Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast vabandust. Reedest toimetaja on Mall Mälberg. Keskerakonna juhi Edgar Savisaare hinnangul on president Arnold Rüütel head tööd teinud ja Keskerakond toetab teda. Mis puutub tema enda suhtumisse presidendi ametisse, siis rõhutas Savisaar. Ta on oma praeguse majandusministriametiga täiesti rahul. Eesti raudtee omanik BRS ei ole suutnud esitada Eesti raudtee sõnade ülehindamise põhjendusi ja see takistabki läbirääkimisi Eesti raudtee ostmise üle, kinnitas majandusminister. Tallinna Lennujaam alustab sel aastal nii lennuväljal kui terminalis laiendustöid, et olla valmis reisijate arvu kasvuks ja Schengeni viisaruumiga kaasnevate nõuete täitmiseks. Eesti ministeeriumide vahel puudub sõnastatud kokkulepe. Geneetiliselt muundatud organismide GMO olen suhtes. Keskkonnaminister. Villu Reiljani sõnul on ministeeriumi seisukoht keemia GMO-de suhtes väga ettevaatlik kuna Eestis on piisavalt maad, et puhast toitu toota. Sotsiaalministeeriumis kustutatakse rahvastiku tervisepoliitikat, et ka Eesti inimesed elaksid sama kaua kui teiste Euroopa liidu riikide kodanikud. Tänasel tervise ümarlaual rõhutati, et iga inimene peaks mõistma, et oma tervise seisukohalt on valikut tema enda teha, aga selgitustööd vajavad kõik. Täna esilinastub Tallinnas Ita Everi juubeli puhul valminud film vana daami visiit Friedrich Orion. Mati samalise samanimelise näidendi järgi on filmi lavastanud Roman Baskin. Euroopa Liit peatab ajutiselt Palestiina omavalitsuse rahalise abistamise. Palestiina uus peaminister teatas, et ei kavatse Iisraeli riiki tunnustada. Rootsi võimud lasid vabaks vene teadlase, keda kahtlustati Venemaa kasuks veerimises. Homme on meil pilves ilm, kohati sajab vihma. Sooja tuleb kolm kuni kaheksa, Kagu-Eestis kuni 12 kraadi. Alustame presidendivalimiste teemaga tänases vikerraadio argipäeva saates, mille külaline oli majandus ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, kommenteeris minister asjaolu, et teda presidendikandidaatide hulgas ei ole. Mis puutub minusse, aga ma tahaks öelda seda, et ma olen täiesti rahul selle positsiooniga, mis mul on, mul on sellel ministri kohal väga palju teha. Mul on hea meel, et mitmed projektid, mis aastaid seisis, olgu see Saaremaa süvasadam või olgu see Estlinki merealune kaabel või mitmed sellised asjad on ikkagi lõppude lõpuks paigast nihutatud ja käima saadud, nii et mulle tundub, et ma suudan ka praegusel positsioonil päris palju teha. Mis puutub nüüd presidenti, siis arvestage sellega, et Me erineme oluliselt ühes asjas. Reformist Res Publicast Isamast sotsidest Merinime selle poolest, et eelmisel korral praegune istuv president Arnold Rüütel sai ju võimule meie rahvaliidu, aga ehk teiste sõnadega, meil on ka vastutus presidendi praeguse presidendi positsiooni eest. Meie oleme teda toetanud. Me oleme sellega rahul, kuidas ta on töötanud ja kahtlemata Ta meie jaoks küllalt oluline tegur on see, kas Arnold Rüütel osaleb nüüd uutel valimistel või mitte. Samas saates oli juttu ka Eesti raudtee ostmisest riigi poolt ja asjade praegusest seisust. Valitsus on seda asja arutanud, valitsus on võtnud seisukoha, et me oleme huvitatud Eesti raudtee tagasi ostmisest, nii, vaidlus käib hinna üle. Hinnavahe on tegelikult circa pool miljardit krooni. Mille poolest siis erineb see hind, mida nõuab müüja ja seen, mida Eesti riik on nõus maksma ja see on mõnevõrra seotud muide ka selle majandusaasta aruandega. Mulle tundub, et kõigil ei ole, et päris selge, miks me siis ikka keeldume seda alla kirjutamast, et kas siis Savisaare ajab jonni või kas Eesti vabariigi valitsus ajab jonni? Ei jää jonni. Küsimus on selles. Kui BRS ostis selle raudtee, siis ta maksis sellest tsirka üks miljard krooni. Nüüd oletame, et pärast seda sinna pandud sisse kõigi nende Ameerika vedurite ja muu näol väga laias laastus, ütleme veel üks miljard kaks miljardit. Nii, nüüd, aga, mis seisus on Eesti raudtee praegune juhtkond ja BMS? Nad esitasid möödunud aastal sellise taotlused, nad tahavad Eesti raudtee varade üles hindamist kahe miljardi pealt enam kui kuuele miljardile kroonile. Kui me oleks need varad üle hinnanud, siis ma arvan, et praegu oleks jutt hoopis teistest hindadesse, siis oleks müüdud kuut miljardit krooni. Mina küsin kusse kuus miljardit krooni, tuleb, oli üks miljard, te panite sisse veel ühe miljardi, kaks küll kaks pool miljardit, nii, aga kus see kuus miljardit tuleb nii või teisiti seoses ülehindlusega, meil on terve rida küsimusi, me oleme tahtnud väärtus testi, millega põhjendatakse seda nii kõrget hinda, me ei ole seda saanud. Me ei ole ju üles hindamise vastu põhimõtteliselt, sest et kahtlemata teatud hinnad on tõusnud ja materjalide hinnad on tõusnud. Ainult et me arvame, et seda tuleks ikkagi põhjendada, me ei saa maksumaksja varade suhtes lihtsalt kergekäeliselt anda allkirju, kui meie arvates need asjad ei ole läbipaistvad ja ei ole korralikult põhjendatud seda põhjendust. Me olemegi soovinud BRS-ilt ja me ei ole seda seni saanud ja sellest muidugi tulid ka need hinnavaidlused, sest BMS ikkagi kujutab ette Eesti raudteed ülehinnatud kujul. Meie nõuame, et enne, kui aktsepteerida teise osaniku poolt, et seda üleshindlust peaks meil olema märksa selgem pilt asja kohta. Erinevalt Eesti raudteest sai Tallinna lennujaama möödunud majandusaasta aruanne täna kinnitatud lennujaamal läheb hästi, aga tuleb mõelda laienemisele. Kai Varele rääkis plaanidest lähemalt Tallinna lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. Eelmine majandusaastast tõepoolest olid need päris hea reisijate arvu kasv oli hästi suur, 40 ja pool protsenti 1,4 miljonit oli meil siis aastalõpunumber, need 400000 reisija lisandus aastaga ja sellest johtuvalt ka siis rahanumbrid on meil hästi tugevalt kasvanud. Kui teil nii suured kasvud on, siis tuleb tõenäoliselt mõeldav lennujaama ümberkorraldustele. Meil on kaks suuremat arendusplaani, eks on, lennuliiklusala laiendamine on olemas lennukitel see maandumisrada, mida, mida kõik teavad, aga lennukid peaksid maandumisraja avastama võimalikult kiiresti. Need kohe, kui lennuk on maandunud, peaks sõitma siis sellele kõrvalteele, seda kutsutakse ruleerimisteeks. Need on välja lennanud, aga lühikesed need etendus, loomuleerimiste pikendamine, lennukite seisuplatside laiendamine, lennuliiklus on oluliselt kasvanud, vajame oluliselt rohkem seisuplatse ja keskkonnakaitse, mis on meile üks väga oluline. Me olime Ülemiste järvele väga ligidalt, mehitab välja sademete kogumissüsteem separeerimise, heitvetakse sademete, eks, ja siis nende edasise korrektse kanaliseerimise väga mahukas projekti ja me loodame sellega alustada veel sel aasta suve lõpus ja, ja selle realiseerida järgmise aasta lõpuks. Ja teine suurprojekt on meil siis terminali laiendus. Eesti on võtnud eesmärgiks liituda Schengeni viisaruumiga, mis tähendab teisi protseduure reisijatele. Euroopa Liidu reisijad on siis nagu siseriigi reisijad ja välisriigi reisijad oleksid siis mitte Euroopa Liidu liikmesriigi esse minevad reisijad. Need omavahel ei tohiks kokku puutuda lennujaamas. Me laiendame terminali, me loodame ka selle projektiga valmis saada järgmise aasta lõpus või 2008. aasta alguseks. Vaheprojekti peale on investeeringute suuruse üle ühe miljardi, püüame teha kõik siis endast oleneva, et ehitustööd teha, siis ilma lennuliiklust segamata. Kindlasti reisijatele toob ta kaasa ebamugavusi, et siin väga täname vete reisijad kannatusest. Kui kauaks jätkub nendest laiendustest, mille te nüüd järgmise aasta lõpuks loodate valmis saada? Me usume, et need on piisavad kuskile aastani 2012 2013 ja see on mõeldud, see terminal siis 2,3 miljoni reisija teenindamiseks, aga ma usun, et selle järel tuleb järgmine laiendus, et need võimalused on kõik ettenähtud. Järgmist etappi saab kah realiseerida. Keskkonnaministeeriumi algatusel toimus täna Tallinnas seminar geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO teemal. See on esimene samm Eesti ministeeriumide ühise seisukoha kujundamisel. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Euroopa Liidu riigid lähenevad GMO-de probleemile ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt. Samas meeldisid ka Euroopa riikide valitsuste ja Euroopa komisjoni vahel, kuidas ettevaatuspõhimõtet rakendada. Euroopa Liidu üldise seisukoha järgi ei tohi ettevaatusmeetmed piirata maailma kaubandusorganisatsiooni poolt kokku lepitud kaubanduspõhimõtteid. Hardo Lillevälikeskkonnaministeeriumist kinnitab, et ehkki Eestis pole ühtegi GMO luba välja antud, võib müügil olla geneetiliselt muundatud organismidega kaupa, kuna vastav luba on saadud juba rahvusvahelise kontserni poolt Brüsselis. Kui luba on Euroopa tasandil antud, siis Eestist eraldi taotlemist pole vaja, see tähendab selliseid kee, muu produkte on veel turul ringlemas. Nii või nii? Põhimõtteliselt küll jah. Aga nad peavad olema selgelt tähistatud ja tavaliselt on nii, võib täis leida näiteks toiduõlipudelitele või taimerasva, mis on toodetud kee moosid kasutades. Kas Eestil on siis oma GMO poliitika? Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist. Põhimõtteliselt Eestil on oma keema poliitika, kuivõrd me oleme Euroopa Liidu liige siis meie poliitika peaks olema samal joonel nagu Euroopa Liidu poliitika. Aga tegelikult peaks olema kokku lepitud erinevate ministeeriumite vahel. Sellist kokkulepet meil praegu sõnaselgelt tegelikult ei ole, et me nüüd hakkame läbirääkimisi pidama põllumajandusministeeriumiga, keskkonnaministeeriumiga, hiljuti peaks olema kaasatud ka majandusministeerium, kuna see sisaldab kaubandusleppeid ja ma loodan, et see seminar oli nagu esimene arglik katse nagu mingisugust kokkulepet saavutada. Ministeeriumide seisukohad on kee muude suhtes erinevad, nii on põllumajandusministeerium ja majandusministeerium huvitatud põllumajanduskasvust ning kaubavahetusest. Keskkonnaministeeriumi seisukoha avaldab äsja Brasiiliast bioloogilise mitmekesisuse konverentsilt naasnud meister Villu Reiljan. Ikka väga ettevaatlik ja me ajame seda koos koos Baltimaadega ja koos Põhjamaadega ja meil on põhjust ettevaatuseks, seda enam, et meile on täna piisavalt vaba maad, et looduse puhast ja tervislikku toitu toota. Meil ei ole vajaduste tormata sellisesse keerisesse, millesse on tõmmatud praegu tegelikult mitmed väga ka suured suured riigid, kui piiride valvamiseks läheb maailmas aastas 600 miljardit. Võib-olla siiski peaks selle mitmekesisuse hoidmisse hoopis selle raha suunama? Edasi välisuudiseid Indrek Kiisler Euroopa komisjon kinnitas, et on ajutiselt peatanud Palestiina omavalitsuse rahalise abistamise. Lõplik otsus langetatakse abistamise lõpetamise kohta Euroopa Liidu välisministrite poolt esmaspäeval Luxembourgis. Euroopa Liit on varem hoiatanud Palestiinlaste valitsust juhtivat äärmusrühmitust. Hamasi etku rühmitus ei tule vastu lääneriikide nõudmistele, siis katkestatakse palestiinlaste abistamine. Lääneriigid soovivad, et hammas tunnustaks Iisraeli, loobuks vägivallast ning austaks Iisraeli ja palestiinlaste vahel varem sõlmitud lepinguid. Samas palestiinlaste uus peaminister Ismail Hania kinnitas, et tema valitsus ei tunnista nõndanimetatud kahe riigi lahendust ehk seda, et tulevikus võiks kõrvuti eksisteerida Iisraeli ja Palestiina riik Palestiina omavalitsus praegu suurtes rahalistes raskustes, sest Iisrael seal on peatanud omavalitsusele rahaülekanded. Palestiinlaste uus välisminister alustas täna turneed islamimaades, et leida sealt raha abi kuid islamiriigid on siiani olnud palestiinlastele raha andmisel tagasihoidlikud. Kaks enesetapu terroristi tapsid bagdadi šiiitide mošees korraldatud plahvatustes vähemalt 69 inimest. Lisaks sai vigastada 138 inimest. Sellest teatas Iraagi telekanal Al Iraakia. Üks terrorist lasi end õhku mošees ja teine pühakoja sees. Mošee kuulus šiiitide parteile, mis osaleb Iraagi parlamendivalimised võitnud šiiitide liidus. Rünnak toimus ajal, kui palvetajad lõpetasid reedest palvust. Rootsi võimud lasid vabaks teadlase, keda kahtlustati Venemaa kasuks Pioneerimises. Uurimisel ei leitud ühtegi tõendit, et Uppsala ülikooli põllumajandusgeneetika laboris töötanud Andrei Samiaat oleks kahjustanud Rootsi julgeolekut. Teadlane peeti kinni 15. veebruaril, kui ta oli andnud ülikoolist kogutud uurimistöö materjalid üle Venemaa saatkonnale. Venemaa välisministeerium tervitas mehe vabastamist, avaldas kahetsust, et kinnipidamine nii kaua kestis Rootsi uurijate sõnul kogusse linn instituudist kõikvõimalikke uurimisandmeid, sealhulgas kolleegide uuringute tulemusi. Kuid need ei sisaldanud salajasi materjale. Täna on ülemaailmne tervisepäev ja Tallinna linnavalitsuses toimus selleteemaline ümarlaud. Kai Vare käis kohal. Ümarlaual arutati, mida teha, et Eesti inimeste elu oleks sama pikk kui teistes Euroopa Liidu riikides. Praegu on meie keskmine eluiga 10 aastat lühem ja inimesed on haigemad. Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid rõhutas, et inimene peab endale selgeks tegema, kuidas elada nii, et ei haigestuks. Ta tõi esile, et laps peaks kodus selgeks saama, missugune on puhtuse, liikumise, toitumise ja une seos tervisega. Koolis on juba hilja seda tegematajätmist kompenseerida. Kooliarstid avaldasid muret, et vanematel ei ole piisavalt teadmisi tervisest ja nad ei osale peaaegu üldse ka nende jaoks korraldatud koolitustel. Sotsiaalministeeriumis koostatakse praegu tervisepoliitikadokumenti investeering tervisesse. Ministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialisti Andrus lipandi sõnul vaadatakse selles dokumendis tegevused, mille eesmärk on rahva tervise parandamine. Põhiliselt on seal muidugi sotsiaalsete Permylandid, sotsiaalsed mõjurid, inimeste kaasatus, lapsed ja noorukid, nendele tähelepanu pööramine, elu- ja töökeskkonna muutused, eluviisi muutused ja ka arstiabi kvaliteedi parandamine. Võrreldes eelmiste samalaadsete dokumentidega keskendutakse Andrus lipandi sõnul seekord eelkõige ebavõrdsuse vähendamisele tervises. Majanduses tuleb ta ainult teatud piirini edasi rahvastiku tervis, kui ta on selliste näitajatega, nagu ta on Euroopa liidus kõige viimasel kohal, ükskõik kust otsast me seda vaatame, on see südamehaigused, on need muud haigused, on traumad, vigastused, on need nii-öelda eluviis kus on domineeriv, meeldivaks ennasthävitav eluviis see on alkoholi tarbimine, see on suitsetamine, narkootikumid ja nii edasi, siis need tegevused, mis on suunatud nende tervise mõjuritele, peavad andma sellise tulemuse, et rahvastiku tervis paraneks. Rahvastiku tervisepoliitikadokumendis on välja toodud, et tervist luuakse seal, kus inimesed elavad mängivad-õpivad-töötavad. Seetõttu on peamiseks terviseinvesteeringute tasandiks kohalik tasand. Tallinna abilinnapea Merike Martinson tõi esile, et tervise edendamine ja peaks omavalitsuses olema terviklikke plaanipärane. Meil on terve rida üksikuid projekte AIDS-i ja südame-veresoonkonnaliikumise ja kõiki selles osas projekte, misse, mis muudaksid, vähendaksid meie haigusi, aga tegelikult niisuguse süsteemset ja samal ajal ka selle finantseerimine on ju väga tagasihoidlik. Ümarlaual tõdeti, et riik peab aitama inimestel tervislikke valikuid teha. Samas lisas Merike Martinson, et igaüks peab oma tervise heaks eelkõige ise samme astuma, kasvõi näiteks oma korteriühistu koridoris suitsetamist ära keelates. Siin on iga iga majaühistu küsimus, kuidas ta selle lahendab. Aga näiteks meie majas, kus mina elan, me oleme selle otsuse teinud. Ärge oodake ainult, et keegi kuskilt ülevalt polti, me teeme koos seda. Täna jõuab vaatajate ette Roman Baskini lavastatud film vana daami visiit, mis valmis Ita Everi juubeliks. Tõnu Karjatse. Nende Olav Ehala mängitud salongis helide saatel võttis eile pärast esilinastust Mustpeade majas oma külalisi vastu teater. Eesti teatri raudvara hea filmi vana daami visiit peategelane Friedrich Sören Mati samanimelise näidendi järgi valminud filmis teevad kaasa rida tuntud eesti näitlejaid. Isegi kõrvalosades võib näha meie praeguse teatri tippe mitte ainult statisti, nagu filmis. Muidu. Filmi lavastaja Roman Baskin kinnitab, et tegelikult oleks vana daami visiit pidanud lavale jõudma Eesti Draamateatris. Erimeelsuste tõttu juhtkonnaga aga nii ei läinud ja 40 päevaga tuli valmis saada film. Roman Baskin. Siin oli morfeeritus, lingitud juubelist ja me tahtsime tõesti, et see oleks oleks pühendatud sellele tähtpäevale ja kõik pingutasid selle nimel ja ütleme niimoodi, et me saime hakkama selle aja ja selle rahaga ja ja meil olid noh, väga head toetajad. Võib öelda, et inimesed võtsid võib-olla ennast veel rohkem kokku tänu sellele, et aega oli vähe ja ei ole see Eestis sugugi asi nii hull, et muudkui aga küsivad raha ja näitavad rusikat taskus, et teatud hetkedel, teatud inimeste pärast teatud situatsioonides võetakse ennast mobiliseeritakse täiega ja see on tegelikult ikka puhas rõõm. Filmi peategelasi mängivad Ita Everi Aarne Üksküla. Küsisin Aarne Ükskülalt, kui mitmel korral on tal üldse olnud võimalust koos Ita Ever iga filmis mängida. Esimene oli mul temaga kokkusaamine temaga üldse kinos, mitte teatris. Naine kütab sauna, Kruusement pidi. Aga hiljem ma tean, et üks film on kindlasti veel, mida ma ise näinud ei olegi. Minu naine on vanaema, ma ei tea, kas seda on näidatud selleks nagu oskva tellimusel ja mina seal näinud ei ole. Ma rohkem praegu ei tule meelde, see oli üks oli nagu õnnetuaaviel lahutatud. Esimene oli lahutatud ja teine oli õnnelik abi. Nendega abielus olnud väga mitmel viisil õnnelikul või õnnetul kui võrdsel, kui meheks, moondunud naisega ja nii edasi, milline on siis Ita Ever lavale partnerina, milline ta filmis partnerina nagu ütles, kuulus Ingmar Bergman, et ega filmis mängimise ja teadvus mängimise ahel ei olegi muud, kui et. Eesti televisiooni mittetulundusühingu kell 10 ja Exitfilmi koostöös valminud film jääb kinolinale kogu aprillikuuks. Ja nüüd veel üks politsei teade. Eile õhtul jäi Võrumaal Haanja vallas Ruusmäe külas kadunuks 12 aastane Ahto roots. Poissi nähti viimati kella poole kuue paiku õhtul Ruusmäe bussipeatuse juures. Poiss on 130 sentimeetrit pikk, seljas on tal must jope, jalas mustad teksapüksid ning peas hallikat värvi nokkmüts. Võru politsei palub kõiki, kelle info võiks aidata poissi üles leida, helistada telefonil 110 või 53 300 769. Ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lõuna ja kagutuul neli kuni üheksa, saartel õhtupoolikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on meil homme kolm kuni kaheksa, Kagu-Eestis kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16413. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.