Tere, Raili Mengel-Sünt Pärnumaal Tahkurannast. Tere, maatüdrukuna olete üles kasvanud keset Eestimaa põlist ilu ja teie praegune töö on ka selle iluga seotud, et kuidasmoodi ta siis on. Tõepoolest. Võin kinnitada, et olen üks õnnelik inimene, esiteks seepärast juba, et on võimalus elada maal samas aeg-ajalt külastada linna. Ja seda kõike läbi selle, et et olen hetkel hõivatud sellise projektiga Pärnumaal, nagu on romantiline rannatee, mis mind hoiab siis maal kinni ja aeg-ajalt lastakse mind ka linna. Et siis MTÜ Eesti maaturismi tegevjuhi ametis kogu Eestimaaturismis juhatada. Alustame sellest, mida tähendab see romantiline rannatee ja Pärnu lahe partnerluskogu on siis märksõna selle juurde. Just nimelt, et võib-olla see Pärnu lahe partnerluskogu paljudele ei ütlegi midagi, aga võib-olla selgituseks see, et seal on tegemist ühe liider tegevusgrupiga, mis tänasel päeval siis Eesti maapiirkondades on just väga-väga tuntud ja teada, et Leader tegevusgrupid just arendavad seda maaelu rohujuure tasandil ja mis see tähendab, ta on ikka see, et inimesed ise saavad kaasa rääkida, mis neile meeldib, mida nad sooviksid teha, millised on nende vajadused, lootused üleüldse maaelust ja romantiline rannatee on just täpselt niisama alguse saanudki, nii nagu ma ütlesin, et sellelt rohujuure tasandilt nimelt olime me välja töötamas siis nii-öelda oma strateegia, et kuhu siis kogu tegevussuunad võtab siis Pärnu lahe partnerluskogu ja selle raames siis moodustati selline töörühm turismiettevõtja, sest mis aastal see siis moodust see oli, 2008 aastal. Me mõtlesime, et midagi võiks olla ühist ja võiksime piirkonda luua midagi sellist, millest me kõik ühtviisi saame, osa saame anda oma panuse ja ehk siis loodetavasti ka lõigata neid vilju, mis, mis ühis töö endaga kaasa toob ja mõtlesime, mis me mõtlesime, leidsime lapsele ilusa nime ja võin öelda, et selle romantilise rannateeristiisaks on marjatalu mees Enn Rand. Ja sünnikoduks on siis Pärnumaa Audru valla turismitalu ojako, et kus siis on kõik väga-väga tähtsal kohal selle romantilise ranna tekkimisel. See toimib ja iga päevaga rohkem aasta ringi ja mida ta ennast tegelikult kätkeb, on see, et ta on romantiline rannatee on iseenesest loodud 10 valla ühine kaubamärk mille all me siis tutvustame piirkonna nii majutusettevõtteid, vaatamisväärsusi, teenindusele, ettevõtteid ja kõik siis nüüd selle romantilise rannatee kaubamärgi all ja nii-öelda romantika võtmes. Aga sellel romantika peab nüüd küll igaüks ise leidma sellel teel, et selle jaoks meil retsepti ei ole. Mis vallad need on? Need on Häädemeeste, Saarde, Tahkuranna, Sauga lavassa. Tere Audru, Tõstamaa, Koonga Varbla loomulikult Kihnu saar. Et täna siin ja praegu öelda, et vot minge sinna-tänna kolme oleneb tegelikult sellest hetkemeeleolust emotsioonist mis on ka soov üldse endal teha. Nii et ühesõnaga tegelikult vahe selles, kas ma lähen lihtsalt Häädemeeste uudistama või Tahkuranda või ma lähen seda nii-öelda romantilise rannatee nime all siis vahe on selles, et seal on hästi palju häid soovitusi. Jah, seal teie kodulehel selle romantilise rannatee marsruudil. Me oleme enda poolt küll andnud parimaid, et oleksid need soovitused olemas ja, ja tegelikult me loodame nendelt samadelt piirkonna külastajatele ka saada tagasisidet, et kas siis on meie soovitustest olnud abi või pigem on see, et peaksime kuulama neid veel lisaks ja, ja needki talletama jääd siis järgnevatele piirkonna külastajatele soovitusi jagama. Üks ma arvan, et väga põnev pakkumine on retrobussiga näiteks Tõstamaa mõisa. Et miks mitte minna siis nostalgilise retrobussiga Pärnust sõita mööda vahvad romantilist rannateed ja jõuda siis sellisesse maa Essteetliku mõisahoonesse, kus juba siis giid tutvustab seda majarohke ajaloo ja, ja kõige selle hõnguga, mis, mis endas nagu jällegi kaasa toob, et see on, see on suurepärane, mida näiteks koostöös taas kord teeb seal Tõhela külaselts ja siis seesama see Tõstamaa mõis. Et mina näiteks soovitan alati, kes vähegi sinna Pärnumaa romantilise rannatee kanti satub, et kindlasti võtke just neid väikeseid kalurikülateid. Mina alati naudin neid kiina käenalisi, selliseid võib-olla aeg-ajalt liigagi kitsaid teid ja naudin seda aeg-ajalt avanevat vaadet merele või siis naudin seda just seda männimetsa, mis on siinpool tool, samas Saarde vald, mis merest kaugemal hoopiski need koopad, mis olid minu jaoks täitsa avastamata aare, nii et igalt poolt Lavassaarest lähete, saate rongiga sõita, külastada Tamme ürdiaeda, kus, kus tõepoolest juba talupoodi sisenedes ma arvan, et meeled, mis kõik avanevad, aga et see, see on lihtsalt kõike seda väärt, et seda kogeda. Me ei saa öelda, et me oleme täna nüüd valmis oma rannade projektiga, kaugel sellest, et meil on mõisniku mõtted veel peas ja, ja me kindlasti teeme need ka teoks. Aga tänu nende täpselt nii kaugele, et tõesti kõik külastajad on oodanud antud järjest me neid siis neid objekte või siis majapidamisi. Tähistame sellesama rannadel logoga, mille üle me oleme tegelikult äraütlemata uhked. Silmi ma tantsin poole. Ma olen alarmid. Mul rõõmuks keegi ei kuule. Pöörata aga ei arva, et olen. Selgi. Moel suhtumine. Woolsey, tule hoiatus. Ma lihtsalt seisan. Keegi teine Ma olen alati täiega Heale koole mäletada olen jaganud. Raili, et te olete Eesti maaturismi Teenindaja siis suhtlete ju päevast päeva tohutu hulga Eestimaa inimestega. No teie olekust ei loe küll mingeid tüdimus, märke välja. Mina pean tunnistama, et minul on küll vist elus lihtsalt õnne olnud, et tegelikult enamjaolt ongi need inimesed sellised vahetud, siirad harjunud leidma erinevaid lahendusi oma ka rasketele olukordadele, et isegi isegi kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja tegelikult nagu osatakse võib-olla paremini isegi hakkama saada ja ehk ka väiksemate virisemistega, vähemasti mulle tundub nii et ma võin mõelda, et võib-olla tõesti, et ma olen ka ise nagu liialt positiivselt võib-olla suhtun paljudes asjadesse, kus võib-olla nii mõnigi inimene ütleks, et see on väljapääsmatu olukord või või kuidas üldse saab, aga, aga ma tõesti arvan, et kui hästi tahta, siis saab igast olukorrast leiab lahenduse või midagi sünnib. Teie olete see, kelle kohta öeldakse, et parandamatu optimist? Ma arvan küll, võib-olla on see, et ka pere, kus ma olen üles kasvanud ja kogu suguvõsa, kes meil on, olemegi rõõmsameelsed ja ma ütleks, et nagu terve Pärnumaarahvas tegelikult on selline lustiline, mulle meeldib see sõna. No kui juba. Tere peale jutt läks, siis te olete maininud, et tunnete vanematest puudust ja vanematekodust puudust ja milline see vanematekodu oli, millised olid vananenud? Ma ütleks, et meil oli väga-väga soe pere, kus hoid loomulikult igale perele omased ka argimured ja asjad, aga samas oli see, et me oskasime hinnata seda ja seda hetke, kui me olime kuus kus te üles kasvasite Tahkuranna vallas jääb, võistes on siis kodu, see, kus te praegugi elab just, ma olen üles kasvanud peres, kus on neli õde ja mina siis neist noorim ja ema oli meil äraütlemata aktiivne, ta jõudis igale poole poole. Nii et, et võib-olla see on ikkagi see, et see on, see on tulnud kusagilt emapiimaga kaasa, et ikkagi, et elus, vaatamata sellele, et ükspuha, mis ei ole, tuleb endaga toime tulla, võtta elult ikkagi rohkem pigem seda positiivset poolt. Ja ammutada just seda endasse ja samas anda ka võimalusel, kui vähegi seda üle jää, et siis jagada seda teistega, et mitte enda keskseks jääda. Ja loomulikult oli see, et et isal leidus aega meiega vestelda, õpetada meid nii, et noh, see, see on nagu see pool, et, et kuidagi, see oli kõik, kõik olemas, pere tugi oli olemas. Jah, et ma täna ikkagi tunnen vanematest puudus, et, et ma arvan, et igaüks, vaatamata sellele, kui vana ta on, et igatseb olla laps Teid kuulates tulevad silme ette sellised turvalised Astrid Lindgreni kirjeldused ühest tõelisest perest, kus on isa ja ema ja koeria. Jäävad koer oli meil ka alati tõesti oli ja ütleme enamjaolt niimoodi, kas ka nii, et võib-olla natuke läheb küll sinnapoole? Tee ilmselt. Ka tänu kõigele sellele tõmbate inimesi ligi Raili seda kinnitaksid kõik, kellega teil on kokkupuuteid, et on see siis tõepoolest ka kodust pärit. Olete te siit midagi ka elu jooksul omandanud, et kuidas inimestega suhtlemise kunst ikkagi käib? See on taaskord vist jällegi emapiimaga kaasa antud ja see, et see on, ma olen elus lihtsalt kohe juhtunud kõike pidi niimoodi, et koolis küll oled sa olnud kas klassivanem või kursusevanem ja sealt niimoodi kogu aeg edasi on see kasvanud, et et aeg-ajalt tekib tahtmine küsida, kas mul on otsaette kirjutatud, et ma olen valmis vastutust võtma, siis tegelikult oleme ausad, et igasugused sellised mingisugusedki juhtimised või asjad tegelikult toovad ju hunniku vastutust kaasa, aga järelikult sisse tunnetatakse ära, et Ta on inimene, kes on valmis seda võtma. Ja võtan tegelikult iga sellist väljakutset ikkagi taaskord võimalusena ise areneda ja, ja see on põnev, see on lihtsalt põnev. Te olete muusikaarmastaja ka ja Tartu Õpetajate seminaris õppides saidist muusikaõpetaja ja te olete väitnud, et lemmikaineks oli dirigeerimine? Ma arvan, mingi tähenduslik seos, et see dirigeerimise huvi on laienenud tasapisi teel muudesse valdkondadesse, et teile võib-olla tõesti kohe meeldibki elus dirigeerida. Mulle meeldis küll terrigeerimise aine kui selline, aga ma ei saa öelda, et mulle meeldis hirmsasti nüüd elus teisi dirigeerida, et mulle meeldib koos teistega seda võib-olla natukene enda juhtimisel kõike seda nii-öelda suunata, aga päris mulle meeldiks nagu niimoodi ainult olla suur juht ja õpetaja looma ei mõelnud nii ja aga see on tulnud tõepoolest nagu selle muusika poole pealt kaasa ja ma pean tunnistama, et kuma kontserditel istun siis, tegelikult on see, et muusikat ma kuulen ja kuulan niiehknaa. Aga minu tähelepanu pälvib tegelikult dirigent igat tema liigutust, jälgin ja naudin seda, mida hoopiski tema teeb seal. Ta on emotsionaalne inimene, kes peab läbi oma ja oma nii-öelda tegelikult kogu oma keha näitama just täpselt seda hetke, mis muusikas on vaja esile tuua. Need nüansid ja sellega, nagu mängime interpreteerima kogu seda muusikat ja tegelikult on ju võimalus ka oma muude tegevustega elus täpselt samamoodi ümber käia, et siiski kõigil meil on võimalus oma elu suunas oma tegevusi, oma kaaslasi mõelda, mõelda oma tuleviku peale, et kuhu ma ikkagi tegelikult jõuda tahan. Ja hästi, ma võib-olla isegi aeg-ajalt ennastki märkan seal istumas kontserdisaalis hoopiski natukene seal mingisuguseidki terrigeerimis liigutusi tegemas või ikkagi seda rütmi kõike seda tajumas koos. Kes laadi muusikas on, mida te kõige meelsamini kuulate? No ütleme nii, et kõige viimane kohe selline kontserdielamus oli see Hennessy aastalõpukontsert, mis oli Pärnu kontserdimajas kovskis, Šostakovitši, ite, Viini valsid, Straussi oli, istusin mina esimeses reas, keegi minu kõrval sosistas nii kõvasti, et see häiris dirigenti, siis te usute või mitte? Dirigent andis väikese stop hetke. Kogu orkester ootas, kuis ahistamine lõpetati ja siis mindi ilusti liini valsiga edasi. See hetk oli omaette väärt tajuda, et aru saada, et tegelikult, kui tähtis on see inimestega suhtlemine nende juhtimine, et need viisid peavad olema ääretult inimlikud, siis aktsepteeritakse. Tuleme nüüd muusika juurest jälle kauni eestimaale looduse juurde, mis on juba täiesti omaette sümfooniat kah ja te olete tegev ka mittetulundusühingus, maaturism olete seal lausa juhiks, ehk siis teisisõnu, käite sealt oma Tahkurannast paar korda nädalas tuleb välja ja siin üsna õilsalt ja vabatahtlikult inimesi juhendamas palka teile selle eest ei maksta, lihtsalt käituda ja edendate seda, mida siis endast kujutab see mittetulundusühing, maaturism ja teie tegevus seal. MTÜ turism on loodud juba tegelikult aastal 2000 selleks, et siis nii-öelda seista maaturismi kui sellise sektori eest kogu kogu siis Eesti majanduses. Tänasel päeval on maaturismile 313 liiget, mis on päris suur osakaal ikkagi nagu kogu maaturismiettevõtetest Eestimaal. Ja meie põhiülesanne tänasel päeval on ühingu liikmete turundamine, koolituste korraldamine, õppereiside korraldamine, loomulikult jooksev selline tugi nagu igapäevaprobleemide lahendamisel ja, ja siis ütleme niimoodi, et sektori eest siiski endiselt seismine igasuguste seadus mandluste eest ja, ja paljus muus, mis ikkagi see igapäevaelus nagu kaasa toob, et tõesti nagu nii-öelda maaturismiettevõtjate ja ma arvan, et selline hea abimees, et et kõik on oodatud nii-öelda helistama või kontakti võtma meie ühinguga vaatamata sellele, kas nad siis on meie liikmed või mitte, et tegelikult ma arvan, et me oleme nagu avatud organisatsioon. Te olete ikka Raili, tõeline fanaatik, sellepärast et teile piisaks absoluutselt täiesti sellest romantilise rannateega tegelemisest ja oma kodustest toimetustest ja kõigest, mis seal Pärnus veelgi on. Aga ei, te ikkagi sõidate seda pikka-pikka maad Tallinna selleks, et ikka kindlatel jalgadel oleks. Vastab tõele ja tegelikult, kui ma nüüd aus olen, siis ma olen seda MTÜ Eesti maaturismi läinud juhtima üsna ajutiselt ja see ajutine aeg juba nüüd kestab kolmandat aastat. Aga ma olen tõesti olen väga õnnelik olnud, et mul on see võimalus elust avanenud, sest tegelikult on see, et iga päev on toonud uusi põnevaid hetki. Kahtlemata on raskeid hetki ka olnud, aga, aga ma tunnistan, et igalt päevalt ma õpin. Ja arenguruumi arenemismaad on meil küll ja veel minul endal kui kogu organisatsioonil missuguseid olnud rasked hetked Raske hetk on näiteks praegu, kus on küsimuse all see, kas maaturismi ühing saab pakkuda oma liikmete ühisturundust meie suurepärase Eestimaareisijuhi näol, mis mis vajab selleks, et seda ellu kutsuda lisavahendeid. Ja, ja vot sellised ütleme nii, et tõestamised, et oi kui hea raamat see on, et selliste asjadega, et kui tunned, et sa pead nagu natukene tuuleveskitega võitlema, siis, siis mulle tundub, et see on minu jaoks raske ja ma ei tahaks seda teha, kuigi ma annan aru, et loomulikult, et raskused ongi selleks, et neid taas kord ületada, aga, aga peab see siis olema ikka jälle nii paganama raske, et see võtab nagu natukene korra sellise vaiba alt. Aga tuleb sellest üle astuda just endale tegelikult jääda kindlaks ja, ja tegelikult ikkagi jäädagi selle juurde tegelikult teedki õiget asja ja sa ei saagi ühtki oma organisatsiooni liiget eelistada teisele või ühe jaoks panustada rohkem kui teisele, et, et no mis teha, me oleme sellise organisatsiooni loonud ja me teeme neile kõiki tegevusi, tegelikult võrdub väärselt, et loomulikult on ka meid mõjutanud need kaks viimast või kolm viimast, eks ole, majandusaastat, et ei ole nii roosiline see aeg olnud. Samas me oleme ju on tegelikult ikkagi väga hästi hakkama saanud, et võib-olla paljusid tegevusi, mida oleks veel tahtnud teha, ei ole saanud ellu viia. Aga see-eest kui, kui vähegi võimalus, küll me 10 jälle edasi läheme. Kui kaua-kaua ma tõmban vilis sinitaevas ma, õie toome aga. Joone eined pilved laisalt üle taeva. Saavad varsti-varsti kuuene puhul üks on juslike kelk. Hüürus tuuri, teine nagu paadi, kolmas. Pärad pimestavad jälgi, kuulsassaare seisan kodule vihmulbäiks paariuks pilvedele jäär, keegaar, jookskil karpe, Valbiinliivikeseta laevas seinad üha kõrgemale. Ei, need pilved laisalt üle taeva uju saavad varsti-varsti uue näo ja kui üks on justkui kass, kel tuuri teine nagu paadi, kolmas. Äkki igaüks neist muud, kui sõuab Ugala Hõbedane, nende uhkete. Stab mürisedes uduveerud pära pimestavalt. Seal seisan kodulävel vihmul päiksepaari pilvedele jäär, keegaar, Juuskülgarpe, kaubilvige sätta taevasina üha kõrgemale. No ma ei tea, Raili, kui mõelda selle eesti inimese turismilembuse peale, siis vahel on küll tunne ta esimesel võimalusel paneks hõlmad vöö vahele ja tormaks lennuki peale. Et sellega siis kuskil võimalikult soojas kohas maanduda. Selle võiks jube ikka viimase suve najal ümber kummutada, et Eestimaa muutus ikka meie endi seas ka väga populaarne väärseks ja ja, ja saime väga palju head ja positiivset tagasisidet, et, et Eestimaal tonniga võimalus leida väga ilusaid kohti, avastamata aardeid. Nii et ma arvan, et üha enam ja enam eestimaa saab populaarseks maaelanike seas. Ja Me õpime tundma seda maad siis tegelikult me pahatihti teame tunnemegi hoopis tõesti neid Tenerifesid egiptuse eid võib-olla paremini või kas me neid paremini tunneme, aga me tunneme ennast seal sellepärast jube hästi, et seal on tõepoolest soe ja alati on võib-olla ka see hinnatase teinekord soojale maale reisides tundub nagu soodsam, kui minna eestima rändama. Aga mulle tundub, et meie turismiettevõtjad on ka pisut läinud hinna paindlikumaks ja, ja see hind on nii-öelda tänasel päeval ka taskukohasem. Ehk siis ka ma arvan, et võib-olla teinekord ei olegi see hinnal nii väga, küsi mustaga. Ma nagu südamest väga loodan, et turismiettevõtjad mõtlevad selle peale ikkagi, et kuidas eristuda teistest kohtadest ettevõtjatest, tuua välja see nii-öelda see oma mina oma eripära ja see, et nad oleksid ikkagi atraktiivsed, et oleks põhjust sinna maale minna. Raili, kuidas te ise puhkate, võttes arvesse, et teie töö seisneb teistele inimestele puhkuse korraldamises siis mul on selline tunne, et vahetevahel sõna puhkus hakkab teile lihtsalt vastu. Sest et see seostub teie tööga, aga kuidas seda auru välja laseb? Tõesti hea küsimus. Kõige rohkem ma võin öelda, et ma puhkan siis, kui ma saan olla isekeskis kas või mõne hea ajakirja raamatu juures istudes seal oma pehmes nurgas, nautida seda just seda vaikusehetke ja selleks kuhugi sõitma minema, midagi tegema taas kord olema seltskonnas vaid see ongi minu võimalus nii-öelda ennast taastada, võib-olla see hetk iseendaga olla. Aga see, et seljakotid selga nagu laulis apelsin. Ongi kogu aeg ratastel ja ja tõesti, võin tunnistada, et kohver on kogu aeg pakitud. Et kui me just hetk tagasi rääkisime soojast maast, siis ka mina tegelikult pean tunnistama, et ka mina käisin ennast laadimas soojal maal. Ei no mis seal tunnistada, päikest on vaja meili hoidile just. Et, et tõesti seal oli nagu võib-olla selline hetked, kus ma võtsin aja iseendale ja ja, ja mulle meeldis. Aga kui nüüd päris aus olla, siis seesama armas Eestimaa, mida te nii väga propageerite, et ise nagu ei kipu nii väga sinna matkaradadele Vastupidi, me selles mõttes, et tegelikult ma ütlen, et me oleme oma perega ikkagi risti põigiti läbi sõitnud ja seda teinud enne seda, kui, kui me ise turismiettevõtlusega üleüldse tegelesime enne seda, kui kui ma hakkasin tegelema nii selle romantilise rannatee projektiga kui ka maaturismiga, et ehk siis tegelikult. Ma arvan, et me oleme ühed suured testima fännid olnud kogu oma teadliku elu ja sestap ka autoga hästi palju tõesti Eestis ringi hinnanud ja käinud, et aeg-ajalt panebki nagu imestama, et mõni Eesti pere, kes ütleb, et oi, et ei olegi nagu käinud siin või seal või et, et see on veel meie jaoks täitsa avastamata kant, et tõesti võin öelda, et isegi oma pulmareisi tegime istuma. Väga armas, aga ütleme, põhilised eestimaal rännakud perega olin varem rohkem päevakorras või siiski mitte. Eks need on ka tänasel päeval, aga ma pean tunnistama, et tõesti elutempo sunnib tagant, nii et seda aega perekeskseks olemiseks on ikka paganama. See tuli sosinal lootuses pere ei kuule. Millega pere tegeleb. Poeg käib gümnaasiumis, õpib meediat, hansagümnaasiumis, Pärnus ja mees tegeleb traktori teenus töödemat ehk siis igasuguseid rannaniidud ja ja lumetööd, mis tänasel päeval väga päevakorral on. Kas teil? KoduRaili on seesugune, et seal on kohe hästi palju tegemist või säte kuidagi mugavamalt läbi ajada. Minu kodus on täpselt nii palju tegemisi, kui ma ise ette võtta ei jaksa, need ehk siis tegelikult selliseid sundtegemisi ei ole, aga ma tunnistan, et ma tahaksin seal kodus jõuda rohkem, kui me tänasel päeval jõuab. Elate Tahkurannas ja siis mitte rahastusest alust? Ei, ei, ei, see ikka seitsmekümnendatel aastatel, kui vanemad ehitasid selle maja sinna, et ei midagi eriskummalist, aga samas nii-öelda, et minu mehe unistus täitus küll, et tema soetas talu, et mida me siis tasapisi niimoodi jõudumööda üles töötame seal lähedal seal lähedal. Nii et sealgi on, kui päris aus olla, siis on plaanis ka, ma arvan, et turismimaastikul veel taaskord tegutsema hakata. Üks Eestimaa Talu jälle päästetud, ma arvan küll. Raili. Ma ei tea, võib nii öelda, et põhilise osa oma elust olete te heatujuline. Ma julgen seda kinnitada küll, vähemasti Mullen sõbrad-tuttavad kolleegid seda öelnud ja pahatihti arvatakse see, et kui railiend tõsine siis on juba midagi lahti. Nii, aga mis puhul te siis tõsine olete? Sel juhul, kui ma mõtlen omi mõtteid ja, ja ehk siis tõepoolest nagu võib-olla üritad millessegi süveneda aga muidu nagu öeldakse küll, et jah, et heatujuline paratamatu optimist, nagu te enne ütlesite. Kas sellepärast te oletegi selline heatujuline ja optimistlik, et teil pidevalt läheb elus väga hästi? Pigem arvan seda, et elust mõtlen täpselt seda, mis ma arvan, et see mulle Peiks rõõmu hingerahu tuua ja oskan eraldada siis võib-olla selle raskeima momendi sellest sellest veel raskemast või õnneliku õnnelikumast. Nii et tegelikult see nagu nagu selline teema, mille osas võib-olla võibki jää, et ta nii-öelda heietama, et et pigem ikkagi oskus leida elus need positiivsed hetked ja seda, võta ta endasse, sest oleme ausad, et viriseda võib alati, aga kuhu see meid viib ja kas ta nüüd üldse kuhugi viib, et et siis ta tõepoolest ikka pea püsti enda peale, et pisut võib-olla lillelapse mõõtavaga, pigem see, kui kui tõepoolest virisemine, molekul üldse ei meeldi, siis tegelikult on see, et viriseda suudab elus ikkagi igaüks, aga heatujuline, sellega on võimalik eristada. Romantiline pool no kui me seda tähistame sõnaga lillelaps on teis täiesti olemas, aga seda asjalikust ka, et igapäevast elu elada ja tööd teha. No pean olema teiega nõus, et ilmselt muidu kõike seda, mida me tänasel päeval teen, ei oleks võimalik ellu viia. Eesti maaturismiedendaja Raili Mengel sentiga kohtus Haldi Normet-Saarna ja helirežissöör oli Maristama. Tänases keskeprogrammis laulis Lauri Saatpalu ja tema koos Katrin Mandeniga jätta saadet lõpetama kuulmiseni. Inimene on inimesega. Käisime laiali.