Jätkame fotokooliga ja tänane jutt on minu jaoks pisut tehniline, aga kindlasti kõige fotoaparaadi omanikke või siis ka amatöörfotograafide jaoks. Lihtne ja arusaadav, huvitaks mind sellised asjad, nagu, kui ma nüüd lähen aparaadiga õue, siis mida ma pean arvestama, et aparaat käitub natukene teistmoodi, kui suvel? Võis. Keda talv pole veel ära väsitanud, siis tõepoolest võib-olla oleks pidanud sellest muidugi juba sügisel rääkima, et, et võib-olla igal talvepildistajale on juba selgeks saanud kõik need mured, mis talvel aparaadiga juhtuvad. Aga ma arvan, et ükski teadmine ei tule kunagi kunagi liiga hilja või kui ta tuleb liiga hilja, siis ikka parem, kui, kui ta tuli. Ja tõepoolest talvel pildistades on mõned tehnilised agad iga aparaadi juures, sest et kui me nüüd oleme päris pedantset täpselt, siis on vist iga aparaadi tehnilisse passi või sinna juhendisse kirjutatud, et alla null kraadi sellega justkui pildistada ei tohiks. Nii et ma ei tea, kes, kui hoolikalt oma aparaadi juhendit lugenud on, aga tegelikult niisugune lause seal kirjas on jälle enda vastu ausad, siis on selge see, et kõik me pildistame, on ju. Noh, nii et aparaadi tootjaid on lihtsalt natuke kavalad ka, et kui midagi peaks külmaga aparaadiga juhtuma, siis nad saaksid näpuga ikka näidata kasutaja peale ja öelda, et ise sa läksid külmaga õue. Aga selleks, et midagi ei juhtuks, on mõned sellised väiksed tillukesed ettevaatusabinõud, et pildistamine mõnusalt ja hästi sujuks, aparaadiga midagi ei juhtuks. Ütlen, et olen ise käinud miinus 30. kraadis mitmeid päevi järjest aparaadiga ja õlad, aga mitte midagi ei juhtunud. Aga needsamad asjad, millest me nüüd kohe räägin, kehtivad tegelikult ka minu iga teise aparaadi kohta. Esimene suur mure külmaga, akud, iga aku kipub külmaga saama tohutult palju rutem tühjaks kui normaaltemperatuuril. Kuni isegi selleni välja laetav aku täis, lähete õue, käite pool tundi ringi, lülitate kaamera esimest korda sisse, ta ütleb, et aku on tühi. Nii et sellega peab alati arvestama, et külmaga akud saavad rutem tühjaks. Aga mis on see trikk? Esimene muidugi, kõige lihtsam asi on see, et varuaku võiks olla, see on muidugi elementaarne, aga trikk on see, et te võtate fotokas taku välja, paned endale kinda sisse, soojendate selle käes 10 minutit ülesse, panete aparaati tagasi ja nagu nõiaväel Sakk uuesti pooltäis saanud. Ehk siis mitte mingil juhul ei tasu kanda fotokad soojas kuskil jope all sest et siis juhtub kohe üks järgmine probleem, millest me räägime, mille nimi on kondents, aga just nimelt akut aku vahepeal sooja kindla sisse või kuskile vastu vastu nii-öelda ihujope taskusse, sissepoole, kuhugile ja saategi pildistada oluliselt kauem kui, kui nii-öelda külma akuga. Loomulikult rahastuse, kõik, mis seal sees, on, aga siiski väga palju. Nii et see on esimene asi akuga. Aga miks siis ei tohi aparaati soojas hoida ja see tõepoolest, see kondentsniiskus on üks väga-väga salakaval asi, mis võib rikkuda kogu meie ilusa plaani talvepäeval pildistama minna. Esimene asi, mis kondents niiskusega, esimene teistki moment on toast õue minek. Kui me oleme soojas toas ja astume õue, siis see on täiesti normaalne, et meil tuleb näiteks 40 kraadi temperatuuri vahet, eks ju. Kui me tuleme lihtsalt aparaat käes, astume õue ja 40 kraadini temperatuuri vahet, et siis kogu see niiskus, mis me aparaadi peal on, jäätub hetkega, eks ju. Ja kui te nüüd arvate, et hakata mingi lapiga nühkima objektiivi pealt või kuskilt objektiivi seest jääd maha, siis teeksite selgelt, eks ju. Nii et kõige mõistlikum alati liikuda toast välja on langetades temperatuuri niimoodi mõõdukalt. Noh, need inimesed, kellel on näiteks suurem fotoaparaat, nendel on kindlasti ka mingi fotokott, väga mõistlik topite oma asjad, kõik ilusti kotipakid ära tõstate koti õue nii kauaks, kui panete ise jalanõusid, jalga või mis iganes. Teine variant on, et kuskil, kas siis akna juures jahutate igal juhul, fakt on see, et kõige halvem on see, kui te lähete lihtsalt fotokas käes soojast külma. Nii et, et proovige niimoodi ühtlaselt seda temperatuuri langetada, mõlemat pidi pärast tuppa tulles täpselt samamoodi, mitte mingil juhul kohe ide koti lahti. Kõigepealt astute õue astutud õuest tuppa, jätate asja näiteks tunniks ajaks. Nüüd teete koti luugi kergelt lahti ja lasete sinna vaikset sooja sisse ja nüüd lõpuks võite oma aparaadi alles välja võtta. Nii et, et suuremate aparaatide puhul on, on niisugune trikke väiksemate aparaatide puuelise improviseerige, et ega see nüüd nii keeruline ka ei ole rahulikus tempos liikuda. Teine ohumoment sele kondentsiga on see, et kui me tõstame aparaadi silma Te või näo ette, siis on väga tüüpiline, et me ju hingame välja. Ja jällegi krõbeda külmaga, kogu see väljahingatud õhk ja niiskus, momentselt jäätumine, aparaadi displei või silmaava tagantpoolt võivad täiesti jäässe minna. See on mulle täiesti tuttav, näiteks teema, mul on talvel niimoodi, et ma kinda sõrmeotsaga krabin, jääd sealt maha, seda väga tihti juht. Aga see on suhteliselt väike asi, palju hullem on see, kui seda juhtub objektiiviga, eks ole, sest et objektiiv on meie fotoka silm, sealt tulevad valguskiired sisse, kui seal on jää ees, on pilt untsus on ju nii, et väga hoolikalt kontrollige ennast, et ei hingeldaks aparaadi peale ammugi objektiivi peale. Nii et see on ka niisugune väga, väga selge, selge nagu käitumine, mida tuleb jälgida. Kas mingeid vahendeid ei ole, et mida ma saaksin sinna peale pritsida või panna ta ei tekiks udu. Tegelikult on niisugune lugu, et kui meil on ikkagi väga külm, siis ükspuha, mis vahend on vedelik, eks ju, see sisaldab ikkagi nii palju niiskust, isegi kui see on kange alkoholi ära aurab. Et sellest jääb igal juhul mingisugune jää, mis momentselt jäätub sinna ta ei jõua nii kiiresti aurustada kui jääda külmutada juba jäetakse, sest et ega ükski vahend, mille me võib-olla teeme mingisuguse tohutu kange alkoholi, ta hakkabki koheselt aurama, kui me teda taskus kuskil pudelis kanname, on ju nii, et mitte ühtegi vahendit, et õues külmaga ei maksa aparaadi objektiivi peal proovida mitte mingil juhul. Kui juhtub, et läheb jää, kas siis tuleb uuesti korraks aparaat üles soendada ja lapiga see niiskus maa pühkida ja uuesti minna proovima, eks ju. Aga palju hullem on veel see, et kui me näiteks sellise väga jõhkra temperatuurivahetuse tekitame aparaadile kondents tekkidega objektiivi sisse ja seda ei puhastanud mitte mingi valemiga, nii et see on väga-väga halb variant. Ja ma olen näinud selliseid objektiive, kuhu on tekkinud selline kondentsniiskus sisse ja kuigi seal objektiivi sees peaks olema ülisuletud keskkond, siis ikkagi on sinna mingit tolmukübemed jõudnud ja see niiskus nii-öelda veab need tolmukübemed sinna läätse peale laiali. Nii et tegelikult see võib lõppeda ka päris kohe päris halvasti, seda juhtub küll väga harva, jumal tänatud, aga, aga seda võib juhtuda nii, et hoidke oma, hoidke oma tehnikat ja oma oma kaameraid, et need ei ole üldse nii nii keerulised asjad jälgida. Aga akudest natukene tegelikult me saame ise ka päris hästi kontrollida oma aku kulumist, see tähendab seda, et esiteks mitte mingil juhul ärme marsi õues ringi aparaat kogu aeg sisse lülitatud. Teiseks kasutame nii vähe ekraani, seda vedelkristallekraani, mis seal taga on aparaadi tagajakeelsed ekraani kui võimalik näiteks osadel aparaatidel, millel on nii silm, ava kui ekraan, kes muidu harjunud seda ekraani kasutama, talvel võiks lülitada vabalt silmaava peale ümber. Sest et tegelikult, kui on isegi tõesti miinus 30, siis need kristallid jäätuvad kaamera sees ka lõpuks ära ja vot siis on kaameraga vägalassügaver kutsub. Ehk siis, ega need kristallid enam tagasi õigesse kohta ei lähe. Nii et kui me väga külma ilmaga õues pildistama ja väga usinasti tahamised displei pealt oma pilte vaadata, siis see võib lõppeda selle kaamera hinnalise kaamera nii-öelda võrdeliselt kulutusega. Nii et väga külma ilmaga displeid ei tasu üldse kasutada. Ja, ja lihtsalt jälgida, et mitte ebamõistlikult kogu aeg sisse-välja lülitada, sest sisse-välja lülitamine on üks suurem energiakulu, mis nagu korra korraga juhtub, eks ju, sest et ta venitab selle objektiivselt kompaktkaameratest välja ja sisse tagasi. Aga hea uudis on see, et lõpuks on hakanud arenema viimastel aastatel tohutult kakud, nii et näiteks täiesti peegelkaameratele on juba akud muutunud oluliselt külmakindlamaks, tohutult palju rohkem mahutavamaks. Ei ole enam see teema üldse nii päevakorraline see aku probleem, kui ta oli mõni aasta tagasi, aga sellegipoolest see hool, hooli hoolimine ja hoolitsus kaamera eest kellelegi ka alati kaasas. Sest et nii lihtne on rikkuda mõni oma hea pilt oma lohakusega ära. Samamoodi talvel ju pidevalt näiteks kuskilt puu otsast pudeneb lund plaksjasn objektiivi esimese läätse peale, onju, vahest sajab lund, vaest sajab, isegi jumal teab mingisugust jääpuru praktiliselt taevast alla, nii et. Mida siis teha, käin vihmavarjuga? Ei noh ei saa suvaliselt, vaid ka vihmavarjuga käia, aga, aga üldiselt on muidugi niimoodi, et noh, peegelkaameratel on selline asi nagu varju olemas, mis keeratakse objektiivi ette ja mis kaitseb objektiivi nii valguse eest kui ka igasuguse taevast pudeleva sodi eest, see on selline spetsiaalne valguse varjuk, keeratakse objektiivileta lupsti ja see kaitseb kompaktkaameratel nüüd seda üldiselt ei ole ja ausalt öelda kompaktkaamerad ongi ilmastiku poolt väga haavatavad üks vihmapiisk sinna objektiivi tilluke objekti vungi läbimärg, eks ju. Nii et lihtsalt tuleb nagu hästi hoolikalt vaadata. Kata vaadata, mis nurga alt see vihm või lumi langeb, kui teil nagu ilmastikuprobleemid on. Nii et tõesti, kompaktkaameraga on selles suhtes üsna ebamugav pildistada, aga näiteks niiske ilmaga kilekott väga lihtne tehakse endale keeratakse üks väike kilekott, ümberaparaadi tõmmatakse kilekotisuu natukene niimoodi meisterdatud, veidikene kääridega sele kilekoti kallal ja ühesõnaga sa nii-öelda hoiad kätt nagu kilekoti sees, kus aparaadiga ja tegelikult on võimalik kompaktkaamerale meisterdada niimoodi kahe liigutusega täiesti oivaline veekindel vihmavari, eks ju. Nii et eks neid võimalusi on, aga muidugi eeldatakse seda, et inimene, kellel on kompaktkaamera, siis ta ilmselt ei ole nii fenomenaalne paduvihma käes, siis pildistajat eeldatakse, kes on nagu selline suur fotokunstnik paduvihma käes seista, siis see hangib endale mingi spetsiaalse riista selle jaoks, eks ju. Aga talve talve juurde veel tagasi tulles siis tõesti seda, seda objektiivi tasub, tasub jälgida. Ja üks hea ütlus on, on see ka, et et profifotograafid arutavad tihtipeale. Ma ei mäleta, kas ma olen seda ütlust öelnud, ei ole, aga et ühesõnaga, et fotoharrastajad räägivad käraniteste Nikonitest. Edasijõudnud harrastajad räägivad Hassel plaadides dema myyjadest. Need on siis sellised keskformaat hästi kallid kaamerad ja professionaalsed fotograafid räägivad kinnastest, et tegelikult tähendab see, kui mugavad, kindlad sul käes on, oluliselt rohkem talvel kui see, mille kaamera sul on, sest et sa pead saama oma kinnastega oma kaamerat väga mugavalt opereerida. Sul peab olema mõnus ja soe. Sest ma olen ise avastanud seda, et sinu enda enesetunne mõjutab su pilte kõige rohkem. See on üks asi, millest jälle väga palju ei räägita, aga ausalt öelda. Ma olen seda tõdenud ja iseennast nagu proovinud kõrvalt jälgida. Ja kui mul on nagu kehva olla, kas mul on tuju ära mingisugust nagu loomingulist sööstu siis teha on tõesti lootusetu, et ühesõnaga samamoodi kui sul sõrmed ja varbad külvata tahavad ja sa lähed tegema kui nii-öelda kunsti, no sorri, mitte midagi ei tule välja. Nii et, et nii mõnikord hakkavad probleemid pihta, nii proosalistest asjadest pane mõistlikud ja head kindad kätte, nii et ka ka seda, seda võib alati üle öelda ja alati üle soovitada. Aitäh, Kaupo Kikkas, kui ma nüüd selle kõik enda jaoks kokku võtaksin, siis tähtis on, et mul oleks hea riietus, kui ma lähen talve pildistama, et hoiaksin oma kaamerat, et kontrolliksin akud igaks juhuks üheksal patareisid taskus. Just et need on sellised elementaarsed nagu eeldused, et kõik muud asjad ehitavad sinna peale see, kas sa oskad hästi pildistada, kas sul on häid mõtteid, kas sul on hea silm, kas sul on hea kaamera? Need asjad tulevad juba kõik edasi, aga see on nagu selline vundament, mis peaks alati olema ükspuha, millal või millega sa välja pildistama lähed. Olgu need asjad nagu alati täidetud. Suurepärane, aitäh.