Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku. Stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Keskerakonna juhi Edgar Savisa Vare hinnangul on jutt Res Publica ja Isamaaliidu ühinemisest pigem kavatsus luua esialgne ühine valimisliit ning lõplikud otsused tehakse tõenäoliselt alles pärast valimistulemuste ja jõuvahekordades selgumist. Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Berliinis Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Nii eesti kui saksamaa soovivad leida Euroopa tasemel lahendusi riikidevaheliste elektriühenduste rajamiseks. Hea varustuskindluseks. Rannapatrull leidis Harju ja Läänemaa piiril Keibule kalda lume alt välja sulanud surnud linde ja õli trumpe. Tartus kirjandusmuuseumis oli täna eluloopäev, räägiti teisest maailmasõjast naiste pilgul läbi. Homme on Lääne-Eestis enamasti kuiv ilm, Ida-Eestis sajab kohati lörtsi, sooja tuleb kaks kuni kuus kraadi. Jätkuvalt kommenteeritakse täna Isamaaliidu ja Res Publica tulevast ühinemist Keskerakonna juhi Edgar Savisaare arvates ei kiirusta parempoolsed erakonnad Res Publica ja Isamaaliit liitumisplaane ellu viima enne järgmisi valimisi ning tõenäoliselt alustatakse esialgu ühise valimisliidu moodustamisest Edgar savisaarega, rääkis Meelis Süld. Edgar Savisaar juhtis tähelepanu sellele, et paremerakondade Res Publica ja Isamaaliidu ühinemine pole ametlikult sugugi toimunud. Liitumisplaane on Res Publica teinud ka varem. Paar aastat tagasi respublikaanid juba püüdsid ühte ühinemist läbi viia, tookord küll reformistidega kirjutati alla isegi kokkuleppel Kallase ja Partsi poolt, aga ega lõppkokkuvõttes asjast midagi välja ei tulnud. Kas seekordsetel kavatsustel on parem tulevik või mitte, eks seda aeg näitab, aga mulle isiklikult näib, et tegu on ikkagi pigem valimisliidu loomisega. Ja oodatakse ära järgmise aasta kevadised valimistulemused, mida need annavad, missugust jõudu nad ühel või teisel parteil näit olemasolevad, ja alles pärast seda tehakse, lõplikud otsused? Kõrvalt vaadates tundub, et kavandatakse niisugust asjade käiku. Aga muidugi praegu meediale esitatakse seda juba kui toimunut fakti. Küsimusele, kas paremerakondade võimalik liitumine sunnib ka näiteks keskerakonda ja rahvaliidu ühinemise suunas liikuma, Edgar Savisaar konkreetset vastust ei andnud. Küll aga rõhutas ta poliitilise maastiku korrastamise vajalik. Kust meiega ühinenud läbi aegade mitmeid parteisid meiega ühinenud ettevõtjate erakond, roheliste erakond on meiega ühinenud, viimati ühines pensionäride erakond. Kahtlemata, me oleme huvitatud sellest, et poliitiline maastik oleks selgem. Ja kui respublikaanid ja isamaaliitlased tõepoolest ühinevad, siis seegi kindlasti aitaks poliitilist maastikku selgemaks muuta, nii et kui see neil toimub, siis kindlasti oleks positiivne samm. Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Berliinis Saksa kantsleri Angela Merkeliga. Ühe olulise küsimusena arutati energiajulgeolekut. Valitsusjuhid avaldasid lootust, et juba lähemal ajal algab arutelu CO2 kaubanduse uute reeglite kinnitamiseks. Andrus Ansip on telefonil. Eesti jaoks on väga oluline, et me saaksime uued CO2 emiteerimise kvoodid võimalikult kiiresti. Teatavasti see praegune kvootide jaotus lõpeb härra juba 2012. aastal, aga energeetikas projektide realiseerimine võtab väga pikka aega. 10 aastat on tavaline, praegu on juba viimane aeg jaotus ära, uued koodid, hetkel meil ei ole probleeme CO2 kvootidega. Me teame, et kui alustati Kyoto protokolli järgselt CO2 kaubandusega, siis ühe tonni kvoodi hind oli neli kuni kuus eurot. Praeguseks sild on tõusnud 25 euro peale kuid see rõõmustab meid, sest praeguse kvootide jaotuse juures me saame oma üleliigseid kvoote müüa. Kuid meil ei ole mitte mingit põhjust arvata, et ka peale 2000 kaheteistkümnendat aastat me saaksime nii heldelt CO2 emiteerimise kvoote. Kui me ei saagi teada, missugused on uued reeglid võimalikult kiiresti siis meid võivad oodata ees halvad üllatused peale 2000 kaheteistkümnendat aastat. Teatavasti 97 protsenti Eesti elektrienergia tootmisest on seotud süsinikdioksiidi õhku paiskamisega ja samasugune huvi on tegelikult ka Saksamaal. Te peatusite ka Euroopa riikide kütusega varustamisel ja selles kontekstis siis ka Venemaa osal. Eesti jaoks on energeetiline sõltumatus väga oluline ja täpselt sama oluline on see, et Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks, et meie jaoks ei olnud Vene-Ukraina gaasikonflikte selle aasta alguses mingisugune uudis, me teame juba 1992.-st 93.-st aastast, kuidas Venemaa võib ja kasutab energiat välispoliitilise argumendina. Muidugi me oleme väga huvitatud sellest, et meie energiavõrgud oleksid ühendatud Põhjala energiavõrkudega aga Leedu-Poola kaudu Lääne-Euroopa energiasüsteemidega ja mul on hea meel, et meie partnerid mõistavad meid energeetiliselt. Isoleeritud saared peavad Euroopa Liidust kaduma ja küsimus ei ole kindlasti ainult elektrienergias elektrivõrkudes, vaid ka gaasivarustuses. Eesti raudtee enamusaktsionär Baltic Rail Service BRS ei nõustunud tänasel aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul riigiettepanekuga suurendada Phare kaudu tehtud investeeringute arvelt ettevõtte aktsiakapital. Ta oli riigi kasuks. Riik taotles aktsiakapitali suurendamist nii, et senise 24 protsendi asemel kuuluks riigile 44 protsenti Eesti raudtee aktsiatest. Koosolek hääletas ka riigile vetoõigust andva nõndanimetatud kuldaktsia äravõtmise üle. Res hääletas küll riiki vetoõigusest ilma jätta põhikirja muudatuse poolt, kuid kuna riik hääletas vastu sisemuudatus vastu võtmata. Balti- ja Põhjamaade energiasüsteeme liitva merekaablikonverteralajaama ehitus on alanud. Meelis Süld käis nurgakivi panekul Harku vallas. Päris Tallinna külje alt Harku alajaamast saab juba selle aasta sügisel alguse Baltimaade esimene elektrienergiaühendus Põhjamaadega. Täna pandi ajakirjanike ja fotograafide silme all konverteralajaamale nurgakivi ja sellesse müüritis rindel tänaste ajalehtede ehituse projekti ära tähtedega. Eesti ja Soome vahelise merekaabli esmaseks eesmärgiks on varustada Põhjamaade elektriturgu Baltimaades toodetud elektriga. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Praegused elektrihinnad Põhjamaade elektriturul on oluliselt kõrgemad, kui nad on siinpool lahte, nii et majandus paneb asjad paika, suure tõenäosusega päris hulka elektrit hakkab Eesti poolt liikuma Soome poole. Soome ja Eesti vahele paigaldatav kaabel suurendab ka Baltimaade elektri varustuskindlust ning vähendab elektrisüsteemide sõltuvust Venemaast. Merekaabel tagab vajaduse korral alternatiivse elektri ostukanali majandusminister Edgar Savisaar. Ta on. Nii äriprojekt kui ka kindlasti poliitiline projekt. Kui me 1991. aastal teisel detsembril valitsuses võtsime vastu otsuse, et on vaja niisugust merekaablit Eesti ja Soome vahel, siis ikkagi julgeolekukaalutlus oli peamine esiteks, et meil oleks täiendavaid elektrienergiaallikaid, et keegi saaks meid mõjutada selles suhtes. Ja teiseks, et meil oleks ka võimalusi transiidiks. Eesti ja Soome elektriühenduse loomine läheb maksma 1,7 miljardit krooni ja Estlinki alalisvoolu kaabli nimivõimsus on 350 megavatti. Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul oleks energiaturu avamiseks tarvis rajada veel täiendavaid ühendusi Euroopa energiasüsteemidega. Sellest kaablist jätkub meile nii palju jaanipäeva öösel oleks meie kogu Eesti elektritarve rahuldatud, on vaja rohkem kindlasti, sest külmal talveilmal on elektrivajadus meil neli korda suurem, kui on jaanipäeva öösel. Millised teised ühendused peaksid olema, mis tagaksid tõesti turu avatuse võimaluse kaubelda ka julgeolekuMa? Arvan, et meil on vaja vähemalt veel kolmekaablit. Ühtegi täiendavat kaablite Eestist, Soome veel. Meil on vaja Leedust Poola ühendust ja ühest Balti riigist on siis Leedu-Läti või Eesti ka veel Rootsi. Kui need kolm kaablit oleksid ehitatud, siis oleksid Baltimaade energiasüsteemid integreeritud või ühendatud täielikult Lääne- ja Põhja-Euroopa energiasüsteemidega ja me saaksime rääkida hästi toimivast elektriturust. Piirivalverannapatrull leidis Harju ja Läänemaa piiril Keibu lahe kaldal lume alt välja sulanud surnud linde ja õli tompe. Homme hommikul lähevad reostuspiirkonda kontrollima Lääne-Eesti päästekeskuse esindajad. Meelis Kompus uuris kapten Kalle kandro käest, kui suur täna avastatud reostus oli. Tegemist on minu hinnangul jaanuarikuu lõpus leidnud sündmustega reostusalale ja nüüd tol hetkel oli lumi oli tugev lumekatel, nüüd on see väljasulanud ja seal on keskeltläbi, ütleme rusikasuurused õlilaigud liiva peal ja väga kergesti äratuntavad ja üksikud linnud nüüd hakkavad lume alt välja sulama, mis on ka täielikult määrdunud, et nad on masuudi känkaga. No kui laialdane see reostus oli, kuidas sa paistis? Kaootiliselt on 10 meetrit puhast lõiku, siis tekib üks, viie meetrine lõik, on seda nüüd täis jälle niimoodi selliste vaadetega? Aga midagi üllatavat selles leiust selles mõttes ei ole, et on ju teada, et seal piirkonnas ongi, võib veel välja sulada ja kuidas see paistab veel? Täpselt tähendab veel oodata mõned päevad, siis lumi sulab selles rajoonis kindlasti täielikult ära, et sealt võib veel tulla ka. Midagi üllatavat selles küll ei ole. Kui palju te neid surnud linde seal kokku suutsite loendada, praegusel hetkel? Kümnekonnaringis seal on, ütleme ka kolmemeetrine riba, mis on veel jää ja lume all. Ma hästi ei usu, et sealt veel midagi üllatavat tuleb. Tartus kirjandusmuuseumis oli täna eluloopäev, räägiti teisest maailmasõjast naiste pilgu läbi. Eesti elulugude sarjas ilmus raamat sõja ajal kasvanud tüdrukud. Lauri Varik käis muuseumis. Kirjandusmuuseum on eestlaste elulugusid kogunud alates 1989.-st aastast, neist on ilmunud juba mitmeid raamatuid, sealhulgas kolm monumentaalköidet Eesti rahva elulood. Täna esitletud raamat sõja ajal kasvanud tüdrukud käsitleb teist maailmasõda ja eriti Saksa okupatsiooniaega naiste pilgu läbi, kes sündinud aastatel 1919 kuni 37 just naiste pilgu läbi, sest tavaliselt räägitakse ju sõja ajast ikka meeste mälestustest lähtuvalt. Raamatu koostaja Rutt Hinrikus, kes seisnud pea kõigi Eesti elulugude väljaandmise juures, ütles, et seda raamatut sundis välja andma just raske kuid huvitav aeg. Saksa okupatsiooniaega oli paljude jaoks põnevam aeg, see oli riskantne aeg, see oli nooruse aeg, lapsepõlve aeg, mõnedele mõnedele viimse romantika aeg. Ta oli keeruline, traagiline aeg, aga ta ei olnud monotoonne aeg, igav aeg ja ta oli aeg, kus inimestel oli elu ees ja lootsid, et et kõik läheb paremaks. Üks raamatusse oma looga pääsenu oli Imbi Tomberg, kes sõja puhkemise ajal oli vaid kuueaastane ning seetõttu on see raske aeg tema meelde jäänud eriliselt. Sõda minu jaoks algas ühe suure pommitamisega ja kuueaastase lapsena, kui mul ennem olid lihtsalt mälupildikesed, siis läks lahti nagu üks suur tänapäeva mõistes öeldes action film ja pildid sellest ajast reastusid ja ma mäletan päris hästi, muidugi see on lapsemällu, aga noh, rohi oli roheline, lilletõlkide siidipäike paistis ja olid olemas mu mänguasjad ja mängud ja raamatud ja kodu oli ju veel alles. Kodukaotasin ma alles 44. aastal ja siis läks, oli peale sõja esimesed aastad, need olid küll kõige raskemad vist elus. Raamat sõja ajal kasvanud tüdrukud on juba raamatupoodides saadaval, järgmisena tahab ühendus Eesti elulood välja tuua ka poiste ja noormeeste lood teise maailmasõja ajast. Materjali on Rutt Hinrikuse sõnul igatahes väga palju. Raamat peaks ilmuma järgmisel aastal. Ilmateade öösel on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi või lund, paiguti on udu. Õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus kolm kraadi. Homme päeval on Lääne-Eestis muutliku pilvisusega oluliste sademeteta ilm, Ida-Eestis sajab kohati lörtsi ja sooja, meil homme kaks kuni kuus kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios, oli Mall Mälberg. Kena õhtu. Jätku.