Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku stuudios toimetaja Mall Mälberg. Välisminister Urmas Paet on ametlikul visiidil Türgis. Läbirääkimistel on kõne all nii Eesti Türgi majandussuhted kui Euroopa Liidu laienemine. Eesti toetab Türgi ühinemist euroliiduga samadel põhimõtetel, mis kehtisid liidu eelmise laienemise ajal. Tallinna lennujaam alustab sel aastal nii lennuväljal Realis laiendustöid, et olla valmis reisijate arvu kasvuks ja Schengeni viisaruumiga kaasnevate nõuete täitmiseks. Tallinna linn loodab koostöös Merko Ehitusega heakorrastada vana paekarjääri, mis jääb Lasnamäe kanalis algusesse uue kunsti muuseumi vahetusse lähedusse. Aastaid tühermaana seisnud maa-alale planeeritakse nii elamuehitust kui ka puhke rajatisi. Pärnus harrastusteatrite konverentsil arvati, et teatriharrastuse seis pole kiita. Rahapuudus kimbutab Bagdadi pommi plahvatuses hukkunute arv on tõusnud, 70-ni, vigastatuid on poole rohkem. Homme on meil pilves ilm, kohati sajab vihma. Sooja tuleb kolm kuni kaheksa, Kagu-Eestis 12 kraadi. Täna kinnitati Tallinna lennujaama möödunud majandusaasta aruanne. Lennujaamal läheb hästi, aga tuleb mõelda laienemisele. Kai Varele rääkis plaanidest lähemalt Tallinna lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. Eelmine majandusaastast tõepoolest olid need päris hea reisijate arvu kasv oli hästi suur, 40 ja pool protsenti 1,4 miljonit oli meil siis aastalõpunumber, need üle 400000 reisija lisandus ühe aastaga ja sellest johtuvalt ka siis rahanumbrid on meil hästi tugevalt kasvanud. Kui teil nii suured kasvud on, siis tuleb tõenäoliselt mõeldav lennujaama ümberkorraldustele. Meil on kaks suuremat arendusplaani, eks on, lennuliiklusala laiendamine on olemas lennukitel see maandumisrada, mida, mida kõik teavad, aga lennukid peaksid maandumisraja avastama võimalikult kiiresti. Need kohe, kui lennuk on maandunud, peaks sõitma siis seal kõrvalteele, seda kutsutakse, ruleerimis teeks, need on välja Ennosaga lühikesed need Slovuleerimiste pikendamine, lennukite seisuplatside laiendamine, lennuliiklus on oluliselt kasvanud, vajame oluliselt rohkem seisuplatse ja keskkonnakaitse, mis on meile üks väga oluline. Me oleme Ülemiste järvele väga ligidalt mehitamine. Välja sademete kogumissüsteemi separeerimise, heitvetakse sademete, eks, ja siis nende edasise korrektse kanaliseerimise, see väga mahukas projekt ja me loodame sellega alustada veel sel aasta suve lõpus ja, ja selle realiseerida juba järgmise aasta lõpuks. Ja teine suurprojekt on meil siis terminali laiendus. Eesti on võtnud eesmärgiks liituda Schengeni viisaruumiga, mis tähendab teisi protseduuri reisijatele. Euroopa Liidu reisijad on siis nagu siseriigi reisijad ja välisriigi reisijad oleksid siis mitte Euroopa Liidu liikmesriigi esse minevad reisijad. Omavahel ei tohiks kokku puutuda lennujaamas. Me laiendame terminalid, me loodame ka selle projektiga valmis saada järgmise aasta lõpust või 2008. aasta alguseks. Vaheprojekti peale on investeeringute suuruse üle ühe miljardi. Kui kauaks jätkub nendest laiendustest, mille te nüüd järgmise aasta lõpuks loodate valmis saada? Me usume, et need on piisavad kuskile aastani 2012 2013 ja see on mõeldud, see terminal siis 2,3 miljoni reisija teenindamiseks. Mitme parlamendierakonna kinnitusel ei hakata lähiajal suurendama riigikogu liikmete sotsiaalseid garantiisid, nagu pakkus saadikute sagedase vahetumise vastu välja riigikogu keskerakondlasest esimees Toomas Varek. Reformile Erakonna aseesimees Meelis Atonen ütles BNS-ile, et kellelgi pole kavatsust riigikogu liikmete hüvesid muuta. Ma võiks ära unustada, hüvitused on tänasel hetkel potentsiaalsete kandidaatide motiveerimiseks piisavad, lausus ta. Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants ütles BNS-ile, et hüvede laiendamise vajadusest ei saa rääkida seoses riigikogu liikmete sageda sagedase vahetumisega kuna inimeste liikumine on toimunud kõikidel muudel põhjustel kui sotsiaalmurede tõttu. Viletsa elu pärast pole keegi riigikogust ära läinud, märkis ta. Ja rahvusvaheliste teemade juurde täna jätkus välisminister Urmas Paeti ametlik visiit Türgis. Lisaks läbirääkimistele Euroopa Liidu laienemise eest olid kõne all ka Eesti majandussuhted Urmas Paetiga, rääkis Meelis Süld. Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti jätkuvalt seda, et Türgi alustaks liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. Paet leiab veel, et Euroopa edasine laienemine peab tuginema eelmise laienemise põhimõtetele. Selgelt on Eestile ja kogu Euroopale kasulik euroopalikke väärtusi hindav türgi ja ka juba läbirääkimiste protsess ise kindlasti muudab ja mõjutab Türgis endas toimuvat protsessi euroopalike väärtuste suunas, mis kindlasti on väga positiivne, nii et kui türgi vastab kõikidele nõutavatele kriteeriumitele, siis kindlasti peaks Türgist saama ka Euroopa Liidu liige loomulikult palli tööd teha ja ja ka see on teada, et läbirääkimised Türgiga kestavad tõenäoliselt väga pikka aega. Siin on ka ennustatud, et see võib minna 10 kuni 15 aastat. Mis tundub, et on Türgi jaoks kõige raskem? Kindlasti on üks olulisemaid poliitiline pool ennekõike suhted Küprose ka, mis on Euroopa Liidu liige ja Põhja-Küprose küsimuse lahendamine, mis otseselt isegi ei ole teema, mis puudutab Türgi Euroopa Liiduga liitumise valmidust, aga samas ometi enne, kui kindlasti Türgi Euroopa liitu saab astuda on vaja Küprose küsimus lahendatud. Teatavasti alustas Türgi esimesest aprillist balti riikide õhuruumi turvamise välisminister Urmas Paet tänast trügiti ametlikul visiidil viibides mõistagi ka selle kaitse eest. Ta on esimene riik, kes teeb 104 kuud järjest, seni on olnud need perioodid kolmekuulised. Kindlasti on see oluline, et meie NATO partner, Türgi on osalemas niinimetatud õhupolitseis ja, ja balti riikide sealhulgas Eesti õhuruumi valvamiseks ja see on ka märk sellest, et meie koostöö Türgiga tegelikult on väga hea. Välisminister Urmas Paet kohtus Türgis ka sealse ärieliidiga, et arutada koostöövõimalusi kahe riigi suhetes majanduse valdkonnas. Kindlasti ennekõike selles küsimuses on pall ärimeeste käes, majanduskasv on väga kiire Türgis, eelmisel aastal oli see üle seitsme protsendi. Täna juba Türgil on kaubavahetusest ligi 60 protsenti Euroopa Liidu liikmesmaadega. Ja veel viimaste tundide välisuudiseid Meelis Kompus. Iraagi pealinnas Bagdadis hukkus täna vähemalt 70 inimest, kui enesetapuvõitleja õhkis end šiiitide pühamu sees ja teine selle juures. Plahvatuses sai vigastada poole rohkem inimesi umbes 140 praegustel andmetel. Plahvatused leidsid aset, kui palvused olid lõppenud ja rahvas hakkas õue valguma. Politsei andmetel olid kaks enesetapu terroristi maskeerunud naisteks. Türgis aga sai õhtul kahes plahvatuses üks inimene surma ja kaks vigastada. Türgi CNNi teatel hukkus inimene plahvatuses riigi põhjaosas ja teises autoplahvatuses. Riigi peamiselt kurdidega asustatud kaguosas sai kaks inimest vigastada. Plahvatuste täpsed asjaolud ei ole veel selged, lisas telekanal. Moskva kohus andis vahistamiskäsu naftakompanii Jukose teise mehe Vassili Alexanjani kohta. Teda ähvardab rahapesus ja tulude varjamises süüdimõistmisel kuni 25 aastane vanglakaristus. Jukos eksjuht Mihhail Hodorkovski kannab pikka vanglakaristust kaugel Hiina piiriäärses vanglas. Valgevene siseministeeriumi teatel pääsevad peaaegu kõik opositsiooni meeleavaldustel vahistatud isikud eeloleval ööl vabadusse minski. Miilitsa teatel peaks vabaks saama kaheksa inimest, kuid kokku on vanglas peaaegu 17 vahistatud. Presidendiks kandideerinud Aleksander kosuulin aga jääb veel trellide taha, kuna tema suhtes on algatatud kriminaalasi, kinnitasid võimud. Vanast maha jäetud ja ohtlikust paekarjäärist keset Tallinna linna võiks saada lasnamäelaste puhkeala. Kuna linn kavatseb heakorrastada endise Lasnamäe paekarjääri erasektori abiga, siis kerkivad ilmselt praegusele tühermaale ka elumajad ja ärihooned. Endist paekarjääri käis vaatamas Meelis Süld. Lasnamäe kanali alguses, teisel pool uut kunstimuuseumi paiknevale tühermaale on tehtud erinevatel aegadel kokku kolm ideekonkurssi. Nendest viimasest võttis kahjuks osa vaid üks töö. Abilinnapea Taavi aasa sõnul polnud konkursi tööl viga midagi, kui välja arvata see, et puudus lahendus, kuidas välja pakutud pae puhkeala ideede ellu viia. Arvasime, et ilmselt linna rahakott ja selle jaoks väikseks see korda teha, jäätiksite siia, kaasata erasektorit ja kui me vaatame, et siin ümberringi on see elamuehitust, et siis erasektorile vastu pakkuda võimalust mingis osas siia hoonestusõigus saada. Põhjuseid, miks endine paekarjäär Lasnamäe kanali alguses veel tühermaana seisab, tasub otsida arendustegevusega seotud piirangutes. Taavi aasa sõnul ei saa suuremat osa endise paekarjääri territooriumist kasutada ehitustegevuseks. Läheduses paiknevad tuletorni tõttu. 28 hektarit sellest 32-st on piirangutega seotud, ehk siis on majaka tuletsoon tegelikult siinse kogu hoonestusmahtu suhteliselt piiratud. Selleks, et uue kunsti muuseumi vahetus läheduses, teisel pool Lasnamäe kanalit asuv paekarjäär heakorrastada plaanib Tallinn koostööd ettevõttega Merko Ehitus. Merko Ehituse arendusdivisjoni direktor Tõnu Kark. Me oleme valmis investeerimis- ja circa 100 miljonit krooni ja see, kas ja kui palju siia saab, illisid raatsi saab, see selgub kõik ikkagi juba detailplaneeringu käigus. See on linnaplaneerimisametiga koostöös võimalik määrata ja ma ei ole sugugi kindel, et see peaks olema ainult elamu, pigem ka selline, et spordirajatised ka, see on tegelikult arendustegevusest. Et endisest paekarjäärist Lasnamäe kanali alguses ballasti ja võidujooksusilla vahelisel alal tõesti asja saaks, tuleb teha abilinnapea Taavi aasa sõnul veel hulganisti ettevalmistusi. See ei ole mitte ainult detailplaneering, vaid siin on ka pinnas, uuringud, geoloogilised, aluspõhjauuringud. Karjääri teisel kaldal on üks osa sellest suurest august täidetud ehitusprahiga, kus on sisuliselt prügimägi all. Vaatamata varasematele ebaõnnestunud katsetele heakorrastada mahajäetud paekarjääri näeb Lasnamäe linnaosa vanem Kalle Klandorf tühermaad vaadates silme ees idüllilist Lasnamäelt Kadrioru piirini kulgevat puhkeala. Ma kujutan ette, et siin on mõni spordirajatisi, ma kujutan ette, et siin on välikontsertide jaoks ja, ja miks mitte ka mõni mõni restoran või välikohvik. Pärnus oli täna harrastusteatrite liidu konverents, mis teatrihind. Annely Erm käis asjaosalistega juttu ajamas. Kui Eesti kutseline teater tähistab tänavu sajandat aastapäeva, siis teatriseltsid sündisid siin veel 40 aastat varem ja neist professionaalne teater alguse saigi. Praegugi on kooliteatreid tulevaste näitlejate taimelavaks, kuid teatriharrastuse seis pole kõige rõõmustavam. Rahapuudus kimbutab ka huvitegevuse tasemel on teater, üks ressursimahukamaid kunstiliike, kus koos kirjandus, muusika, valgus ja nii edasi. Tänasel harrastusteatrijuhtidel rentsil küsitaksegi, mis on teatrihind? Konverentsi korraldaja Mart Tõnismäe. Mida viimisele hingeliselt see teatrihind tähendab, mida ta tähendab materiaalselt, milliseid vahendeid oleks vaja, et saaks teatrit luua samas harrastusteatrit, maateater kui täiskasvanute teater maal hakkab hääbuma, et seda on tegelikult vaja toita turgutatud maa, seltsielu, hind, et on vaja natukene rahaga seda asja kuidagi paika saada. Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali esimehe Riin Kivinurme sõnul seda raha, mida harrastusteatritele jagatakse, nii vähe polegi. Eestis on praegu väljakujunenud meil kuus vabariikliku keskseltsi, et sealhulgas ka siis Eesti harrastusteatrite liit, mida me võime lugeda siis teatrivaldkonna vedajaks, et siit nagu riigipoolselt raha jookseb nüüd kahtepidi, et üks on Kultuuriministeeriumi poolt tulev raha ja teine osa nüüd see, mis tuleb siis kapitali rahvakultuuri sihtkapitalis, et võib-olla kogusummas tuleks ta siis kuskil 713715, aga noh, sellele võib lisanduda ka siis muid selliseid väiksemaid summasid, kas seda on palju või vähe, teatritegijad ütlevad, et vähem raha, no tegelikult ei saama nii-öelda, et see rahvakultuuripildis üldisena oleks nüüd väga väike summa. Teatavasti on meil kõige enam rahastatud praegu koorimuusika valdkonda, ka teatrivaldkond peaks praegu jääma kuskil kolmandale kohale. Aga valdkond tervikuna ja noh, loomulikult vajaks nagu paremat järeleaitamist. Kas teie näete mingit võimalust, kuidas seda teatrite liikumist edendada? Praegu me oleme teinud nüüd analüüsi, vaatame siit edasi, kuidas välja töötada siis ikkagi neid regionaalseid võrgustikke et siis seeläbi juba leida nagu igas rahvakultuuriala valdkonnas selliseid parimaid lahendeid. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Härm Ja jäänud on lugeda ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lõuna ja kagutuul neli kuni üheksa, saartel õhtupoolikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on homme kolm kuni kaheksa, Kagu-Eestis kuni 12 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.