Tere, mina olen Neeme raud. Tänases keskeprogrammis kutsume teid ringkäigule Torontosse teejuhiks, seal töötab väliseesti arhitekt Tõnu Altosaar, kelle juhtimisel ja osalusel on projekteeritud maailmas kümneid ja kümneid pilvelõhkujaid. Just ülikõrgetest hoonetest saates juttu tulebki. Osa kuuldavatest materjalidest oli eetris ka Eesti televisiooni laupäevaõhtuses, saates püramiidi tipus. Et räägime taevani tõusvate majadest, on ka tänase saate laulud kõrgustest ja taevast. Ent esmalt sulgege korraks silmad ja manage vaimusilma ette taoline põhja ameerikalik suurlinna panoraam, kus üksteise kõrval on rida pilvedeni, tõusvaid hooneid otsekui hiiglaslikke võimsaid kapitalismi katedraale ja mida vaadates? Tõepoolest öelda, et vaid taevas on piir. Mas. Just selline panoraampost kaardlik pilt Toronto kesklinna või nagu kohapeal öeldakse, alllinna pilvelõhkujate, avaneb sealse linnavalitsuse hoone madalama osa katusel. Omamoodi vaateplatvorm, kuhu iga linlane saab jalutada. Seisime seal mõne aja eest koos arhitekt Tõnu Altosaarega ja paljude meie ees olnud hiidhoonete kohta sai Altosaar tõesti öelda, et on nende projekteerimisel kas osalenud või on need sündinud talle tööd andvas firmas Beekmanni hämman. Siis linnavalitsuse katuselt avaneb ilus vaade teie oma pilvelõhkujate, näidake, millised vahetasin panoraami, nahk kohe näeb seda siiditorni seal seinal vana Simpsonid on ja siis see valged on see. Pankama triaad on, see oli esimene pilvelõhkuja, millega mina töötasin seitse teisel aastal ja te näete, et seal on tellingud üleval ja terves marmorvalge marmor, mida omanik sundis meid kasutama ja mina noore arhitektina ütles, et ei ole õige materjal, nüüd on üle 100 miljoni dollari eest pantakse, kõik see marmor võetakse ära, kuna väga palju on hakanud maha kukkuma ja asetatakse kõik klaasiga klaasipaneelidega, need 40 aastat hiljem saite teie oma õigus? Jah, jäi peale ja ma saan ütelda, eksju, ja siis muidugi seal taga need tumedad tornid, need on need Trontodomendine tornid ja, ja selle selle suur poleemika, kuna nad olid esimesed kõrghooned Torontos, kõik oli vana vana arhitektuur, loomana spektoorin arhitektuur ja siis tulid kaks musta kasti nagu puusärki sinna ja küsiti minu käest, et miks must ja ta ütles, et no Mustoniks noobel värv, aga kõik teavad, must ei ole värv, tan lihtsalt tühimik. Aga minu meelest mida rohkem neid on, neid viis tükki seal ja mida rohkem on teisi ehitusi, kõik nagu rosoljet ümberringi ehitatud, siis see must komplekt tõesti näeme kompleks välja. Tõnu Altosaar on rajanud pilvelõhkujaid mitte vaid Torontosse, vaid ka mujale maailmas ning just sellest meie jutt mõni aeg hiljem tema büroos jätkuski, et maailma linnad on muutumas üha kõrgemateks kõrgemateks. Ma leidsin ühe huvitava fakti täna hommikul, et 2008. aastal oli maailmas pilt selline, et enam kui pooled inimestest elasid linnades ja nende linnade puhul on huvitav see, et nad ei saa ju maad mööda igavesti kasvada, et nad peavad nüüd kõrgustesse hakkama kasvama, nii et pilvelõhkujad seal maailma tulevik. Üha enam on jah, ega maad ei tehta, Kanadas on palju maad veel, aga kui sa vaatad? Trontod. Me oleme Lõuna-Poolas piiratud järvega. Aga Tronto kogu aeg laieneb, kui vaatate põhja poolt ronto diapoolse, näeb küllaltki neid pilvelõhkujaid. No kui me vaatame ikkagi neid maailma kõige kiiremini arenevaid linnu, Trontoga areneb kiiresti, aga siis me vaatame Aasiat, Lähis-Ida-te olete teinud nende riikidega palju koostööd ja seal on ikkagi just kõrghoone, need, mis tekivad. Lähis-Idas on imelik, see on lihtsalt näidata, et minul on suurem ja parem kui sinul ja, ja see on, mis ajab need asjad seal ei ole mingisugust põhjustada ajada nii palju kõrgus ja kui vaatad, need majad, kõik tühjad, praegu nende suur probleem on, et, et mis nad nendega nüüd teevad, ärihooned on tühjad, inimesel on seal selle kriisi Econoomse kriisi pärast on lahkunud ja seal seda kõrbed nii palju, et nad võiksid rohkem ida, kui vaatad juba, siis on kõik ehitatud ühe tänava kõrvale ja ravi on väga ilus linn. Abu Taavi on juba rohkem nagu roogilin šarsa, kus meil on need projektid, see on väga konservatiivne. Aga seal on ehitakse kõiki, ainult kõrged ehitused ja need on üksteisele nii lähestikku, et sa võid vaadata peaaegu käega anda oma naabril üle üle ühest aknast teise, mis on vastik ja tule hädaohud on ka väga suured selle tõttu. Ma arvan, et siin Põhja-Ameerikas tehtakse mõõdukamad sa muidugi New Yorki, et seal on igasugused reeglid kõrge ehituse suhtes ja, ja seal on ma veel kallim ja seal ehitatakse neid Niilbial ning väga niisugused kitsad kõrged, mis on jälle oma omamoodi tehnoloogia. Aasia Aasias on pidurdatakse, natukene on kontor hoonetele pandud piir peale, seal ehitaks rohkem infrastruktuuri. Me oleme seal seitse-kaheksa, lennujaama kavandan, nüüd hakatakse haiglaid ja koole, seal on niimoodi, et nad lammutavad selle vana rajooni maha, mis on need haagis, kutsuti kahekorruselised ja niisugused Telliskivi ja puumajad, need lammutatakse maha ja ehitatakse kõrghooned ja inimesed viiakse välja väljaspool linna, antakse uued elamud ja siis pantakse kõrghoone sinna, et ja kui sa paned kõrghooned sinna ette, see on kohe 20000 elanikku ühes kohas. Nii et see, mis nad seal teevad, aga, aga nüüd on seal natukene sedamoodi kiiret ehitust on piiratud natukene. Aga, ja ehitusikkagi käib seal? Jah, just. Ma räägin, haiglad, koolid, niisugused asjad, aga kõik on ikkagi enamasti kõrged, kõik on kerged ja seal on teine probleem. Shanghais on, maapind on pehme, nii et meil on mõnel ehitustel, on sa sa ajad vaiad, ma ei tea, paarsada meetrit maa sisse ja siis valad viie-kuue meetri paksune tsemendiplatvorm sinna vaiade peale, siis alles ehitad selle maja seinad. Shanghais oli üks suur tulekahju, et tegelikult, kui seal kõrgel olla, seal suri palju inimesi ära. Ja, ja üldiselt vanasti olin tuletõrjemäärused imelikult, meil oli vaja panna alati ja esimesed ehitus, mis me seal tegime, oli helikopteri maandumiskohti iga ehitusel, siin ei ole seda vaja, on need trepikojad ja liftid. Kuigi mis juhtus, suurub Šveits eetris, oli see? Lennukis plahvatas, kuumus oli lihtsalt nii suur, aga tavaliselt need ehitused siin peavad vastu pidama kolm tundi, nii et sellega sa peaks saama jalutada ilusasse trepikojast alla ja meil on määrused, oleneb, kui suur pindala on, nii palju treppe, sul peab olema nii laiad ja lifte ei kasutatud, lifte on ainult tuletõrje jaoks. Inimesed lifti üldse ei lähe. Siin on olnud koonduminemites paar surmajuhtumist, kus inimene on suitsetanud ja pannud omaenda ühiku põlema ja pole lihtsalt sealt välja saanud. Aga mis on kais juhtus Shanghais ma tean, et see oli tulekahju, aga inimesed ei saanud välja, miks nad ei saanud välja? Ei ehita meie ehitusega, selle, see ei oleks juhtunud. Teie firma tegeleb põhiliselt kõrghoonetega, mitte põhiliselt, aga me olime esimesed, kes tegid kõrghoone siin, nii et see oli nagu see praktika on jäänud. Nii et kui mingisugune ettevõtja või keegi tahab kõrgi ehitus, siis me oleme üks nendest kandidaatidest, kes seda teeb. Me tegime kõige kõrgem ehitusega Kanadas, päike, Maša 72 korrust, see oli minu esimene kõrghoone ja mis on 30 korrus, siinse ei peeta kõrghoonet. Trontode miniatuursed, mis oli see esimene, mis, mis väänduga tegime? See oli 56, kõrgem hoone on 50 kuust korrus ja siis see teine on 46 ja siis on seal kolm torni veel. See avati 67. aastal, esimese juuli Kanada sünnipäeval, just seesama aastaga, mina hakkasin tööle ja nüüd ma ehitan seda ümber. Umbes 150 miljon dollarit on lihtsalt remont ja miks, miks inimesed teevad remonti, kui tulevad uued ehitused? Need pakuvad nii palju rohkem ja sul üürnikud lähvad Parema meile kuti ehituse. Nii et sa pead hoidma hoonet, mis on fantastilised kohad ja pindalad sebrad hoidma loogiliselt nad samal tasemel, nii et mis me teeme, me teeme kõik küttesüsteemid, jahutussüsteemid, klaasi, värgid, teeme ümber. Aga teeme nii, nii nagu ta oli materjali ja värvi poolest, mis mällu poolt kavandatud. Ja kui mujal maailmas räägitakse, mõeldakse pilvelõhkujate, siis pöördutakse sageli teie poole. Ja kanadalased on alati niimoodi, et rohi on rohelisem, teispool aeda, nii et nad tuua Ameerika arhitektid, siia, akadeemikud, arhitektid ei saa üksi tüüdata, nii et nad alati valivad meediat, nendega koos töötada, aga, aga Hiinas, meie oleme need, see disainkulud nii, meie kavandame kõik need ehitused ja siis kasutame nende kohalikku tööjõudu ja noh, ola tööjõudu neid üles panna, kus teil kõige kõrgem maja on ehitatud siin ikkagi see 70 kahekorrusele vaja. Ja siis on 56 46 42, see on see tavaline niisugune kõrgus, mis praegult lubatakse, kõrgus määratakse pindala suhtes. Vana reegel Torontos riiet 12 korda. Tähendab, et kui su pindala pindala 1000 meetrit, sa võid 12000 meetodit ehitada. Aga kui sa annad, et meie ühiskonnale mingisugust noh, kunsti või, või laste sõi või, või ühte teist asja, siis sa saad punast, nii et selle tõttu sa saad natukene kõrgemale ehitada ja kõik tahavad ju ehitada nii palju kui võimalik. Me tegime tuba kaks torni, mis on 110 korrusel. See oli niisugune sümboolne, ma tahtsin teha, see oli peale, kui New Yorgis lasime 110-lt korruselt tornid maha, mõtlesin ma teen araablaste uue, 110, kaks torni, aga, aga see ta ikonoomse friisi suhtes seal see ei läinud. Läbi. Kui kõrge maja üldse võiks praeguste tehnoloogiate järgi maailmas ehitada? Noh, see, Kõrges on, et see on juba 165 korda või midagi, ma ei tea. Aga kuskil planeeriti miili kõrgust ehitust, ma arvan, tehnoloogiaga suurt piiri ei ole, sa võid noh, nii kõrgele minna, kui sa tahad, aga, aga ei saa aru, miks vajadus ta neid nii kõrgelt teha. Meil nii palju maad ikka on, et ja teine asi vähemaks ma lähen seda kõhedamaks, läheb mulle ma sinna üles lähen ja vaatan alla. Kummaline, lõpetasin kooli, olin sele torni peal, ma jalutasin talade peal seitsme teise korruse peal ja ei olnud midagi linaga kodus isa õunapuude peal. Aga tänapäeval ma vaatan alla ja siis natuke kõhe tunne, nii et ma ei tea, ma ei tea, miks peaks nii kõrgele ehitama, ei ole vaja. Aja korruseni on käkitegu ja seda tehtakse igal pool. Nii et kuigi te planeerite kavandati pilvelõhkujaid, ei ole see nüüd muutunud selliseks rutiinsed, lähed sinna ülesse, oled harjunud. Kõrgused, ja ega ma ei mõtle selle peale, et kas ta kõrge või mitte, aga, aga ma ei tea, et kas ma tahaks 165 korrusele ehitusele üleval elada ja eriti naerab, et kui kitsas on seal üleval. Pilvelõhkuja ise liigub ju ka pidevalt. New Yorgis need kõrged ma tean, kui uluk Šveits on, kui ma ei eksi, oli mu peaaegu nagu seitse jalga midagi, mis ta mis ta liiklusele valt muidugi sa ei tunne seda, aga jah, see on välja töötanud kõik need momendid ja värgid, et see asi liigub. Terve struktuur peab liikuma. Te olete 43 aastat töötanud firmas, kuidas on see kõrghoonete ja pilvelõhkujate ehitamine selle ajaga võrreldes, kui te alustasite, muutunud? Kõige suurem muudatus on võib-olla ehitustehnoloogiaga, et see on, nad on leidnud viise nende ekraanadega ja tellingud ja kuidas need liiguvad üles, mitu korrust sa saad korraga teha ja, ja mis on suurim jagu muutunud on kõik see tehnoloogia, elektri tähendab valgustus, uued lambid, mis on palju efektiivsemad eredamad, siis muidugi terve mehhaaniline värk. Ka tellija nõuded on ikkagi suuremad, avarad pindalad, kus nad saavad planeerida nende olles seinad, talad, postid, värgid ees. Kõik tahavad rohkem kindel, et nad tahavad niimoodi, et sul sellest liftiplokist aknal ei ole ühtegi posti. Et kõik oleks avar. Kui tänapäevaseid neid hooneid vaadata, siis tundub, et tegemist ei ole enam lihtsalt maja taga, vaid kui teadusprojektidega. Igasuguseid kütuse asid rohelised katused, rottosonid, määrused, iga ehitus, mis sa teed, sulumäel, roheline katusroheline katus on see, et sul on elav taimestik katuse peal ja see peab kastma talve läbi. Muidugi siin see mõte selles on, et ta jahutab seda katust ja, ja ta annab ka seda hapnikku tagasi. Kasutab seda mürki või kaevandaja aktsendi, mis on nii palju siin linnas välja antud autode poolt ja kõik õieti vanaks aines on see tappev kaasabi sisendis, mis me teeme, me teeme niisuguseid asju, mis on minu meelest kasulikud. Korjame kõik vihmavesi, meil on suur katus seal ühel ühel osalt, Me korjame vihmavesi ja siis kasutan seda. Albu tähendab esimestele 10 korrusele, et veetseesi näite niisuguse asja teha. Tänapäeval need resurssid, kaovad, aga mis lahendused veel? Teie arvates on nagu sellised positiivselt kasulikud lahendused, kui me räägime majadest kui teadvuses aknad, tehnoloogia on väga palju edenenud. Me tegime Queensi ülikoolis, Kingston is tegime insenerikool, mis on nagu ela õppeasutus 30 eriklaasi fassaadi värvi poolest, paksuse poolest, mitmuse kihi poolest ja. Mis see klaasteed, mis päikeseklaasi peal teed ja siis on suures arvutis kaks asja klaas, kas kütab liiga palju või laseb liiga palju seda elevust läbi. Kui sul vanasti tehti pronksist nisugune tume kleit ja siis sa ei näinud eriti välja, aga see oli soojus ka. Siis tehti peegelklaas, mis rikkus jälle su naabri maja, perearstid, kõik soojusa saadeti naabrimise peale ja see oli ka teine probleem. Nii et nüüd on niisugune klaas teatud protsent. Torud on sul kõik, kõik asjad käivad põranda all, sul niisugust ripplage üldse ei ole, valgus peegeldab ülesse ja siis tuleb alla inimesele laua peale ja nii et sa, sa lõikad oma elektrikasutuse poole peale ära ja see muidugi siis lõikab jälle su õhujahutuse ja kõik niisugused asjad ja kõrghoonetes on niimoodi, et sa ei pea seda kesktsooni, kus on seal lifti plokk, sa ei pea seal õieti soojendama. Sest et inimese kehad ja, ja sealt on küllalt soojussõbrad akent soojendama. Aga sa pead jahutama igal pool, nii. Jahutusenergia on, meil on, on veidi kõrgem kui kütteenergia. Sellepärast tehtakse topeltklaasid ja kolm korda klaasid, sellised asjad me paneme suure plaani, mis on kõik elektroonika päikesekardinad, seda mõõdukam füüreriga, nii, mõõda päikest ja siis tuleb alla-üles-alla, miks oli oluline laialt tuli põrandale ta oli lihtsam tegeleda just selle personaliplaneerimisega liikumisega. Muidugi. Hääl kostab läbi, see hakkas pealegi füürer keskustesse, sest seal oli alati tõstetud paraned, kuna seal on nii palju traatega ikke all. Esimene, mis me tegime, oli 85. aastal Chano lakk helkurist, mis oli üks minu ehitustes, kui inimene kolib ja seal on nendes suurtes korporatsioonides on väga palju töötajate kas saadetakse kuskil mujale või ise kolivad kuskile mujale, tõstad lihtsalt selle plate üles ja tema laua ja nyyd kuskil mujal panen uuesti sisse, torkad sisse ja ongi, ja teine asi on, kui sul on suur põrand ja sul on kõik need lahtised istekohad, siis tuuakse turud laest alla, kus on traat sees. Aga kui sul kõik see asi on põranda alt on palju-palju ilusam, kui ta on, nagu vanasti oli puupõrandale või metallpõrandani, kus sa käisid peale niisugune hääl kostis nagu vibreerib, aga, aga tänapäeva tsemendist tehtud põrand endal on päris päris head ja mis ta teeb, muidugi ta teeb ehitusega kõrguselt rohkem ja kui sa teedeehituse kõrgemaks, siis sa teeta kallimaks sellepärast et sul on rohkem välisfassaad materjali, kõik teised asjad pead siis arvestama ja need on kõik väiksed disain, asjad, mida peab välja töötama ja me teeme ikkagi ehitusi, kus on magi üleval. Aga üldiselt teed nagu öeldakse, et peldik siin saad kõige-kõige paremas kohas kõige parema tüüri. Siis on see veist, floor, üks nendest asjadest, mis sisse. Meie ringkäik koos arhitekt Tõnu Altosaarega Toronto pilvelõhkujate keskel jätkub. Edasi peatume kahest bürootornist 53 ja 40 üheksakorruselisest ning nende vahel asuvast klaaskatusega galeriist aatriumist koosneva kompleksi ees. Seda hoonet peatada üheks oma kõige õnnestunumalt ja mu mulda meeldib kõige rohkem, kui ma ütlen omad ma olen alati rääkinud, et see on meeskond, kes on selle valla mina, mina olin see vastutav arhitekt selle üle, mis kõik kokku sõnaga orkestri, nagu Neeme Järvi ütelda on mitu osa. Selle Tõnu Altosaare arvates eriti õnnestunud hoonestuse rajamisel osales ka maailmanimega hispaania arhitekt Santiago galatraava tema jooniste järgi rajatigi kõrghoonete juurde kuuluv klaaskatusega aatrium, mis avatud kõigile linlastele ning mida Toronto laseb ise vahel kristallist äri katedraalis kutsuvad. Nagu Altosaarelt kuuleme, on see tema arvates tõeliselt inimsõbralik ruum omamoodi linnaväljak, mille oluliseks elemendiks on suured valged malmsambad, mis kogu struktuuri koos hoiavad. Kuid need pole tavalised raudtahukad, vaid mall mõjub kuidagi nõtkena. Arhitekt Santiago galatraaval, kes on ka kunstnike maalijate, kelle rajatised on sageli väga graatsiliselt oli kindel nägemus, mida need talad selles aatriumis endast peavad kujutama. Jalad kraavali tundmatu ennem Põhja-Ameerikas leidsime teda, kui oli niisugune kunstikonkurss ja me teeme 18 kunstnikku üle maailma, need vähemalt tema ei teadnud midagi ortaariust ja ta lasi ühel omal noorel töölisel otsida midagi. Ta leidis üks raamat, mis oli Ontario vana taluteed, mis olid mõlemad poolt istutatud vahtrapuudega vahtrapuud ja oksad põimisin üle selle ja see oli tema ei tee neile kutsusimegi neid omapuudeks friis ja need olid meiega purje järgi tehases lõigatud valmis kolmes osas ja siia toodud suurte veokitega mahla käia, siis on keevitatud kokku. Et see galatraava kujundatud linnaväljak oleks nagu päris toodisele keskele klaaskatuse alla või siis nende malmidest vahtrate alla restoranide ja poodide vahele ka üks terve ajalooline maja. See maja ajalooline maja ehitati, kui ma räägin ajalooline maja Kanadas, kus on 100 aastat vana, on ajalooline ja nii et see maja ehitati 18 41 42 on midagi, oli bankida Merlin testrit talle õieti selle tänavaga, selle torni põrandal ja me tõime ta kivi, kivi, märkisime kivid ära. Tõime ta siia, see on võib-olla kõige õnnestuma avalikes platsi, see on avatud, see oli ka niikaua, kui on allmaaraudteetunnid, nii et ta on kell kuus hommiku kuni kell kaks hommikul avad ta kogu aeg liigub ja muutub ta valgus muutub talle. Õhtu on hoopis teine miljöö kui päeval. Ma arvan, et ta küsib, kui te rajate ühe maja, siis mis aja peale see on mõeldud? Tundub, et Toronto kesklinn peaks jääma igaveseks. No ma arvan, et Ma ei ela üle oma maja, aga, aga meile hea küll, kus need asutajaid praeguni häälel, kes asutasid selle firma 53. aastal. Nad üks ehitus, mida nemad, mille peal nemad töötasid, jäi selle tankima atriaali alla, mis lammutati maha. Ja sa saad, mees alati ütles, et George ütles, et noh, et ma ei arvanud, et ma näen oma elusat. Siin ma ei ole midagi teinud, mis on maha tõmmatud, aga vahest on paratamatu, sa pead tegema millegipärast maha tõmbab aga neid Dorne'i tõmmata maha, need on ehitatud nii, et nad on siin 50 aastat 100 aastat. Kui Torontos on Tõnu Altosaar ja ta büroo ehitanud ridamisi kõrgeid hooneid, siis Lähis-Idas avanes võimalus kavandada praktiliselt terve uus linn. Jutt on ühendatud Araabia emiraatide kolmandast suuremast emiraadist Sarsast, mille seik Altosaare ja ta firma isiklikult välja valis. Sheik otsis kedagi, kes ei olnud Lähis-Idas töötanud ja ta eelistas sellel ajal veel kanadalase üle ameeriklaste, aga me tegime jah, kakskolm, suurt kavandit seal kõrbes ei olnud mitte midagi. Nii et seal oli ja niisugune tee ja nii, et me tegime ise teedevõrk ja kõik. Aga kui sa hakkad küsima nende käest maa plaan, nendel ei ole seda olemas. Katsu sa liiva sees, tea mis kogu aeg nihkub ja see linn ei läinud ehitamisele. Edal uued plaanid, raha lõppes ära. Aga siis anti meile üks teine elamurajoon, mis oli nende ülikooli juures. Ja see seik, Check on väga huvitav kultuuris ja hariduses, nii et ta on ehitanud sinna fantastilised ülikoolile, et seal on hirv, SHS, Jörgen, Irvers ja kõik ja, aga üldiselt on seal praegu ikka nominatiivse, aga üks asi, mis see sheik on, minu meelest on palju targem ja huvitav. Dubais nad ehitasid need lollid saared sinna välja. Nad lõhkusid kaljud ära, et viia kivid sinna välja. Nad lõhkusid kõik alamigratsioonid. Vee puhtus, vesi enam ei liikunud. Ja miks sellepärast, et sul on nii palju seda maad Charcias. Nad tõid lagruunid sisse, nad tõid mere sisse. Palju targem minu meelest nad tegid rohkem maapiiri vees kui viisid maavetevälja, mis mina ei tea, ta ükskord uhab sealt ära ka, niikuinii ei ole Nad arvestada meelitavad sellega, et nendel on väga ilusad, britid on mereäärse eestlase, ma olen palju eestlast kohtad seal niiet hääles on seal väga ilusad, need ei pea olema kõrged, aga miks nad sinna need kõrged ehitas, et saan, mina? Arvan, et sa teatud Meglomenja just nende tšekkide poolt ja nüüd nad kannatavad. Õieti üks mees, äkki sa oled minu vanaisa oli kaameli pea, mu isa sai kaabli pealt autosse, minul on Rolls-Royce, aga minu lapsed võib-olla jälle kaameliga mikspärast, kui õli kuivab ära. Praegalt ei ole näha, et õli kuivab ära. Meil on praegu saudis, meil on kaks suurt meloni Iraakis kaks suurt ja meil on Jordonis nii et need on, need on uued kohad, saudis oli nii tohutult palju raha ja maagia saudis kõige rohkem raha, siis need on, need on ka jälle uued linnad, need, need on mõõduka kõrgusega ja kõik seal. Ei, ma ei usu, et seal on midagi tornidega tegemist. Seal võivad olla võib-olla kaheksa, 10 korrust midagi, aga mitte mitte niisugused lollid onnid saudis ei ole ühtegi. Madison, mõned Me oleme kavandanud kyll, aga me oleme kavandanud sinna just nende Dubai ettevõtjate jaoks ja need edasi läinud, kui ühel hetkel on töö läbi ja lähete pensionile, mis teie arvates jääb kõige rohkem teid meenutama kõigist nendest asjadest, mis te olete oma pika arhitekti töö jooksul teinud majades, noh, kui me tegime seda elamurajooni seal kõrbes, see oli väga loomulik. Me tegime midagi, mis inimestele ei vaja, me tegime kahe korruse ehitused. Nii et, et see šeik andis ühe perekonnale ja siis tema võis hüüdja ühe korruse välja. Ei ela seal, see oli tema sissetulek. Loomulik asi, oleks võinud küsitud sinna panna üks 60 korrusele ehitus. See oleks olnud ebaloomulik minu meelest. Nii et kuigi te olete teinud palju pilvelõhkujaid, see ei tähenda, et pilvelõhkuja oleks teie arvates ideaal. Ei, ei, mitte üldse. Minu meeldivad mõned isegi noh niisugused kooliehitused ja värgid rohkem, mida ma teen, lennujaamad ja neist asjad, seal on palju rohkem intelligentsi vaja pilve jah, kuule, palju intelligentsi vaja, sa töötad välja kõrges on missuguse põrandapindalaga korrutad selle 40 korruse, mis töötavad välja, et sul on vaja nii palju liste ja ega midagi rohkem pole vaja, räägi sellest natuke väljas, aga minu meelest pilve lõhkeon kõige kergem asi teha. Liimiraua vestluskaaslane oli Taranta arhitekt Tõnu Altosaar. Saade valmis teame programmi raames Euroopa sotsiaalfondi toel.