Tere jälle maailmapildi saate kuulajatele. Mina olen Heidy Tamme ja tahaks täna rääkida edasi läinud nädalal alustatud Ingerimaa teemadel. Kuulajad, kes juhtusid seda saadet kuulma teavad, et siis me rääkisime Piret Lotman iga seitsmeteistkümnenda sajandi Ingerimaast. See oli siis rootsiaegne. Ma täna palusin ma stuudiosse Igor Tõnuristi, kes on ametilt etnograaf. Aga ingerimaaga on tal veel oma erisuhted. Saate alapealkiri ongi seosed ja sidemed. Meie, eestlased, oleme selle oma naabermaaga, nii, me võime öelda üsna seotud. Ja sina oled temaga seotud sedamoodi, et sinu isa on seal elanud kaska sündinud. Jah, ta sündinud Malus Kuitsa lähedal lollina eesti asunduses. Ja kui ma 50.-te aastate alguses vanaemaga marjul käisin, siis ikka näitas, näed, seal on priocha vitsa, Soome küla ja siin on circa vitsa vene küla, näed siin olla oline. Eesti vile. Nii et viiekümnendatel aastatel käisid sa veel marjul ingerimaal. Ja ja seal oli veel nii, et Eesti külas kõik seal elavad vene lapsed rääkisid eesti keelt. Me suhtlesime eesti ja vene keeles, suviti kukkuseni. Praegu, kui ma sult küsisin, et millal sõigur viimati käisid hingenimaal, siis pidid tunnistama, et sellest on oma kuus aastat tagasi. Jah, kuus aastat, viimati sai käidud seal Simiitidsa eesti asunduse surnuaiapühal kus ma häbistasin pastorit muusikalises osas. Kui su sugulasi on seal elanud, siis on sul sealsete surnuaeda, et ega ka mingi muu suhet. Vanavanaisa ja üks vanaisa on seal maetud teistest sugulastest, rääkimata, surnuaiad, mis korras nad on, kuidas, kes neid peab praegu põhiliselt kohalikud soomlased. Need hoiavad nagu korras neid uuemaid surnuaeda doosi. Ja mõni Eesti surnuaed on ka üpris korras, nõetakse mainitud Simiididsa eesti asunduse surnuaed, mis asub muide lausa kohe Narva Peterburi maantee ääres. Kui palju umbes siis Narvast? Seal on üks kilomeetrit viis 60 ja selles Ingerimaa osas, mis Eestile kuulus seal tegelikult Eesti asundusi ei olnudki, seal elasid ja elavad praegugi nüüd isurite järeltulijad ja ingerisoomlased ning venelased. See oli siis üks osa sellest on kindlasti kunagine Narva vald, eks ole. Jahve Narva-tagune Narva-tagune, nii öeldi ja, ja meil on rohkem tuntud Eesti Ingeri nime all seal pikki Rossoni jõge oli siis ingerisoomlaste ja isurite külade rida siis Narvast või praegusest Narva veehoidlast allapoole, siis seal asusid. Vene külad kui seitsmeteistkümnenda sajandi rootsiaegsest Ingeri maast Piret Lotman rääkis siis oli Narva k hoopis sakslaste linn ja ja eestlased olid seal noh, niisuguses seisus, nagu nad siin Tallinnaski tol ajal olid, nüüd on Narva no ütleme ikkagi eestiline. Ta asub Eestimaal, aga tegelikult on ta vene linn kui rahvuse protsente nüüd vaadata, aga läbi mitme sajandi oli ta siiski Ingerimaa pealinn kuni Peterburi asutamiseni ja, ja väga paljudele ingerimaalastele, olgu siis soomlased, võhi surid veel vadjalasi, see oli ka linn, kuhu, kus saadi tööd, kus käidi vabrikutes juba tööl. Ja siis isegi sündis niisugune laul, mille ma ise kunagi lindistasin lauga jõe suudmes. Osal juudi Narva elab eesti moodi pikk laul. Pool eesti pool vene keeles. Nojaa, aga kui me nüüd natukene seda eestlase ja Ingerimaa suhet räägime siseks eestlast miks ma Narvast rääkima hakkasin just sellepärast, et Narvas vähemalt ka väga ammustest aegadest elasid eestlased. Ja millal toimus suurem eestlaste väljarändamine, siis juba nendele Narva tagustele ingerimaadele eks mindi ikka paremat elu vist otsima, ma tean, et siiamaani need, kes sealt tagasi on tulnud, vanad inimesed räägivad, kui viljakas muld seal olid. Esimesed eestlased rändasid juba 18. sajandi esimesel poolel välja või neid viidi sinna, kui kogu Eesti ala ühendati Vene impeeriumiga ja mehed viidi sõjaväkke lihtsalt ja tekkis Peterburis ja Kroonlinnas näiteks Eesti koloonia seal 18. sajandil kuskil kuue 8000 ringis oli juba aga niisugune talupoeglik väljaränne. See algas 1800 kuuekümnendatel seitsmekümnendail paremate maade otsing oma vaid ja, ja näiteks ka meie endagi suguvõsas vanavanaisakass Vaivara kandi mees Christian malt ja seltskond mehi panid raha kokku ja ostsid terve väikese mõisa välja, nii et siis 25 krunti sai omavahel ära jagatud ja tekkiski see lollina või ametlikult joolina Eesti asutus ja niimoodi siis rannad tegi sinna, kus anti riigi poolt maid inimestele, kus nad pidid lausa ise välja ostma, need olud olid küllaltki erisugused ja siis ka põllumajanduslik või niinimetatud Kristjanski pank. See andis ka toetusraha või laenu inimestele just asutaja asunikele. Nii et see mitmes mõttes oli küllaltki hea ettevõtmine. Nüüd eestlastele, kes vajasid maad. No Veera Saare kraakovi mägi on paljudel ilmselt kodus ja, ja ma usun, et paljud on teda ka lugenud ja seal on päris ilusasti kirjeldatud mingit aega eestlaste elust. Ja see on mulle väga lähedane see Krakowi mägi ja see tema teinegi raamat, siis ma olen ise sealkandis liikunud sertifikapis Eesti asunduseks ja teiste teisteski seal. Ja see oli huvitav kolonisatsioon, sest eestlased asutasid venelaste või siis ingerisoomlaste poolt hõivama alasid, need olid vabad. Kuna eestlased elasid kruntidel või eelistasid elada kruntidel, siis nad said kasutada väiksemaid maatükke omaette. Omaette olles sai kasutada väiksemaid maatükke, mida kogukondades elavad vene külad polnud suutelised üles harima. Nii et tõepoolest mindi lausa metsa ja tihti nii-öelda kohe nihukest rasket tööd hariti lihtsalt või raiuti saetud mets maha, tehti alet, põletati maha härase mets ja siis haritise põld ülesse ja elati esimesed päevad või nädalad lausa kuuse all. Ma olen ise niisugusi mälestusi. 1900 72. aastal üles kirjutanud, seal kandis liikudes. Ja siis ehitati sinna metsades kõigepealt loomalaudad ja saunad, elati seal, modell olid siis laudad ja ise elad, elasid inimesed saunas ja siis ehitati kohe eestipärased rehielamud. Näiteks sajandi algul on säilinud päris huvitavaid nende vanade eestlaste rehielamuid, et fotosid ja jooniseid. Ja kui ma 1965 suvel käisin seal veel eesti asunduste jälgi otsimas, siis ma leidsin ühe rehielamu jäänuseid. Ma sain plaanistada seda, et kivid vundamendikivid olid alles. Sinu jaoks on kõik see muidugi topelt huvitav ja ma kujutan ette, et väga emotsionaalne ettevõtmine oli see ka sest ühtepidi oled sa tõesti hingelt ihult etnograaf ja teistpidi oled sa ikkagi kuidagi täiesti isiklikult, et noh, kasvõi mingeid narmasjuuripidi, aga siiski selle kohaga just oma juurte kaudu seotud. Paraku, see on nii ja ma tean, et väga paljud eestlased on täpselt samasugused suhetes ingerimaaga ja mitmed meie kultuuritegelased näiteks Eestis on pärit olnud sealt ja no kuigi sellest ei taheta eriti rääkida, sest see Venemaa eestlasi ei ole eriti prestiižikas ei ole eriti populaarne. Jah paraku, aga noh, need asjad juba korra läksid nii ja neid on uuritud natuke nüüd Venemaa eestlasi ka venelaste poolt seal Ingerimaa eestlasi ja ja nad imestavad siiamaani, mul oleks hiljutine uurimus isegi olemas, et kuidas need nüüd asunikud tulles nüüd Venemaale suutsid luua niisuguse infrastruktuuri tuuri vene külade, ingerisoomlaste külade vahele, mis aitas nendel püsida, säilitada eesti keelt, asutada Eesti koole ja rahvamaju ja asutati ju suured eesti kogudused. Siin ma võingi sulle kohe vahele rääkida, mul on õnn olnud lugeda ühe vanaproua kirju kes on sealses eesti koolis käinud. No ma arvan, et vähem küll, võib-olla ka mitte rohkem kui kuus klassi tolleaegne algkool vist kuus klassi oli? Ju tal siis umbes nii palju seda haridust on. Ja ma võin sulle öelda julgelt, et vähe olen ma nii hästi alustades käekirjast kuni väljendusoskuse ja õigekirjani välja nii hästi kirjutatud, kirju lugenud, kui see, need sealne algkool andis. Väga ilusa hariduse. Tundub nii. No ma võin oma vanaema kirju näiteks näidata ja veendud veel üks kord, et täpselt see olukord oligi niisugune. Aga samas on sealt ka huvitavaid andmeid selle kohta, kui teated, laps ei saa eesti kooli panna või kooli ei olnud, näiteks 20. aastal oli selline olukord kuidas see olukord lahendati, eesti lapsed pandi näiteks talveks vene külla elama vene terve ja nad siis talve jooksul õppisid vene keelt, et saaks siis kooli minna edasi. Et kui muud võimalust ei olnud, siis haridustee pooleli jäänud ei jäänud, nimetati utzenias olemise olemiseks. Võtsin. No sa oled uurinud seda aega ja, ja paika vist üsna põhjalikult on sulle oluline olnud. Paraku ma ei ole mingeid uurimusi selle kohta avaldanud, välja arvatud siis isurite ja vadjalaste kandlejala ja torupilli kohtunud, nüüd rahvapillid on mind huvitanud ja ja ma olengi käinud mitu kord ka vadjalaste ja isurite juures ja ka soomlastega seal kokku puutunud ja mulle meenub 1972 katsina lähedal. Üks soomlane rääkis mulle juhtumi, kuidas eestlane oli siis vene kõrtsi sattunud suure paastu ajal. Võtnud siis suitsulihakäntsaka välja, määrinud leivale paksult võid ja söönud paastuaeg venelased, õigeusklikud, ei tohi liha süüa ja kõik suu vesine ja siis ütlevad, et sa ei tohi seda süüa, see, kes ja miks me ei tohi, mis ma pean siis sööma. Sa võiksid süüa ainult kala, Poznan, Vaslaga. Eestlane ankese Bosna Maslawess õlipudel mulle siia ja kallab siis pekitükile. Peale, ütleb, saagu sinust kala ja sööd edasi. No ja ega siis see pealtvaatisu vähemaks muidugi ei võtnud. Eks need usuprobleemid on sealmail olnud vist üsna tõsised ikka väga pikkade aegade jooksul. Ja on erinevas usus inimesed elanud rahulikult üksteise kõrval. Jah, seal oli mitmeid rahvaid kõrvuti, elasid lisaks vadjalaste isurite-le, kes olid nagu põhirahvus, seal siis tulid üle 300 aasta tagasi Ingeri, soomlased, venelased, siis tekkisid suured saksa asundused, olid Lätti asundused, poola asundused ja ja siis eesti külad ja seal muidki rahvusi. Ja kõik küllaltki sõbralikult eksisteerisid, aga ei segunenud. See keeleline sugulus näiteks ei tähendanud, et ingerisoomlased eestlased oleks näiteks isurite või vadjalaste ka eriti läbi käinud. Isurite madjalased oskavad tänaseni oma vähesed, aga siiski arvatakse jah, et vadjalasi võib-olla kuskil 50 inimese ringis ütlevadki, et nad on vadjalasi või pajatavad vaid, et see oli, nagu nad ise ütlevad. Nimetavad oma keelt ma Tšiili ja ka isureid neid on, oli kuskil 800 inimese ringis. Isuri keelt kõneleb võib-olla kolmnelisada. Nii et isuri keelt kõnelevaid laps ei pidavat enam olema. Ja vadja keele kõnelejatest noorimad on ka kuuekümnendates või üle 60 ingerisoomlastega on seal probleeme, sest keel on andnud kesk- ja vanemaealistel inimestel suus soome keel noort noored kõnelevad väga vähesed soome keelt. Ja ei ole näiteks omavahelisi oma rahvuse vahelisi abielusid. Üle 70 protsendi ingerisoomlastest on näiteks muulastega abielus. Ja isegi on loodud seal niisugune tutvumisfirma või selts. Lembi on selle nimi, mis siis soodustab või tutvustab ühest rahvusest noori, et nad saaks luua näiteks soome perekonna koguni kogunini. Hea küll, aga räägime nüüd eestlasest ingerimaal kõrgaegadel. Kui palju siis võis olla eestlasi ja eesti asundusi seal? Koos Peterburiga see oli ka ju suur eesti kultuurikeskus. Selle sajandi algupoolel võib arvata, et oli 45 50000 eestlast seal nii kubermangus kui ka Peterburi linnas. Ja kogu see ala oli ju nii-öelda organiseeritud eestikeelsed kogudused, nii Peterburis ka mujal eestikeelsed ajalehed ja väga elav seltsi töö. Ja tuletan meelde, et Jakob Hurt ja Mattias Eisen, kes korraldasid Eestis rahvaluule suur kogumist, olid vastasteks Peterburis ja Kroonlinnas ja kõik need rahvaluulematerjalid saadeti Eestist. Peterburi ja tuletan meelde, et kab Sankt-Peterburg on ju Ingerimaa aladel Jahjuste suudmes põhja Lääne-Ingeri vahel ja kui me tuletame meelde läinud nädalast saadet, siis kunagi oli seal Nii et 1240, kui Vene vürst Aleksander seal rootslastega võitles rannavalveülem oli isur tal seal, kus i on selle nimi isegi säilinud gene kroonikas. Ma ütleksin eestlaste kohta, et praegu anna Peterburi ainult jäänud suurimaks eestlaste keskuseks. Mõni 1000 eestlast on aga oblastis Leningradi oblastis, nüüd on veidi üle 2000. Ja kõik on laiali paisatud, sest eesti külad lõpetasid oma eksistentsi 30. aastal, kui algas kollektiviseerimine. Kui kästi taludest kruttidelt küladesse asuda, kas asutati eesti külad või siis asuti vene külades, veeti lauset ÕISis inimesel lihtsalt elumaja katuse sarikad saeti läbi, katus kukkus maha, inimesed olid fakti ees, et nad pidid välja minema. 37 38, kui suleti kõik Eesti koolid, nagu ka Soome koolid ja kirikud ja lõpetati igasugune rahvuslik töö. Ja siis kõik need Stalinikud repressioonid ja siis ka Saksa okupatsiooni aegne väljasaatmine. Kui kõik soomlased isurite vadjalaste ja ka eestlased saadeti, kes Soome, kes Eestisse välja. Ja kui tagasi tuldi, siis olid juba kodukas teiste poolt hõivatud või lõhutud või ja need, kellele lubati. Kuuenda aastani tagasi praktiliselt eesti küladest ning Rimaal jäänud ainult mälestus, ainult mälestus. Mõnes kohas on mõni maja veel jäänud, nii et kui sõidad sealt miilitsakandist või seal minu isa kodu, kellel oli no ümbruses või tika pesas. Minugi etnograafi silm eristab Vene külas näiteks Eesti maja ja ma olen küsinud, et tõepoolest ongi toodud krundi pealt veetud veetud sinna külla, et peaaegu igas külas üks küla on säilitanud veel eestikeelse nime. See oli arukülas, on arad küll nüüd vene keeli ametlikult seal, kui ma viimati käisin, siis oli vist kolm või 14 eesti peret, Vello elasid seal. Sa oled olnud tegev, kuidas selles seltsi nimi nüüd täpselt praegu on? Ida reisida eestlaste selgituses? Sa ütled küll, et praegu on veel natukene nagu tegevus soikunud või inimesed? Vaevalt et probleeme hetkel vähemaks on jäänud, aga aga vist on hetkeseis selline. Jah, inimesed on võib-olla väsinud, aktiivselt suure hurraaga, alustati seda seitse, kaheksa, üheksa aastat tagasi, aga jah, see tegelikkus on siiski niisugune, et nõuab selline töö, suhtlemine Venemaaga ja kas ka siinolek? Venemaa eestlase probleemide tõstatamise nõuab ikka väga palju energiat ja ja lisatööd. Ja noh, eks ise teame, milline see meie elu praegu on, et lihtsalt inimesed väsivad ära. Sinu tuttavate hulgas siiski kasvõi selle töö kaudu on kindlasti inimesi, kelle juured, vot nii nagu sinulgi ulatuvad sinna ingerimaale. Üldiselt vist erilisi suhteid ja, ja, või kelle, kellega sa suhtledki, seal enam ei ole, see kõik on nüüd kapiiriga veel ära lõigatud ja ma usun, et mingi huvi, mingi vajadus on. Eks see mingisugune nostalgiline mälestus, mida vanemaks inimene muutub, seda rohkem ta mõtleb oma lapsepõlve mängumaadele ja mina ei ole veel nii väga vana, aga ikka meenutan lapsepõlve aegseid kullerkupp ja sest me alati sõitsime Tallinnast sinna suvitama. Oh sind ikka täiesti viidi sinna regulaarselt. Ja 50.-te aastate alguses, iga suvi olin ma seal ikka 58 lima vist ilmast jalal ja elasime siis minu isa kodutalus. Seal elas küll üks Läti Eestis ega pere, kes tuli just sõja ajal sisse, kui Meie pere või minu esivanemad olid sealt ära, maja oli tühi, siis tuli see pere sisse ja siis nad leppisid kokku, nii et see sissetulnud pere siis jäin ja meil oli üks tuba. Kus me siis suvel elasime? Seal need on, ei oska öelda, sest veel 72 oli veel alles, aga peale seda ma ei ole seal käinud ka surnuaiale ei ole lihtne enam minna. Surnuaial ma käisin välja kuus aastat tagasi, siis ta oli parasjagu kinni kasvanud. See vanem osa, kus ka minu esivanemad on kõik ristid enamikus maha löödud või murtud, kõik patrikusse kasvanud. Ainult uuem osa oli jah, puht Moloskavitsa valge kirik, see oli ilma katuseta torn maha võetata, põleski sõja ajal maha. Aga siis oli pärast viljaladu ja siis võeti torn maha ja kõik ja, ja me pidasime seal ühe palvuse, panime küünlaaltari kohale põlema ja pastor pidas palve. Laulsime kanalisel kirikuseinte vahel mis oli ehitatud seitsmeteistkümnendal sajandil. Seda kirikut ei taastata enam, sest ka ingerisoomlasi on seal ümbruskonnas väga vähe järele jäänud. Kuidagi kurvalt kipume lõpetama. Kas meil midagi head ka on öelda midagi? No kuidas sa ennast lohutad või kas sa vajad üldse lohutamist, et see kõik on nüüd jäänud niimoodi, nagu ta on, piir on ka vahel ja. Mina olen ajaloolane, ma püüan sellesse suhtuda nii arusaaja inimesena ja miks elu peab igal pool edasi minema ja ega need inimesed nüüd need Ingeris elanud eestlased kinnit mitugi 1000 eestlast ega nemadki ei ole ju füüsiliselt kuhugi kadunud, nad on siin Eestis suurem osa. Ja nüüd ESTO päevade ajal käisid Peterburi eestlased nüüd ju siin ka esinemas. Nii et ka sealse eestlus elab edasi ja eesti seltsielu edeneb ja aga noh, mis parata, kui need olud on niimoodi pööranud. Need, vähemalt need eestlased, kes seal praegu veel on. Nad on hoidnud alles midagi olulist. Vanemad inimesed nende jaoks on see eesti tähendab isegi rohkem, aga nooremad suuremal määral suurel määral on ikkagi, kes külades elavad, need on ikka venestunud juba. Paraku on asi kani läinud. Aga Ingerimaa, sinu jaoks on ikkagi mingil kombel kogu aeg olemas, sellest ma olen aru saanud, minu jaoks on ta kogu aeg olemas. Ja ikka vahetevahel meenutan ja on praegu mõtlesin, et võib-olla tuleval suvel sellega teie.