Kell sai kaheksa Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõtte tänastest sündmustest meili, mujal stuudios on Indrek Kiisler. Viis ühiselt presidendikandidaati otsivat konda otsustasid anda 12-le kandidaadile kuu aega oma seisukohtadega Gustamiseks. Täna selgusid Isamaaliidu, Keskerakonna ja Res Publica presidendikandidaadid. Riigikogu arutas täna Euroopa Liidu tulevikku ja leidis, et hulk küsimusi ootab vastuseid. Sealhulgas on endiselt selgusetu ühenduse laienemise piirid ning põhiseadusliku lepingu saatus. Kõikide Tartu koolimajade kordategemine maksab praeguste hindade juures umbes 1,1 miljardit krooni. Res Publica osakond arutab praegu erakonna juhtide otsust liituda Isamaaliiduga. Enamik Res Publica, Narva piirkonna venekeelsetest liikmetest on liitumisele vastu. No 90 üheksateatris esietendus täna Andrei Tarkovski filmi põhjal tehtud lavastus stalker. Päeval liigub lörtsisadu Lääne-Eestist itta. Öösel on õhutemperatuur miinus viis kuni pluss üks kraad. Homme päeval tuleb sooja kaks kuni seitse kraadi. Täna kohtusid viie erakonna esindajad, kes tutvusid parteide presidendikandidaatidega, keda on praeguse seisuga 12, jätkab Vallo Kelmsaar. Nagu kokku oli lepitud, esitas erakond omalt poolt kolm presidendikandidaati. Et mõned neist kattusid, sai kandidaate, et lõpuks kokku 12. Reformierakond pakkus välja Paul-Eerik Rummo, Laine Jänese ja Toomas Hendrik Ilvese sotsiaaldemokraatlik erakond Toomas Hendrik Ilvese, Jaak Aaviksoo ja Liina Tõnissoni Isamaaliit Peeter Tulviste, Jaan Manitski ja Toomas Hendrik Ilvese, Res Publica, Ene Ergma, Jaak Aaviksoo ja Jaan Männiku ning Keskerakond Toomas Varek, Enn Eesmaa ja Aadu Musta. Kõik nad on tõsiseltvõetavad kandidaadid, kinnitasid erakondade esindajad pärast seda, kui oma ettepanekud pärastlõunal ka ametlikult partneritele olid esitanud. Kas nende 12 hulgast aga Eesti vabariigi tulevane president valitakse, on iseasi. Mõned kommentaarid, Res Publica esimees Taavi Veskimägi. Ma arvan, et on mõneti isegi hea, et on võimalikult palju kandidaate laua peal, see tähendab seda, et on mille hulgast oma valikuid erakondadel avalikkusel teha. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas Väga hea ju, kui on avalikkuse jaoks üllatavaid momente, seal ring ei ole nii väike kellestki üldse räägid, eesti rahvapotentsiaal on ikka suur. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor Sööt Toomas Hendrik Ilvest on nimetatud kolm korda. Jaak Aaviksoo kaks korda, see on siis nimetamise hetk, noh, nii, võib ju arvata, et tänu sellele on meil mingil määral tõesti vähemalt jääda nagu kandideerima veel järgmiseks ajaks nagu suurem šanss, mis on ka ilmselt loogiline. Aga see ei tähenda, et need kandidaadid, keda seal ükskord nimetati, oleks kuidagi palju nigelas seisus. Maa hind on toonane president on nende 12-ni esitatud kandidaadi seas. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Kindlasti need 12 on väga väärikad kandidaadid, aga ma usun, et kerkib esile veel teisigi inimesi, kes kandideerivad sellesse kõrgesse riigiametisse. Reformierakonna volikogu esimees Rain Rosimannus Me leppisime tegelikult kokku selles, et presidendivalimised on väga oluline poliitiline sündmus Eesti jaoks ja selle tõttu me annaksime kõigile kandidaatidele võimaluse oma nägemusi tutvustada kuu aja jooksul avalikkusele, sellest, kuidas näevad Eesti arengut, kuidas näevad presidendi rolli selles Üks võimalikest presidendikandidaatidest Ene Ergma tunnistas, et pole veel mõelnud, kuidas selles rollis esineda ja millele keskenduda. Teate, ma pean ikka natuke mõtlema, et ilmselt teatakse juba, mida ma ennast kujuta. Aga kindlasti ma mõtlen nüüd natuke teises vaatevinklis seda asja üle, sest üks on olla riigikogu esimees. Ja nüüd ma pean mõtlema ka selle peale, kuidas ma olen presidendina võimaliku presidendina, nii et ootame natukene. Seni pole oma otsust kandideerida või mitte kandideerida avalikustanud praegune riigipea Arnold Rüütel, keda on lubanud toetada rahvaliit. Et Arnold Rüütli kandidatuur riigikogus üldse kõne alla võiks tulla, pole tõenäoline, arvab Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas. Esimene nagu rahvaliidul oleks nii palju hääli saadaks kuskilt juurde. Ei ole mõtet praegu ametis olevat presidenti esitada, nii et ta saab 20 häält. Praeguse riigikogu koosseisu puhul ma ei näe, et Arnold Rüütel võiks olla kahe kolmandiku riigikogu liikmete favoriit, see on praktiliselt välistas. Mis edasi, kui ükski praegu ühiselt presidendikandidaati otsivatest erakondadest vahepeal ümber ei mõtle, seisab Enn augusti lõpul Riigikogus toimuvat hääletamist ees veel vähemalt neli ühisarutelu. Täna lepiti igatahes kokku, et presidendikandidaatide järgmine ühine vaagimine on 11. mail. Enne seda on samad Päevaleht täpselt ühel ajal koos erakondade juhtkonnad. Toimuvad kõigi viie erakonna juhatuse koosolekul üheaegselt ja peale seda saadakse kokku kõigi erakondade esindajad ja siis jätkub ka tegelikult nimekirjade analüüs juba, sest juhatus on võtnud seisukoha teiste erakondade poolt esitatud nimekirjade suhtes. Ta on teinud sealt oma pingerea. Riigikogu arutas täna riiklikult tähtsa küsimusena Euroopa Liidu tuleviku riigikogus, räägitust teeb kokkuvõtte Uku Toom. Euroopa Liidu komisjoni esimees Kristiina Ojuland juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa Liit peaks enda jaoks selgeks tegema, kuhu Euroopa või siis Euroopa Liidu piir ulatub. Üldiselt oli ta üsna kriitiline oma ettekandes, juhtides tähelepanu nii mõnelegi probleemile. Kuigi tööjõu ja teenuste vaba liikumine kuulutati välja juba 20 aastat tagasi, pole tegelikult selleni jõutud ka täna. Rääkides koostööst on üles kerkinud idee teha nii-öelda klubi klubi sees. Leiame, et me ei tohi luua uusi piire Euroopa Liidu sisse. Tuumik ja perifeerse Euroopa Liidu loomine tekitab põhjendatud küsimused. Mis eesmärk siis Euroopa liidul on, kas peaksime rohkem klubi tegevusega tegelema looma näiteks Balti-Põhjamaade klubi või hoopis Põhja-Euroopa Liidu, kuhu võiks kuuluda lisaks balti- ja põhjamaadele ka ühendatud kuningriigid ja Iirimaa. Sarnaseid teooriaid liidust on varemgi välja pakutud kuid neil on üks halb omadus. Nad ei ühenda, vaid lahutavad. Kui Ojuland praktiliselt Euroopa põhiseaduslikku lepingut oma ettekandes ei puudutanud, siis põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu toetavad selle ratifitseerimist. Reinsalu märkis, et mustad stsenaariumid selle kohta, et pärast 10 riigi liitumist leiab Euroopa liit ennast pidevalt patiseisust ei ole leidnud kinnitust ja sellest, et Euroopa põhiseaduslik leping jäi nii Prantsusmaal kui Hollandis kinnitamata ei tohi ennast heidutada lasta. Peame paanikata mõistvat liidu olemus ongi selline suured arengud tähendavad suuri kompromisse ja see tähendab alati poliitilist kriisi. Euroopa Liidu edulugu ongi olnud liikumine kriisist kriisi. Eestil peab olema vastutus näidata, et me toetame sellist euroopat nõu kirjas Euroopa põhiseaduse lepingu kaante vahel mille me ise oleme endale kirjutanud ja Eesti valitsus teiste Euroopa liidu liikmesriikide valitsustega alla kirjutanud. Minu seisukoht on, et peame sel istungjärgul ilma venitused ratifitseerima põhiseaduse leppe. Aga lõpuks ka midagi muud. Kui ütlesin, et Kristiina Ojuland oli kriitiline, siis ei anna see võrrelda Igor veaziniga, kes ütles, et sel korral ei esindada erakonda, vaid neid inimesi pea kolmandiku Eestist, kes Euroopa Liitu skeptiliselt suhtuvad. Ja nende meelest on asjad hoopis teistmoodi kui siin 100 riigikogu liikme arvates, kes kõik seda liitu toetavad. Euroopa Liidu põhiseaduslik sotsiaalne, majanduslik ja eetiline kriis oli valmis kõigest aasta pärast, meie sisseastumist aga läks nagu läks. Igatahes on Euroopa Liit täna juriidilises tupikus ja jäädes truuks realistliku seisukohal, et tuleb möönda senine põhiseaduslik lepe. Elu on elatud läbi finita. Res Publica Narva osakond arutab praegu Res Publica ja Isamaaliidu juhatuse otsust kahe partei liitumiseks. Millised on meeleolud, sellest räägib Jüri Nikolajev. Res Publica Narva piirkonna juhatus koostab praegu seisukohta Res Publica ja Isamaaliidu ühinemise kohta. Piirkonna esimehe Vladislav Ponjatovski sõnul on tegemist väga raske aruteluga, kuna suur osa Res Publica Vene rahvusest liikmeid ei suhtu Isamaaliitu sugugi pooldavalt. Vast kõige värvikamalt kommenteeris ühinemist Isamaaliiduga Venemaa infoagentuurile Reek num Res Publica, Narva piirkonna endine juht Nikolai koolubeff, kes ütles, et lahkub erakonnast, kuna ta võib andeks anda oma sünnimaale kuid mitte poliitikutele, kes solvasid ja alandasid sadu tuhandeid inimesi. Tsitaadi lõpp. Nikolai kuulub fon Res Publica ja Isamaaliidu ühinemise vastu. Meil kõikidel on teada Isamaaliidu positsioon ja nende suhtumine nendele inimestele, kes on mitte-eestlased. Meil kõigil on teada kodakondsus- ja keelepoliitika. Meid on Isamaaliit tükk aega laenud ja just isiklikult minu jaoks poliitika on vastuvõtmatu. Kui palju on Res Publicas neid inimesi, kes jagavad teie seisukohti? Ma kardan nahaldada mingid numbrid, aga minu suhtlemisringkonna tasemel neid inimesi on siin Narva kandis päris palju. 90 protsenti Res Publica Narva piirkonna liikmetest on just vene keelt kõnelevad inimesed, kelle arvates võib loodav erakond muutuda liialt rahvuskeskseks. Samas tänasest koosolekust osa võttev riigikogu liige Ants Pauls, kes liitumisele alternatiivi ei näe, kutsub oma erakonnakaaslase üles lõplikult arvamust avaldama peale uue erakonna programmi selgumist. Teisest küljest on kõigil piirkonna liikmetel võimalus oma lõplikud seisukohad selles suhtes välja öelda pärast seda, kui tekib selle uue D programm ja, ja mil määral siis vastab nende ootustele ja lootustele. Nii et see on arvatavasti selline seisukoht, mis jääb nagu kõlama ja, ja muidugi Narva piirkonna liikmed püüavad siis jõudumööda osaleda ka selle programmi koostamisel, et sinna saaks siis selliseid seisukohad, mis vastavad nende ootustele. Ants Klausi sõnul on Narva piirkonna juhatus ühel meelel selles, et loodavale erakonnale on rohkem võimalusi edukaks esinemiseks lähenevatel parlamendivalimistel. Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. Tartu sai endale täna uue abilinnapea, senine Miina Härma Gümnaasiumi direktor Jüri. See asi hakkab tänasest kureerima Tartu linna haridus- ja kultuuriasju, jätkab Vambola. Odav haridusküsimused on ülikoolilinnas põletavad uusi koolihooneid pole ehitatud 20 aastat, olemasolevad lagunevad, kui palju kuluks raha ja aega, et remontida kõik Tartus tegutsevad haridusasutused. Kui meil oleks täna võimsust, kõik need olemasolevad koolima sellel aastal korda teha, saaksime tänaseks summaks ligikaudu 1,1 miljardit krooni. Me ei saa võtta ette korraga üle ühe kooli. Ühe koolimaja. Täiesti korda tegemine võtab aega vähemalt üks aasta. Kui Tartus on täna 16 gümnaasiumi ja kolm põhikooli, siis sa võtaks aega 20 aastat. Millal on loota, et näiteks Tartu kesklinnas lõpuks avab uksed kauaoodatud uus lasteaeda praegu? Läbirääkimised käivad järgmise aasta jooksul saama projekteerima hakata ja ülejärgmisel aastal ehitama. Ülejärgmise aasta sügiseks on lasteaed valmis. Tartus on ka kolm venekeelset kooli. Milline on nende tulevik? Õpilastega tarbija pidevalt väheneb vene koolide juhatajate hoolekogu esindajatega. Istume koos 12. aprillil ja katsume leida siis kõiki pooli rahuldava lahenduse. Kas võikumada silmapiiriga mõne kooli sulgemine ei ole välistatud? Seni abilinnapeana hariduse ja kultuurivaldkonna eest vastutanud Georg aher asus tänasest kureerima linna majandust, volikogu kuluaarides aga sahistati, et opositsioon kavandab Vaherile umbusaldust niipea, kui selleks avaneb sobiv moment. Ette heidetakse haridusvaldkonnas tekkinud probleeme investeeringutega. Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. NO99 teatris esietendus täna Sebastian Hartmanni lavastus stalker Tõnu Karjatse räägib sellest lähemalt. Stalkeri mängivad eesti näitlejad Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarge, Jaak Prints. Saksamaal tunnustatud noor lavastaja Sebastian Hartman jätab Andrei Tarkovski filmist tuttavad tegelaskuju tinglikeks stalkeri ning tema külaliste osad vahetuvad dialoogide käigus. Hartnanile. Vastus on teater selle tänapäevaste väljendusvahenditega. Laval toimuvat annavad edasi ka neli ekraani, võimaldades vaataja tähelepanu keskenduda kõnekatele üksikasjadele. Miksega pöördus Hartman lavastuses Andrei Tarkovski filmi mitteAga, vendade Arkadi ja Boriss Strugatski algupärase romaani poole. Ulmeteemalist lavastust Strugatskite raamat, seda aga esmajoones on. Tarkovski kasutab siin hoopis enamast Strugatskite teose müstilist külge. On see maailm on hoopis kogu maailm, see soovituba ning kas meie soovid selles maailmas tõepoolest täituvad või siis ongi see, mida me soovime, praegune maailma olukord? Me pole mitte ainult geograafiline reis läbi teatud tsooni läbi Venemaa või mõne muu riigi reformatsiooni pigem on see tee endasse tee, inimese mõtetesse ja südamesse. Seetõttu pole ka ühtset alkeritega üht kirjanikku, vaid kõik tegelased on ühe ja sama olendi väljend, las räägib lavastaja. Sebastian Hartman on varemgi mitmel korral pöördunud Andrei Tarkovski loomingu poole ning lavastanud Stalkeri ka Berliini folk spüünes. Öö hakul sajab paiguti lörtsi ja lund, Ida-Eestis varahommikuks jõuab uus sadu lääne poolt saartele. Paiguti on udu ja jäidet. Ida-Eestis puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, Lääne-Eestis edela ja lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öösel miinus viis kuni pluss üks kraad. Oma päeval tuleb pilves selgimistega ilm, lörtsi ja vihmasadu levib läänest. Puhuvad lõuna- ja edelatuuled viis kuni üheksa, saartel ja rannikul kuni 12 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja kaks kuni seitse kraadi. Selline oli kuuenda aprilli Päevakaja kuulmiseni ning head õhtu jätku.