Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäev päevast, seitsmeteistkümnendast veebruarist. Mina olen Mall Mälberg. Riigikogu arutas Keskerakonna algatusel riiklikult tähtsa küsimusena hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule. Üsna elavalt vahetati arvamusi selle üle, kuivõrd on valitsus süüdi selles, et Eestis hinnad tõusevad. Põlvkondade vahetus peaks olema pigem mõtlemisviisi vahetus, mitte vanade vahetamine noorte vastu eriti erakondade selleteemalisel valimisdebatil. Valitsus otsustas, et pool miljonit kasutamata heitkoguse ühikut müüakse Jaapani konglomeraadi-le sumi tooma meid Swedbanki Corporation. Müügist saadav tulu investeeritakse kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästlikumaks muutmise riigi kultuuripreemia sõjalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest saavatele Tiia-Ester Loitme, Mai-Ester, Murd maa ja Rein Raamat. Riigi teaduspreemiad määrati pikaajalise tulemusliku teadustöö eest Vladimir Hisnäkkovile ja Ülo lillele ning spordi elutöö. Preemiad saavad Johannes Peets ja Ants Saar. Eestis on visiidil Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. NOOL tugevdab majandus- ja rahaliitu suurem majanduslik koordineeritud euroala liikmesriikide vahel. Euroopa parlament võttis täna vastu resolutsiooni, milles kaheldakse õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse siis Venemaal. Bahreini armee on julgeoleku tagamisel kõigeks valmis. Politsei meeleavaldajate laialiajamisel tapnud kolm inimest, vigastatuid on üle 200. Kumu on saanud viieaastaseks. Tänu kumule on Eesti vaataja ette jõudnud sellised maailmanimed nagu Andy Warhol kus ta pole sellist roksia rühmitust luksus. Tänavune samuti mitu suurt üritust, mis korraldatakse koos sihtasutusega Tallinn 2011. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves sajuta ilm. Öösel on külma 22 kuni 28, kohati 31, saartel 16 kuni 21 kraadi ja homme päeval on külma 13 kuni 19 kraadi. Riigikogu arutas täna riiklikult olulise küsimusena hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule. Uku toom annab ülevaate. Esimene põhiettekandja, Tallinna linnapea Edgar Savisaar nentis, et Eesti majandus on praegu anomaalne ning et valitsus toetab inflatsiooni ja suurima tõuke hinnatõusule andsid aktsiiside tõstmine ja käibemaksu tõus. Mis muutis SD majanduse anomaalseks? Kõigepealt muidugi aktsiiside ja käibemaksu tõstmine. Edasi käibemaksumäära tõstmine 18-lt protsendilt 20-le protsendile kandus ka otsa ülehinnal tõusuks. Palju arutleti selle üle, kuivõrd saab hinnatõusu ärahoidmiseks teha valitsus. Arvo Sarapuu Keskerakond. Loomulikult on valitsusel võimalik mõjutada oma hinnatõusu oma riigis fiskaalpoliitikaga loomulikult on võimalik vähendada käibemaksu loomulikult võimalik vähendada aktsiise, seega on tõesti võimalik hoida hinnatõusu mõistlikuna. Kas aga tahetakse, see on juba hoopis teine küsimus. Ja reformierakondlase Urmas klaasi vastus. Loomulikult ei saa keegi eitada hinnatõusu, kuid me peame nägema, kus on selle põhjused. Inflatsiooniallikana eristavad majandusteadlased väga selgelt välis ja sisetegureid. Kõige rohkem on tõusnud kütuste ja toiduainete hinnad. Küsime, kas see on midagi unikaalset, ainult Eestit puudutav? Ei, nende kaubagruppide hinnatõus on otseselt seotud hinnatõusuga maailmaturul. Ehk me räägime välisteguritest. Samal ajal kui üks ettekandja Juhan Särgava leidis, et riik saab hoida kontrolli all elektri hinda, nentis teine nimelt Heido Vitsur. Mul on kahju ütelda, et Eesti energia oda, wind eestlastele on kahjuks vähemalt nähtavaks tulevikuks minevik. Vitsur põhjendas oma seisukohta turu avanemisega. Tõsi, IRL-i esindaja Urmas Reinsalu oli siin veidi optimistlikum. Me seisukoht on, et elektri hinda on võimalik alandada ja see on väga oluline hinna sisend ka ülejäänud hinnatõusudega koha pealt, meie hinnangul oleks võimalik taastuvenergia tasu alandamise kaudu saavutada näiteks kodutarbijatele lõpp, elektri hinnalangus, kusagil seitse kuni kaheksa protsenti. Reinsalu leidis, et mõnda aega on võimalik ära teha Tähtis on vältida esiteks liigset maksustamist, teiseks tähtis on tegelik järelevalve reguleeritud hindade üle. Kolmandaks, tähtis on tagada tegelik konkurentsikeskkond erinevate teenuste kaupade turul. Roheliste esineja Marek Strandberg ütles, et ühinemisega Euroopa Liiduga oleme me sisenenud maailma kõige kallimas kaubamajja ja kõik on ootuspärane. Ainsaks lahenduseks sellise kaupade ja teenuste vaba liikumisega seotud maailmaga ühteheitmise puhul. Mismoodi toime tulla hinnatõusudega ei olegi ühtegi muud teed, kui kasvatada oma tööviljakust, kuulutada mõistlikumalt oma aega ja panustada selle peale, et investeeringud, mida ühiskond teeb, oleks igas mõttes jätkusuutlikkus. Samas Toompeal toimus täna ka valimisdebatt teemal põlvkondade vahetus Eesti poliitikas. Uku toom käis ka seal kohal. Osalesid parlamendierakondade esindajad kohe algul lepiti kokku selles, et põlvkondade vahetus vanade vahetamine noorte vastu. Edasi arutleti mõtlemisviiside vahetumise üle ja stabiilsuse, kasulikkuse ja kahjulikkuse teemadel. Aga siiski jõuti peatselt taas jutuga noorteni ja ka järelkasvu ning erakondade noorteorganisatsioonide nii ja ka selleni, et tihti on noorte mõtlemisviis veel vanamoodsam, kui vanadel. Keskerakondlane Ain Seppik ütleb, et põlvkondade vahetus tuleb ikka, kuid hetkel ei ole see veel nii terav vajadus. Eesti poliitikatraditsioon on praegu alles nii noor, et vanu poliitikuid veel ei olegi, nii et selles mõttes, kui vanuse mõttes siis ikka Taivo, aga jazz ilmavaateliselt ta pidevalt, inimeste väärtused muutuvad. Erinevad parteid galate lõpus. Teine arutelul osaleja, reformierakondlane Silver Meikar arvab nii. Ma arvan, et Tracy põlvkondade vahetusest kindlasti ei tohiks rääkida vanusest, et tuleb rääkida sellest, et kas on olemas mingi teistsugune, parem viis, kuidas teha poliitikat ja teistpidi ja mis on siis selle poliitika eesmärgid ja nagu kaks põhiküsimust ja mina ütlen küll, et siin tuleb vahetus ja, ja siin toimub pidevalt vahetus. Et ühtepidi ma arvan, et Eesti poliitiline kultuur on paranenud, aga ta vajaks veel väga oluliselt paranemist ja siin on väga palju ära teha just poliitikutel endal, aga ajakirjandusel, kodanikuühiskonnal, Agu Uudelepp viibis debatil eksperdina tema mulje pärast kahetunnist debatti See arutelu siin hakkaski tegelikult ju peale sellest, et räägiti, kas põlvkonnavahetus, võib-olla see, et tulevad nooremad inimesed peale räägiti sellest, et kas põlvkonnavahetus võiks olla, see muutub täielikult mõtteviis ja siis lõpus lõpuks oligi selline arusaam, et kas võiks põlvkonnavahetus olla see, kui pikalt võimul olnud jõud võtavad ja vahetuvad nende vastu, kes ei ole pikalt võimul olnud. Et ega sellist väga konkreetset selgelt ühest arusaamasid. Täna ju ei tekkinud minu jaoks pigem kõlama selline mõte, et Eestis ei ole oodata revolutsioonilist põlvkonnavahetust, kus vahetub kas suur osa poliitikuid või vahetu mingisugune kindel põhimõte, kuidasmoodi peaks riiki valitsema või riiki juhtima vaideid. Kui põlvkonnad vahetuvad, siis see tähendabki seda, et kõik läheb vanamoodi edasi. Aga seda vanamoodi teevad uued inimesed. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks poole miljoni kasutamata heitkoguse ühiku müügi Jaapani konglomeraadi-le sumi Toomamid, suibanking Corporation. Lepingu rahaline maht on konfidentsiaalne, kuid praeguseks on Eesti saastekvoote müünud umbes nelja miljardi krooni eest. Lähemal Deaneks saame. Heitkoguste ühiku müügist saadav tulu suunatakse kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvate investeeringutesse. Objektide valikul eelistati hooneid, kus süsinikdioksiidi heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritud raha kohta. Suurim toetusi saavad näiteks koolid, lasteaiad, spordihooned, hooldekodud ja rahvamajad. Suurima mahuga renoveerimistööd on kavas näiteks hooldusravikeskuses, Otepää tervisekeskuses, Tartu lasteaia Sass, Tartu lasteaias, Rukkilill, Rakvere sotsiaalabikeskuses ja Valga lasteaias pääsuke. Kokku renoveeritakse 19 kinnisvaraobjekti, millest 10 on haridus, viis kultuuri ning neli sotsiaalvaldkonna objekti. Kavandatud tööde teostamise tulemusena väheneb energiatarbimine ning õhku paisata süsinikdioksiidi hulk. Peaminister Andrus Ansip. Kõik need tööd on hädavajalikud, sest teadupärast ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri kütmine Eesti hoonetes on kaks korda energiamahukam kui Soomes. Ja loomulikult, kui me kasutame neid võtta vahendeid sihipäraselt, siis kasvuhoonegaaside õhku paiskama ennast seeläbi siis oluliselt väheneb. Ka investeeringutel positiivne mõju hoonete sisekliimale ning töökeskkonnale tervikuna, mis aitab kaasa neis hoonetes elanikele osutatavate miinuste taseme tõusule. Investeeringud peavad aitama säilitada ning luua töökohti ehitussektoris ning vähendavad hoonete haldamise püsikulusid tulevikus. Hoonete renoveerimist korraldab riigi kinnisvara aktsiaselts koos renoveeritavate hoonete omanikega ning projektide elluviimise eest vastutab rahandusministeerium. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on veel sadu objekte, mida sellise rahastamismudeliga korda teha. Nii et see suurusjärk neid objekte, mis vajaksid selliseid töid, on nii riigil kui omavalitsused on siis ligi 900 ja tänaseks on rahastamise leidnud, see number on meil alla 200 kindlalt minu meelest kusagil seal 170. Nii et neid objekte on veel palju. Vabariigi valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi kultuuripreemiate saajad. Kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest saavad Diaaesselloitme Mai-Ester Murdmaa ja Rein Raamat. Spordi elutöö preemia saab Johannes Peets moodsa viievõistluse arendaja ja treenerina ning Ants Saar maaspordi arendamise ja korraldamise eest. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saavad riigi teaduspreemiad. Vladimir Hisnäkkovi. Ülo Lillepreemiad antakse üle vabariigi aastapäeval edasi välisuudiste ülevaade Margitta otsmaa. Euroopa parlament võttis vastu resolutsiooni õigusriigi toimimisest Venemaal, milles kaheldakse õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse. Europarlament avaldas muret Mihhail Hodorkovski Anton Lebedevi teise süüdimõistva kohtuotsuse pärast. Resolutsioon kutsub Venemaa võime üles loomariigis kohtusüsteemi, mis vastaks president Dmitri Medvedjevi lubadustele õiglasest ja läbipaistvast õigusemõistmisest. Dokumendi autorid kutsuvad võime üles austama inimõigusi ja seaduse ülimuslikkust Põhja-Kaukaasias ja saatma kohtu ette ajakirjanike ja inimõiguslaste tapjad. Saadikut no ütlevad, et Venemaa ja Euroopa Liidu lepingusse partnerlusega Ahto lülitataks punkt inimõiguste järgimisest ning tulevikus arutatakse inimõiguste olukorda Europarlamendi esindajatega. Bahreini politsei lasi demonstrantide vastu käiku pisargaasi ja kummikuulide pealinnas protestijate telklinnak laiali ajada shiitliku opositsioonis. Minul sai surma vähemalt kolm ja vigastada vähem kui 200 inimest. Umbes 60 inimest on rahutustes kadunuks jäänud. Egiptuse ja Tuneesia sündmustest innustatud meeleavaldajad nõuavad riigikorra vahetust, uut põhiseadust ja valitsevat sunni perekonnalt rohkem sõnaõigust. Ühe saadiku sõnul lahkub parlamendist Bahreini šiia usklike peamine poliitiline rühmitus Bahreini võimutuid meeleavalduste mahasurumiseks täna välja ka sõjale, kellele on antud õiguskorra tagamiseks kasutada mis tahes meetmeid. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton kutsus Bahreini võime austama valitsusvastaste meeleavaldajate õigusi. Ka ÜRO Peasekretär Ban Ki-moon manitses Bahreini võimlema mitte kasutama meeleavaldajate vastu vägivalda. Kanada valitsuse servereid tabas läinud kuul ootamatu küberrünnak Hiina arvutitest, nii teatab Kanada ringhääling. Häkkerid pääsesid sisse rahandusministeeriumi ja riigivara arvutisüsteemidesse. Kahju ei jõudnud küberkurjategijad teha, sest niipea kui sissetungimine avastati, katkes süsteemides interneti ühendus. Kanada luure kinnitusel on nii Hiina kui ka teised riigid huvitatud eelkõige tööstusspionaažis. Kairo Egiptuse muuseumist varastatud kujudest. Üks leiti meeleavalduse paigaks olnud Tahriri väljakul sellest prügihunnikust. Muuseumi hinnangul on kuju restaureerimine veel võimalik. Muuseumisse murti sisse jaanuari lõpul president Hosni Mubaraki tagasiastumist nõudvate meeleavalduste ajal. Vargad lõhkusid muuseumi katuseklaasakna ja laskusid sisse köite abil. Murdvarastel õnnestus kaasa viia 18 eset, neist mitu on juba leitud, kuid siiani on kadunud vaarao Tutanhamoni ja kuninganna Nofretete kujud. Eestit väisanud Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ütles, et majandus- ja rahaliidu tugevdab suurem majanduslik koordineeritud euroala liikmesriikide vahel. Kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga olid esmajoones arutlusele ettevalmistused märtsis toimuvaks ülemkoguks, kus loodetakse leppida põhjalikus majanduspaketis. Lähemalt Janek Salme. Herman Van Rompuy märkis, et nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu majanduskasv oli mullu palju tugevam kui oodati ning kasv jätkub ka tänavu. Viimasel Euroopa ülemkogul neljandal veebruaril otsustasime jätkata tööd eurotsooni kui terviku ja liikmesriikide majanduste tugevdamiseks. Eesmärk on saavutada märtsis kokkulepe põhjalikus majanduspaketis, ütles Van Rompuy. Tema sõnul on paketil kaks osa lühiajalised ning struktuursed meetmed. Lühiajaliselt euroala riikide otsustav eelarvete tugevdamine kaasa aitamine majanduse edenemisele Kreekas Iirimaal ajutise päästefondi tugevdamine ja pangandussektori parandamine, pankade põhjalike koormus testidega, ütles van Rompuy. Teiseks struktuursemad meetmeteks tugeva majanduslik juhtimine, stabiilsuspakt, eelarvete seire, makromajanduslik seire ning püsiva stabiilsusmehhanismi loomine, ütles Van Rompuy. Tema sõnul olid peaminister Andrus Ansipi ka selles kontekstis arutlusel ettevalmistused märtsis toimuvaks Euroopa ülemkogu kohtumiseks. Mõtlesime, kuidas saavutada euroalas majanduspoliitika suuremat koordineeritust, suurendada konkurentsivõimet ja majandust konvergentsi. Kuulasin hoolikalt peaministri täid. Oleme veendunud, et suurem majanduslik koordineeritud euroala liikmesriikide vahel tugevdab meie majandus- ja rahaliitu, ütles Van Rompuy president Toomas Hendrik Ilvese ja van Rompuy'ga kohtumisel Kadriorus keskenduti peamiselt Euroopa Liidu konkurentsivõime parandamisele ja siseturu efektiivsemaks muutmisele. President Ilves viitas ka ühise põllumajanduspoliitika edasise reformimise vajadusele, kuna toetused vanades liikmesriikides on hiljem liitunutega võrreldes tunduvalt suuremad. Ehkki põllumajandustehnika ja väetiste hinnad maailmaturul on kõigile võrdsed. 2010. aasta noore arhitekti preemia sai Hanno Grazmit võitis Ta tegi Eesti Arhitektide Liidu üldkogu raames toimunud pidulikul auhinnatseremoonial teatavaks president Toomas Hendrik Ilves. Cross Schmidti tööd ulatuvad kontserdimajast, büroo- ja korter majadeni. Tema hoonetele on iseloomulik tehnilistele probleemidele elegantselt lahenduste leidmine ja detailitäpsus. Noore arhitekti preemiale kandideeris 10 arhitekti. See on iga-aastane auhind, mille eesmärk on virgutada Noorte arhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist. Preemiaks on maailma reis 4500 euro väärtuses. Kumu on saanud viieaastaseks. Tõnu Karjatse käis muuseumis sünnipäeva juttu rääkimas. Eesti moodsaim kunsti muuseum kumu on oma tegevusaastate jooksul aidanud täita neid valgeid laike, mis seni üldises kunstihariduses kultuuri tundmisest täitmata jäänud. Tänu kumu meeskonnale on siia jõudnud selliste maailmanimedega kunstnike nägu, Andy Warholi Johni konstaabli Feyssen ropsi või rühmituse fluksus ülevaatenäitused pluss kaasas käimine värskemate suundumustega kunstnikega. Nagu nendib KUMU üks kuraatorid Eha Komissarov, võiks selliste valgete laikude täitmisega tegeleda veel järgmised pool sajandit. See oleks ju väga lihtne, ma kujutan ette, et nii leiaks kahe ka väljaspoolt toetajaid. Kokku on kogu palju keerulisem struktuur kui moodsa kunsti tõsta. Et siin on kõiki ajatsoone, tutvustame neid köiki ühele ja see on erakordselt keeruline tegevus ja meil on olnud äärmiselt unikaalne positsioon, olla esimene esimene kunstiinstitutsioon nii suures majas, nii keerulises majandus, nii suurte ülesannetega, ega meil siis ju mitte mingeid eeskujusid ei ole. Samas ei saa mööda ka muredest, masu on vähendanud külastajate arvu ja kumu, ruum enam nii varemalt konverentsid, eks ei tellita. Kumu direktor Anu Liivak. Ja see on muidugi tekitanud meile probleeme, aga võib-olla kõige suurem probleem majanduslikus mõttes on olnud see, et selle suure maja niisuguseid vajadused ja, ja toimimise keerukus on ju selgunud alles aastate jooksul ja see, et me teeme nii suurejoonelisi ja keerulisi projekte tegelikult on näidanud meie oma organisatsiooni puudujäägi, kes tegelikult ei ole võimalik olnud viimastel aastatel absoluutselt oma koosseise kasvatada, aga samal ajal see tegevus, mida me teeme, eeldab ikkagi tugevamaid tugistruktuure ja rohkem inimesi. Alanud aasta toob kumusse taas neli suurt projekti, mis viiakse läbi koostöös Tallinn 2011 üritustega veel kord Eha Komissarov. On minu suurim tähelepanu kuulub Ene-Liis Semperi. Näitusele näeme, avame septembris ja mida ümbritseb tohutu saladuseloor. Kes tahab aimu saada tänapäeva kaasaegse kunstinäitusevaludest ja rõõmudest, palun tulge, Komosja, vaadake graafikatriennaali tee ülespaneku viis, et me töötame silmapaistvate inimestega, nad toovad siia oma ideid, oma oma panuseid ja tahangi öelda, et majanduskriis ja on ühelt poolt inimese nagu mõistusele toonud ja institutsioone võtnud, ära neilt vabaduse rumalusi teha. Aga on võtnud ära ka teatud niisuguse perspektiivi võimaluse unistada. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt idatuul üks kuni seitse, saartel kuni 10 meetrit sekundis. Külma on öösel 22 kuni 28, kohati 31, saartel 16 kuni 21 kraadi. Päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul üks kuni seitse, saartel kuni 10 meetrit sekundis ja külma on homme päeval 13 kuni 19 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18190. Mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.