Vikerkäär. Tere taas Vikerkääru seltsi, ütlevad Valter ja Jaak Ojakäär. Täna on muide üks neid saateid, kus vikerraadiot 10. stuudio on rahvast täis ja ümber selle ümmarguse laua istuvad kokku viis meest. Darja Jaagu vastas kõigepealt Sven Himma ja temaga koos vist tänase saate kõige nooremad mehed. Võib-olla Sven, sa tutvustad neid ka raadiokuulajale. Jah, tere ka minu poolt kõigile. Minu vasakul käel istub siis ansambel smili kitarrist Kalle Raudmets paremal käel klahvpillimängija Tiit käosaar, ehk siis vidinaga kägu. Muide, ma arvan, et raadiokuulaja vist Sven Himmat mäletabki eelkõige seoses selle kunagise ansambliga Mahavok. Aga nüüd tänases saates on hea meel tõdeda, et me saame teada, millega praegu tegeled ja mida kujutab endast ansambel smail ja kõik nii edasi. Kust me nüüd pihta hakkame? Mis ajast juba see ansambel koos on? Ansambel on praeguseks ajaks juba viis aastat koos mänginud, aga kui nüüd natuke kaugemale minna, siis siis mahavoki. Mahavok lõpetas nüüd kusagil 10 aastat tagasi oma tegutsemise. Ja ja siis hakkas, hakkas nagu minu muusikamuusikud ees nagu, nagu hoopis teine ajajärk, nimelt hakkasin mängima siis Tallinki laevadel ja vahepeal sekka ka Soome maadel sellist tasumusikalt taga, aga siis see, selle, see bänd siis nagu tekkis jah, viis aastat tagasi, ent bänd on tõsi küll, natuke suurem, kui, kui meie kolm siin. Et nimetaksin siis veel basskitarristi Arvo Toomelit, kes on võib-olla tuntud siis ansamblist kompromiss, bluusbänd ja meie laulusolist, siis Airi halve. Kui ma tohin siia praegu vahele torgata, aga loomulikult siis räägitakse, et jaagul ja minul on sarnased hääled. Ma kuulan praegu Sven Himmat rääkimas ja mul on niisugune tunne, nagu räägiks Lembit Himma. Ma usun, et teie hääled on, on veel sarnasemad ja lauluhääl nähtavasti vist ka või, või ei ole. Ja on tõepoolest nii jah, seda on öeldud öeldud läbi läbi elu, et meil meil on tihtipeale isegi isegi oma kõige lähemad sugulased ja tuttavad segamini ajanud, et tihtipeale kumb räägib telefonist telefonid ja kõige lihtsam teha. Aga ka laulu laulu ajal pidavat olema sarnane jah, ja on raske hinnata ja majanansi Himma häälega muidugi seegi ei lähe. Aga trumme mänginud ikka endiselt, kas seegi on nagu Lembit ilma poolt see illustus tulnud kunagi? Tõepoolest, eks ta nii kipub olema, elusat poeg ikka tihtipeale valib nagu isa järgi selle jala ja elutee. Me räägime endiselt ja eks see pisik sai nagu maast madalast. Mäletan, kui isa läks 71. aastal Viru hotelli tööle, siis ta nagu võttis meid mind nagu pühapäeviti kaasa ja, ja noh, kui ma siis nägin seda kõike seda seda kaadervärki seal siis noh, rohkem polnud nagu vajagi, et enda jaoks oli kohe selge, et sinihirmsast hakkas huvitama ja noh, muidugi õpetas ta mind ka kuigi palju. Kuidas nüüd praeguse ansambli puhul, kas sind võib nimetada selle juhiks või liidriks või, või tuleb võib-olla sinu kolleegide käest küsida, kes Mosson kas jääb nii, nagu Sven ütleb, või kuidas keda on ikka vanem ja kogenum? Loomulikult minule eriti ei meeldi siuke juhi staatus pole eluaeg meeldinud selles mõttes, et, et noh Kuidagi noh, kui, kui, kuivõrd sa nagu kujuneb ikka nagu töö käigus välja, et nad selles mõttes, et kes, kes nagu kõige rohkem räägib või või kuidagi niimoodi, ma arvan ka seda, et ma olen ka väikestes ansamblites mänginud ja ja meil oli omal ajal see rütmikud ja kuuekesi mängisime ja siis oli see stuudio kaheksa kaheksakesi ja ja noh, keegi lõi nagu loo lahti ja aga nii, et kedagi oleks nagu tituleeritud juhiks. Benny Goodman muidugi peab olema. Kui ta mängib või seal mõni mõni niisugune suur nimi. Aga ma ei tea, võib-olla läheks nüüd pikapeale. Esimese muusikapala juurde ja mis omakorda viib meid ühte linna kus te kolmekesi hiljuti käisite. See lugu ei ole mitte ansambel Smile esituses, vaid see on vanameister Frank Sinatra, kes laulab ühest väga kuulsast linnast ja linna nimi on kohe algusest peale hästi kuulda, nii et me ei pruugi seda nimetada. See tähendab ei sõida, et see Sellest kuuldud palast sai nüüd selgeks, et see linn on Chicago kus meie tänase saate kolm külalist aastavahetusel käisid. Minu teadmised sellest linnast on, on üsna napid, ma tean, et omal ajal oli seal vist see kuulus, algab paun ja seal olid kuulsad, tapame head ja kunagi oli kahekümnendatel aastatel, oli seal Chicago, džäss ja ja nii edasi, nii edasi, aga kõigepealt kuidas see nähtavasti pakkumine teile tuli sinna sõita? Noh, see võiks öelda, 100. lausa nii taevast alla või väga suur juhus nagu tihtipeale need kipuvad olema psüühine tutta, tema tütar elab, elab, elab Chicagos. Ja, ja kuna nüüd See aastavahetuse üritus või see pall, kui selline oli nagu varemalt vanemate väliseestlaste organiseerida. Et siis nagu esimest aastat nüüd anti, anti nagu siis üleorganiseerimine noortemate noorematele väliseestlastele ja saata siis niimodi ringiga tulijat, võeti minuga ühendust ja tehti see pakkumine ja millest ei saa kuidagi ära. Ja nagu see kuulus-kuulus lause on maffia tegelikult pakkumisi ära ei saa öelda, treile tegid pakkumise väliseestlased. Ja kuidas. See oli seal nende oli see mingi Eesti maja või mingi nende jahistest kooskäimise koht ikka hästi maja ja kuidas on see niisugune ruumikas hoone või, või ei olnud, nimega tähendab ta niisugune väga, väga kena, armas, madal puitmaja. Saal ei olnud ka nii väga suur, aga lavaline kõrge, hästi lai. Aga üldse sihukese väga armsa ja, ja hubase mulje jättis, see maja on seal siis käiakse igal pühapäeval siis eestlased käivad koos, seal, seal valmistatakse eesti rahvustoite ja, ja siis on niisugune hea kokkusaamiskoht. No kas proovisite ka seal kohapeal neid rahvustoite ei olnudki mahti? Jäta ta siiski, et minu meelest sellel aastavahetuse ballil ikkagi ikkagi pakuti minister ja sülti ja jah, seal seal oli ikka menüü oli ikka ikka puhtal kujul aga no võrreldes nii koduse süldiga ja koduse verivorstiga ja kas kas on maitsevahet ka või, või, või ei ole see kunsti veel ära ununenud, seal kaugel maal? Ei kokkadel läks küll, et seal mingit maitsevahet tulijat, ausalt öeldes meil kogu see söömine oli küll päris suure kiiruga ei olnud aegagi nagu vägerioodi süveneda. Et ruttu-ruttu oli vaja selle järgi kohe lavale minna. Nojah, siin Eestis meil pillimeeste hulgas on väga levinud niisugune väljend süldipidu. Te olete nähtavasti siin kohapeal ka vist neid pidusid teinud, vaid kude laevas mängiti seal muidugi niisugust asja ei ole jah. Aga noh, vahetevahel põikate mujale ka kuskile, eks ikka jah, see väljend kehtib, kehtib siiamaani. Kui vanasti oli küll siuke nagu nagu rohkem esineb nii maakultuurimajandusega maja kolhoosidel ja seal oli siis lõikuspeod ja kõik see on ja, ja need, seal tuleb meelde see Naissoo laul kolhoosi esimehest ja viina võtta, siis ta kõigest sellest. Ja võib olla tutvustaks õige kuulajatele ka teie bändi tervikuna. Laulan, on üsna tuntud Julio Iglesias jalt Bobre Diablo. No kuulame siis muutmised. See oli siis ansambel smil aga ei laulnud mitte hulio Iglesias, vaid Sven Himma. Oli nii, ei oska öelda. Kas on mingil määral ka eeskujuks olnud? Ei, seda mitte, aga, aga lihtsalt teatud laule tuleb laulda teatud stiilis. Jah, just just võiks ka nii-öelda. Lihtsalt meeldis. Ja kas pole nii, et laeva peal, vot sedalaadi muusika läheb kõige paremini. Mitu lauda, raud või niuke mainstream, et mitte äärmustesse minna, ütleme eesti keeles kesktee muusikat kesk ja sest ei või ju kunagi teada, kes need seal parajasti need seal istuvad ja kuulavad. Nii et peab, nagu öeldakse, igaühele midagi, just just ikka sihuke niisugune tantsumuusika laias, laias laastus jana do tantsivad seal ja loomulikult ja seda nad just sinna tulema tegema tulevadki. Ma ei tea, ma arvan, et laeva sellest tööst jõuame tänases saates veel rääkida, aga läheme korraks veel tagasi sinna, Chicagosse, te olite seal kokku, kui kaua siis, et kokku kokku siis 11 päeva. Päris pikalt. Kas nüüd selle aja jooksul jäi aega tutvuda veidi kohaliku muusikaeluga? Üldiselt? Küll üsna-üsna napilt, aga, aga siiski siiski niisugune eesmärk oli, et näha seda Chicago klubimuusikat ka nii-öelda, et sai, sai siis ühel õhtul ikka käidud tasakägu. Jah, meil oligi eesmärk, et tahaks vaadata nagu just siukest ehedat Chicago bluusi või noh, ütleme tavalist bluusiklubi, et mitte mingit eliitklubi. Ja seda me ka saime, ikka leidsite üles mõne sellised ei olnud ainult sellised diskoklubid ja muud, kuigi need väliseestlased eriti palju nendes pluusi klubidest ei teadnud, aga õnneks ikka saime säravi. Ja kuidas siis tunne oli? Võimas nagu peab olema, sest nende jaoks on see üks tavaline bänd, aga meie jaoks on see, mis on, mis on kõige suurem vahe siis, kui võrrelda, ütleme siin Eesti või Soome klubidega. Ütleme ansambli koha pealt, kes mängib, see feeling, kas eesti keeles on film, peaks, need olid mustad muusikud, kõik? Ei, kõik ei olnud seal ainult pooleks trummari, katarri, musta, kaks valget. Aga see tuleb nii südamest, jääd kuulama ja nautima, neegri naeratus kestis kogu õhtu. Jah, see oli imeline, et neli, neli tundi täpselt ühtemoodi ühtemoodi aktiivselt ta hüppas ja kargas seal laval ja, ja kips, mainin, oli kogu aeg kuni lõpuni välja, et kuigi rahastada Teie juba üsna hõredaks lõpus on, et kas need olid siis nooremad või vanemad mehed? Võiks olla keskealised ja, ega pluusi, ütleme ikka noored, päris noored, nii. Mängige, mängige luust, tuleb ikke vanemast peast mingi elukogemus ka olema. Aga just, et jah, nauditav oli see, see ülim professionaalsus, kuidas, kuidas noh, alates kõik kokkumängust ja see visuaalne külg ja noh, ühesõnaga nagu kõik oli olemas. Et see, selles mõttes see nii-öelda kohustuslik programm, mis me endale võtsime, et kui me, kui me seal ära käima, siis Chicagos, siis kindlasti kindlasti bluusiklubis, et nagu täitus, õigustas ennast igati. Kas muide sellisest külaskäigust on midagi noh, päris konkreetset endale ka kõrva taha panna või on see lihtsalt selline mõnus kogemus? Tuled tagasi ja mängid oma rida ikka edasi või, või jääb sealt midagi külge, midagi, mälu muusikaliselt midagi mälusoppi või mängutehniliselt või kuidagi? Kindlasti jääb see kips Mallika tükiks ajaks endale, et kuidas tuleb laval olla, kui avastan juba õhtu lõpupoole päris vähe, aga nemad teevad oma tööd ikka perfektselt. Nojah, seda nähtavasti eeldatakse juba, et kui sa oled proff, siis sa annad täie raha eest nii-öelda eestist. Kuura. Omal alal olete teiega kahtlemata täielikud profid. Seda tööd, mida te teete, ühe muusika näitame, juba kuulasime, aga võib-olla kuulame siis. No see ei ole nüüd küll teie ansambliga koos tehtud, aga Airi Allveerepertuaarist midagi ja ma ei tea, kui te nüüd koos esinete, kas te kasutajatega neid laule, mida ta on varem näiteks New Murphy bändiga teinud ja, ja just just selliseid asju, et, et see on ikka enamus on ikka üle võetud nii-öelda. No ma tean, et Airi Allvee armastab väga palju laulda Ameerika muusika džässmuusikat, aga huvitaval kombel, Sven, sina valisid tema selle raadio CD-plaadi pealt välja just nimelt Aarne Oidi laulu Juhan Saare tekstile, ma pean sind südamega kuulama. Miks sa arvad, et see võiks olla just tänases saates siin ja praegu kõlada? Kohe võib olla üks põhjus on selles, et et kuna need, need, minu laulud on, on kõik nagu nagu inglise keeles, et noh, välja arvatud, see esimene oli nüüd portugali keeles küll. Et siis võib-olla see selles mõttes. Kuna me käisime seal ikkagi Eesti majas ja praktiliselt mängisime, laulsime ainult eesti keeles. Et, et siis siis võiks olla üks eestikeelne laul. Kuidas see töö siis praktikas välja näeb? Te lähete igal õhtul laeva ööbite laevas. Järgmise päeva lõuna paiku jõuate tagasi Tallinna, siis on teil kolm-neli tundi vaba aega ja jälle laeva tagasi. Jah, nii ta umbes välja kujuneda. Kui siiski nüüd uuest aastast on äkilised muudatused selles mõttes, et kaks laeva nüüd on nagu nagu selle ülesõiduga, aga siis kahel teisel laeval me mängime, nii et õhtul lähme laeva tema oma töö ära ja siis nagu koju, sest need laevad nagu on öösel, siis Tallinna sadamas. Vot nüüd mul olekski kõigile kolmele tänasele külalisele kaks küsimust. Mis on kõige meeldivam selle laevatöö juures ja mis kõige ebameeldivam? Kust me pihta hakkame? Selge on see, et töö ja hobid on nagu koos, et saad mängida nagu pilli ja samas ka saad raha selle eest. Ja kõige ebameeldivam Kui purjus inimesed kogu aeg seal lavasid, nõuavad igasuguseid ime imeasju. Ja võib arvata, ma ei tea, kas need vastused hakkavad kattuma, aga Sven, sinu arvamust, no tähendab kahtlemata kõige meeldivam on, on see, et, et see selline laevatöö konkreetselt meil olemas on, kuna kuna ta on esiteks, kindel töö, Sa ei pea kogu aeg muretsema, et kas järgmine kuu on tööd või ei ole. On teil leping, meil on leping ja, ja töögraafik tehakse siis nelja kuu kaupa nagu aasta läbilõikes pikendatakse, ette ära? Ei tähendab leping on nagu pikema aja peale graafik tehakse nagu neli kuud korraga. Nii et selles mõttes nagu nagu ei ole sellist hirmu, et sa pead kogu aeg otsima kuskilt siit maa maa pealt klubidest pubidest tööd, et see on üks ja kindel töö. Ja seda arvestada. Palju sa palka saad sellest. Et, aga kõige ebameeldivam on võib-olla see, et tihtipeale see tööaeg, kui selline on ütleme, poole pikem kui näiteks maa peal pubides. Ja ta läheb ikka ikka. Ütleme kella kolmeni välja, et öösel öösel, et, et kui sa ikka kuus tundi oled ära mänginud siis järgmine päev pool päeva, sa lihtsalt magad, et seal vahetevahel tekib kodus probleeme, kelle lapsed on ja nii edasi ja nii edasi. Et aga kahtlemata pean seda ütlema, et muidugi meeldiv, meeldiv moment on veel see, et, et see on väga hea praktika tähendab igale pillimehele, ükskõik mis alal ta ka ei oleks, et mängida niimoodi nüüd järjest kuus, kuus korda 45 minutit ja praktiliselt lugu loo otsa. Et seda ei ole teps mitte lihtne teha, aga, aga noh, see on nüüd see aastate praktika, mis ja te mängite ju peast jaoks loomulikult ja vot see, see ju arendab improviseerimisoskust ja kõike seda kahtlemata, et kolmas arvamus on meil veel kuulmata. Mina võib-olla räägiks selle publiku poole pealt. Noh, öeldakse küll, et soomlased ja võib-olla natuke halvustavalt siin, aga samas on nad ikka niivõrd vahetud, et naudivad seda muusikat ja naudivad tantsimist. Eks igal pool on igasugused inimesed, juhtub ka, mõni on natuke rohkem purju, seega see on tavaline, et just, et jah, nad tulevad alati kohe tantsime. Eestlane võtab aeglase julgustada nagu, nagu tavaks on, aga, aga soomlane tuleb kohe tantsupõrandale on tõesti nauding, nagu sa ütlesid ja, ja see on väga tänuväärne publik. Selles mõttes võib-olla see muusika, mida me neile mängime, ei ole Meile väga mokka mööda nii-öelda aga aga just see tänutunne, mis sealt saalist nagu, nagu kiirgab lavale ja inimesed tulevad tõesti noh, vahest nagu paluvad ühte või teist laulu oskame alati muidugi tuleme vastu neile, et eranditult kõik tulevad tänama sind spetsiaalselt veel selle eest, et just et vot see ongi see, mis annab nagu üks niisugune hea enesetunde siukse sooja tunde, et tagasiside jah, selline tagasiside muidugi soomlaste puhul ilmselt see traditsioon määrab ka väga palju neil on need lavatants sitt või kuidas neid nimetatakse, tähendab, lauandaid lauandaidanssid, naistendanssid ja mis kõik, kus ainult naised saavad valida ja silla peal kooslaulmised ja, ja vot niisugused asjad, et tõesti selles mõttes Eestis võib-olla keskealisel või vanemal inimesel on keerulisem üldse sellist kohta leida, kuhu tantsima minna. Korretseiger big bändiga pakub mõned üksikud võimalused kindlasti. Aga aga sellist tantsu noh, tantsupidude või seda isegi tantsupeoks ei saa nimetada, aga noh, sellist tantsimise ja ühislaulmise, sellist traditsiooni ja soomlastel rokkida traditsioonist ja tahtsin lisada veel juurde, et tõepoolest olles töötanud ise viis aastat Soomes seal restoranides, siis neil võiks öelda, on, on välja kujunenud juba ütleme selline ütlus, et, et nendel on nagu restorani tantsukultuur kui selline. Et mida, mida nagu meil ma nagu eriti ei mäletagi, et kuskil oleks laudad noh, meil on nagu mingisugune osa vahele jäänud, tähendab nüüd on mindud kohe nende vaibidi Reilide ja ja pubi, muusika, pubi, muusika selle juurde, aga vaat seda restoranikultuuri kui sellist muidugi, seda on ka väga raske tekitada, sellepärast et hinnad on ju hirmsad eestlast, kes, kes see tavaline, ütleme selline veidi üle keske ja inimene ei jaksa iga nädal käia restoranis tantsimas, eks. Nojah, vanasti näiteks vabandage, et ma nüüd räägin vanasti. Aga kui siin ütleme, paarikene läks kuskile draama keldrisse või, või klooriasse või Pariisi või Estonia valgesse saali siis ta läks sinna ka tantsima. Pruukinud sellepärast kuu aega kokku hoida, oma väljaminekuid arvestada. Muidugi restoranid olid erineva hinnaskaalaga, aga niisugune keskmise hinnaga restoran võis väga hästi rahuldada seda vajadust, et lihtsalt sinna minna ja aega veetma ja tantsima tagasi laevale üks lugu veel ansamblid smil, muide need on salvestatud siis, nagu ma saan aru sealsamas kohapeal või jah, nagu õhtu käigus siis nii-öelda, et elus salvestus, mitte siis professionaalne stuudiolindistus, aga kõlab päris korralikult. Kuidas te seda teete? Lihtsalt juhe sisse helipulti või? Jah, põhimõtteliselt ta nii meile kukut. Järgmine laul peaks siis olema Clif Richardi hilisemast repertuaarist ja laulu pealkiri Sam. Sven Himma äsja kuuldud loo kohta tahaks küsida veel seda, et sina oled ju põhiliselt siiski trummar ja viimasel ajal ma tean, et väga paljud nii laevabändid kui teised bändid, ürita tahad läbi ajada kuidas öelda odavamalt ja asendada trummari rütmimasina või mingi süntesaatoriga, kas sinul on ansamblis Smile ikka õigus veel seda õiget trummikomplekti mängida? Jah, tõepoolest, ma pean ütlema, et olen üks väheseid õnnelikke, kes ikkagi mängi veel nii-öelda elusalt trummi ja trummikomplekti. Et tänu sellele, et me oleme nagu see õhtune laevabänd, kus on siis niinimetatud suur bänd. Et neli pillimeest ja laulja, aga ütleme siis teine kategooria nüüd need päevabändid, kes siis mängivad nagu päevasel ajal ülesõidul ja neid on siis ainult kolm ja noh, muidugi kui bändist on valida, et keda siis nüüd vii viiest viiest välja jätta, siis esimene trummimees muidugi kuna rütmimasinad on juba nii levinud ja kõik muud sellised sellised abivahendid siis siis, siis päevastel perioodidel ei ole ühelgi elusat trummi. Aga teil on ju tegelikult üldse kaks erinevat. Kas see on nüüd sama ansambel kahe erineva nimega või on koosseis ka veidi erinev, millega mängite laevadel ja millega mängite kindla maa peal. Et tõepoolest, et asjasse selgust tuua, siis ansambel on tegelikult sama, aga tekkis kuidagi viis aastat tagasi täiesti juhuslikult ja, ja kuna mina olin nagu nagu väljaspoolt tulnud, need ülejäänud poisid olid kõik koos juba mänginud. Et siis tänu sellele nagu sündis siis bänd nimega smail mis tegutseb ainult laevadel, aga, aga peab lisama siiad laevadest vabadel nädalatel esinema siis üsna mitmetes pubides. Ja, ja seal on siis ikka Airi siis vana bändi nimi after ool. Et nii kummaline kui see üks bändaga, kaks nime. Muide, kui palju teie näiteks peate oma repertuaari muutma võrreldes sellega, mida te laeval mängite, kui te mängite siin Tallinnas mõnes pubis väga palju, täiesti kapitaalselt. Teine muusika on maa peal pubides, kui, kui oled laevas, laevas on ikkagi selline traditsionaalne tantsumuusika seinast seina, kõikvõimalikud klassikalised tantsurütmid. Aga sellist muusikat maa peal ei olegi kohtuks mängida. Nii et maa peale tuleb siis ikkagi pubides mängida sellist. Noh, kuidas öelda, siin on vastavalt ka huvidele näiteks kida safari on selline koht, kus siis mängivad siuksed kantrilaadid, väga stiilsed, ainult bändid kellel on nagu oma nägu, et. Meie siis konkreetselt püüame Niukest rokirock n rolli mängida seal peaasjalikult vahele ka mõni pluus võib olla Nonii, aga nüüd on meil mõeldud tänases saates mängida üks meenutus. Ma vaatan, kas aastaarv ka siit välja koorub? Ei, päris mitte, aga võib-olla Sven, sa mäletad seda, mis ajast on pärit see ansambli Mahavok pala nimega? See oli vist originaali sihukse austraalia ansambel, kes selle esitas, Miksamine piinad, Jason Austraalia, Ander oli vot mis selle väga tuntud bänd nimega menna söök ja selt lugu siis inglisekeelse pealkirjaga Udkene piina siis ehk siis eestikeelse Kaarel Herma kirjutatud tekstiga Miksamaid piinad. Kõlalised Ta oli kõlanud ja kõik külalised, eks see selle peale ongi tehtud ja muide, ma leidsin selle aastaarvuga nüüd üles 1983. Ma ise ei suutnud meenutada. Nonii, kuulama. Kas see oli vist Karl Madis, kes saksofoni mängis tollal maha hoopis Eestist ja ta oli need olid need ajad, kui toimusid Tartu muusika mõlemad ja oi kui kaua sellest möödas on tõesti, kui praegu mõelda, kuidas kogu see eluga muusiku elu on muutunud. Kas me teeme tänases Vikerkärus sellise raami, Läheme lõpuks tagasi sinna, kust alustasime, ehk Chicagosse. Ja selle, kuidas selle aastavahetuse ball või kuidas see oli aastavahetuse ball ja Eesti majas. Kas nad võtsid vastu uut aastatuhandet või, või lihtsalt 2000 esimest aastat sellest nagu konkreetselt juttu olnudki, mina ise 2001. ja 2000 esimest k? No meil oli see väga kirgede möllus. Kas ikka on õige, kas vale, vaieldi nagu spekantslaja kena, nii muljeid oli kindlasti kapaga, nagu öeldakse jah, tähendab, et nagu siis kohalikud eestlased. Olid ka väga imestunud, et eelmistel aastavahetuse pallidel oli nagu keskeltläbi niimoodi 100 inimest mõnikord alla selle. Et, et kuna ta eriti suur maja ei ole, et siis sellel sel aastal oli 160 170 inimest, et see oli nagu väga üllatav. Et nii palju nagu kokku tuli inimesi ja siis muidugi närvi oli päris palju meil esiteks juba sellepärast, et aparatuur võimendused sai laenatud renditud, õigemini siis sealt lähedal olevast pillipoest. Teatavasti Ameerikas on nagu teine pool, kui meil siis põhi. Põhiprobleem oli selles, et kas pillid hakkavad tööle, sest et siis ka kohapealt osteti osteti, kohaneb voolumuundurid, aga väike selline hirm jäikat, kas ikka hakkab tööle ja kui ei hakka, mis siis midagi võid läbi kõrbeda ja just just et kordamööda siis ütlesime oma sisse ja siis lõpuks selgus, et kõik toimis, noh siis oli nagu kõige suurem mure oli murtud. Aga siis üritas enda juurde, et et. Siis avasõnad, mis seal maha sai, öeldud oli siis teine hirm, et kuna noh, siiamaani ütleme see töö, mis meid nüüd Eestimaa puudutab, et täpselt teada, mida sa mängid soomlastele laeva peal, mida sa mängid pubides eestlastele pakkuda. Et see oli selles mõttes niisugune tundmatus kohas vette hüppamine, et ei pea ju niivõrd palju erinevaid põlvkondi, et mida mängida ja mida nad soovivad. Konkreetsed aga, aga noh kui siis esimene nii-öelda balli avavalss nagu esimesed taktid kõlasid, siis, siis muidugi vapustav oli see, et, Kõik see, kõik see inimmass voolas ühtlase jõena siis tantsupõrandale, et siis nagu tekkis selline stabiilne rahu, sinna nad jäidki ja sinna nad jäidki, tuleb öelda tõepoolest, et noh, minu, ütleme 20 aasta. Pillimängustaaži juures oli see küllaltki ainulaadne õhtu selles mõttes just et esiteks mängida eestlastele ja et tulid nad kell üheksa, kui avavalitsus välja kuulutati, tantsuplatsile lahkusid hommikul kell kuus. Et sellist momenti tekkinud klantstantsuplats oleks tühi. Ja, ja vapustav oli veel see, et, et nagu ma ütlesin juba ennem, et nagu kolm erinevat põlvkonda alates siis nendest eestlastest, kes on nagu sõja ajal ära läinud, siis sellised keskealised neljakümnesed ja, ja päris noored kahekümneaastased tekkinud nagu sellist varianti, mis tihtipeale ütleme noh, minu praktikas on ükskõik, kas siis vene ajal restoranides või, või et kui mängid, ütleme, mingi pala nagu noortele vanemad lähevad ära ja vastupidi. Et see oligi selles mõttes huvitav kogemused. Kõik see kolm põlvkonda olid läbi sügisel tantsuplatsil, kõik nad laulsid kõiki lugusid, nad teadsid, vanaprouad, hõiskasid prouale plaksutasid käsi, nii et see oli noh, niivõrd soe tunne, et ma ise kartsin kõige rohkem, et kuna kaheksa tundi tuli nagu praktiliselt üksinda laulda, et kas seal vastu peab, kuna noh, laevaga kogemus on küll päris suur, aga, aga seal ma elan üksinda. Kas näiteks Viljandi paadimeest või midagi sellest ajast tulin, oligi just nimelt, sest et me mõtlesime seda üritust ikka väga tõsiselt. Tegime kaheksa proovi spetsiaalselt sellise kaabu sõidu jaoks ja kuna, kuna meil eestikeelseid lugusid nagu meie muu töö juures eriti vaja ei lähe siis sai lahti löödud selline geniaalne laulik, mida on võimalik poelettidelt osta nagu viis, viis, viis mis tähendab siis seda, et seal on 550 laulu läbi aegade eri ajastutest eri stiilidest ainult sõnad, ainult sõnad. Ja siis selle kaheksa proovi tulemus oli see, et me saime kokku 104 eestikeelset laulu. Sellest oli nagu, nagu küllatki piisavalt viisid tulid siis peast. Nojah, selles mõttes, et sai nopitud kõige tuntumaid eri ajastute selliseid lööklaule alates siis õrn ööbikust, kullast südant, postipoiss ja siis ja tänapäevani välja, seljakotid selga ja, ja nii edasi. Et see oligi vapustav, et üks vanaproua oli, oli seal väga Harr hardunult siis teatanud, et ma poleks uskunud, et õrn ööbika tuleb, aga ta tuli. Et janu tõeliselt südant soojaks, et see positiivne energia oli, oligi praktiliselt see, mis aitas nagu meil vastu pidada, nii pikka aega seal laval. Aga nii pauside ajal kui te nii käisite seal nagu vahepeal käisite sealt oma mängukohast eemale ja mida oli siis rohkem kuulda, kas eesti või inglise keelt ikka eesti keeles ikka Eestigi maja, eesti keel, et need noored näiteks, ega paljud ju, kes ei oska üldse eesti keelt, jah, aga need olid ikka ilmselt selles mõttes. Need olid ikka siit ära läinud, mõned vanad olid ainult inglise keelt, aga jah, seal Eesti Majas ikka käimlad ikka räägivad eesti keelt, et see on ikka selline kokkusaamiskoht üks kord nädalas jaht, teistel pole nagu asjagi siis mida need, kes on nagunii-öelda ameerika Ameerikaliseerunud, et nemad ei tule enam majja, juured on läbi lõigatud nii nagu enamus ikka käivad, need, kes seal kandis elavad, et neil on see pühalik tahaks veel ära mainida. Sooja sõnaga ühte Eestimaa siis iga aktiivsemat tegelast, härra Gunnar, ma ei mäleta kahjuks uksi Kauksi aha, Gunnar, kes siis praktiliselt oli nagu kogu selle ettevõtmise taga, need, kes nagu tegeles meiega. Paberiajamiste ja, ja muude värkidega informatsiooniga, nii et, et nooremad eestlased nagu võitsid kõik nagu ühest suust, et kui ära Kunnarit ei oleks, siis seda Eesti maja vist ei oleks. Tema on nagu sõjasiis ära läinud. 70 aastane kuue 68 vist oli ja vanust aga väga aktiivne ja hästi tore mees. Nii et üldiselt jah. Kuidagi kuidagi selline soojus ja selline siirus ja heatahtlikkus, nagu väljendus igal sammul. Nüüd on kahjuks aeg nii kaugele, et tuleb öelda suur tänu tänase Vikerkäru saatekülalistele Sven Himmale kale raudmetsale ja Tiit käosaarele, keda väidetavalt küll kogu aeg ainult kaugsüütakse või käguks. Aga Valter ja Jaak Ojakärul oli väga hea meel teiega siin vestelda ja kõike paremat teile tulevikuks, soovides. Tänu aitäh. Lõpetama jääb veel üks ammune meenutus ansamblist Mahavok kus lauljaks Sven Himma ja pale autor on Heini Vaikmaa. Pealkiri hiline teekond. Vaikseks. Paikseks jäänud?