Vikerkäär. Tere, head kuulajad, Waltaria Jaak Ojakäär ütlevad tere tulemast meie tänasele külalisele Guido Kangurile. Tere, ja ühtlasi tahaks tuua ühe paralleeli, ega meil näitlejaid eriti palju ei ole vikerkarvsaadetes käinud, aga Eigo Nuuter käis küll siin vist juba paar aastat tagasi või rohkemgi. Ja tema ütles niimoodi, et ega temal eriti palju nagu sellest teatritööst või ta ei tahagi sellest rääkida, et tema rohkem oma muusikalist maitset näitaks. Tal on kodus päris korralik plaadikogu. Ja Guido Kangur, kui me temaga kokku leppisime selle tänase saate puhul, siis ütles täpselt sama moodi, et mina tahaks mängida just seda muusikat, mis mulle meeldib ja teatri ümber keerutada eriti tahakski. Milles asi, kas, kas need kõik intervjueerijat on juba nii ära tüütanud, et et tundub, et kõik on öeldud või sulle tundub, et ei olegi mõtet sellest nii palju rääkida, tuleb lihtsalt teatrisse tulla? No ma arvan küll nii, jah, ma olen seda ikka ka öelnud, et minu töö on teatritöö ja ja kes vähegi minu vastu sisu ei tunned, tuleb teatrisse ja vaatab mu tükke ja ja tänu jumalale on mul see teatritöö ka suhteliselt huvitav olnud juba juba juba mitmeid mitmeid aastaid ja, ja mul on, mida pakkuda vaatajale. Muidugi me võime siin täna natuke sellest rääkida ka välistada, vot mul ongi üks niisugune konksuga küsimus kohe. Mispärast? No kõik, kunstnikud natuke edevad ja minu arvates teatriinimesed on pisut rohkem edevad kui näiteks kujutavad kunstnikud, kuigi mõne kohta seda öelda ei saa, et ta ei ole edev. Me teame, kellest me räägime, aga. Avaliku elu tegelane peab looma endale nii niinimetatud imidži või imidži või, või mida eesti keeles öeldakse kuvandi. Aga näitleja puhul on ju niimoodi, et see, see kuvand ei lange kokku, sest näitleja on laval pidevalt nagu kameeleon ta kogu aeg rollist rolli muutub, ta peab muutuma sellepärast, et et ta ei sa iseendaks, midagi endast ju alati osas jääb. Aga see, mida nüüd ütleme, teatrivaataja või üldse avalikkus näeb näitlejas see on mingi rohkem püsiv niisugune väljund. Ma kujutan niimoodi, et ja kas mitte selle nimel väga paljud just vastupidiselt Guido Kangurile, kes ei taha hea meelega niimoodi esineda, väga paljudest, kipuvad esinema. No ma olen märganud küll kolleegide puhul, et, et paljud kipuvad ja tahavad rääkida. Noh, inimesed on erinevad. Mina lihtsalt arvan, et ma ka räägin, aga noh, ma arvan, et see ei ole nii, musi, põlese soov nii väga rääkida, teate neid asju, mida, mida ma veel mõtlen, siis mul on alati selline tunne, et ega ma ju päris lõpp puuni, kui me ka mikrofoni juures olen, ega ma lõpuni sisemisi asju rääkida ei taha ja, ja siis balansseerimine, mida ma räägin ja mida ma ei räägi, sellest oma hingest kõiki asju nagunii ei räägi ja ja siis tekibki museni tunneldaga, mis mõtet siis üldse on ja mis ma siis pean seal nüüd mõtlema, et mida ma räägin ja mida ei räägi, mis on tõesti ainult minu ja minu sisemine saladus, mille peal ma siis töötan ja teen oma asju, kus ma siis selle joone tõmban, mida ma räägin, mida ma ei räägi ja aga, aga sellegipoolest ma annan intervjuusid ja olen ka lehele andnud ja olen ka, olen ka televisioonis rääkinud, aga, aga ma ütlen veel kord, et see nagu ei põle minus nimega. No kas tagasihoidlikkus ei või tähendada ka seda, et teinekord ja mõnest heast rollist või ütleme, mõnest asuvast tellimusest ilma? Kutsutakse ikka neid, kes on kogu aeg nagu ei, ega ma ütlesin, ei mängima mingi hirmus tagasihoidlik olen, seda mitte lihtsalt inimeste iseloomud on erinevad ja aga seda hirmu mul nagu ei ole, sest pakkumisi on rohkem, kui jõuad teha vä? Niimoodi on ta olnud küll, et tööpuudust mul ei ole ja ja, ja pigem on ikka kogu aeg see probleem olnud, et et see töö kuidagi ära paigutada, nii et ma ummikusse jookseks, et ma saaksin sellel graafikuid nii sättida, et jaksaks sinna, jõuaksin neid töid kõik ära teha. Aga noh, see, mis mind nagu teatris huvitab see noh, ma ütleksin, et see on pisut elitaarsena teater. Ta ei ole nagu, nagu selline. See peab väga ettevaatlik olema, et kedagi solvaks, publik on publikusse, tuleb hästi suhtuda ja aga no minul on minul nagu suud, nii nagu minu muusikaline maitse on pisut, ma arvan, natuke nihkes, sest tihtipeale mu sõbrad ütlevad, pane midagi normaalset peale. Sa võiksid selle selle kitarrimuusika plaadi nüüd ära panna, lahe, midagi normaalset meile, nii on ka tegelikult minu minu teatrisuund, et ma minu jaoks on näiteks teatris ikkagi huvitav see, kus kus ütleme noh, traditsiooniline, mitte traditsiooniline, kohtuvad seal, minu meelest alles hakkavad huvitavad asjad juhtuma. See ei tähenda seda, et ma ei tahaks ekspiri või Tšehhovi mängida, loomulikult ma tahan, ma ei taha ainult eksperimentaalne näitleja, kes otsib mingisuguseid kõrvalteid ja ja, ja mingid muud teatrisse lähenemise võimalusi. Kindlasti mulle meeldib klassikat mängida ka, aga mind nagu tõmbab sinna poole, kus kust mitte traditsiooniline traditsiooniline kokku saavad. Mul on tunne, et seal võib huvitavaid asju juhtuda. Teiste sõnadega teatri kohta mulle, nii nagu mulle muusikas meeldib projekti muusika, kui pillimehed tulevad kokku erinevates bändides ja ja ma naudin näiteks džässmuusikat, kui mehed tulevad peale, hakkavad mängima ja võtad ühe teema ja siis hakkad seda arendama. Mulle meeldib ka see, kui erinevates teatrites näitajad saavad kokku, teevad ühe projekti, need tehakse tavaliselt nädala-kahega valmis, tehakse, öösiti tehakse, aga need on huvitavad hetked. Ja need, need ei saa kaua kesta, kuna nad on nii kiiresti sündinud ja nad ei peagi kaua kestma. Aga, aga seal ma tunnen, seal on midagi, seal võib midagi midagi suurt juhtuda, kuigi ma ei ole veel näinud. Ei ole veel kogenud, et oleks juhtunud midagi, aga mul on tunne, et seal võib midagi tõeks. No väga paljud Charles asju, neid on ju pandud plaatidele, sellepärast et seal on tõesti juhtunud midagi väga erilist, ega need siis muidu ei oleks salvestatud plaadi seda nautida ja korduvalt välja antud. Nüüd anti just äsja anti välja 38. aasta kaalnegi, hooli. Esimene džässikontsert, mida John Hammond korraldas ja kus olid siis Benny Goodman, Count reisija, kes need olid ja see oli põhiliselt ju improviseeritud muusika ja, ja nagu näha, see on oma omamoodi tükk džässiajalugu. Aga seda müüakse ikka jälle uutes väljaannetes, külvinimlidel nüüd muidugi tuli. Tuli ta siis kompaktplaadina välja. No kui nüüd muusika juurde juba läksime, siis ei lähe küll kõigepealt ajas nii palju tagasi, aga üksjagu palju, ikkagi aastasse 69, sealt on pärit see plaat, mille Guido Kangur, meie tänane külaline valis kõigepealt mängimiseks. Kas see oli sinu esimesi lemmikuid, kui vana sa siis ise olid talle? No ma võtsin selle plaadi kaasa, jah, sest mulle tundub, et sealt hakkab nagu pihta minu jaoks. Kuigi siis oli aasta 69, mina ütleme, lõpetasin keskkooli 75. Avastasin ma siis ta, eks ma tähendab kuskil keskkooli ajal ma mäletan, et see king rämps on mu lemmik, oli küll. Ja tollal käisid need vinüülplaadid käest kätte, mida siis sai Tallinna ja Tartu vahet vahetatud liinibussiga saadetud silm. Aga mõned läksid kaduma, kaduv väga ja mõned tulid mõne aja pärast välja, sest mul oli vinüülplaadi sees ikkagi sinna keskele kraabitud kee ka, et ma ära kaob, et kuidagi ja tuli mõni plaati välja ka uuesti ja et siis ja miks ma arvan sealt sellest bändist minu meelest hakkas nagu kõik muud pihta, siit läks lõpuks tuli välja hilja hiljem, eks ole, Emerson Lake ja Palmer, sest Leic oli siin ja ja, ja Anderson laulis siin peal mitmetes lugudes, mis omakorda olin jess ja bändid olid hiljem kõik, mis mulle tähendasid ja olid mulle olulised. Ja noh, tol ajal käisid nad käest kätte, need ei ole mu isiklikud, aga nüüd ma siis olengi nostalgiast, nüüd neid need plaadid kokku ostnud endale, nii et nüüd mul on nagu, ma arvan, et see king Freemson vist täielik kogu olemas. Ja siis juba edasi on, siis tähendab Robert flip ja, ja läbirobethripi oleme lavastanud teisi muusikuid. Nagu seal David Silvia on või noh, kes on hakanud mulle jälle omakorda midagi tähendama ja ja nii see nii see läinud on, kuni jõudnud, on ta, nii et ikkagi ma arvan, et praegu ma kodus kõige rohkem, kui mul on ikkagi ikkagi džässmuusikat valuksin Frempsoni ballaade kindlasti, ka. Robbie trip on mu jaoks natuke raskeks läinud. Väga tehniliseks. Ütleme no ma elan, mina võtan ikka nagu emotsionaalset muusikat, vastegamann päriselt ju aru ei saa, nendest pillimeeste nippidest pidanatuid sealse kitarriga ära teevad, et seda ma nagu ei oska. Kuigi ta, aga aga ma saan aru küll, et ta on ikkagi suur virtuoos. Aga nüüd siis Kinkrempson ja bana nimega epitav. Ma kuulan seda muusikat ja mõtlesin omaette, et et see on niisugune ilus, tõsine ja sügav muusika. Et kuidas see sai sel ajal ühele ütleme, neljanda klassi poisid oli nii kusjuures või, või, või 60, siis ma olin küll neljandas klassis, aga siis ma ei teadnud sellest muusikast midagi, nii et ma avastasin ta ikkagi enda jaoks keskkoolipoisi ahi. Nii et ta oli juba palju enne seda olnud naja jajaja, seda küll, jah, aga, aga üldiselt ma mõtlen, et noh, see põlvkond, kes praegu nostalgitseda on ikka niisugused pliitlitest äratust saanud, nii et et see on natuke nihkega see, see, ütleme, klinkrempsoni eelistus või kas neid on, no sel ajal nagu koolikaaslaste hulgas tundub meie vestlusest, et ega neid just eriti palju ei olnud. Ei olnud jah, ja nii nagu ma ütlen, et see teatergi, mida ma praegu teen ja millest ma rõõmu tunnen, on nihkega. Nii et, et ma mäletan juba sellel ajal, et ma korraldasin koolis selliseid kuulamisdiskosid olid minust tavaliselt viis kood, mis need tundusid kuidagi nii noh, sai küll tantsitud ka, aga, aga mina hakkasin korraldama tast või õieti ma tahtsin neid kolada, kui palju mul neid õnnestus? Ega ma täpselt ei mäleta, et ma kutsun inimesi koolimaja aulasse ja lasen sellist muusikat istuda ja kuulata, kui rääkida ja teha nagu kohvik-klubiõhtuid või tuli ka ja neid tuli, aga need on sellised mälestused, mida tegelikult aeg hiljem nagu mõtet suuremaks. Et kui palju neid inimesi tulin? Neli vist oli vähe, kuigi mulle tundub, praegu meeldib mõelda, tuli palju, aga jõe ma mäletan ikka seda ka mu kastika küsitletud niin dollalgi, et kas sa ei saaks midagi panna normaalsemat. Aga mulle meeldis ja ma käisin juba algkoolipäevist näiteringis ja tegin seal mingeid luuleõhtuid ja siis magi püüdsin seda muusikat kasutada ja panna kusagile taustaks, kui lugesime luuletusi kooli saalis, siis ikka King Simpson või no siis juba päris lõpupoole tuli mäletandaak saidi pink Floydi peale sai kohe terve luulekava tehtud Frimmerit loetud kooli saalis ja ta sai, mu mängis ja no need katsetused politseilised, aga kas siis veel diaatereid terendunud veel? Ma kuulan seda tavaliselt kõik need noh, etlejad või kes armastavad luulet ja luulet esitada. Selles on ju väikest näitlejasoont vaja ka sel juhul, kui su nägu kõike seda ei peegelda, aga su hääl peegeldab seda. Või, või oli see lihtsalt tol ajal lihtsalt muusika ja luulearmastus ilma mingisuguse niukse? Soovita sinna kuidagi sügavamini sisse minna? Kes seda nii täpselt teab? Kuna ma näiteringis käisin, mulle anti küll mõista, soust võiks näitleja saada küll kohe päris väikse lapsena lausa algkoolist luuletusi lugesin, seal õpetajad kippusid luuletusi lugema panema mingitele deme naistepäeval või Õpetajate päevist. Naistepäev oli ilmselt jäigast muudki tähtpäevad, ütleme, kui ma muidu olin selline näiteringis mängija poissi suhteliselt selline, noh kuidas, no koer, poiss või nii. Et siis ma sain oma patud küll andeks, kui ma ikka õpetajatele mõne luuletuse lugesin, siis ma sain jälle. Sain nagu andeks, mis ma olin korraldanud. Aga kindlat soovi mul ei olnud, ikka. Ma ei oleks arvanud. Näitlejaks tahan saada. Mulle meeldis ikka vist rohkem mõelda, tol ajal minust saab kunstnik. Kas sa oled sel alal proovile ja ma käisin ikka kunstiinstituudis eksamitel ka? Ohoo, aga no seal on jällegi, et kus siin päris tõde on, nüüd mulle meeldis linlased taga mõelda, et male, et minust saab kunstnik ja ka algkoolist peale ka joonistasin ja mobiilid, hõiska ka koolinäitus seal kuskil laeval. Ants Eskola, Georg Ots, Ants Jõgi, kes iganes näitlejate hulgas on väga palju, no nad olid ikka kohe päris kibedalt kunstnikud, mina, minul ikka, jäi see kõik nagu soiku ja, ja ma olen nagu pliiatsijoonistusi, vahest ikka võib-olla natuke Esirgeldanud mõnda puud või põõsast joonistatud, mulle meeldib. Meeldib hästi nokitseda, niuke hästi detailselt välja joonistada ja ja, ja selles mõttes, et ma mäletan, et mul juba kooliajal seisis Nokaga seina küljes Toomas Vindi kuskilt ilmselt kalendrist välja lõigatud pilt, kus väike poiss on lillekimbuga ja ümberringi on roheline oaas, kus on iga rohulible peensusteni välja joonistatud. Ma ei. Tollal ei teadnud midagi, nüüd on Toomas Vint mu hea sõber. Meenutan seda, et seal ikka su pilt oli mul juba kooliajal sinu tähendab väljalõige oli Nopaga seina peal. Et tundus mulle küll kuidagi ahvat LED ja ma tundsin, et see tõmbab mind, ma Tallinnasse tulin, siis ma käisin vähem teatris kui kunstinäitustel, kunsti- näiteks mõni ikka kohe vaatasin ikka, mis Tallinnas oli, nüüd ma vaatasin alati ära ja sõitsin spetsiaalselt Tallinnasse ta nüüd juba keskkooli ajast, ma räägin vaatama kunstinäitust, aga ma käisin teatris ka, aga aga teatris käimine ei olnud nagu nii. Muide, sa ütles, et kui Tallinnasse tulin, polegi rääkinud, kust sa pärit oled? Ma olen pärit Jõhvist ja siis keskkooli lõpetanud. Sündinud lausa Toilas. Praegu nende paikade peale mõeldakse kuidagi teatud sellise värinaga, vähemalt kui ajakirjandusest lugeda, siis et see on selline kant, kuhu keegi minna ei taha, seal ma sündisin, seal ma koolis käisin, midagi teha ei ole, seal pidin ala ja püüdsimegi oma elu sellega huvitavaks teha, kas muusika või näiteringi või, või, või joonistamisega. Aga ega mul mul ilus ilus lapsepõlv, midagi pole öelda. No lapsepõlve, kui ta just lastekodus. Et, et sai, sai seal hakkama küll, kuigi hirmuga ma mõtlengi tagasi, sest et et, et olid need küll. Meil koolipeod lõppesid siis vene poisid ikka ootasite, tahtsid ikka kõigile tingimata ikka korraliku keretäie anda, kes peolt tuli. Aga mul oli seal ei näidanud, et kuule, oma muusikat armastasin ja, ja siis olid need lindid, mille peale lindistatud see kuidagi oli teada, et sellel mehel on kõvasti muusikat. Vesta tuleb hoida, sest selle käest võib lindistusi saada. Aga see ka midagi mulle räägiti, et miks ma võib-olla mõni kere täiesti ilma, aga, aga ma sain seal ikka korralikult kere peale ka, nii et see oli päris kole. Aga isa, vot kui nüüd muusikast rääkida, siis puhu. Ma olen tihti mõelnud, et kust mul see džässimuusikahuvi nüüd nüüd siis viimastel aastatel ikkagi nagu, nagu aina rohkem ja rohkem mind tõmbab sinnapoole. Ja siis mulle meenub, et mis huvitasime peaaegu igal aastal isa ja ema. Jurmala rannas käisime seal hästi, niisugune tunne nagu välismaale sõidaksid kusagile puhkama ja ja seal oli keegi sugulastest sugulane, kellel oli siis mingi mingi mingi tuba, kus sai olla ja, või tuttavate tuttav ja ja nii kujuneski välja, et igal aastal pea olime seal Jurmala rannas ja ja ma mäletan, et isa Igav, ja lõpmatult pikk. Ja, ja teine asi oli, oli, olid, oli Jurmala rannas oli selline vabaõhulava, kus toime džässi üritud ja, ja seal oli suveõhtuti džässimuusikaüritused, mida ma mäletan juba natuke nagu nagu rohkem ja ja vaatan, et seda on juba päris huvitav, kuigi noh, see Kylin kolin tundus ka otsata pikk ja lõpmata. Aga ma mäletan neid nii väga hästi ja, ja, ja ma ütlen, et et suur aitäh isale, et ta tegelikult tegi väga olulisi asju, millest tol ajal ju aru ei saanud, mis nüüd tagantjärgi hakkab, hakkab sillaga pikimad, kus siis sellise pihta hakanud kus siis see, ma meelsasti kuulan klassikaraadiost, klassikalist muusikat või võimu meelsasti komite meelsasti vaid igal võimalusel lahendada džässmuusikaüritustele ja Mul on kodus seda muusikat, ilmselt need, need sillad on ikkagi sellised päris võimsad lapsepõlvest. Ja nüüd ma olin sellel suvel, sattusin sinnasamasse jumalasse. Oli filmifestival, ma pean ära mainima, et ma sain ka auhinnad. Ja jäigi, oli aega seal jalutada üksinda ringis, Jurmala kangesti vastuoluline koht, seal on väga ilusti taastatud maju puhkekodusid ja samas kõrval on masendavalt puruks pekstud kõik ja aga juba jälle on seal rahvas liigub ja ma leidsin sellesama vabaõhulava üles, on täitsa olemas ja ütlesin, seda ka enam ei ole, aga ei, see on, aga kas seal mingid siis toimub, see muidugi arusaamatuks. Aga armas armas oli meenutada seda sel suvel kõike. No paku siis nüüd midagi jälle oma plaadikogust. Me võiksime nüüd minna siiski kitarristide juurde, minu lemmikkitarristi ilmselt on Pill Fry sell vist Riho Sibulal samuti vähemalt üks tema lemmik kitarristidest minu teada külgnevalt. Sellest meil polegi juttu olnud, seda, et kink Simpson ta lemmik, seda ma tea. Poemüüja vaest, kui ma ostan jälle mõne uue tripi, siis ta ütleb mulle sibula, sinu keegi ei käi neid ostma. Ahah, no siis tore tervitusi Rihole. Te kuulate saadet vikerkääri ahvartaria Jaak Ojakääru külaliseks on täna Guido Kangur. Äsja kuuldud Palame kaldusime juba sinna noorpõlve mälestustesse ja mina tahaks sinu käest küsida, kas sa mäletad ka aastat 78, kui, kui me esmakordselt kohtusime sinuga Hiiumaal? Kuri rühmas üliõpilasmalevas, see oli tegelikult üks väga vahva rühm minu arvates seal oli ju Raivo Suviste ja Arvo Kukumägi ja kes seal olid, seal oli paljul lavakaid oli just eelkõige ja ja siis oli seal, noh, mina olin Pedas tol ajal. Ma mäletan muide isegi ühte jalgpallimängu, kus sina olid väravas, ma ei tea, kas sa seda mäletad? Tundub, et ei mäleta. Mina mäletan, mängisime kohalike siis nende Hiiu kaluripoistega või meestega mängisime ja siis need olid tegelikult muidugi meister ikka natuke kõvemad. Ja siis sina olid väravas, mina olin kaitses, kuna ründes ma ei osanud palju midagi teha. Ja siis, kui üks neist pääses sinuga nii-öelda silmitsi üksinda läbi, siis ma kuskilt sealt väljaku serva pealt jõudsin hirmsa kiirusega joosta nii kähku, et ma sain selle palli ala eest ära lüüa. Ja siis sa olid väga rahul selle üle, et sa ilmselt muidu oleks selle sisse lasknud. Aga see oli üldiselt tore suvi, praegu muidugi on heaks tooniks halvustada neid üliõpilasmalevat ja kogu seda ehitamist, kõik need tuleks maha lammutada, need sigalade, mida kõike sai ehitatud, tehti ettepanek ajalehes, et teha nüüd lammutus manema keskeas elamut, rääkis, et need on halvasti ehitatud. Seisavad tühjalt, seisavad tühjalt, praegu ju põllumajandus vireleb ja kõik nii edasi, eks ole. Ei, mina küll ei meenuta halva sõnaga seda aega. Ma ei saa sellest üldse aru, et võiks vanu vaevu halva sõnaga meenutada oma viga siis, kui sul oli ebahuvik. Et aga ma päris täpselt, vot ma olin kahel aastal seal Hiiumaa malevas. Et sellest mul on natuke sassis, et kes, mis aastal oli mõlemil aastal päris palju meid seal lavatajaid. Et see oli teisel aastal, kuna see oli 78, ma ei tea, kas see oli sinu jaoks teine või esimene aasta, kes siis komandör oli, Raivo Raivo Laari komandör ja siis olin ma veel järgmine aasta ka. Nojah, tore oli. Praegu on osa laval osariigikogus. Muide, kas sul ei ole ettepanekut tehtud veel mõned partei poolt ja on ikka tehtud, on isegi Janka, on ju päris päris hulk aega tagasi nägu tuttav ja korea hääl, korja hääli ja tuleb. Aga minu jaoks on see nii oluline asi, see Eesti vabariigi käekäik ja et ma ei saa siniseks otsuseid teha, et ma lähen poliitikasse hääli koguma ja ma elan väga sellele kaasa, mis toimub ja võtan seda päris tõsiselt. Aga ise ei ta ei ei seda proovima ei taha minna, ei taha, mõni on ütelnud, et prooviks, lähen. Ma lähen iga hommikul proovi. Et eiei, ei seda, aga no riigikogus ju palk kõva ja pärast pension takkapihta veel ja kõik nii edasi. Et majanduslikult oleks tulus, võib-olla. Kuidas majanduslik seis on üldse praegu? Seda ei küsitud. Ta kanalis seda, Urmas Urmas, võtke kogu. Saab hakkama. Hõisata pole midagi, aga saab hakkama ja tööd on ja ja võtma tehnika mitmes teatris. Räägi natuke lähemalt, mida sa praegu teed? Olulisem on muidugi minu jaoks praegu see Kadrioru etendus vaimude tonni, mida ma lahkelt kõike kutsume vaatama. Ja asjad Mati Undi instseneeringu lavastus ruumi, ruumi poeetikest ja tundub, et meil endal on seda nagu huvitav teha ja Viire Valdma allmaa kaevanduse, mängime seda ja. Ja, ja see on selline teater ka, et ta ei saagi mitte üks raas kõigile meeldida. Aga, aga on ikka tore, kui tulevad inimesed ja ütlevad, et see on oluline ja, ja see on väga hea. Siis see kurvaks, et mõni teine ütleb, et see nüüd küll üldse teater ei ole, see nüüd küll mulle üldse ei meeldi. Aga kui mul on tagasiside, et on inimesi, kellele see jälle väga meeldib, siis maitsed on erinevad ja kindlasti ta ei allu nagu. Kui inimesed on harjunud nägema ja tore on, kui seal saab, kui me suudame inimesi viia endaga kaasa mõtlema, seal me räägime lapsepõlvest ja mälestustest ja ja lapsepõlvekodudest ja ununenud majadest ja kadunud lossidest ja kõigest sellest ja vähemalt minu jaoks oli see selline tööd, kui ma sellega tegelesin, siis mu lapsepõlv keris uuesti minu arust läbi ja ja mulle meenusid oma vanaema juures veedetud seal suved ja seal on lause, et, et lapsel on hea, kui ta saab olla üksinda ja lapsel on hea, kui ta saab jätta kõik sinnapaika ja põgeneda, vahest ka oma pööningunurka üksi olema, siis mulle meenub see, et minul selliseid hetki lapsepõlves oli, kuna ma olen selline üksi palju palju üksi olnud laps väiksena, siis mulle meeldivad just sellised üksi istumised ja mõtisklemised ja ja variasse üksi tehnika istub kivi peal ja mõtlen, et maailma asjade üle ja need asjad tulevad uuesti meelde ja selles mõttes on meil väga tänuväärt elukutse, et me saame selliseid mõtteid mõelda ja, ja niimoodi oma elus tagasi minna ja, ja vahest ette fantaseerida ja et see elukutse võimaldab seda. Ja et mul on õnn olnud ka nii huvitavat tööd on olnud just just eelmisel hooajal oli, oli, oli Beckettinud mängijale Mati Undi lavastus kus me Viire Valdma ava olime nii-öelda maailma lõpus ehk elektrijaama keldris mängisime etendust, kuhu me siis inimesed vaatama kutsusime. Et see oli jälle nagu teie teine äärmus v hoopis teistpidi minek. Ja nüüd me oleme jälle uhkes Kadrioru lossis, kus on meil uhked kostüümid ja, ja ilus kuld ja kard ümber. Et selliseid anna kumu, minu jaoks olulised diaatri tegemised, muidugi ma mängin ka draamateatris suures saalis erinevaid etendusi ja, aga ja töös on siis praegu Krahli teatris Mullen umbes siin ühe tükki hooajas jõudnud Krahli teatris teha kaasa. Ja praegu on selline suur projekt ettevalmistamisel nagu. Graali otsimine või kuningas Arturi lugu, kuningas Arturi aegne rüütlite lugu. Nagu Krahli teatris kombeks, on see videofilmi ka ja näitlejad laval ja aeg-ajalt Me kaome kraanidesse ja siis tuleme jälle lavale tagasi ja noh, selline multimeediaetendus. Et see on jälle omamoodi huvitav vaheldus draamateatri sametist vaeval traali, teatri black box'i minek. Nojah, need väikesed teatrid on selles mõttes ju ka. Noh, võib-olla näitlejale kuidagi hoopis teise teise plaanilise publik on nagu päris sinu juures hingab nagu sulle näkku. Draamateatris on lavavaatekohad on üksteisest kaugel aga seal on, kas see vahel nii ei ole, tüki ajalehed, sa tunned, et, et noh umbes nagu bussis, et et läheb liiga lähedale või et või, või vastupidi. Ma arvangi, et vastupidi, on huvitav tunda teda hästi enda lähedal, et ta lausa hingab suva ühes rütmis ja, aga ei Draamateatris ka praegu mängitav tükk väikses saalis vend Enrico ja tema piiskop, mis on Jaan Krossi viimaseid. Näidendeid, mille Mikk Mikiver lavastas, seal istub rahvas meil ringiratast ja meie mängime keskel ja rahvas istub. Rahvas istub nii-öelda laval ja siis oma kohale ka saalis ja meie mängimises keskmises augus. Ja rahvas istub ka külgede peal, nii et rahvas on tõesti nii, mängime nagu ringiratast. Et seal on publik veel lähemal, kui ütleme, onon kraanile. Mulle meeldib otsida kõigepealt iseendas neid võimalusi teatripilti laiendada ja mulle meeldib publikule pakkuda ka võimalusi. Teatrit saab väga mitut moodi teha ja seda võib väga mitut moodi teha. Naeruväärne või? Mõni kriitik ütleb, et see ei ole teater. Moodi võib teha ja ja just nimelt ma otsin eelkõige iseendas näidet, avardada iseendast, seda teatrimudelit. Aga näitleja ühtlasi ka teatrisse minnes teie teisi tükke vaataja ja muusikute käest on tihtipeale küsitud seda, et te tunnete seda muusikat niimoodi seestpoolt ja et see võtab kõik seal mõnu ära, teie kuulate, kuidas seda tehnikat, kuidas see oboe seal mängib ja kuidas see teine, kolmas ja kuidas. Aga mina, kuulaja, võtan seda kõike vastu tervikuna ja naudin seda. Kas näitlejal ei ole niimoodi, et kui ta läheb mõnda teist tükki vaatama, siis ta vaatab, et ahaa, et vot, kuidas mina oleks seda teinud või tekib niukseid assotsiatsioone, et et mis võib nagu seda. Et sa unustad ennast äratükiga kaasa ja et sa kuidagi nagu kogu aeg oled professionaal, seda vaadates. Minul on küll seda, et ma unustan tihti ära, et no näitleja olen ja unustan ära, lähen lihtsalt loova kaasa ja vaatan, kuidas näitlejad mängivad ja aga kindlasti on ka neid kordi olnud, kus ma vaatan ja mõtlen, kuidas mina seda teeksin. Aga see ei sega mul teatrivaatamist, et oleks alati see, et oot, see pole nii või siin. Ma püüan küll üsna puhta lehena alati minna ja vaadata just seda, mida ma täna siin näen. Pärast kodus ma võin mõelda, et see oli just nii või naa ja ja teatrietendustega on selline asi ka, et osad teatritükid lähevad kodus hiljem paremaks. Kehvemaks. Öeldakse muusikakriitikute kohta öeldakse seda, et muusikakriitikuks hakkab läbi kukkunud muusik, kas teatrikriitikuks hakkav läbikukkunud näitleja või. Ja mina ei tea Ma ei, ma tõesti. Aga see on väga diplomaatiline. Aga ma vaatan niimoodi, et Guido Kanguri esialgsetest ähvardustest hoolimata on tänane saade ikka rohkem teata juttu täis, kui muusikat, muusikat ikka, mängime muusikat ka. Muide eelmist pala kuulates sa ütlesid, et keegi olevat sulle öelnud, et ei saa olla sellist inimest, kellele meeldivad mõlemad kitarristid, nii Bilbrisel kui pätmisiini. Poes on mulle mõningal tööd. Aga minule meeldivad nad küll mõlemad ja tundub, et sinulgi sellepärast et jääks neist plaatidest, mille sa kaasa oled võtnud, on ju kakat messeini. Ma ütlen veel kord, mina ju ei hinda seda nüüd, kuidas tema täpselt see tehnika on ilmselt muusikud kuulavad teistpoolt kitarristid, eks ole. Mina võtan seda emotsionaalset vastu ja minul soo sobivad mõlemad ülihästi petmeffeini kui pilvi sell ja noh, ma tõin ainult seal mõned põhikitarristid, tegelikult mulle tõesti meeldivat džässkitarristide eelkõige. Ja ma olen vahest kodus naerdes juba öelnud, naisele ma ilmselt laevast ostan, kitarritunne. Kunagist Toivo Unt või kes ütles, et passi mängijatel on väga tänamatu osa, kuna nende soolod tulevad alati loo lõpus, siis neid tihtipeale kiputakse hajutama. Me saime nüüd Tšaali Häideni vastu ka selle patustamisega hakkama, aga mis teha, tahaks Guido Kanguriga veel juttu ajada, veel muusikat mängida, sul on tegelikult üpris suur plaadikogu kodus või? Kuidas, kuidas on tulnud, mis põhimõtetel sa kollektsioneerid? Jah, päris suur on vist küll. Ja nagu ma alguses ütlesin, kui vabal ajal Kinkrempsonit ei olnud mul võimalik osta, siis nüüd ma olen teda lihtsalt nostalgiast ostnud ja sealt edasi siis üks asi tuleb teisest, noh, sealt edasi. Ja siis hakkasin must tema plaate. Sealt ma avastasin jälle, ütleme noh, David, Silvia nii, või noh, aina muusika tuleb edasi, kes tundus mulle jälle huvitav olema, tuttavalt, mida tema teeb ja, ja tähendab aatma poes muidugi kuulan ja, ja põhiliselt oleme oma plaadist siiski ostnud välismaa reisidelt tihti oma või enamasti pleier kaasas, ma kuulan, jõuad seal järjekorras seista ja neid siis ma kuulan seal välismaal on enamasti plaadid ka sees. Nad ei ole ära korjatud ja keegi ei ole pahaks pannud, kui ma sealsamas kohe panen plaadi sisse, kuulan natuke aega ja tundub, et see mees on jälle huvitav ja ja sedasi nad on nagu üksteisest nagu edasi arenenud ja jälle uusi avastusi tulnud ja ja, ja mulle meeldib ka meelsestama plaate jagada. Ma ei taha, et kui ma midagi päriseks muidugi ei, mitte päriseks, vaid seda, et ma olen avastanud midagi, et see on huvitav, siis ma tahan seda kindlasti kellelegagi jagada. Ma tean, et kollektsionääre, kes mitte mingil juhul oma plaate välja ei anna aga mulle aasta pidi noh, mitte nüüd tänaval võõrale, aga, aga teatris või sõpradele ikka mõelnud, kuhu ma toon sulle seda kuulata, kuuladesse pakub huvi ja ja, ja tihtipeale on, on inimestel tõesti noh, nad ei oleks ise osanud avastada sellist sellist muusikut. Ja. Noh, letid, kus ma meelsamini pikemalt peatun, on siis nagu öeldud jätsu, jätsu letid ja ja, ja siis, mis, mis nagu nimetatakse World Music siis mulle meeldivad ka need, ütleme, rahvamuusikatöötlused, mis enamasti džässmuusikute poolt, siis on võetud üks rahvamuusikateema ja, ja mindud ja arendatud seda edasi ja et sealt World Music valt ma olen küllalt palju huvitavaid asju saanud, mitte seesama see Harbarelt, mis mul täna kaasas on. Siin on näiteks seb ragas Sagas plaat, mis on nagu Pakistani muusikutega tehtud. Minu meelest on see üks, üks hästi huvitav plaat kõigi seda varbarike tekkinud ka päris erinevaid erinevaid projekte jälle. Aga seda me võiks siis ta lastega siin kindlasti enne kui selle loo peale paneme, küsiks veel nii palju, kuidas sinu plaadikogus on see vinüülide ja CD-plaatide suhe, sellepärast et sa hakkasid ilmselt koguma ikka juba vinüüli. Jaa Kingrimpsonitan ka mul üx vinüülplaat olemas ja. Eks nüüd on ikkagi rohkem muidugi neid CD plaate, aga, aga mul on ikka ikka paneb mõne vinüüli ka peal ja mõnedel on ikka. Ta oli sunnitud väga palju grammofoni ostma ning grammofoni vist enam nii väga laialt müüa ei olegi. Jah. Ja ja häältega on raskusi ja nüüd ma ostsin jah, ühe kalli grammofoni, sest mul on tõesti nii palju palju just nimelt neid vinüülplaate. Seal on hästi palju ka klassikalist muusikat, mis on isegi isa on mulle kinkinud, sest isa kogus mul plaate palju klassikalist muusikat tol ajal vene ajal oli ju see poola džässiplaadid, mida isa ja neid on mul hästi palju kodus ja toredad vot ja sealt on ikkagi jälle džässimuusika Riga, aga vinüüli tega. Praegugi lähed riiuli juurde, tõmbad mõne välja, ta on nagu väike maal ja kunsti oli seal peal väga palju, seal oli väga palju niux, troska ka, aga aga praegu kahju on ja need kompaktplaadid on pisike nagu kirjamark, aga seal oli, sa ütlesid välja, tihtipeale läks keskelt lahti ja siis nägid veel niimoodi. Kunstnikul oli seal palju rohkem seda võimalust nagu lubatud angaar, park. Läheme siis veel edasi. Endiselt yangarbarakke ka või on see nüüd karbarek? Arutasime tükk aega, aga leidsime, mõlemad variandid kõlbavad. See on nüüd jällegi hoopis teistsugune koosseis, aga ka selline, kuidas öelda orientaalne veidi Gruusia kanti kisub. Nojah, neid plaate nagu öeldud, Moostan, nagu kuidagi nad seostan omavahel ja muusikud tulevad üks üks hakkab pihta, huvitava mindi ühest pundist ja läheb teise ja ja siis ma ostan mõnikord plaadi, mingi oluline tähtpäev või, või selle plaadimasin küll hästi kurval päeval. Siis sellel päeval suri mul hobune ära ja ma olin nagu enne raadiost küll kuulnud juba seda harvaariki uut plaati, seda riitused ja laat tundus, et selle päeva meeleoluga mulle sobis ja ja siin peale niisugust lugu, mida ma siis kindlasti tahaks saate lõpetuseks lasta. Meie tänane külaline Guido Kangur mainis siin oma hobust. Tuleb välja, et meil on üks väga ilus kokkupuutepunkt. Mul oli elus ka juhus töötada, hobust tegema, õppisin neid loomi armastama ja ma leian, et nad on kõige südamlikumad ja kõige armsamad loomad, kuigi neid ei saa niimoodi sülle võtta nagu kassi näiteks, aga aga looma sõprusi, hobuse sõprus on midagi väga ilusat. Ja kuigi meie tänane saade võib-olla natuke nukra Tõsise palaga lõpeb, siis ma usun, et võib ka nii teha. Seda enam, et Guido Kangur ütles, et hoolimata sellest, et laval tuleb tihtipeale olla tohutult lõbus ja elav ja kõik nii edasi, on sinu selline sisemine mina just rohkem selline mõtlike kurvapoolne. Sugugi.