Kaheteistkümnendal veebruaril toimub Tallinnas siin üks fotokonverents, millel nimeks klõps ja mis üritused täpselt on, keda sinna oodatakse. Sellest kaupuga täna juttu teemegi ja ja ma tean niipalju, et sina oled üks selle konverentsil esinejatest, kes räägib just portreefotost. Aga räägi mulle kõigepealt, et mis konverentsile Kedasin oodatakse. Tõesti fotokonverents on võib-olla selline veidi hirmutav sõnapaar, siis see klõps peaks olema just see julgustav sõna ehk et, et see on fotokonverents, mis on mõeldud kõikidele pildistamise huvilistele. Mitte ei ole nii-öelda siin selleks lävendiks uhke kaamera või suur pikk kogemus, vaid leevendiks on lihtsalt huvi tulla ja kuulata, saada targemaks ja, ja vestelda sõbruneda teiste omasugustega. Mina tõepoolest vastutan selle programmilise poole eest ja mul on suur rõõm ja nii-öelda uhkus uhkus öelda, et see programm on saanud tegelikult, et väga vinge. Selle selle peaesinejaks on Norra loodusfotograaf, Roy Mangersnes. Ma nüüd arvab, et ma ei tea, kas mõnda nime päris õigesti hääldan, aga Roy on tõeline superstaar loodusfotograafide valdkonnas. Ja Roy räägib Norra loodusest ja Norra looduse pildistamisest. Ta on tõesti teinud väga mitmeid ekspeditsioone maailma eri paikadesse nii lõunasse kui põhja ja võitnud näiteks European vaidlaid photography of the year auhinna. Et, et sisuliselt on tegu väga kõrgelt hinnatud mehega. Aga Eestiski on tihtipeale see probleem, et kiputakse hindama ainult välismaalasi. Unustatakse nii-öelda need inimesed ära, kes meil siin enda ümber on ja ma julgeksin öelda, et näiteks meie enda loodusfotograaf Sven Začek, kes on praktiliselt sama kategooria täht ta ei ole küll veel nii kõrgelt pärjatud, aga sõnni looduspildid on loomulikult absoluutselt maailmaklass. Sven teine esineja, kes seal loodusfotograafiast räägib? Kolmandaks esinejaks on Aivar Pihelgas, hea sõber ja kolleeg, kes räägib fotoreportaaži, räägib sellest, et millest, mis, mis teeb ühest pildireast fotoreportaaži või fotojutustuse, et see ei ole lihtsalt nii, et sa käid ja klõpsid ja sellest tekib kokku mingi lugu. Igal asjal on omad alused, omad mõtted ja oma, selline loogiline järjestus. Ja, ja miks mõnedel meestel need fotoreportaažid on nii suurepärased, et siin ei ole vaja juurde panna mitte ühtegi sõna ja miks, miks võib-olla mõnel nii hästi tööle ka ja hästi huvitav, mida ma põnevusega ootan, on veel ka selline paneeldiskussioon, kus me istume ühe laua taha ja meie meie samade ette kontidele. Lisaks tuleb veel tuntud Eesti pressifotograaf Raigo Pajula kes, kes visioneerib koos meiega Eesti fotograafia arengu teemadel. Päeva lõpuks paneme veel sellise sellise punkti arutelu arutelu näol, sest mulle tundub, et tegelikult fotograafid kipuvad olema sellised üksikud hundid väga ei taha oma asjadest rääkida, väga ei kipu asju arutama. Ja võib-olla see ei olegi nii õige, kui, kui me ise arvame, et niimoodi nurgas nokitseda. Nii et proovime lõpuks veel selgitada välja sellist kollektiivset tõde ja kas selline asi üldse olemas on? Ja sinna võivad tulla siis kõik need, kes fotograafiast huvituvad, omavad fotoaparaati. Jaa, absoluutselt, sinna on kõik vägagi oodatud. Mis on veel põnevat sellel klõpsul toimumas on see, et et noortele fotograafidele esimest korda Eestis on nagu portfooliot analüüs, see tähendab seda, et nad saavad panna ennast eelnevalt kirja. Nad saavad valida ja siis ettekandjate vahel ja nad saavad nii-öelda feistu fris ehk siis kahekesi näost näkku vestlemise, piltide vaatlemise aja ja seda täiesti tasuta. Nii et näiteks kui mina meenutan oma ühte kohtumist ühe Homentoriga, mis vältas kõigest pool tundi. See on üks vana legend, USA fotograaf ja ma ütlen, et see on üks minu võimsamaid emotsioone, kuidas, millise pilguga ta su pilte vaatas, kuidas ta su piltidele sisse läks, kuidas ta detaile ja kõike märkas ja kui julgustav see oli, kui ta millegi kohta hästi ütles, märkas midagi, mida sina olid märganud? See oli, see oli võimas emotsioon Asusama, sellest võiks peaaegu eraldi saate teha, et rääkida, kuidas üks nii-öelda legend vaatab su pilte ja neid lahti mõtestab. Et noh, nii Eesti Eesti noortele, ma arvan, on see tore võimalus näidata oma pilt Eesti tuntud fotograafidele, saada üks ühel tagasisidet selle kohta. Aga seda tavaliselt ei saa, kui tuleb keegi tänaval juurde vaatama pilte. No vot, Eesti Eestis on üks selline tore asi, et Eesti on nii väike, et, et Eestis on tegelikult tõesti võimalik minna inimesele juurde või helistada või saata email. Aga samas jällegi nagu natukene on kuskil mõnes mõttes selline viisakuse piir, et ma arvan, et ükspuha millised head oma ala spetsialistid, eks ju. Küllalt kiired inimesed endale on väga palju teha ja kui neil astus kogu aeg keegi juurde ja ütleks, et kuule, kas sa, palun räägid mulle sellest või kuule, ütle mulle, mida näiteks kui ma nüüd nagu nii-öelda pihin ja ütlen ausalt, et mitu korda nädalas tuleb mulle keegi juurde ütleb, millist objektiivi osta, siis ma tegelikult ei ole selles küsimuses vaimustuses. Täitsa ausalt ütlen sest et ma mõtlen mingit oma mõtet, ma teen mingit oma tegevust ja kui see sõidab mulle mingile muule tegevusele sisse, siis see on mulle tegelikult väga häiriv. Loomulikult ma vastan nendele küsimustele ka edaspidi iga nädal, aga, aga sellegipoolest iga asi peab toimuma omal ajal ja omal omal nii-öelda planeeritud hetkel. Just on see päev väga hea, et selleks on ajad planeeritud ja need inimesed on selleks ette valmistunud. Aga ühest tähtsast asjast ei rääkinudki, see ei ole ju lihtsalt niisama, et tulete kokku, räägite, jagate oma teadmisi, selle on ka heategev külg juures. Absoluutselt jah, et kogu sellel üritusel on ka pilet, et see ei ole päris tasuta üritus, aga ma kohe vaatan ja ütlen teile, mis piletihind on isegi N-Euroselge selle ürituse kroonilist just 10 eurot ja see on siis kogu päeva kogu selle päeva programmi piletit ja kogu see raha absoluutselt iga viimne kui eurosent läheb heategevuseks ja kokku on planeeritud heategevuseks anda 4000 eurot, mis on väga suur raha ja see läheb lastehaigla toetusfondile. Ja praegune suur lootus, et selle raha eest hakkab Eestis toimuma vähi vähihaigetele ja selle vähiravi saavatele lastele haiglas selline fotoring või selline teatud fototeraapia, sellel isegi ei ole eesti keele seal veel päris õigeid nii-öelda nime, kuna eesti keeles fototeraapiaks nimetatakse ka vahel valgusravi, mis tegelikult on natukene vale, vale küll sõnastus, aga niimoodi see on niimoodi seda nimetama hakatud. Nii et, et väga suur lootus, et tänu sellele üritusele hakkab toimuma, hakkas ilus asi ja, ja need lapsed saavad tegeleda oma väga pika ja keerulise ravi ajal fotograafiaga, mis, mis võiks enda mõtteid mujale juhtida selle, selle, selle ravi juurest. Nii et tõesti iga sent, et mis sellest piletite ostmisest tuleb, läheb sinna, nii et selles suhtes on, on konverentsi korraldajad teinud väga suure, väga suure sammu, et et leida sponsorid, kelle rahade eest see üritus ära korraldada ja kogu piletiraha heategevusse anda. Tore ja kes tahab neid osaleda, kes leiab, et tal on aega ja kes tahab saada teadmisi, sest noh, kõike ei jõua ka meie fotokoolis rääkida. Siis 12. veebruaril see üritus toimub, aga ennast tuleks ennem registreerida siis veebiaadressil www. C jõu ja tõesti niimoodi klõps õ-tähega ja siin on pandud igaks juhuks paralleelaadress on klopsee, aga nagu hästi jääb meelde klõps nagu euro. Ja üritus toimub siis olümpia hotelli konverentsikeskuses, nii et oodatakse sadu inimesi. Loodame, et kõik huvilised tulevad kohale, nii et ärge peljake. Kui huvi on, siis tulge. Aitäh Kaupo ja järgmisel kolmapäeval räägime taas sellistest tehnilistest asjadest, et kuidas talvel aparaadiga ringi käia, nii et aga vastu peaks.