Keskööprogrammi teises tunnis kuulete Tartu legendaarse südamearsti ennessaanstlikult mitmekülgse Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dotsendi doktor Ülo Lepa muusikalist portreed. See on kontsert tema muusikalistest lemmikutest. Millised ajastut, millised autorid, millised helistikud ja millised helilaadid teis kõlavad? Minule on alati meeldinud kõik ajastut, kõiki tajub seda kuni kõige täna päevsemate moodsamate heliteoste nimed ja muidugi ka kaugeltki mitte kõiki nende hulgas on mul väga meeldivaid vanades asjades ja ka neid, mis mind jätavad täiesti külmaks. Aga kui kõige uuem muusika? Mulle meeldib? Hästi muidugi kaasa arvatud eriti ka Eesti helilooming, eesti heliloojate teosed. Samuti armastan Loit Veeberi rokkoopereid. Marwani kosmiline ooper. Mulle väga meeldib ja nõdedusi helitõud. Masoodid, Minoorid mulle ju need peavad paheldama mõlemad selle tõttu ma armastan näiteks eriti just moodsastid, kuna ta vaheldab masoorses osas ta hüppab üle Minoorsesse traatidesse ja ümberpöördult, jälle minu uuris, kasutab jälle hüppeid maa sool ja selle tõttu ei ole tegemist niisuguse näiteks ilusa sümfoonia, nagu sageli on ka mälestussümfoonia esimesest taktist kuni lõpuni ainult mängitakse Minooris ainult nutetakse. Lõpuks nutt muutub tüütavaks ja selle tõttu, kui on alati muusikas, on ka Ma soodia, minul vahelduvad, siis on nagu just need helged tunded minaarsed, tunded, mis jälle helgete marsruursetega kulgevad edasi ja see on minu hingele kõige soodsamad. On minu elus oli ju väga suur elamus minu hilisemal muusika. Armastusele mõjus eriti minu kohtumine koolipoisina moodsastiga sümfooniakontserdil, kui ette kanti tema neljakümnendat Solvi noor sümfooniat siis ma jäägitult armusin moodsatisse kaugeltki ennem seda ma peaaegu Mozartit ei hinnanud. Ja see armastus on püsinud kuni tänase päevani. Me kuulamegi seda siis seda sümfooniat, selle 40. sümfoonia kolmandat osa minu eto. Järgmiseks kuulamite tee Marwani kosmilist ooperit, sellest paari osa, see teos mulle hakkas kohe kõrvu, kui ma jalutasin Tallinna plaadipoes. Ma kuulsin, et midagi mängib, mis mulle tohutult meeldib. Ma läksin müüja käest küsima, mis asi see on, mis, millega on tegemist. Ja see ütles, et see on ju Marwani kosmi innukas. Kes ma ostsin kohe selle plaadi ja minule, aga minu õele see suurepäraselt meeldis minu üliõpilastele ma soovitasin järgmisel päeval, et nad võiksid ka seda oma lastele, Nad pärast tänasid mind, et nendel oli ka seal hästi meeldinud. Nii et sellest ooperist teise osa. Me esitame Olen oma hingelt ja ihult tüüpiline põhjamaalane. Ma ei suudaks elada maades, kus pole talv ega lund. Mulle meeldib isegi vastu tuisku jalutada, kui ma muidugi parasjagu soojalt riides olen. Ja Eduard Ojalaul põhjamaa lapsed, avab ka oma anna haava sõnadega täielikult mu hinge olemuse. Seda eriti Naan Põllu esitusel. Gustav Ernesaks on ise kirjutanud sõnad ja viisistanud laulu pea kohal toomike. See laul esitab naan, põld meeleoludes, mis on sageli ka mulle väga omased. Minu olemust iseloomustab üsna hästi šopääni muusika, eriti etüüd oopus 25-st nume 12 La minul. Millist helitõugu ma ka ise sageli kasutan? Improviseerida klaveril, mis kujutluspilte see tüütaile silme ette toob? Ta toob mulle vabaduse tunde. Ja kõik. Minu heaks ja lähedaseks sõbraks oli Georg Ots, kelle lauluma hindan üsna kõrgelt Philips Heraali koidutunnil. Tema laulduna toob mulle silmad ette oma üliõpilasi ja noore arstiperioodi. Seoses Vene esimese okupatsiooni ja sel ajal ei olnud saksa okupatsiooni ja sõjakeeris segamis haaras meie maad. Töötasin sel ajal ka sõjaväe haiglas. Tartus, mis oli asutatud Saksa sõjaväes olevatele eesti sõduritele. Tegin läbi Tartu pommitamised, põlemised. Palju põnevaid ja ka otsustavaid situatsioone. Nüüd Georg Ots laulabki Philips Heraali koidutunnis, mis toob mul silmad ette palju sellest perioodist? Saatusearmastajaid siis vabaks ajaks Lapovi koidud. Kauni hool. Tahaks. Igal inimesel on oma unistused kuulates Juhan Simmi oma saare otsingut mõtlemiga oma unistustele, mis ei ole veel tehtud. Kuulsime praegu šotaani teise klaverikontserdi keskmist osa, lar getod, see on, mul on väga südamelähedane alati, kuna maa noormehena ka ise seda mängisin. Ja mulle on, see ei meeldinud, mulle näiteks meeldib isegi jotaani teine klaverikontsert enam kui esimene, kuigi esimest mängitakse palju sagedamini. Minul õieti muusika ei kutsu kunagi ette visionaalseid pilt nähtavaid pilte, nad ant mõjuvad minu tunnet selle ja mitteaps. Abstraktsete on ainult, mitte kunagi konkreetseid. Isegi kui on pandud muusikapalale väga konkreetsed pealkirjad, pildid näituselt ja nõnda edasi, siis mina olen enda kuulates neid võinud seal leida hoopis midagi. Nii nagu Mozarti šopääni ka Bachi muusika on mind saatnud läbib kogu mu elu küllalt oluliste teguritena. Kuulame kahte viimast osa Bachi flöödi süüdist. Maailma ühe parima flöödimängija Schens Coloy esituses. Need on menuet ja Badenierinud. Järgmiseks muudame kaht minu lemmikteost ja lemmikautorit Pramsi Bransi armastuse Vaisse. Need meeldivad mulle eriti selle tõttu, et siin praam soskab, valsitakti kasutada. Sellisena õit ei tundugi need laulud üldse mitte Valsina kuuleme siin sellest ootusest 65. Nelja esimest laulu. Nüüd jääb meil veel soovida kõigile kes meid on seni kuulanud. Head ööd, seda teeme tseesar Franki teosega panis angeelikus Taanis tähendab leiba kõige lihtsamas mõttes või igapäevast leiba. Ja ma mõtlen, see võiks olla ju kasesakramendi tähendus. Sellel igapäevast leiba jumalalt palume oma igapäevast leiba. See sobiks meil ka magma minnes rahulikult uinuda. Lõppenud keskööprogrammis Te kohtusite legendaarse Tartu südamearsti doktor Ülo Lepaga. Tema valis ka muusikasaate teises pooles kõlanud kontserdisse. Saate tegid Urve ka ja Tõnu Peets head ööd.