagi edukalt. Kui ka Soome peaks seksiostu kriminaliseerimine, siis Eduskunna õiguskomisjoni juhi Tuija praksi sõnul saadakse Soomes väga hästi aru et sellele on eestile olemas otsene mõju. Praksi sõnul soovitakse rääkida oma Eesti kolleegidega, sest ka Eesti justiitsminister on ütelnud, et siin ei saa tegutseda üksi, vaid ainult üheskoos. Küsisin, kuidas suhtub Soome õiguskomisjoni esimees, aga sellesse, et mitmes Euroopa liikmesriigis on prostitutsioon sisuliselt legaliseeritud, näiteks Hollandis. Tuija praks tunnistas, et Euroopa liidus, eriti Saksamaal on suhtumine prostitutsiooni Põhja-Euroopa omast erinev. Kuid teade, et jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaks tuuakse Saksamaale kuni 40000 naist on pannud ka sealse avaliku arvamuse liikuma suunas, et prostitutsioon on inimväärikust alandav, kuid milline on riigikogu seisukoht ning mida võetakse ette, kui Soomes seksjõust keelustatakse. Riigikogu õiguskomisjoni liige Jaanus Rahumägi. Riigikogul puudub konkreetne seisukoht, mina tean isiklikult Reformierakonna ametlikku seisukohta on see, et kui soomlased vastava seaduse vastu võtavad, siis Eestis tuleb astuda väga konkreetseid samme, et mitte jääda üle Soome lahe tuleva raha musta raha laviini alla, nii et reforme Erakond päris selgesti kaitseb. Vabandust, organiseeritud kuritegevus raha vastu ja eks see on debati küsimus, millises vormis Eesti ühe või teise seaduse siis vastu võtab, selleks et seda takistada. Eesti politsei on olnud bordellide likvideerimisega aastaid hädas. Kas politsei üldse selle ülesandega saab hakkama? Ja vot siin tulekski see asi ümber lükata, see teave ehk et politsei on viimased kaks aastat tegutsenud väga tõhusalt. Politsei on algatanud oluliselt rohkem kriminaalasju kui eelmistel aastatel, ehk et viimase kahe aasta jooksul on tehtud tegelikult lõbumajanduse korraldajatele elu üsna põrguks ja see on olnud aeglane, aga kindel protsess, mis on, on toimunud ja ilma suure kisa ja kärata. Väidetav Pärnu linnavalitsuse, eelkõige linnapea Mart Viisitamme madal maine oli täna arutlusel kohalikus koalitsiooninõukogus. Leiti, et mured lahenevad, kui avalikkusel oma tegevust paremini selgitada. Toomas šalda jätkab. Pärnus opositsioonis oleva Reformierakonna kohaliku liidri, üle-eelmise linnapea Väino Hallikmägi hinnangul on Pärnu linna juhtimisest kujunenud farss ja kogu siinne linnavalitsus on saanud kogu Eesti rahva naerualuseks. Kõige raskemad ämbrit on isiklik suhtumine võimu ja ka otsused selle aasta eelarve. Me ei pea õigeks seda teed, kuidas tehti munitsipaalpolitsei ilma rahvaga arutamata, kuidas läheb linnavalitsuse kolimine polikliiniku hoonesse, valijate äraostmine 500 krooniga. Kõike seda on võimendanud erinevate meediakanalite, jutumärkides Viisitammesõbralik käitumine ja jutud linna madalast mainest. Pärnu volikogu ja ka koalitsiooninõukogu esimees, Res Publica esindaja ja Pärnu eelmine linnapea Ahti Gogi on kohalikule ajalehele öelnud, et kui öeldakse Pärnu linnapea, järgneb alati ämbrikolin. Samas möönab Ko, et selle, kes Pärnus linnapeaks on, otsustab valimistulemuste põhjal erakond. Täna oli koos Keskerakonnast Res Publicast, Isamaaliidust ja rahvaliidust koosnev Pärnu koalitsiooninõukogu. Selle esimees Ahti Ko võtab räägitu kokku. Ma koalitsiooninõukogu esimehena ja jätkuvalt koalitsiooninõukogu esimehena saan kinnitada, et täna on kõik Pärnu võimuliidu osapooled sellel meelel, et kindlasti selleks, et edukalt täita koalitsioonilepingut, on vajalik ka linnavalitsuse maine parandamine. Me arutasime, milliseid meetmeid selleks kasutada ja kuidas ja kaudselt tõstatatud küsimus, et kas väljaütlemised ja Reformierakonna informatsioon oma seisukohtades tähendavat koalitsiooni lagunemisse seened ei tähenda, seda, on ka tänase seisuga kindlasti me püüame ennekõike ja just ka volikogu tasandil rohkem avalikkusele oma tegemisi selge. Niisiis jätkab Pärnus Mart Viisitamme juhitav linnavalitsus. Samas lubas Ahti Ko, et vähemalt tema koalitsiooninõukogu ja volikogu esimehena ei saa endale lubada vaikimist kui linna juhtimises on midagi väga viltu. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Tallinnas on puhkemas uus lindiskandaal. Volikogu viis opositsioonierakonda tegid täna avalduse, milles mõistsid hukka koalitsiooni ja opositsioonisaadikute kohtumiste salajase lindistamise keskerakonda kuuluvate linnavolinike poolt opositsioonil. Erakondade teatel on viimasel ajal avaldanud rida keskerakondlasi soovi opositsiooniga kohtuda ja küsinud erakonnast lahkumise eest väga suurt summat sularahas. Nüüd aga selgub homse kesknädala tutvustamisest, et koalitsiooni käes on nende kohtumiste lindid. Sellest kõigest ilmselt edaspidi rohkem. Aga täna õhtul esietendub Eesti Draamateatris Peter šeferi must komöödiaetenduse lavastajat Andrus Vaarikut. Küsitles Meelis Süld. Musta komöödiaga ei kohtu eesti teatripublik sugugi esimest korda. Tükki on mängitud varem Pärnu Endla teatris ning samuti Draamateatris 1970. aasta novembris värske peanäitejuhi Voldemar Panso esmalavastusena millest must komöödia kõneleb. Lavastaja Andrus Vaarik. Sellest, milliseks me muutume, kui me käitume oma kõige parema äratundmise järgi täiesti kottpimedasse, milliseks me läheme. Millised me oleme. Lubaduse vahe valguse ja pimeduse vahel. Scheffer on seinast seina, tema jaoks ei ole nagu ülevaid ja madalaid Zhang. Ja see must komöödia, mis on kirjutatud aastal 65, ta on Vöödi, aga ta on, räägib ikka päris inimestest ja päris tõsiselt võetavates situatsioonidest. 1965. aastal Londonis rahvusteatris esietendunud must komöödia on peitu žessori komöödiate seas. Üks mängitamaidi armastatumaid kobamisi kulgev lugu on täis koomikut ja narre situatsioone. Andrus Vaarik loodab, et publik võtab etenduse omaks. Ma olen mitmes hoovis ise laenud, natuke ebaviisakalt lavastusele sobiva aedade elekter. Aga kui on midagi ikka väga vaimukalt teevad ja näen, et nad ise nagu lustivad, kasivad, siis mis saab lavastaja, suurem rõõm olla, kas väited oli lihtne leida sellele tükile? Oli küll jah, mitmed mu vanad sõbrad nagu näiteks Guido Kangur, Tõnu Oja ütlesid kohe ise, et nemad tahaks kaasa lüüa oma mõne komöödia lavastaks siin teadus ja Taavi Teplenkov, Anti Reinthal, Laine Mägi, Viire Valdma, Maria Avdjuško Raimo Pass, Ain Lutsepp. Keegi küll ei olnud midagi sellist, mis mingis kuradi komöödias mängima, et vist on rahul. Koostöös Eesti muusika päevadega sündis lavastusele ka originaalmuusika, mille kirjutas noorema põlve eesti helilooja Aare Kruusimäe. Helilooja enda sõnul tegi ta kiireid muusikalisi valikuid. Olukorras, kus aega nappis ja lähtuda tuli vahetutest emotsioonidest. Nüüd aga ilmast ja kõigepealt sellest, et meil on ju sula ja küsisin anne Hollolt maanteeinfokeskusest, milline on olukord meie jääteedel? Juba hommikul jäi suletuks mandri ja Muhumaa vaheline jäätee, nii et sadu ja vihm tähendab seda, et vesi on jäätee peal ja sõita on halb. Aga jää kannab, praegu annab kahtlemata alles eile oli ju kõik korras, ega siis jää ühe hetkega ei sula, põhiline takistus on just see vesi ja keegi ju ei näe täpselt, mis seal vee all toimub, kas on tekkinud mõni pragu või midagi muud ootamatut. Koormusega kinni? Jah, Vormsi suleti täna pool kolm. Kõigi eelduste kohaselt jääb suletuks ka homme Kihnu. Aga kõik liiklejad saavad täpse info jääteede kohta homme hommikul kella kaheksast. Täna on meil avatud kindlasti mandri-Hiiu ja Hiiu saare vaheline jäätee kuni poole kaheksani õhtul. Ja nüüd sellest, et öösel on ilm pilves selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma ja lörtsi, mitmel pool on udu ja jäidet. Puhub edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel nullist pluss kolme kraadini. Homme ilm vaheldub oma pilvisusega, kohati sajab, hoovihmasaju tõenäosus on suurem. Põhja-Eestis. Puhub valdavalt edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme kaks kuni kaheksa kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.