Tere, minu nimi on Heigi Tammar ja koos linna ajaloolase Robert Nerman iga. Kutsun ma teid täna taas Tallinna merepiirile, seekord Kopli poolsaare liinidele? Jah, esimene teine kolmas liin, nii neid Barakidest koosnevaid tänavaid nimetatakse siiski, mõnele neist on ka nimi pandud. Tänase keskse saatemuusikatoimetaja on Tiina Lebane. Lähemalt kohtute temaga juba pärast keskööd. Nüüd aga palusin probertnermannil natuke rääkida, sellest missugusena näeb Kopli poolsaart, eriti selle tipuosa. Ajaloolane. Kopli poolsaar oli intensiivsel tasustatud siiski juba keskajal. Siin oli hoonestusi ja kui me kas või võrdleme ori linnaplaane, siis leiame Bly plaanilt ligi 150 toponemy. Ja tühjale kohale ilusaid nii tihedalt nimetusi ei pantud. Siin olid kalurikülasid. Siin olid suvilaid, siin olid mõisaid juba varemgi. Kuid seoses esimese maailmasõja ettevalmistusega ostis prantsuse suurim sõjatööstusfirma 1911. aastal 34 hektari suuruse territooriumi Kopli poolsaare tipust endale aasta pärast. See prantsuse sõjatööstusfirma muutis oma nime. Sellest sai bene pal tibla, laevaehitus- ja mehhaanika tehase aktsiaselts. Ja samal aastal 1900 18. aastal alustati selle laevatehase ehitamist. See laevatehas oli seotud lähedal asuva tohutult võimsa sõjasadamaga mõlemad ja täielikult välja ehitamata. Siis seda hakkas enne sõda hakkas enne pihta, kuid siiski arhitekt Dmitrijevi projekt väga suures osas realiseeriti. Arhitekt Dmitri oli Peterburi üks silmapaistvamaid arhitekte, kes tähtsaid tellimusi nagu realiseeris ja ja see Kopli poolsaare väljaehitamine on üks tähtsamaid, töötab. On huvitav pretsedent meie oludes sest et esmakordselt ehitati välja terve ansambel tervikuna naased, kontoriruumid, elamud, teenindussfääri usuvad majad, koolid, kirikud ja kõik ehitati suhteliselt lühikese aja jooksul. Ühe-kahe-kolme aasta jooksul välja. Nii me oleme siis mere kaldal, Kopli poolsaare parempoolsel kaldal siis poolsaare tipu lähedal. Mida võiks siis selle elurajooni iseloomustamiseks linna ajaloolasena öelda? Kui me nüüd sellest Vene-Balti laevatehase ansamblist vaatleme täna Ühte osa nõndanimetatud liine, siis kõigepealt see on omaette väärtuslik töölisasumine. Juba seepärast ta päriks mingil määral paremas osas mahutan säilitamist ja kindlasti väga põhjalikku fikseerimist hinnangu andmisel takistab praegu väga oluliselt see, et siin heakord on niivõrd fantastiliselt halvemuse poole muutunud. Et et me nagu ei oska ette kujutada, mis siin kunagi oli, kuid mul on nagu kasutada mõningaid fotosid sellest piirkonnast eesti ajast, milline see heakord liinidel oli, see oli tõesti hämmastavalt kena ilus asum mere ääres, kõikjal valitses puhtus, tuli haljastatud, kas pääs mere äärde, taht, täiesti vaba, korrastatud jalgteed siin ei olnud ka sellist asja, et maas oleks mingit puulehti vedelenud või rääkimata juba muust prahist. Linna heakorra eest seisev politsei oleks kohe teinud sellele majahoidjale trahvi. Märkuse. Sellist pretsedenti siin ei olnud, siin oli täielik puhtus. Seda on praegu nagu raske ette kujutada. Praegu on liinid Moody nihukese lohakuse, mahajäetuse ja kõige niisuguse jubeda sünonüümiks saanud, mida linn võib pakkuda üldse kuritegevusi. Jah, seda kuulamegi elanike jutust liine nimetati tööliskolooniaks, hiljem jaotati see osa, mis jäi raudtee ja mere vahele nimetati alumine koloonia ja semise, raudtee ja trammitee vahele. Seda nimetati ülemine koloonia. Koosnes tõsis baraki tüüpi majadest üksteise kõrval tasuvat plaani, pealegi meil on hea vaadata seda pilti, et nad on tõesti nagu liini mööda. Ja nad on selliselt ehitatud, tähendab ka siin oli põhjuseks see, et sõjatehaseid Nagu nende maksimaalseks ärapaigutamiseks ehitati need majad sellisena, kuid rekonstrueerimine oli võimalik ja seda oleks võinud ka hiljem teha. Kolmekümnendatel aastatel. Kui need majad, tehased omandas aktsiaselts kopi kinnisvara siis tehti siin väga intensiivselt ja väga korralikud remonttööd. Ühetoalised korterid ehitati ümber kahe toalisteks ja vot seda oleks võinud ka nüüd teha. Nendest veel suuremateks ehitada on tänapäeval tingimustele vastavaks hooned, vaatamata sellele korralikud remontinud err kogu sõjaaegsel perioodil saanud küllaltki heas olukorras, see on ka väärtused, seda ei tohiks nagu kergekäeliselt hävitada. Teine asi, et seda väärtust võiks ära kasutada, tehes selle piirkonna elamistingimused mugavamaks. Neil, kes täna juhuslikult Kopli trammi lõpppeatuses maha astuvad ja paremale mere poole suuna võtavad läbi lagastatud, lausa õudustäratavate tänavate. Peab küll hea kujutlusvõime olema, kui nad endale ette püüavad kujutada, kuidas siin kunagi elu käis. Täna aitavad seda meelde tuletada inimesed, kes siin Kopli liinides sündinud ja kasvanud, kes mäletavad hoopis teistsuguseid aegu. Need liinid moodustati 50.-te aastate alguses, sest kuni 50.-te aastate, olgu see oli kõik üks nimetus, aadress v balti ja siis majad olid nummerdatud vastavalt ühest kuni nii palju kui neid mõjusinudi. Nii et oli üks suur nagu elurajoon, jah, jaa, aadressiga Vene-Balti asundus, Teie Salme, Kaspar olete siin sündinud ja 1928. aastal siinsamas vene Paldiski, mis on esimene, mida te mäletate, aitäh siin meie vastas, kohe sepa tänaval asus Eesti sõjaväeosa Kalevi pataljon. Ja just siin olid vastas kasarmud ja lipuplats ja siis alati kui heisati lippu, siis nad hommikuga laulsid hümni ja õhtusid langetati. Ja siis muidugi sõdurite kolonnid marssisid ja alati ka laulu saatel läksid ja nii et kooli aedsed kohe sõdurite laulud need olid, et kui sul hernesuppi ja kuidas see oli, et sõduri Laura, jah, vot sellised. Ma tean, siin teeniste Evald Okas minu vennaga ühel ajal ja siis Vladimir Alumäe viiulikunstnik Aunivat siin ühes sõjaväeosas just sellest Kalevi pataljonist ja me käisime tihti siin isegi siin Kalevi pataljoni maa-alal käisime, kui laskmisi ei olnud, hooldusin lasketiir, aga meid, lapsi huvitas ja me käisime laskmis korjamas. Väiksi Kiltsisimis laskmisest järele, Zinaida sepad lihtsalt lapsepõlve mälestused, on nad ka selle sõjaväega seotud? Ei ole, mina elasin alganoonias nagu juuretis oli peal galloni, eks ole, need käisime sõjaväes, ma tean, kirikus ma teadsin ja ma olen käinud seal. Aga mina elasin alkaloonias ja noh, nagu te ütlesite rohkesti, mis me käisime, käisime ujumas siis läbi seal, kus nüüd on see kalurikolhoosi, muud mänguasju meil ei olnud, kui meil oli see, mäletad see võlla kiig, käisime üks aas, tehti siis teateid neli nööri alla ja vot siis seal kogunesime. Ja rohkem ma niiskused organiseeritud aha kopli metsas käisime alati pühapäeval. Meie ema isa, võtsite grammofoni, läksime sinna koplimetsa ja kui sõda algas, siis olime emaga seal metsas, seal saite sõjateate ja üks kord aastas tulite, pidu oli meil metsas, oli sulgulenja siis mööda raudteed, see, mis nekitasid, siis jalutage edasi-tagasi. Oota veidi ja see äär, mis nüüd raudtee seppadena, see oli kõik kauplusi täis, ükskord oli aprill ja üks politsei tuli. Ja ema ja olid ka seal ja ühinesid selle politseinikud, tule, tule tagasi, midagi oli vaja. See tulija siis midagi oli kiire omav ja siis tuli välja etappi, siis tohtis politseile ka teha koolimaja. Siis Vene pool oli üks, Eesti pool oli teine. Mina käisin nelja aastat vene koolis ja siis viiendasse löödi mind eesti kooli riidu meie vahel ei olnud eesti või vene rohkem, kui esimene loomil tuli, siis suur vahetund oli, siis sai lumesõda peetud, aga nii muti vaes mõni ütles meile. Rahvas läksid kõik eesti keelt ju vene lapsed, kõik minu kooli, Niina Novikov, ta määramatsova, kõik need, aga öelge, inimesed olid, kes selle kopli olid siis asustanud ja millal see oli toimunud? Mina olen lihtsalt spetsialist kanti, siis olid Petson, lased siin rohkem ja siis neid vene emigrandid olid enamasti siis narvakaid. Ja seda ma mäletan, vahest oli niimoodi, kui meie saime sinna korteri, et oli, vot siis ei teadnud, aga oli ikka oma teatud kriisid, vaesus oli kopter, nii paljud tühi, et meile tehti remonti iga kahe aasta ametlikult siis olid, läksime teise korterisse, tehti meie korter valmis, siis kolisime tagasi, aga vahest oli jälle nii, et kõik olid täis, kui oli odavam või raskem aeg Sistuldiku põliseestlased või vennike, kriisiaastate kriisiaastad, nüüd me teame, aga siis mediaan ja koli jälle niisugune vabamalt siis kõik Olissidele linnu palun mõõtke mugavamat ja siis meie. Ja seda oli ka nii moti päikse pool korter maksis 12 krooni alla päikest 10 krooni, kui suured tuba ja köök. Nüüd on nagu palakid, kõik toad, mingisugused, kus mina elan, aga üks tuba siis köökiks tehtud ja teine toaks tehtud ja nagu meie lasime 100 kümnendas, mis põles maha 36. aastal, vaes tegime seda köögiks vastastikku üks kuidas tolm pagadki? Aga ma midagi 32. aastal oli, niimoodi oli see tõesti koper täitsa tühi. Sebastien meil oli 12 korterit majas ja minu ema ikka räägib, et, et all elasime meie üksinda, viis olid tühjad ja üleval oli ainult tuulad, elasid üleval üksinda ja vot siis koppel täis, kui see Beckeris need vanad tsaariaegsed vilja aidad, mis olid Tsipekest veetjusaid, sarjad vilja välismaale ja need viljaaidad jäid tühjaks peale revolutsiooni ja vot vilja aitadesse võttis üks mees, kelle nimi oli Johann nooruk ja asutas sinna klaasivabriku tarbeklaas, praegune. Ja vot siis tulid väga palju inimesi, näiteks meeleskist. Jah, ja kus neid tuli klaasitehases peamiselt just milleski väga palju tulivad siia Tallinnasse ja siis oli ikkagi meie kõik need kitsingud ja kes majja tuli kõik klaasivabrikusse, samuti Põhjala eks ole, inimesi oli väga paljudes kohalikes tööstus. Et Põhjala läänlased olid soomlased, ka jusi, roomlased, soomlased ei olnud lihttöölised, vaid Soomest tulijad, just see seal, ma elasin kõrvalmajas ja Mauri ja Pauli meie majas elasid nende vanemad koolid, niuksed, isad peamiselt just oli nagu meistide õpetasid just välja, siin tehti ju täitsa kristalli jaa, täitsa graveerimis klaasi peale ja siis välja õpetajad olid just Soomest nagu meistrimehed. Aino käär praegu Me teil olemegi külas ja see sepa tänav 31 maja üksainus maja veel ongi ja siis ongi kohe meri. Ja teie olete selles majas nii-öelda sündinud õieti sünnitusmajas siia kohe ja ja selles samas kodus kogu aeg ei alul olin alumise korruse peal ja siis, kui abiellusin, siis tulin teisele korrusele peale. Nii et oli võtta samas majas kohe korter. Oma maja poisiga abiellusid seal üks kindel asi siis varasest noorusest juba teada ja tuttav ja sellepärast siin olid väga palju poiss, siin oli ju Kalevi pataljon ja siis köik kogunesid meie majja. Siin olidki ignose tehni, siis ei olnud ta ülikool, siis ta oli ju tehnikum ja siis köik need tehnikumi poisid ja köik meie majas olid kõik koos. Ja miks see nõnda oli? Palju kenasid tüdrukuid ei olnud, mina olin üksinda, ainult siin ei olnudki. Ja nende isa oli, kellega me mängisime kaadi temaga ei, aga tema, isa, siis kogunesime kõik ümmargune laudteel oli. Ja siis need poisid vahes, mängin seminar Tuudjassis ikka teie juures kogunes. Juures kogunesid siis tüdrukud, kes mängi loo käsitööd, tegid. Need olid sellised kohad, kuhu noorsugu alati teadis, et siia võib tulla ja siit ära ja siin on kena olla ja oli küll. No ja siis oli võrkpalliplats, oli seal mere ääres, siis käisid ka poisid võrkpalli ja seda mängimas. Latud õilab, You käis meil majade vahel, siin on, siis oli isegi täiskasvanud, kõik mängisime, lauad olid väljas ja koroonat mängida. Nii et niisugune mäng käis kogu aeg ja oli, mida mängida oli ja mitte ainult lastel, vaid ka juba päris suurtel inimestel, suured inimesed käisid kõik, ütleme siin kui mina, laps olin veel soome kelkudega kelgutama, siin raudtee peal, igal pool. Mereäär oli täis paatisi, minu isa oli isiklikult, meil oli kaks paati, ühega, mida käisime naissaarel, näiteks rannamõisa sõitsime siit kakumäele, see oli suurem paat juba sellega, minu vend oli meres kohut, nad käisid isegi paar korda Soomes, 36. aastal. Eevisiibolisin skautide meeleskautide ülem. Ja, ja siis isa tegi ise väikse, ma paadi, millega siis käis kalu püüdmas, siin oli sind lahes nii puhas vesitangid, saia, kammendajad ja. Hommikul me ärkasime üles, isal oli juba merelt tuldud ja olid rasked angerjad ja kammilat, kauss ja pühapäeviti kamp kokku jälle kuskile naissaarele või kakumäele või ükskõik rannamõisa ja no kui suur see piirkond siis võis olla keskeltläbi kus inimesed veel 11 tundsid, kus suheldi omavahel oli see üks tänav või mingisugune kvartal vä terve Koppel tunnis 11 see vast siiski pühapäevakoolis käisin, lapsene paluti, oli ikka omaette, seda tundsid kõik, eks oma linna jagu omaette ja turidele. Neto ütles, et meie nagu oma Lilluhtinud varem teadis terve Kopli poolsaar praegu terve see ümbruskond siin 11. Kas te praegu oma vaja inimesi teate? Ainult teise korruse häälte enam-vähem nii räägime ja ütleme, nüüd on ühed noored siin kõrval sellega aga muidu ei tea mitte kellegist midagi. Üksainus kojamees oli meil ja kui korras see oli, siis ei olnud asfalttee, mis tuli mäest munakivi tee ja mul on meeles, et kui munakivide vahele kasvas rohi kummel, siis ta sellega puhastas ära ja üks kojamees, kas oli kuskilt paberit? No see üks kaja, mees oli armulaual mina elan seal üleval, see oli teine mees ja siis palkis oli kolmas helbed Se pealegi. Kolm, aga nüüd on iga paari maja peale ja vaadake, milline mustus ja kõik, aga muidugi teised inimesed seepärast, et siis inimesed ju ka hoidsid, millal kopli ümber asustati? Pikkamööda see on toimunud, see ei olegi nii suure nii-öelda aktsioonina toimunud väga paljud noored, kes on saanud siiski korterid või ehitanud nagu minu poeg, eks sai kooperatiivi lihtsalt pika ootamise peale ja kes on töökohtadesse, on ta ka põhilised, need on väga paljudes, on tõesti pensionäride niuksed hästi vanad Me oleme ikka veel noorepoolsed pensionärid. Aga enamus on niuksed, ütleme ka kaheksakümnesed ja 80 90 vahel inimesi on. Praegu on need liinid tõesti selline jumalast mahajäetud paik ja seal on need ei taheta tulla, kuhu ei tulda kunagi vaatama, et mismoodi see Tallinn välja näeb. Ja väga vähesed tallinlased vist üldse siin käinudki. Teevad Kopped, see kalamaja kant ja kõik see Kopli poolsaar, kõik Koppel Koppel ei ole Koppel, Koppel on ainult see väike aga seal on juba Bekkel, see olid koppel Bekkel sitsi ja siis olid kalamaja ja kõik niimoodi edasi. Need, põhiliselt see Kopli on ikka siin kopter, vot see see vene balti kopli see on siis, kas ta vanasti oli mõis, võib kolme ennem seda surnuaed ja siis oli niisugune palli nagu ütleme, nagu sealne kahel pool suured puud vanasti mõisadel oli aint nii muti, seda ma mäletan, kui sitsi ja balti jaama vahel istutati või siis nad olid noored. Vanasti oli viis senti suur raha ja kui ema andis trammipileti, eks või niimoodi linna minna, siis ma ei läinud trammiga neli kilomeetrit on seda vahet. Basseiniala ja siin oli mööda puiesteed minna ja minna, aga seal just istutati, seal olid suvel palav ja vot sellepärast Kuidas selle trammiga siis tol ajal oli, me teame, Tallinna tramm on 100 aastat juba rohkem vana aga eks ta olnud seegi asi siis teistmoodi. Mina mäletan, olid kõik sinu see rongid, seda mammeratenkololgiga sõitsin millal need vahetati, aga siis oli ainult üks liin ja olid teatud koha peatust laheneda niimoodi, et üks RAM seisis ühes kohas, teine sai siis teises kohas ja siis ootasid, et vastu. Ja siis, kui balti jaama jõudis, siis läks niukse ümmarguse aluse peale tram ja siis konduktor ja juhte oma jõuga pöörasid ta ringi otsa ringi ja, ja siis sai jälle otsa kopliburia jälle läks nii tagasi, niukene platvormi otsas on see platvormist, on need balti jaam koplelise ja siis hiljem ehitati, ühendati see juba väljakuga. Tõnu Trubetsky meeskon, doktorid olid siis olid piletid ja siis konstruktorid, leid tangidega või 12. See oli üks pilet, kus sa ostsid raamatul nimetati 10 piletit koos, siis olid 10 senti ja lastele oli viis senti ja ennem näiteks meie läksime emaga üks aasta töölt, vala enne kuut, töölistel oli ka viis senti peale kuud, siis oli jälle 10 või 12 niimodi ja õhtuni ka, aga ma tean, et mingitel tundidel siis tööliste jaoks oli ka odavam ja mitte õhtul ainult hommikuti enne kuum kuni kuueni oli see viis sentitöölistele kõikidele kõikidele lastele rivisse. Aga ilmselt see oli suhteliselt kallis sõit, sest ma mäletan, mu ema käis turule seal, kus oli Estonia juures suur turg ja siis ta ikka rääkis, et jala läks turule noh, kerge minna, kerge korviga. Aga kui tagasi siis tuli trammiga tol ajal siit koplist Estonia juurde turule visata ei olnud siis jalgsi midagi ette. Käidi ala ja. Kui ma täna teile tulime Aino Käärsega, see trammi pealt siia mere äärde tulek mööda sepa tänavat eriti lõbus ei ole. Kuidagi kole ja räpane ja ma usun, et pimedas ka päris ohtlik ja õudust tekitav ja, ja see on tihtipeale, kus ei ole, see võetakse vist. Ma ei tea, mis Kateks ära ei ole elektrit, helista, helista, mitte midagi ei aita, ei saa siit teatris ei saa õhtu mitte kellegi juurde minna. Istutasin Silmedas, kuidas siis pead kodus olema, kui valge jah, liigud, aga mis ohutasin, ähvardavad siis. Tegelikult, ega ei ole kuulda midagi, neerid. Jah, siin sepa tänava nurgal, kus selle peale poe siis tulid mulle poisid siin kallale meie majast, venelased ja venelased peksid naise läbi trammijaama juures peaaegu kohe jääd, ikka ohtusid on, on ikka kuulda. Aga tuletame meelde, noh aastat 50 tagasi. Jooksid igal pool ringi, ei olnud midagi karta. Me tulime siit mööda ja Robert Nerman näitas, et näete, et siin oli kirik. Siin oli saun. Mis siin kõik veel oli, aga räägime sellest kirikust. Kirik sõjapõletik. Tead, minu 41. aasta augustis, kui Vene väed taganesid siis ja, ja siis seesama Kalevi pataljoni majad, mis siin vastas, kõik olid, need põlesid, kirik põles kõik ühe ööga siis põles. Kui taganesid, siis oli 41. aasta ja augusti lõpul, millal siis Vene väed lahkusid, põletas? Jah maha ja need need, need olid hävituspataljoni mehed, kes panid põlema. Seal on tehtud ka muid hävitamist. Loom oli pataljon, niidukid hobusid, ilmselt olid heinaküünid ja, ja ühtseid laudadki ja siiani aetud maalt ära. Hästi palju lehmi ja hobuseid. Ja siis mina olen jälle siis juba nõukogude armee, jah, nõukogude armee ja, ja siis, kui see öö oli minu isa oli vabatahtlik tuletõrjuja ja siin oli ainult see õige kivitee vahel ja oli Blaupuu plankaed ja sealpool oli siis Kalevi pataljon ja siis öö läbisin loomade ammusid seal elusalt, ühesõnaga põlesid ära. Sisse siis need loomad olid veel elusad loo siis sakslane viis, nendel on need, mis ei olnud, aga koplis saksa surnuaed oli täis surnud hobuseid, need olid kinni seotud ja kõik kuulipildujaga surnud. Aga siin meil koplisse Kalevi pataljoni, nendes sõjaväemajades põlejad kui esmalt, vot need olid lehmad rohkem kui Nõukogude armee taga, siis hävitas kõikjal ära pärast siis ning kohalikke inimesi. Majavalitsuse, kuidas tol ajal neid nimetatakse Unitis matma minema, ma tean, mu ema käis ka. Oli käsku, käid ja öeldi, et tuleb minna matma neid neid loomalaipu skulptuuri uskuda seda rahvamaja ja see sai valmis. Selle ei, 35. aastal vist tütar nurgakivi panti, Konstantin Päts käis seda nurgakivi panemas. Seda ma mäletan, sellepärast et see oli esimene aasta, kui mind vene koolist eesti kooli panti ja siis me pidime õppima seda sinine, must ja valge, seda laulu. Ja see 39. veel ehitas emal-isal keermon. Mina olin ka seal natukene suvel tööl ja 39. 40.-te valmis sai 40. või 30. Tal oli mina olin seal esinenud rahvatantsijatega. Tahab Kopli rahvamaja, aga venelased tulid sisse, siis tehti blokiks ja siis tulid sakslased, siis olid sakslased siis, kui sakslased läksid, alles siis jälle tulid sinna, nii et meil ei olnud. Ja mis sellest majast nüüd on saanud? Peale seda on kogu aeg-ajalt koduste klubi Tallinna matuste klubi. Teate, siin, kus nüüd on see keraamika, seal oli meil pättide kodu ja kui me pimedas linnas jala lippasime, siis oli ka natukene Ako pättide kodu nägid ja seal kaks tulid, siis oli julge tunne. Kui nägid Eestisse tuli, siis oli julge tunne, isu, siis läksid jälle. Ma ei tea, kas vaimulapsed. Aga kui nüüd sõdurit näed, sismine kaares. Siis oli, kas seal oli mingi kasvatusasutus ja just sellised inimesed, kes üks maha jaanud oma eluga hakkama pikem oli hakanud kas jooma või muidu allakäinud nii-öelda nagu paadialused ja need olid sinagi kogu korjatud, kes tegi kingsepatööd, kes tegi rätsepatöö, neil olid omal peenrad ja seal need suured põllumaad, kapsaid kasvatati seal all kõik see luht oli ju kõik nende peenralt sealt testi ajal ja ja, aga muidugi oldi pättide kodu, lapsed olid siis seda. Ja nüüd sellest peahoones on Tallinna keraamikatehase kontorihoone seal selles, kus nemad elasid, ei ole õige. Seda tehti maatasa, kui venelastel seal taga, seal oli, kohapeal küll, aga seda ma tean, et sakslased sisse, see oli maad. Vaat see on seesama koha peale. Selle vaesime, lippasime Siitril aeglippasime siidlinnamalevas niimoodi nagu julgema rääkida, kaks sõdurit seal valves seistes pole olnud, aga ega ei keegi tahtsid jalutada, sinna võis olla ta kümnesignentsile töö maja eest läbi. Ütleme kell 12, vaheslippasid kuskil teadis siis. Ebausk surnuaias ei julgenud minna, läksid ikka seadnud. No mis te arvate, miks kopliga on juhtunud see, mis temaga juhtunud on ka siin selle, teie kandiga igal pool ta ei ole, aga no siin on ikka võimad. Rootsist tuli siia, ta ehmatas nii ära, mis selle kopliga juhtunud on, teine käinud, kõik, ütle Neukest mustas pole kuskil näinud, kui siin miks, vot ei tea, kellega ta millegi rea siit. Siin ei ole sugugi populaarne paik elamiseks aga minu meelest on jälle, milleks nii alla on käinud, et kes on niuksed elujõulised või kes ka vanurite majja möödunud aastal väga paljud said vanurite majja sinna Lasnamäele. 10 inimest, ma vähemalt tean, kooplist said ja kes muidu on ära surnud, aga asemel ei ole ju, ma ei tea ühtegi korralikku inimest, kes oleks asemele tulnud või noh, sellised niuksed, austusväärsed öelge niuksed kas vangist tuld või niuksed? No keda karda? Kuidas? Inimesed siis siia satuvad elama just see, kes siin üldse praegu elavad, nendes, kes on vanad jäänud ja korterit ei saanud. Need elavad siis omavoliliselt näite tuleval aastal said korteri. Minule lubati, panin paiskaks, et meil on ühine klasset, mina mõtlesin. Pakkusin, vastas ei tahtnud. Mina mõtlesin selle korteri omale. Panin paikaks omale, eks ole. Aga teises kohas minendakse omavoliliselt, seal elavad ilma orderid, mina, mina pean maksma selle eest ja ma maksan hea meelega. Räämas siin kortereid tühjaks ja iga päev jääb tühjaks, kedagi enam sisse ei kirjutata, aga tulevad kusagilt elanikud ja olen kuulnud, et siia saab noh, nii sisse kergesti tulla ja kas siis akna tõstavad ära või uste kaudu ja seda on näha ju kala. Halvati, et köhi tuba on, tuldi sisse, teate mis ehmates mul kolmas nädal ma värisen kumusi meelde tuleb, taheti ka nagu elama tulla. Ööbise vähemalt, missugune see pilt on siis. Siin otsitud ka neid inimesi taga või kuidagi arvele võetud, registreerib siin, peaks käima meelid majast, majja ja kontrollima, siin on niivõrd vähe neid sisse kirjutatud. Ja siis veel, ma tahtsin ütelda, Eesti aeg, ma mäletan, et meil käis ratsapolitsei, ega ta iga päev käin, kui olid need suured vennangulenjad, meie ütleme niisugune, nagu see tuletatud pidu siis vist olid. Ega nad iga, aga kaks seda natsa politseinikult käisime, aga nüüd peavad kaks politseinik miilitsat käima, eks ole. Aga mis see töötab, nad lähvad sinna. Trammipeatus istuvad seal ära, kui teavad teatud kellaaeg, nende auto käib, tuleb näitavad, ei ole neid näha, aga nad peaks kokkuplitvalmi jaamas ringi käima. Kui nüüd eesti ajal seisis politsei trammijaamas kumminuiaga see oli kohe valvepost mida ta valvas, siis no korda ja lihtsalt, kui midagi oli, kas hakkas, on teada, et festival politsei sekustada, kes rikkus siin heakorda? Siin niisugust ma ei mäleta, ainult üks juhus oli siin oma abijuhataja tütar ja ema ei saanud temast jagu see tähtis minna ja siis oli politseijooks Edembetram. Mäletate järve oskaja politsei aitas tüdrukut taga ajada. Kus meil oli pärast viige, see ennem oli metsas ja siis viidi sinna, nüüd on see, et rongipeatus selle müügiaeg oli alati kaks politseinikku seal olemas, üks oli see pikk ja teine ja need olid ka. Ja näiteks meil on see, mis tühi ballatsion seal trammijaama lähedal, see oli Kopli kino ja kinoseanss nädalas. Alati oli politseinik seal ees. Kus tollel poes käidi, ema saatis last ikka ju poodi ka missugune mälestus neist poodidest. Kõigi suurim kauplus või oma abitarbijate ühing oma abikauplus, mis asub alguses ranna kaupluse ruumides, seal oli selline kordete. Arve kirjutati kassapidaja poolt raamatusse ja kui tehti siis aasta kokkuvõtted tuludest siis teatud summa eest, mis olid ostnud selle pealt satiividente ja siis selle eest, siis võid võtta, kas toidukaupu, seal oli ka tööstuskaupade osakonnad, seal kaupluses sisulisi, supipotte või serviisi või ükskõik, mis asi see tähendas siis seda, et ilma rahata on peaasi, et sa sellest kauplusest siis võimalikult palju ostma. See oli nagu stiimuliks siis saide summa pealt teatud dividendi ja siis tehakse aastakogudega kevade Alagi umbes lihavõtteaeg, siis ma tean siis alati igasugu kraami kodus alles ka mõni asi, mis sealt kauplusest ostetud, hästi suur email supipott ei olnud supipotis mõeldudki, see ema tegi sellega alati, keetis sülti. Ja veel ühed serviis oli väiksed kausid ikka väiksemast, iga suurimast paar sellist kaussi veel on alles. Ja nüüd on mul ees üks väga tore, väga huvitav fotoalbum. See koosneb siis Tallinna vaadetest. Need on erinevatest aegadest erinevad vaated Tallinnast. Ja siin on aerofoto Kopli poolsaare tipust. Siia peale jäävad ka need kuulsad liinid. Peeter Kahar, te olete selle albumi ka selle foto omanik ja ise Kopli poiss, tundsite selle pildi kohe ära, kui teile näidati ja öeldi, et see on vist üks mingi Saksamaalt pärit aerofotot. No selle postkaardi ma tundsin kohe ära ja muidugi eelkõige poolsaare kujule ja siis siin on, kes seal kohal on see TPI joone, mis algselt oli ehitud teatavasti balti laevatehasekeskusena Praegu tee laenanud koplis, aga teie poisipõlve parimad aastad on seal mööda saadetud ja ma usun, et selles ulatuses, mida meie nüüd seda poolsaare tipuosa näeme välja arvatud muidugi see päris poolsaare ots, kus on kinnine tehas. Et selle ülejäänud olete te küll vist kõik kohad läbi käinud ja pole, pole kohta, kus teie poisi jalg astunud siin ei oleks. Seda muidugi jah, sest sündisema koplis 1000 944. aastal ja siin käisin ma koolis ja ja esimesed 25 aastat elust on elatud, siis koplis ja elatud põhiliselt nendes nõndanimetatud liinides, esimeses liinis, kolmandas viiendas. Et 25 aastat. Ja kogu aeg ikka korterit natuke jälle parema poole vahetudes. Mingil määral muidugi. Alustasid siis sellest tavalisest barakist pliidiga toast. Jajaa, sest Koplis on põhiliselt need liinis kööktoad, kus on siis üks tuba pliidiga ja siis osa elamuid oli algselt koe ehitud nagu meistritele tehnoloogidele, kes siis Balti laevatehases töötasid. Aga need kööktoa, need olid siis lihtsalt töölisasumid. Peab ütlema, et Koplis oli ka kõva oma elurajooni vaimsus ja popp oli teha sporti. Spordivaimustus oli kohutav, eelkõige muidugi korvpallimäng. Korvpalli mängiti varahommikust hilisõhtuni, vahest nii, et ei näinud enam palligi, nii pime oli juba. Koplis on sirgunud rida tuntud sportlased nagu vennad Valmanid, samuti meie ainus taliolümpiavõitja Ants Antson koplist pärit. Ja rida teisigi. Ja peab ütlema, et see oli. Ühes kohas on sporditegemine. Keegi seal taga ei ajanud, keegi ei sundinud oma algatusel poisi sega hoolega, mõõtsid üksteise võimeid. Ja eriti tuntud oli Harri Valdmann, kes täiustas oda ja treenis koplimetsa all ja mererannas ja mina olin siis väiksem, aga püüdsime kõike järgi teha, seal oli täitsa korralikud spordiväljakud, korvpalliväljak, võrkpalli, väljak, tenniseväljakud isegi kohe katega ja täiesti heas seisukorras, kus te koolis käisid? Koolis sai käidud 20 kuuendas algkoolis ikka seesama kool, mis heldelt saar siis ehitas seos selle baltitehasega. Kas teie ajal oli kool eestikeelne ainult või oli ta ka pooleks eesti vene? Kooli ainult eestikeelne, täiesti mere ääres ja mäletan isegi selliseid kooli päevasi, kus õppetunni teid tormise ilma tõttu ära, kuna veeseis meres on nii kõrge ja lained lõid lausa vastu koolimaja aknaid. Meri, see pidi poiste elus ikka väga suurt osa mängima. Ja seda muidugi, kuid koplis peab ütlema osa mereranda oli juba siis viiendal aastal küllaltki reostatud kuid osa oli puhast randa, mere ääres sai käidud palvetamas ja talvellu, koli merel, jääkate soomekelkude sõitsime seal jää peal, kohati isegi päris kaugele. Muidugi seal õiendamist seal piirivalvega ikka ei tohi ja tõrjuta nagu ikka, pidevalt merest eemale. Selline oli nagu poliitik. Ja nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et kohati on mere äärde pris müürid ehitatud või lihtsalt mereäär nii talumatult inetuks mustaks euroopuks muudetud, et keegi ei taha sinna minna. No ja seal on ka lausa prügimäeks, on mul kujunenud see mererand ja väga paljud alad üldse seal koplis mis ikka visatakse lihtsalt sinna jääb ja olgu siis voodi või prahi või ahi või, või midagi muud kolu. Seda kohtab igal sammul. Öelge, kas teie mälus on ka need ajad, kui midagi hakkas koplis muutuma, kui see püsielanikkond hakkas nagu kuidagi lagunema ja ja hakkas uut võõrast verd sinna vähehaaval tulema? Ma ise arvaks niimoodi, et võib-olla 60. aastal hakati ehitama mustamäelt, et siis nagu inimestel hakkas tekkima soov, et saaks nagu mugavustega korterisse ja siis hakkas kaduma nagu huvi juba selle elukeskkonna vastu ja. Sellega seoses kaduma huvi ka selle vastu, et nende majade eest hoolitseda, seda tänavat omaks pidada. Ja kindlasti kindlasti. Ja see saigi nagu mingisugusesse elu kriteeriumiks, et peaasi, et saaks koplist ära. Me oleme kohtunud ajalehtedes kuulutusi, et soovitakse vaata kortereid Smitte koplisse pakkuda, kui ütleme Tallinna kõige viletsam rajoon. Et kui me teiega koplist tagasiteel olime, siis enne kino Rahu paremat kätt kui linna poole tulla, juba on üks suur park. Mina mitte, kupli elanikuna, isegi mitte põlistallinlasena ei osanud selles pargis ära tunda kunagist kuulsat saksa surnuaeda. Teie mäletate veel seda? Jaa, Survad eksisteeris seal täiesti 50. aasta alguses, kuna ma käisin sealsamas lähedal koolis 20 neljandas keskkoolis, hiljem juba siis surnud olime meeliskoht, kus käisime siis jalutamas ja lugemas neid tahvleid seal üleüldse surnud oli küllaltki omapärane, arhitektuuriliselt ilus. Ja 53. aastal läks selleks suureks lõhkumiseks. Millest siis kujunes lõplikult välja mingisugune sotsialistlik park või midagi taolist? Saadi siis jagu lihtsalt sellest. No seal osa hauakivi, see suuremaid, mis ei suuda tõst lõhkuda või ära vedada või need vedelesid seal veel 60.-te aastate alguses, kindlasti mäletan Ja selles sotsialistlikus pargis on isegi tantsupidusid peetud hiljem. Ja seal 60.-te aastate keskpaigus tehti sena suur tantsuplats, siis muusika kostis üle terve selle kopli rajooni, seal. Kui me täna autoga tiirutasime mööda seda Kopli poolsaart siis olite teiegi, kes ta ju sagedasti seal olete siiski käinud. Nii mõnegi värava ees, äkki üllatunud, et näed siit, jooksime me vanasti otse mere äärde, aga nüüd on siin jälle mingisugune tehase värav ees. Mererand oli viiendas algul praktilisi, igalt poolt ikkagi avatud inimestele, kas ta oli nüüd reostavad või see on iseküsimus. Aga hiljem on mererand lihtsalt suletud. Sõjaväeosade poolt täis ehitatud ja täis ehitud ja. Kui nüüd natuke lüüriliseks minna, siis tagantjärele mõeldes on teil mõni koht koplis noh, lisaks kodumajale, mida teil seal mitu on nii Nõukogude korterit vahetasite ikka vähehaaval parema ja suurema poole. Mõni selline koht, mida te veel tänutundes ja, ja niisuguse Hillusega meenutad. Tänutundega meenutaks muidugi kooli kool oli nagu selline, mis on nagu kõige meeldivamad mälestused koolistust. Ja möödunud aasta lõpus toimus meil kooli kokkutulek. Oli väga liigutav kohata inimesi, kes on õppinud samas koolis juba enne sõda peale sõda. Ma arvan, et kõige paremad mälestused on ikkagi seotud kooliga. Nagu me nägime, seal mere ääres olid aiamaad ja sellised suvemajakesed. Meil oli kunagi osal oma suvemajake, kus me suvel käisime. See oli vahetult mererannas. Praegu, kui me sealt kalda pealt umbes vene kirikukohalt alla merele vaatasime, siis sinna kalda alla need taradega ümbritsetud aiamajakesed ja maa lapikesed jäävad. Ega see praegu muidugi ilus pilt ei ole, see on jälle üks koht mere ääres, mis annaku kinni. Ja varem oli muidugi siin korda rohkem ja siit, et läksid alla suurepärased slaalomitrassid, mida talvel kasutasime suusamägedega nii-öelda. Ja siit sai ägeda hoo kätte mõnesse putkasse sisse sõitnud. Ja siin oli vaja täitsa slaalomi suusatamise kunsti jätsid putkade vahelt läbi saada, siis mereni välja, suusatada. Kui me seal neid vaatasime ja arutasime, et võiks tõepoolest sellele asjale nüüd ka lõpu teha ja mereäär vabaks siis ütlesite te, et siiski tänutundes tuleb teil meenutada ühte niisugust maa lapikest, et see aitas hinge sees hoida. Poisil viiekümnendatel. Ja muidugi, sest 50. aastasel teatavasti palgad, inimestel väiksed ja üldiselt inimesed elasid küllaltki vaeselt ja ja need maalapikese toitsid nii mõnegi inimese ära, sest seal kasvatati isegi loomi, kanu, näiteks ja kitsad olid õige mitmel inimesel meil endal vastaskorteris, ühel vanatädil oli kits, kelle piima siis me kasutasime. Mis oli muidugi väga vajalik tol ajal. See on kõik läinud. See on juba teie jaoks ajalugu. Kauge noorusaeg. Öelge, kas te vahel olete mõtelnud ka sellele, et mis koplist edasi saab sellest samast liinide rajoonist. See on muidugi tõsine probleem, sest praegu on siin uus elanike kontingent, kes veelgi vähem tunneb huvi selle rajooni vastu. Ja mis seal edasi saab, on raske öelda, sellepärast et ma seda küll ma ei sooviks, et sõna uus mingisugune Lasnamäesugune elamumassiiv tuleks. Samas on selge, et need majad, mis siin on, on oma aja ära elanud. Arhitektuurilise väärtusena muidugi mingit ei oma. Kuid oma aja on nendest kindlasti on. Kas oleks otstarbekas müüjale majad eraisikutele või leida mingisugune muu lahendus kuid sellisel kujul on see elamurajoon lihtsalt häbiplekiks. Tallinna linnale. Ja kuidas seal kurda aastas käite siis iga aasta sellel käigul. Sealt tagasi tulles on teie meel kindlasti tükk maad kurvem kui aasta tagasi. Ja seda muidugi, sest see minnalaskmise meeleolu on ikka niivõrd totaalne, et seda on ikkagi raske vaadata. Ja muidugi, eks see on ka loomulik, sellepärast et paljud asutused ja klubid, mis seal kunagi olid need lihtsalt lakanud eksisteerimast omal ajal koplis kino oli, saun oli vot needsamad spordiväljaku näol on kõik rohtu kasvanud samuti Kopli rahvamaja, mis juba aastakümneid on tuntud madruste klubina. Nii et kogu see infrastruktuur on sisuliselt lõhutud. Mina olen kuulnud rahvasuus niisugust väljendit et need Kopli liinid, nendega pole muud teha, kui ühel ööl tuli jutt säilitanud, ollakse nimelt kadunud, sest et seal lokkab kuritegevus, seal on kõik nii käest ära, et saaks platsi puhtaks, saaks sinna midagi kena teha. Mida teie linna ajaloolase süda niisugust juttu kuuldes ütleb? See on üks tüüpiline näide, kui me taome mingist halvast nähtusest jagu saada, võideldes tagajärje, mitte põhjuse vastu. See heakord on läinud, kaks ega hävitamine ei päästa, ta teeb peid hullemaks. On tarvis jõuda põhjuseni, mõista, tunnetada seda põhjust ja, ja põhjuse tasandil hakata tegema midagi. See on põhimõtteline vahe. Mis te arvate, kas Kopli liinidel saaks veel taastada elu sellisena, nagu ta oli, seal veel ütleme, 50.-te alguses. Kindlasti saab sellel alternatiivi, nagu ei ole, siin peab olema prestiižne ja hea asum. Ta Beulama merega seotud meri peab olema puhas. Selle kõige tegemiseks saavad kaasa aidata ka ajaloolased. Ja need elanikud ise kes tahavad, et nende kodusäiliks isegi pärast seda, kui neid ennast enam ei ole. Kui palju teie uurijana linna ajaloolasena vajate südamis inimestega käes on nende kodus nende kummutil, ütles nende albumites mälestustes. Selleks, et seda linna siis uuesti elule äratada ja aidata seda teha. Jah, objektiivsete otsuste tegemiseks on tarvis rekonserve tellida selle kunagise olukorra aga Tallinna eeslinnade kohta praktiliselt materjali kusagil arhiivides ei ole eriti palju säilinud. Eriti mis puudutab miljööd. Ja siin on võib-olla elanike abi määrava tähtsusega. Ja sellepärast on meil teile head inimesed, kes te arvate, et võite meile pakkuda nii mälestusi kui fotomaterjali selle kohta, kuidas siin koplis kunagi elati. Palve, võtke meiega ühendust, kirjutage pärast seda saadet. Ja et meil on koos Robert Nerman niga, kes Tallinna eeslinna ajalugu uurib plaanis veel nii mõndagi kohta meie linnas merepiirile uudistama minna. Siis on oodatud teie teated ka kõigi teiste paikade kohta.