Seekordses kunstiministeeriumis ajame juttu euroga. Korriga, kellest on saanud värske Tallinna kunstihoone koosseisuline tor. Lisaks on kunstiministeeriumis külas Evelyn Müürsepp, kellega räägime Moksi täitunud 10-st tegevusaastast ja tulevikku vaadates tõest. Ning lõpuks möliseb Tartu seekord Pablik preporationi trükise teemadel. Head kuulamist, mina olen saatejuht Maarja mürk. Kunstiministeerium. Lugupeetud kuulajad Kunstiministeeriumi saates on nüüd Tallinna kunstihoone värske kuraator Eero Kangur ja kõigepealt küsiksin, et kuidas sinust sai kunstihoone kuraator, et selle ettepaneku tegi ilmselt Harry Liivrand, kui kunstihoone juht isiklikult. Tere tulemast ka minu poolt ja mul on hea meel olla sellises kõlava nimega saates, et Harry Liivrand tegi mulle isiklikult ettepanekus, kuna ta on varem minuga koos töötanud ja arvas, et ma võiksin seda teha. Ja kuna ma ka ise pakkusin välja, et mul oleks huvi nagu rohkem Eesti noorte kunstnike tegevusega ennast kurssi viia. Varem olin lihtsalt olnud sellises vaatleja rollis, aga nüüd ma saanud protsessides hakata ise rohkem osalema. Millised on sinu ülesande kunstihoones, et ma olen aru saanud, et sa jätkad Anders Härmi tööd, siis Tallinna linnagalerii programmi koostamisele, koordineerimisel, kas veel midagi? Praegu on niimoodi, et ma töötan selle programmiga, mis on need selleks aastaks paika pandud see tähendab sisuliselt galeristi tööd. Et siin väga palju kuraatoritööd ei ole selle sõna nii-öelda õiges mõttes. Et see tähendab lihtsalt näituste korraldamist. Yldjuhul kunstnikel on juba väga selge ettekujutus, mida nad tahavad oma näitusel teha ja kuidas teha ja minu töö on lihtsalt organiseerida seda. Nüüd, kui järgmisel aastal otsustatakse näiteks lisada mind linnagalerii komisjoni, kes otsustab, millised näitused seal on siis ilmselt minu roll natuke muutub. Aga see ei ole ilmselt hädavajalik. Teine asi on see, et kindlasti linnaga läbi kuraatorina oleks mul hea meel, kui ma saaksin aastast teha näiteks üks, kaks näitust ise kuraatorina. Natuke sinu taustast, et sa õpid Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorantuuris, et mis on sinu uurimisvaldkond ja sa oled varem kirjutanud kunstikriitikat, et mis teemad on nii-öelda üldiselt sul fookuses? Minu doktoritöö teema on nüüd hoopis teisest valdkonnast, et see on 20. kolmekümnendat aastat, et Eesti kunstiteadlasest, aga ma ei näe siin sisuliselt konflikti, sest huvitav ongi see, et sellest mine uurimisvaata pidi, siis tuleb just välja, kuidas need kunstiteadlased ise uurides samal ajal mingisugust ajaloolist perioodi alati tegelesid ka kaasaegse kunstiga vajalikuks ütles seda oma nii-öelda kaasaega paremini tundma õppida, sest selle kaudu nii-öelda refleksiivses kunstiteadlase, nagu tänapäeval seda nimetatakse on väga oluline ka see enda positsioneerimine kaasajas. Kunstikriitikuna ma olen kirjutanud väga erinevatel teemadel. Ka siin on minu põhimõtteks see, et võimalikult palju erinevaid teemasid käsitleda, et mitte liiga palju spetsialiseeruda, vaid hoida seda mitmekesisust. Aga need sinu erinevad rollid, kunstiajaloolane, kunstiteadlane, uurija, kunstikriitik, kuraator, et sa ütlesid omavahel nagu jälle sinu jaoks konfliktis ei ole, aga võib-olla kommenteeriks seda veel, et sellist haaret on, on väga vähestele tavaliselt ikkagi spetsialiseerunud, takse kas ühele või teisele rollile. Seda küll, aga ma kujutan ikkagi ennast ette kujuneva inimesena tegeledes nii-öelda noorte inimeste, kunstnike, linnagalerii on suunatud noortele kunstnikele ja tegeledes noorte inimestega ja noorte inimeste kunstiga, olles ise noor inimene, ma ei tahaks nagu ennast näha sellises raamistikus, liiga palju. Näen ennast nagu kujun Nebana veel, nii et tõesti ma ei näe siin mingit konflikti. Muidugi mis puudutab nüüd seda uurimistööd, mitte keegi ei oska ette arvata, et kui ma nüüd selle doktoritöö ära kaitsta millalgi tulevikus, et ma selle alaga tegelema jäänud, et siin elu on täis igasuguseid juhuseid, nii et ma jätan otsad lahtiseks. Sa mainisid veel mitu korda oma huvilist spetsiaalselt noorema kunsti vastu või kaasaegse kunsti vastu ja ühtlasi tõid ka välja, et sa sooviksid oma sõda nii-öelda huvi valdkond, hoida võimalikult laiana, aga võib-olla mingid märksõnad siiski, et mis sul Sist eesti nooremas kunstist ikkagi kas fookuses on või silma on jäänud või mis märksõna siin sellest huvitavad mind huvid? Tähendab eelkõige ikkagi saan ma üldiselt väljendatud aga mingisuguse põlvkonna teadus või see, millised asjad on ühele põlvkonnale olulised, kuidas neid käsitletakse ja selle kaudu rohkem mõista seda oma aega mul järgmiseks aastaks mõeldud või noh, niisugune suurem teema, mida võiks siis sellel aastal on 2011, esimesel poolaastal on praegu teemaks raha. Ja 2012 on mul välja mõeldud üks teema, mida ma tahaks kindlasti nalja pakkuda. Praegu ei riskiks nagu välja käia veel, sest see on ainult plaan. Aga selle teema kaudu nagu püüaks rohkem mõtestada seda, mis on just selle põlvkonna omapära. See on sinu enda põlvkond, millest me räägime, peakaaslased. Aga ma ikkagi ikkagi pinnin siin edasi, et okei, seda ühte teemat ma saan aru, ei saa veel välja käia ka mingeid muid märksõnu või kuidas sa näed oma põlvkonda või peale selle ühe märksõna kindlasti terve hulk muid märksõnu. Kahtlemata küll ja näiteks mulle tuleb siin praegu võib-olla meelde üks hea näide. See oli eelmise aasta näituse Eva Labotkinud näitus, kus ta siis oli erinevad selles maailma paikades reisides jäänud erinevates kohtades magama jätnud ennast nii-öelda maailma maailma hooleks ja samas selline nomaadi teema või et inimesed reisivad, palju, liiguvad palju. Samas see muutlikkuse teema, samas inimese suhe linnakeskkonnaga ja võib-olla siis irdumine loodusest sellised. Teevad kuidas määratleksite oma rolli nüüd nii-öelda institutsionaalse kuraatorina, et nii Anders armil kui Reet Varblasele on olnud üsna selgelt oma suured fookusteemad, mida nad on püüdnud. Kunst on üldise programmi vahele või sisse tuua. Milline on sinu kui need kunstihoone ühe kuraatori steitment või selline missioon või ütleme, selle põlvkonnaga tegelemine? Ilmselt me kõik tegeleme mingis mõttes oma põlvkonnaga alati aga jah, et milline oleks siis sinu selline kuraatoripositsioon? No üks asi, millele ma tahaksin endale rohkem tähelepanu pöörata ja mis võib-olla on natukene jäänud tahaplaanile, aga mis on minu meelest siiski oluline, on nii-öelda Kunstivisuaalsus. On palju, kipume minema, võib-olla sotsioloogilised Speed nagu kipub natuke hägustuma, või see kunstnik on muutumas kuidagi ajakirjanikuks rohkem kui kunstnikuks, et ma tahaks nagu rohkem näha seal nii-öelda kunstniku mõtestatud, sellist visuaalset kujundit. Et selline uus kontseptuaalne suund, mida on muuhulgas näiteks just Anders Härm ka püüdnud sisse tuua näitustesse, et see suund kaasaegses kunstis on sinu meelest nagu liiga domineeriv Mul on selline mulje küll jäänud, et ma tahaks nagu rohkem näha ikkagi sellist visuaalset mõtestatust. Kas sul on äkki näiteid tuua näiteid kunstnikest, loomingust või teostest? Ma jääksin õmble sedasama Eva Labotgeni näite juurde, kuna ma seda enne nagu pikalt kirjeldasin. Et minu meelest selles tuleb väga selgelt esile selline visuaalne kujund nii-öelda selline kujutluspilt teatavas olukorrast või mingisugusest nähtusest. Selline käsitlus, kus on nii-öelda see kunstniku osa kuidagi liiga nõrk või hägustunud minu meelest ei ole noh, adekvaatne või. Et rohkem selliseid kunstnikelt tugevaid autori positsioone, kus autor on nii-öelda oma töös kohal Ma arvan küll, et see, see on oluline, kuigi tänapäeval on hästi palju gruppi projekte või selliseid meeskonnatöid ja mul ei ole selle vastu nagu midagi, aga ma tahaks nagu näha just seda, kuidas kunstnik on mingi teema põhjalikult läbi mõelnud, et seda kvaliteeti viimistlejatest on nagu vähe. Aga sellised uuriv ajakirjaniku stiil või ma ütleksin, lihtsalt uuri stiil, et see ju samamoodi tegelikult eeldab teema väga läbitöötlemist. Kogu seda küll, aga seal mõningal juhul see jääb kuidagi liiga häguseks minu jaoks. Kui sa ütlesid, et see on üks märksõna, võiks olla keskendumine kunsti visuaalsele küljele, et kas see on kuidagi seotud sul ka meediumitega, et minul seostub pigem traditsiooniliste kunsti meediumitega nagu maal, graafika võib-olla foto. Ei no aga video puhul on täpselt samamoodi visuaalne kunst, et see tugev esteetika selles mõttes jama kaldun selle poole küll, jah, aga ma ei taha seda öelda, et, et see kunsti nii-öelda terav pilk ühiskonnas toimuva suhtes peab kuidagi jääma nõrgemaks, eks ole, seda ma ei ütle. Aga ma tahaksin näha seda nii-öelda kunstispetsiifikat rohkem, mitte liiga suurt hägustamist sotsioloogia või siis tõesti ajakirjandusega. Kuidas sõnastaksid kunsti spetsiifika, mis on kunst? Kas me jõuame ka, see on väga keeruline küsimus selles mõttes, et kui sina oled selle saate, kunstiministeerium tegi, siis sina peaksid selle enda jaoks lahti mõtestada, mis on kunst, nii et pigem see on küsimus meile mõlemale. Et see on küsimus sulle, et kui sa teed kunstiministeeriumi saadetud, mis sa siis teed? Kunstiministeeriumi saate nimi on eelkõige kultuuripoliitiline seisukohavõtt ja praeguse kultuuripoliitika kommentaar. Aga just, et mulle tundus, et sa lihtsalt miks urgitse siin seda, et, et sul on mingi väga konkreetne, kas kunsti definitsioon, millel mitmed suunad kaasaegses nagu praktikas ei vasta veel liiga laiali kaldunud, vaid sulle tundub, et kunst on midagi, mida on võimalik määratleda. Ei, seda kindlasti mitte, kunst ei saa määratleda, aga võib-olla lihtsalt ma olen teatavate asjade suhtes kriitiline minema siis nagu ei oska sulle nii selgelt siin praegu väljendada. Tagasi siis selle kuraatoripraktika ja kunstihoone juurde, et rääkides üldisemalt kureerimisest kui distsipliinist, et kes on näiteks sinu eeskuju kaasaegse kunsti kuraatorite hulgas, et oma kunstnike hulgast on kindlasti lemmikud olemas aga just kuraatorite puhulgas eeskujud või. Et see on eeskujusid, mul küll ei ole kujunenud, et seda maja oskasin vastata, aga aga üldisemalt ma ütlen, et, et kindlasti mulle on see suhteliselt uus valdkond ja ma olen kindlasti hel nende kujunemas või seda valdkonda tema ütles, et noh, ma ei lähtu praegu mingis konkreetses teooriast, vaid püüan siis oma neid teadmisi, mis mul on võimalikult hästi rakendada ja siis just uurida seda enda teemat, et nii-öelda seda põlvkonna teadvust uurida. Seda ma tahtsingi küsida, et millised on sinu varasemad kokku puudutakureerimisega, et või milline on siin kogemus selles valdkonnas, milliseid näituseid sa oled varem teinud? Ja ma pean ütlema, et nime poolest olen ma olnud Tartu Ülikooli kunsti alal siis fotokogu kuraator mis tähendas siis selle kogu eest hoolt kandmist ja ühtlasi ka selle tutvustamist ja ma olen ka siis a'la instituudis korraldanud fotonäituse. Aga tõesti, kunstivaldkonnas on mul see kogemus väga vähene. Kas plandi ennast täiendada selles valdkonnas ka kuidagi seoses selle ametikoha? Kindlasti ma kavatsen ennast täiendada ja aga ma praegu ei ole võtnud plaani ühtegi sellist kursust või sellist nii-öelda ettevõtmist, kus saaks ennast täiendada, nii et see on jah, tõesti, jälle sain plaan. Aga rääkides nüüd Tallinna kunstihoonest, et kuidas sa iseloomustaksid seda võrreldes teiste Tallinna näitusepaikadega, et millega seda üldse võrreldav, ütleme linnagaleriid, et kuidas sulle see galeriide ja näitusetegevuse maastik praegu tundub? Kunstihoonel on kindlasti väga oluline positsioon mitte siis ainult näitusekohtade osas, vaid üldse kunstnike jaoks, et ta on siiski väga oluline väljund kõigile eesti kunstnikele, et ta on oluline koht, kus oma näitusi esitleda. Ja samas on tal selles mõttes minu meelest selline saanud privilegeeritud koht või oluline koht, et sellepärast ma tunnen ka suurt vastutust selles osas, et linnagalerii kui selline kunstihoone noorte kunstnike esinemiskohta on väga oluline. Ja samas tuleb öelda ka seda, et, et viimasel ajal on ta kujunenud siiski üheks nendest päris paljudest kohtadest, kus kunstnikud saavad esineda. Samas jällegi võib öelda, see positsioon ei ole nüüd kõige olulisem on kindlasti ma sooviksin kuidagi selle galerii rohkem nähtavaks teha. Et see positsioon võiks olla natukene nähtav. Üks võimalus, kuidas ühte Kalariidnat tahaks teha, on kindlasti just nimelt selline kuraatori, kas läbiv teemavalik, mida Anders Härm on püüdnud paaril viimasel aastal linnagaleriis kehtestada või, või läbi viia. Et kas see on kindlasti üks duateegiaga, kas mõtled nende galerii nähtavuse tõstmise puhul veel mingeid meetodeid, et kas rohkem üritusi, sündmuseid, kohtumisõhtuid, et kuidas sa sellega plaanitud? Praegu, olles väga uus selle töökoha peal, ma esialgu mõtlesin ikkagi praktilisi väljendeid. Et ma just hiljuti lõin linnadele peaks blogi, kus siis kogu käimasolev tegevus kõige aktiivsemat kajastamist leiab, et seal on ülevalt siis näituse tekstid, näituse pildid ja siis ka meediakajastus, mis on sellest näitusest kirjutatud. Ajakirjandus. Aga blogi, et kas see tähendab, et sa ise ka kirjutada või no ütleme, et muidu Ja mina male modelleerinud sellise osa, kus siis oleks kirjas kuraatori kommentaar või koordinaatori mõtted selle näituse kohta, et anda siis tagasisidet sellele kunstnikule. Et sina kuraator, kommenteerid kõiki näituseid nii-öelda aga kui palju see blogi võiks olla ka selline nii-öelda telgitaguste või köögipool avamise koht, et või see on ikkagi selline pigem nagu esinduslik kodulehekülg, aga et just mõtlen seda pildinäitustest, et kas näiteks kajastada vahetult ka näituse installeerimist, protsessi mingeid dialooge või, või sellist arutelu, mis sul kunstnikuga varem näiteks käib või? Üks mõte oli ka see, et ma nüüd olen käinud hästi palju seal näitusel ise kohal. Viimased näited, mis on praegu siis avatud ja olen inimestega rääkinud, et mis on nende retseptsioon, sellest nii-öelda arusaamine sellest näitusest ja kas see oleks selline huvitav tav informatsioon, mida sinna üles panna. Et mis puudutab nii-öelda selle näituse kogu selle skeleti nähtavale toomist, siis mõnes mõttes ma seda ei poolda, sest see nagu võtab liiga pall, eks selle näituse, et ma arvan, et sinna peaks jääma siiski mingisugune tõlgendamisruum ka või selline ruum mingisugusteks teadmatus et ei saa nagunii kõike ära näidata, ma arvan. Aga see, mis sa ütlesid, et sa püüad viibite näitusel ka kohapeal ja rääkida külastajatega, et kas see on ka see, mis on siis üks osa sinu sellist igapäevatööst, et igal hommikul Kul jalutada läbi sisuliselt kühveldanud, panna blogisse kirja, et mis mulje kohe aktiivselt seda ei ole teinud, et ma tahan keelastusele mingisuguses filtrist läbi, et ega ma ei taha tähendab segi ajada seda isikliku ja institutsiooni liiga väga palju, et et seal on ikka vaja mingisugust siukest filtrit vahel küsin lihtsalt selles mõttes, et mis on nagu blogi ja kodulehe erinevus, mis on linnakõlaril olemas ja tegelikult, et nojah, kodulehekülg on, on just nagu selline üliformaalne nii-öelda, aga ma arvan, seal blogi pluss ongi see. Et sinna saab siis minu, neid lisandus rohkem panna, et kodulehega on jah, seal sellised lood, et võib-olla mingid tehnilised asjad ei ole seal kõige paremini lahendatud. Tagi on selline kiire ja lihtne võimalus. Ma küsiks lõpetuseks, et kui palju sa tunned sinu kuraatori vabadus nii-öelda, kas sul on jäetud täiesti vabad käed linnagaleriiga tegelemisel või kuidas nii-öelda töökorraldus on ja teine küsimus, et ajalooliselt on olnud kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit väga tihedalt omavahel seotud, mis puudutab siis enamuses muidugi ta nii-öelda pearuume või seda suurt saali. Aga just viimastel aastatel Anist kuraatorid püüdnud selle kunstnike idu nii-öelda nähtud näituste programmist vabaneda ja töötada välja just selline nagu Eesti oludes üsna haruldane nii-öelda iseseisva autonoomse kuraatori kontseptsioon. Et kuidas sina iseloomustaksid seda Kunstnike Liidu ja kunstihoone vahelist suhet ja kui palju see sind sinu On olukord selline, et siin ei saa nüüd segi ajada kunstihoone nii-öelda seda fondi komisjoni või kes siis otsustamisnäitused tulevad kunstihoones siis linnagalerii komisjoni, kes otsustamisnäitused tulevad linnagaleriis, et need on tegelikult üsna erinevad kooslused, seal on väga erinevad inimesed, kes sinna kuuluvad. Ja Ma nagu ei puuduta ei, mitte seda, vaid siiski see kunstnike liidu ja kunstihoone omavaheline seos. Ma arvan, on vajalik just seepärast. Ajalooliselt on see ikkagi oluline koht kunstnikele, kus esineda. Siin on probleemiks olnud võib-olla just nimelt see, et kui palju peaks olema välisnäitusi kunstihoones. Et võib-olla anda rohkem võimalus siis eesti kunstnikele esinemiseks samamoodi ka linnagalerii ja samamoodi ka linnagaleriis pidamist kohaliku seda ühte põlvkonda kuidagi nii-öelda kaasada küla. Aga samas ma ei saa ka eitada, et kui tõesti on väga huvitav välismaa kunstniku näitus, siis peab seda Eestis esitlema just selle mitmekesisuse tagamiseks. Millal siis tuleb nii-öelda open, kool või avatud kutsung 2012. aasta näituseprojektide esitamiseks linnagaleriisse, millal see teema, mida sa nüüd praegu veel viimistle, millal see välja käia? Ma arvan, et see tuleb kuskil augustis, praegu ei ole seda täpselt paika pandud. Aitäh eirava kunstiministeeriumisse tulemast ja edu siis Tallinna linnagalerii kureerimisel. Tänan kutsumast. Palju õnne Muxile 10 tegevusaasta täitumise puhul ja teine suursündmus on Mooste mõisavalitseja maja täielik renoveerimine, mis ka Eesti hiljuti jõudis lõpule. Kunstiministeeriumis on nüüd külas Evelyn Müürsepp, kellega me siis räägime põgusalt paraku küll, aga Mooste külalisstuudio natuke minevikust olevikust ja siis loodetavasti tulevikust pere Evelin Peremaaren ja suur aitäh õnnesoovide eest. Kuna vahel ma ikka veel kohtunud neid küsimusi, et mis on maks, et mis seal Moostes toimub. Siis Evelin paluks alustuseks sinu maxi definitsioon, et mis on need märksõnad, mida sa välja tooksid, nüüd? Võib-olla kõige hullem ise ma oleks see, et see on kunstnike endi endi loodud ja andi korraldatav organisatsioon ja siis tulevad sinna juurde igasugused muud tegevused, mis on siis külalisateljee erinevad sopid, erinevad sündmused, kunstisümpoosioni korraldamine, Need ehk olekski need põhilised märksõnad, mida muidugi võib kõvasti laiendada ja lahti seletada? Aga kui ta aastal 2001 koos majja Mülleriga Moostes tegutsemist alustasite ja vaadates nüüd tagasi sellele 10-le aastale, et kuidas on Moksi profiil selle 10 aastaga muutunud, et kas need märksõnad, mis nüüd välja tõid, et kas need olid teil algusest peale paigas, pigem see on niimoodi aja jooksul kujunenud ja laienenud nii-öelda? Ei no alguses oli põhiline eesmärk ikkagi luua nii-öelda endale tegutsemisruumi ja siis kuidas seda tegutsemisruumi nii-öelda õigustada olidki siis kõigepealt jah, külalisateljee ja siis kunstisündmuste festivali korraldamine koha peal Moostes ja siis ajapikku, kui selles mõttes me oleme, õpivad inimesed ja õppiv organisatsioon, et ajapikku läheme siis nii-öelda ennast kohandanud oludele ja siis vastavalt vajadustele. Aga mis need tegevused on, mis on juurde tulnud, et see külalisstuudio residentuur on alati olnud minu jaoks selline Moksi selgrooga, et selline tegevus, mis toimub läbi aasta regulaarselt, alati on seal Mooste mõisa valitsejamajas olnud, et keegi kunstnik või loovisik residentuuris, aga selle kõrval on tegelikult toimunud ka väga palju, kas näitusetegevust sündmuseid üks jope, et just see töötubade punkt joon, on seal minu meelest ka päris pikalt algusest peale juures olnud. Nii-öelda kasutasime küll MTÜ 2001. aastal, 2003. aastal läks meil siis see külalisateljee nii-öelda aastaringselt lahti. Ja siis tegelikult see jaht, töötubade korraldamine, see nii-öelda konkretiseerunud ma just 2003. aasta sügise poole, kui Makedoonia kunstnik kud Denis Zaraginovskija Slobodan kaasnev Chess ka oma filmiprojekti tarvis väga aktiivselt hakkasid siis kohalike noorte kohalike elanikega suhtlema ja infot koguma. Et mis ma tahtsin öelda, on jah see, et tegelikult see Töötubade idee tuli üsna ruttu. Ja just tänu nendele kunstnikele proovisime tegelikult neid näituseid korraldada juba päris algusest, kui me selle Moksi nii-öelda sinna valitsejamajja Moostesse sisse seadsime, aga miskipärast näitustele ei tulnud eriti inimesi, et küll kuulutasime ja päris nagu varrukad pidi, kedagi ei toonud sinna, aga aga need on nagu sellised, võib-olla kuidagi passiivsed etet, lõksopid olid nii-öelda nagu üks võimalus kuidagi töö ja arengu käigus nii-öelda siis inimestega kontakti leida. Aga need workshop id, need on olnud põhiliselt kas kohalikele elanikele või ma tean, et ta tegelema päris palju ka näiteks Tartu kooli lastega, Tartu huvikeskustega, kunsti kooliga on koostöösidemed, et sellel nädalal mõeldud Ka väga erinevad, et, et on jah, kas siis jah, kohalike lasteaia noortega koostöös siis Mooste Põhikooliga või siis jah, nii-öelda avatud kutsungina avatud selles mõttes kõigile inimestele, kes on antud teemast siis parasjagu huvitanud ja muidugi jah, spetsiifiliselt nagu siis kunstikooli ka oleme teinud suvepraktikat Moostes ja siis just jah, nagu spetsiifilisemalt nii-öelda kooli raames arendanud nagu sellist paralleelprogrammi paralleeltegevust. Üks asi, mis on veel minu meelest olnud selline Muxi kandev telg, on kindlasti sellised suuremad tavaliselt augustis toimunud sümpooseumaid, mis toimusid esimesed kuus aastat nimelbust sovhoos. Ja nüüd jätkab seda traditsiooni, arendanud seda, seda traditsiooni edasi avama. Nimelised sündmused, et äkki sa räägiksid ka neist natuke lähemalt. Bosovhoosi avamad seob jah nii palju, et nad mõlemad nii-öelda leiavad bosovhoos leidis ja avama siis leiab aset augustikuus. Et kui bosovhoos, kas teemaks või nii-öelda miks see festival või siis sümpoosion nii-öelda nagu siis toimuma hakkas, oli nii-öelda sellest ajast ja sellest kohast, mis parasjagu siis Moostes valitsuses, see oli siis selline aeg, kui sovhoos oli pankrotti läinud ja seal, kus meie siis tegutsesime parasjagu mõisasüdames paljud hooned lagunesid, inimestel ei olnud nagu eriti tegevust. Ja see oligi nagu nii-öelda meie reageering või siis nagu küsimus, et mis saab üldse elust nagu maal siis edasi ja siis mitte ainult nii-öelda jah, selle Mooste kohaga nii-öelda tegeleda vaid siis ka nii-öelda mõelda natuke laiemalt. Eesti ja võib-olla siis ka natuke mingitest nagu Rovida sinna juurde panna mingid globaalseid nii-öelda nagu küsimusi. Aga kuue aastaga ajad väga-väga palju, muutusid see mõisa, seda siis hakkas arenema vald hakkas siis arendama seal taskust eurofondide toel erinevaid tegevusi ja nii-öelda see post sovhoosiaeg pärast sovhoosiaeg siis sai läbi ja me leidsime, et seda teemat ei ole mõtet lihtsalt edasi ekspluateerida. Kuigi me oleks seda võinud, sest et tundus, et see festival oli muutunud päris populaarseks ja me võtsime siis aasta 2007 võtsime lihtsalt aja maha, ei teinud midagi ja, ja 2008 siis niimoodi proovisime hoopis teistmoodi sümpoosioni struktuuri ja nimetasime jah, selle avamaks ja põhiline mõte siis oligi nagu see, et sündmus selle osalejad oleks need, kes siis panustavad samal ajal kas sündmuse kordaminekusse. Et kui seal võib-olla oli jah, et kunstnikud tulid ja siis me nii-öelda ise aitasime neil seal muretseda, materjale korraldada, meie küll kunstnikud või loovisikud, kes olid korraldusmeeskonnas, olid nii-öelda rohkem nagu teenindaja on halb sõna, aga ma ütlen okei teenindaja rollis, eks ju. Et lihtsalt avamaali siis ka selline võimalus, jah, nagu meil enda, et me saaksime ise nii-öelda ka nagu asjast mõnu tunda ja siis sümpoosioni avamalt struktuuri põhirõhk läks jahu eksoppide peale sellistele koostöö tegevuste peale. Sa mainisid siin ka seda Mooste valla või selle Mooste keskuse enda arengut ja see on olnud tõesti äärmiselt jõuline, et kui poiss sovhoos tegeles, nagu sa ütlesid just selle natukene nukra ülemineku staadium iga, kus ei olnud veel täpselt selge, mis sellistes maapiirkondades nagunii-öelda saama hakkab või milline on see nii-öelda uus elu, mis kohale jõudis järsku. Et viimastel aastatel on Moost esitatud väga kõvasti. See pilt seal sellest keskusest on minu meelest üsna tundmatuseni muutunud. Kuidas Moks positsioneerib ennast selle ülejäänud arengute keskel ja teine küsimus on see. Lisaks sellisele puhtalt nagu nii-öelda hoonete renoveerimisele, mis on seal ka väga jõuliselt toimunud, siis on Moostes päris aktiivne, sain isetegevuslik, kultuur või selline rahvakultuur, päris jõuline, et kuidas Moksku selline rahvusvaheline, eksperimentaalne osalusele suunatud kaasaegse kunstipraktika, kuidas ta ennast seal kuidas ta seal on. Ja tegelikult me oleme vist igavesti teine igne ei ole nagu küla selles mõttes jah, et ja see ei ole ka nagu proovige igast hingest olla selles mõttes, et aga meie suhted nagu vallaga ja kogu selle Nendest tegevusega on, ma ütleksin head selleks noh näiteks kui siis nagu nende hoonete restaureerimiseks seal vald korraldas siis sellise nii-öelda nagu uuringu milliste tegevustega ja milline potentsiaal nendel tegevustel seal oleks, siis meie olime sellesse nii-öelda töögruppi kaasatud ja me pakkusime oma ideid välja. Muidugi seal oli ka teisi nii öelda Küla aktiivsemaid inimesi ja organisatsioone seal. Et selles mõttes meie ettepanekuid võeti ka nagu arvesse. Et loomulikult küla ühiskond ja kogu see kultuur on ikkagi suhted traditsiooniline ja nagu see, mida meie teeme on võib-olla suhteliselt arusaamatu. Aga meie eesmärk, nagu, kui me seal tegutseme, me ei saa lihtsalt nii-öelda nagu ka vastanduda või püüda vägisi ennast selgeks teha, et, et see on nagu selline dialoogi küsimus. Ja tundub, et küla on kohanenud meiega ja me oleme vastastikku nii-öelda nagu hakata leppima üksteise kohalolekuga. Jah, meid ei ole külast välja visatud ja me ise pole ka jalga lasknud, et laseme venelased rahus elada. Aga see ongi üks huvitav asi selliste selliste kunstipraktikatega, mis on just nimelt kunud suurtest linnakeskustest vilhinnalistest keskustest välja ja sellistesse väga väikestesse kohtadesse, kus on kogu see suhtlus mõnes mõttes nagu isiklikum või intiimsem, et kuidas on näiteks külaliskunstnikud, kellest paljud, ütleme, ma ütleksin, enamus ülekaalukas enamus on tegelikult ju välismaalt tulnud ja oma asju Moksis toimetanud, Moostes toimetanud kuidas suhtlus on läinud veel, et kas ta on selles mõttes üsna eriline näide, et Eestis on üks väike koht suhteliselt, kui palju Moostes elanik 800? Mooste vallas on üle 1000, ma võin eksida, aga Mooste külas endas on, ma arvan, et 493 praegu. 493 elanikku, kes on siis aastate jooksul näinud sellist väga erinevatest maailma paigust pärit seltskonda seal lühema või pikema aja jooksul toimetamas, et kuidas need on vastu võetud ja kuidas see suhtlus on läinud, sest et seal on väga elementaarsed asjad nagu keelebarjäär, näiteks. Jah, seda, et keel võib muutuda takistuseks on nagu väga paljud kunstnikud, kes on siirdunud alguses kartnud, aga, aga vastupidi et kui eesti keelt ei osata, kohaliku kõnekeelt ei osata, siis leitakse igasugused muud suhtlusvormid. Et keele taha pole nagu sa jäänud, et kui, siis võib-olla kultuuriliste erinevuste taha, aga, aga selles mõttes ikkagi, et kunstnikud, kes tulevad siia, nad ikkagi nagu arvestavad sellega, et nemad on külalised ja see, et see suhteliselt lühike aeg, mis nemad nii-öelda Moostes reedavad, et nad on esialgu tõesti rohkem nagu kuulaja rollis ja siis vastavalt sellele nii-öelda tegutseva asuvad. Üks viimase aja algatus, mis mulle tundub, et võiks väga hästi töötada just selle nimel, et kuidas seda nii-öelda küla ja külaelanikke ja Muxis toimuvat integreerida või kuidagi tihedamalt ühendada. Mooste toiduklubi. Jah, toit on tõesti selline, mis ei tunne ei riigi ega keelepiire ega midagi, et tühi kõht, seadmeid kõik, et see on väga hästi käima läinud, et eelmise aasta märtsis alustasime ja see ei ole jah, lihtsalt ütleme seal kartuli ja hakklihakastme valmistamine, vaid pelgalt loov selline tegevus siis ja selles saavad hästi kaasa lüüa. Jah, nii väljastpoolt tulijad most, enda elanikud, külaliskunstnikud, et see olekski nagu nende kolme osapoole selline neutraalne kohtumispind. Mul on jäänud kuidagi mulje, et Moostasse on inimesi lihtsam kohale saada välismaalt, kui näiteks siin Tallinnast. Et mis sa arvad, miks see nii on ja kuidas Mooste suhtlus on just toimub eelkõige väga, otse, väga sujuvalt eelkõige just nimelt välismaale. Ma tean, eks reisimine vist vahet ei ole, kus sa reisima hakkad, kui sa hakkad reisima Tallinnast viisakad, reisima Berliinist, et niisugune ettevõtmise asi on see ikka, et aga muidugi jah, see, et see uudishimu, ma arvan, võib-olla ja samas on kindlasti ka see, et eks, et Eestis ma kujutan ette, et meil on naabrite või oma lähiümbruse suhtes võib-olla rohkem eelarvamusi kui mõnel inimesel, kas kuskilt ma tea Jaapanist või Ameerikast, et need inimesed lihtsalt ei tea midagi ja see uudishimu, mis paneb neid liikuma? Aga küsida tahtsin veel Moksi osalemise kohta mitmetes rahvusvahelistes võrgustikes, et on yksop ja nüüd on üks uuem projekt koos kahe kunstikooliga, et äkki sa räägiksid just sellisest Moksi lülitamisest. Rahvusvahelistes võrgustikes segapaaridena. Nojah, Moks tegutseb nii-öelda erinevate organisatsioonidega, välismaalt on juba tegutsenud mõnda aega, aga seda suhteliselt mitte formaalsel tasandil. Et need jah siis 2008.-st aastast alates seoses ühe europrojektiga me siis nii-öelda formaliseerisime oma selle ühe võrgustiku kuna saime toetust ja Euroopa Liidust programmis kultuur. Et mis ma selle kohta oskan öelda, eks see on jah, selline müstiline võrgustik, mis seob endast väga erineva suurusega väga erinevate eesmärkidega organisatsioon, et ühe mehe organisatsioonist siis kuni 5000 üliõpilasega polütehnikumi. Ja noh, meil on saanud jah muidugi võimalust nagu liikuda nende erinevate partnerite vahel ja siis nende festivalidest osa saada. Ja see kunstikooli vaheline Poznani kunstiakadeemia taide kuuluma vahel tundub meile nii-öelda hetkel nagu paljulubava võib-olla kui see suures võrgustikus osalemine selles mõttes, et eks suures võrgustikus on alati see probleem, et liikmed on niivõrd palju ja nad on nii erinevate rahustate ja nägemustega, et raske on öelda nagu ühis tegevust leida tegevus on vale sõna nagu ühist künda, pinda, leida just ja siis nende koolidega just katsetada siis nagu selliseid mitteformaalseid õpivorme Eestist on veel Moks käinud nüüd järjepidevalt koostööd Tartus Irekale, Riiga ja Eesti Rahva Muuseumiga äkki paari sõnaga ka nendest koostöödest, mis on välja kujunenud. Jah, ERMis, meil on siis ka eelmise aasta märtsis läks käima selline sari nagu helikoosolek. See toimub väga regulaarselt kord kuus viimasel kolmapäeval ja oli koosoleku eesmärk on jah kõnelda, helistama väga erinevates avaldusvormides ja selle ära helikoosoleku raames, siis leiavad aset supid, loengud, presentatsioonid, kontserdid ja see on ka meil väga hästi ilma läinud, nüüd tõesti aasta ringi toimunud ja jätkub ka ja Y-galerii ka meil oli nüüd seoses sellega, et eelmine aastamakseid tegutsenud maks tegutses, aga külalisateljee tegutsenud oli küll väike paus sees, aga Y galerii on meil olnud y kohtumiste sari ja selle eesmärk on siis tutvustamaks siis parasjagu resideeruvate külaliskunstnike tegemisi ja nüüd läheb uuesti siis veebruari lõpust meil see ürituste sari taas käima. Rääkides nüüd sellest Moksi füüsilise territooriumi laienemisest keldrist pööningu nii, ehk siis on tehtud ära, siis ma ütleksin, selline suur elutöö vana maja täieliku renoveerimisega kaasaegsetele võimalustele vastavaks kunstikeskuseks kuidas need laienenud füüsilised territooriumid või võimalused siis Moksi edasist tegevust praegu mõjutavad? See saab olema väga põnev selles mõttes, et ma võin praegu vaid spekuleerida, mis olema hakkab, aga, aga ma toon lihtsalt näiteks, et kui varem meil oli külalisateljees üks või kaks kunstnikku, kelle jaoks oli ruumi, siis praegu korraga nii-öelda kolm külalisateljeed tules, et ma kujutan ette, et see sünergia, mis siis nagu nende erinevate kunstnike vahel, kes seal siis resideeruvate kõikide võib mitte tekkida. Et see jõud tundub olevat päris suure potentsiaaliga. Mõte on ikkagi see maja saada rohkem elama nii-öelda jooksvalt, et, et seal oleks kogu aeg nagu selline väikene festival või sümpoosion toimumas läbi siis nende inimeste Sinna palju rohkem nüüd kogu aeg ja sest maja on ehitatud üles nagu selle põhimõttega, et on jah, külalisateljeed, kuhu siis saab sukelduda, omaette vaikusesse, nokitseda, tegutseda? Jah nagu avalik ruum, kus siis on võimalik koos sümpoosioni pidada ja ühiselt olla. Samuti on toimunud ka organisatsiooni laienemine, et kui. Kas see on sinialati seostatud sinu ja John Krisniku eestvedamisega, siis nüüd on tööl eraldi kohapeal siiringul ka, et kuidas on tema rollid, ülesanded määratletud ja kuidas selline laienemine Moksi tegutsemist loodetavasti mõjutab, et alguses me saame ainult loota ja oletada. Ma arvan, et ta mõjutab väga hästi just selles mõttes, et võib-olla kui seal ja minu tegevus oli rohkem nii-öelda jah, et ma tea, professionaale on siinkohal halb sõna, mulle ei meeldi sõna üldse, aga et oli meie tegevus oli võib-olla niimoodi, et kui ma mõnikord ei viitsinud midagi teha, siis me lihtsalt ei teinud seda või kui meil aega ei olnud, siis me ei teinud, aga ma usun, et Siri puhul on, tundub, et ta nagu võtab oma rolli täie vastutusega ja tema roll on siis jah, tõesti olla siis. Esiteks jah majas nii-öelda ajo perenaine ja siis teiselt poolt muidugi ka võtab endale ka siis nii-öelda taotluste ja projektide haldamise rolli, ega see muidugi võtab aeg-ajalt. Ja siis loomulikult ka nii-öelda avalikkusega suhtlemise rolli. Lõpetuseks küsiksin veel, et millised on lähemad sündmused, millal ja miks tulla Moksi õigust, poksi võiks veel kohata. Ja reedel on meil juba toiduklubi. 23. veebruaril on jälle ERMis helikoosolek. Seitsmeteistkümnendal veebruaril olemegi planeerinud y kohtumise. Need sündmused on siis jah, Tartus ja kohapeal maksis, on siis juba aprillis tuleb meil siis kahepäevane pillid ehitamise ja maailma rahvaste pillidel mängimise workshop, mida juhendab Sis Hannes aine. Et need oleks nii-öelda lähiaja sündmused, kuhu võib siis kindlasti kaasa tulla ja kes praegu residentuuris on sel kevadel residentuuris praegu Kinspirnieks ja Samimaalas ning tennistan. Suur aitäh, Evelin, siis linnulennul oli see ülevaate siis Moksi tegevusest ja kindlasti räägime varem kui 10 aasta pärast jälle. Tume heliseb, mina olen Indrek Grigor. Kuivõrd möödunud 2010. aasta oli riiklikult kuulutatud lugemisaastaks, siis vältisin hirmust osaleda mingis kahtlases propagandistlikkust ettevõtmisest igasugust lugemist. Paratamatult tähendab see aga, et pean nüüd palju järel lugemist tegema. Niisiis on käesoleva saatekülaliseks raeNortali poolt välja antud nii kaane värvilt kui sisult punane tekstivalimik public relations number kaks alapealkirjaga contemporary natsionalism, ent kriitikal art praktistes, mida võiks tõlkida kui avalik ettevalmistus. Kaasaegne rahvuslus, sotsiaalkriitilised kunstipraktikad. Küsimusele, miks valisin just selle raamatu, oleks kõige labasem vastus Rael ise noris tüli. Ehk tegi ettepaneku Pavlik reprationsi väljaandest kirjutada. Kusjuures kummagi osapoole ei Raili ega minu vabanduseks ei saa väita, et me oleksime nii-öelda tundmatus kohas vette hüpanud. Olen varem artišoki publitseerinud artikli raeLaartali kureeritud galerii Kelleri non-profit tegevust kokkuvõtvalt kataloogist ja siinsamas saates kõnelenud Rael artali ja kaisa yhe kureeritud brošüürist artist kukkunu, Tartu kaasaegse kunstiskeene subjektiivne uurimus. Helisad. Probleem on aga selles, et ausalt üles tunnistades ei ole ma kunagi ühegi raamatu kallale asunud nii suure eelarvamusega kui publik preporationsid kätte võttes. Ja see saab sõltumata kõigist objektiivsuse püüetest ilmselt alljärgnevas ülevaates paraku ka tunda olema. Ent samas peitub ka põhjus, miks ma olin nõus paplik preparation kogumikust rääkima just nendes samades eelarvamustes siiras, püüdes oma kriitilisust kaasaegse kunstiväljal endiselt populaarse sotsiaalkriitilise praktika ja vasakpoolse retoorika suhtes sõnastada, põhjendada. Peamine oht sealjuures on laskuda sisulisel ilkumisse veelgi sisutumasse, entusiastlikku püüdjasse, mõista. Reparations on ennekõike kontseptsiooni autori Rael arteri kuratoorne praktika. Esimene Pablik prepration, kogumik alapealkirjaga biennaal ohjangaardist ilmus 2007. aastal ning oli nagu pealkiri viitab ettevalmistus töö noorte kunstnike biennaaliks. Public relations number kaks sündis perioodil 2008 kuni 2010 eeltööna raearteri kureeritud kumu näitusele räägime rahvuslusest ideoloogia identiteedi vahel. Metoodilise võttena tähendab Pavlik preparation rahvusvahelist seminaride sarja kuraatorit huvitaval teemal milles osalejate, ettekannete transkriptsioon, ide ja tellitud esseede valimik koondatakse trükiseks. Seega on ühtlasi tegemist nii varjatud kuratoorse uurimustööga näituse jaoks kui iseseisva projektiga, mis käsitleb kaasaegse kunsti aktuaalseid probleeme. Maria-Kristiina Soomre on 2008. aasta 14. märtsi sirbis esimest Pavlik preporationsi kogumikku iseloomustanud järgmiselt. Tsiteerin. Tegemist ei ole klassikalise teooria tekstide kogumikku või kataloogiga vaid pigem viitavad nii formaat, kujundus kui kohati nii aruandlusvorm ajakirjandusliku male lähenemisele. Raamat jaotub teemaplokis näiteks, mis ei ole ranges sõltuvuses tekstide esiettekannete kontekstist ja konkreetsetele autoritele vastavast Pavlik preporationsi sündmusest vaid loovad iseseisvaid terviklikke kooslusi. Seega mitte lihtsalt kroonika või arhiivimaterjal, vaid omaette teos. Lõplikke akadeemilise kaaluga tõdesid kuulutamata pakub kogumik mõtlemiseks lugemiseks vajalikke niidiotsi ääremärkusi ja selgeid viiteid. Tsitaadi lõpp. Rõhutan kohe, et ülal kõlanu oli mõnevõrra kompileeritud, siit taat, nii ilu kõnelist rodu Soomre oma artiklis tõele au andes ei esitanud. Samas on selles triaadis kõik oluline öeldud. Nii Pabriks Peparation esimese kui käesoleva saate keskmes oleva teise numbri kohta. Oma iseloomult ei ole see väljaanne ei kogumik ega kataloog vaid ajakiri seminaride käigus kogutud materjal on toimetatud refereeritud ja koondatud uude tervikusse lähtudes tõepoolest eht ajakirjanduslikust mõttest mitte esitada fikseeritud dokumenti, vaid teema probleemide ring toimet kõrgemal seisja pilguga võimalikult laiapõhjaliselt kaardistada. Kui hästi teemaga hõlmama õnnestub, sõltub loomulikult alati toimetajast. Aga kõnealusel juhul ei ole mina paraku adekvaatne seda hindama. Kuid ajakirjandusele omane avatus deklareerib. Diskursiivne positsioon on publiku reporationsile väga oluline. Tsiteerin Rael Artel eessõnast. Eesmärk ei ole olnud anda lõplikke vastuseid või viimistletud lahendusi, vaid ennekõike püüad tõstatada küsimusi ja avada diskussioone kõigis suundades. Tsitaadi lõpp. Kuid vaikselt hiilib siinkohal taas sisse kuraatori ja toimetaja positsioon, mis kõigepealt üldse defineerib probleemi. Ma tsiteerin. Pablid preprations on sõltumatu koostööprojekt, mille eesmärgiks on viimasel kahel aastal olnud tegeleda kasvava rahvusluse küsimusega siin ja praegu kaasaegses Euroopas tsitaadile. Ning samas annab probleemile hinnangu või nii-öelda määrab mõttekäikude suunak, milleks on ma tsiteerin, kaasaegne rahvuslus ja selle kriitiline peegeldamine, tsitaadi lõpp. Eelöeldu ei ole vastuolus akadeemilise teksti normidega. Soomre poolt viidatud nii-öelda akadeemilise kaalu puudumise tingivad hoopis vormilised otsused mis ei ole kooskõlas akadeemilise teksti väga fikseeritud normidega. Rael Artel määratleb Pablik preparationsid lisaks ettekannete ja esseede kogumikule ka, kui ma tsiteerin pigem ebakonventsionaalset kunstiraamatut. Üks väljaande põhilisi eesmärke on pöörata oma diskussioonides erilist tähelepanu värsketele kunstiteostele kuivõrd diskursiivsed vaidlustes kipub kunstiteos tihtipeale ununema. Tsitaadi lõpp. Niisiis tingib Pavlik prepressensi ebaAkadeemilisuse osaliselt asjaolu, et rahvuslust kui probleemi ning sellega tegelevat sotsiaalkriitilist kunsti käsitletakse kunstiteose vahendusel ehk teost töötab tekstina samas kui akadeemiline norm näeb ette kunstiteose analüüsimist diskursiivsed teksti kontekstis kaasaegse kunsti seisukohalt kauge, aga seda efektsema. Näitena illustreerib taolist suhtumist Mart Kalmu sõnadeta kunstiteadlaste ühingu konverentsil kumu auditooriumis 29. oktoobril 2010 mis on järelkuulatav viibi väljaandes artišoki aadressil. Artišoki punkt blokspot punkt com. Mart Kalm heidab muuseumidele ette öelda lihtsamalt tehtud klassikute näituseid, mis vastanduvad suurtele korralikele, akadeemilistele, näitustele, mida saadavad põhjalikud kataloogid. Akadeemiliselt aktsepteeritava näitusena viitas kolm Tallinna 10 näitusele arhitektuurimuuseumis 2009. aastal mille Andres Kure ja Mari Laanemetsa poolt koostatud kataloog sai ka kunstiteadlaste ühingu aastapreemia. Ühena ebaAkadeemilisuse näidetest viitas Kalm aga Antons tarkovi näitusele kumus. Ma tsiteerin, kui ma tulen kumusse vaatamas tarkovi näitust ja see seinatekst on praktiliselt EKP-i eluloolaiendus taikontseptualism absoluutselt tarkovi, mitte mingi uue külje pealt. Tsitaadi lõpp. Kalmu kriitiline sõnavõtt sai loomulikult nii muuseumi kui ka teiste institutsioonidega seotud kuraatorite tormilise vastukaja osaliseks. Samas on ta oma ekstreemsuse väga iseloomulik. Kalm ei tulnud näitusele vaatamas tarkofi skulptuure. Ma ei kahtle, et on neid kõiki korduvalt näinud aga ta ei tulnud vaatama ka kuraatori Ahti Seppeti kui visuaalse kujundaja tööd. Ta tuli muuseumisse lugema kirjaliku tekstipõhist käsitlust Starkofist, mis esitaks tarkofi mõnes uues diskursiivsed kontekstis. Seega ei oma akadeemilisest seisukohast lähtudes teos isegi muuseumis piisavat kommunikatiivset ise väärtust, et saada eksponeeritud iseseisvana. Niisiis on Pavlik prepations ebaakadeemiline sellepärast, et sisaldab suures osas oma mahust erinevate sotsiaalkriitiliste projektide kirjeldusi. Kuivõrd tänase saate sisuks ei ole akadeemilise kunstikirjutise kritiseerimine, siis leppigem siinkohal lihtsalt asjaoluga, et nii on. Siinkohal võib esmapilgul kriitiliselt märkida, et Pavlik preparationsi näol on ju siiski tegemist teksti kogumikuga. Seetõttu olgu rõhutatud, et selle tingib sotsiaalkriitiliste kunstiprojektide vormiline eripära kommunikatiivne vastukaja väga tihti oluline osa projektist. Nii moodustab vähemalt poole kui mitte enam Kristiina normanni kuldsõduri projektist selle meediakajastus, mida ma tahan väita on, et Pavlik preparation tegeleb ennekõike kunstiteoste kontekstuaalse kirjeldamisega mitteteooriast lähtuva kontseptualiseerimisega. Seega tuleb rail artaliga nõustuda. Tegemist on ennekõike kunstiraamatuga, mille vormilised eripärad on tingitud kaasaegse kunstipraktika enese iseärasustest. Reporations seab oma keskseks probleemiks kaasaegse rahvusluse ja määratleb kõigis suundades avatud diskussiooni ette antud toonina rahvusluse kriitika. Ühtegi teist nii konkreetse ideoloogilise positsiooniga väljaannet meie tõsise ajakirjanduse väljal ei ole. Seda enam on tähelepanu väärne väljaande deklaratiivne sõltumatus. Ma tsiteerin oma suuna ja intellektuaalsete eesmärkide defineerimisel on Pablispreparations olnud alati sõltumatu projekt. Tsitaadi lõpp. Kuid samas on kogu projekti nii deklaratiivseks kui reaalseks sisuks kestev koostöö. Ma tsiteerin. Pavlik preparations on võrgustikupõhine suhtluskeskkond, mille tähelepanu koondub kriitilisele mõttele ja praktikale kaasaegse kunstiväljal. Pabliporationsid võib vaadelda ka kui kollektiivset harjutust tuleviku tarbeks. Tsitaadi lõpp ning reaalsele koostööle viidates toimisid kogumiku väljaandmisele eelnenud viis seminari koostöös nelja institutsiooniga ning ettekannetega esinesid kokku 30 rahvusvahelist külalist. Kogu Rael artali tegevust iseloomustab kui mitte sõltumatus, siis vaba kutselisus ja rahvusvaheline võimekus kasutades taas kord ära Maria-Kristiina Soomre võimet asju ilusasti kokku võtta. Rindas. Tegelikult on publik preparations Eesti tingimustes ikka veel peaaegu anomaalne projekt. Ja seda kahel põhjusel. Esiteks sisuliselt eraalgatusliku ettevõtmisena on see absoluutselt iseseisev ning teiseks on seal rahvusvaheline lähtepositsioon. Need kaks asja ei kipu just liiga tihti kokku käima. Aga muidugi ei tasu kumbagi iseenesest üle tähtsustada. See, mille poolest on Pablik preparation oluline on ikkagi sisuline kvaliteedimärk, mida nad vähemalt Eestis uhkelt kanda võivad. Ma ei tea, kas see on Eesti tingimustes paratamatus aga tundub, et sellele sisulisele teooriat ja praktikat väga tihedalt ühendavale, eelkõige siiski kunstist enesest, kõnelevale lihtsalt tavapärasest eesti kesksusest natuke laiema fookusega algatusele ei ole kohaliku kunstiväljal üleliia aktiivset tagasisidet või koostööd kujunenud. Pavlik Peporation on jäänud meie ühisesse institutsionaalses alateadvusse hõljuma huvitava süsteemivälise ufona, millest paljud kuulnud aga mille tegemistesse vähesed süveneda viitsinud. Tsitaadi lõpp. Juhiksin ennekõike tähelepanu ühele olulisele aspektile, mille Soomre varjatult välja toob. Meil on ühine institutsionaalne alateadvus. Samas kui Rael Artel on vabakutseline UFO heaks näiteks sellest, mida see tähendab, on kahjuks juba 2008. aastal tegevuse lõpetanud Rael Artel Gallery mis oli meie kunsti välja ainus konkreetse kuratoorse programmiga näitusepind. Võimalikuks osutus see positsioon aga vaid seetõttu, et Rael Artel positsioneerib end ise kui institutsiooni. Eesti kunsti välja väiksuse juures. Ei oleks mõeldav, et ükski suurem kunstiinstitutsioon kehtestaks taolise rangusega kuratoorse programmi sel lihtsal põhjusel, et see tähendaks lõpliku mitmekesisuse välja suretamist. Küsimuseks jääb aga, miks meil ei ole rohkem sõltumatuid kuraatoreid. Tulles nüüd lõpetuseks väga põgusalt raamatu sisuliste küsimuste juurde. Ennekõike on kriitika all 19. sajandil sündinud rahvusriik mis rajaneb minevikku provotseeritud kuldsel ajalool. 20. sajandi modernistlik paradigma paigutas kuldaja minevikust helgesse tulevikku. Public preporatiansi keskmes olev postmodernismi kontekstis sündinud kriitiline praktika aga loobub igasugusest fikseeritud alusest või eesmärgist. Publik preprationson, tsiteerin, kestev ettevalmistus, mis ei saa kunagi lõppeda, kui ta on alati valmis tegutsema. Tsitaadi lõpp. Kuulasite saadet Tartu möliseb kuulmiseni. Kunstiministeerium.