Kui mina alles noor veel olin noor looli lapsepõlves mängisin mängisi. Ei mina teadnud, muudkui see ta muudkui, see ta, mis mina näen, kin silmaga, silmaga. Kao nii külmaks kui kann kehele kan. Meie elu maal on siin ilma justkui linnu Loksa Loksa. Ei, meie tee ja kas me saame, kas me saame? Siin kokku tuul. Seda aastat on jäänud ainult mõned päevad veel. Ta hakkab lõppema. Sina said selle aasta maikuus 55 aastaseks ja ma arvan, et see ei ole lihtsalt niisama. Mingi oluline osa elust on ju ikkagi elatud. Sa oled õppinud. Oled vist elus palju tööd ka teinud? Oled pojameheks kasvatanud? Hea küll, mis mina sind seda pikka nimekirja sinu tegudest ette lugema ütle, mida sa ise selles 55. aastas oluliseks pead ja ütle, kas nii noorelt. Üldse on mõtet niimoodi meenutada ja tagasi vaadata, elu analüüsida. Pead sa seda sünnipäeva kuidagi tähtsamaks teistest, mis sul maikuus oli 55. On ikkagi juba midagi juhtunud, midagi sündinud, midagi nähtud, midagi kuuldud ja võib-olla isegi midagi õpitud. Mis võiks mõned näited tuua lapsepõlvest? Ma sündisin 1941. aastal. Ja muidugi see lapsepõlv oli nagu paljudel teistelgi, sellepärast et oli ju sõda. Sõda lõppes, algesid igasuguste kolhooside moodustamise küüditamise juba kuskil kuue-seitsmeaastaselt võis ka midagi tähele panna. Ma olin üksik laps ja mulle meeldis mängida üksinda ja siis kogusin alati suure hulga raamatuid ja ma käisin mööda põldu siia ja mängisin igasuguseid niisuguseid koolis käimisi, kuigi ma siis veel koolis ei käinudki, eks ole. Olid kuulnud, et kool on kusagil olemas, lähevad siin oma aega kuidagi niimoodi üksi mängides küllaltki huvitavalt, ega ma ei saa praegu Öelda, et see oli ebahuvitav, sest minu isa oli küllaltki range ja temale ei meeldinud, kui lapsed kolavad niimoodi teiste õuedes ja teiste tubades ja tema ikka tahtis, et laps oleks kodu ligidal. Kui last öelda, siis see on ikka kuuldekaugusel. Muidugi, ega ma ei saa öelda, et mulle see hästi meeldis, aga käsk oli, selline käsk on vanem kui meie. No siis ma võiksin meenutada veel oma vanaema, tema tänaseks oleks oleks juba 126 aastat vana tema sünnipäeva vangi 25. detsembril tema jutustus väga palju oma lapsepõlvest ja oma noorusest, kus tema elas ja töötas mõisnikute juurest, kui keegi püüab nüüd mulle mingisugust teist asja öelda, siis ma ikkagi jään oma arvamuse juurde, sest tema oskas mulle need inimesed teha nii sümpaatseks ja niivõrd huvitavaks, et alati ma mõtlen, et need on ühed huvitavad inimesed. Pääsemis vanaema armastas mulle palve, kindralid vaimudest ja kodukäijatest millegipärast, kas tema neid ise oskus või ei, seda ma ei tea. Aga minule ta nendest jutustas pidevalt. Jah, ja ma olin temale väga tänulik, sest ma kuulasin suure huviga neid jutte, vahel ei julgenud isegi kooli minna. Need, vaimud ehmatasid, hirmutasid, Nad olid põnevad ja kui praegu tagasi mõelda, siis oleks võinud vanaema käest küsida, sest tema oli eelmise sajandi inimene, ta oleks võinud väga palju rääkida eelmisest sajandist, veel teisigi huvitavaid asju, aga noh, siis mina olin laps 12 aastane, kui ta suri ja ma ei osanud nii palju küsida tema käest, nii et sajandivahetusel oli see vanaema, 30 noor naine, noor naine ja selleks ajaks küllaltki küpsed midagi teada. Seep see ongi, et me ei oska õigel ajal õigetelt inimestelt küsida asju, mis meid elus olles hiljem huvitmakad Jah, muidugi on väga kahju. Aga kas sa mõnda tondilugu mäletud? Ei, ma nii konkreetselt ei saa enam öelda tondilugudest ja seda ma imestan, et tema ei rääkinud kordagi ufodes. Jah, ja nüüd on ufo probleem väga aktuaalne, aga tema neid ei nimetanudki ja mina nüüd ei teagi, mis arvata, kuna temani, miks see on hea, siis ma ei oska öelda, kas ufod on või mingisugused oma elu, põhitõed oledki vanaemalt võttudest, mida vanaema ütles, see oli õige. Ja tegelikult tõesti, sest tema õpetas palju igasuguseid tarkusi, asju ja need ei ole elus mitte osutunud valeks. Aga mine tea, äkki nende vaimude kodukäijate hulgas oli ka mõni tulnukas, ainult et siis ei nimetatud neid asju nõnda. Nende nimedega võib-olla ka, seda ma ei oska tagantjärgi, aga mul on siiski väga kahju, et ma ei küsitlenud tookord põhjalikult hoopis teistes küsimustes, aga noh, ega laps seda asja ei oska. Aga midagi oli, millele vanaema pani nagu aluse jah. Kindel see, sellepärast et tema töökus, tema võime inimestesse suhtuda hästi, tema huumorimeel ja tema mõtted, Need olid kõik, ainult sellised, millest võis midagi õppida. Tol ajal olime meie maainimesed, kuigi minu isa ja ema olid linnast pärit 36. aastal nad ostsid omale ei talu, et nad olid siis noored, energilised, rõõmsad inimesed ja nad ei kujutanudki ette, mis neid tegelikult ootab. Sellepärast et juba aasta pärast hakkas ju sõda ja sõda lõi ju kõik pihuks ja põrmuks kõik mõtted, teod ja energia ja tervise. Näiteks isal ja sellega siis pöördus ellu hoopis teine lehekülg. Ja võib-olla ka selle tõttu oled sinna pere ainus laps. Jah, kahtlemata see on nii. Ja muidugi on see kahjuks, sest oleks, olen ma ju tore, kui oleks mõni õde ja vend ja kui mitte muud, siis võib-olla mõnda sõdagi vahel pidada. Kodusõda kodusõda. Kas sa oled siis nii sõjakas? Ei vastu. Ma olen lihtsalt kuulnud, et, et on igasuguseid peresid, kes saavad väga hästi läbi, aga kes on ka väga vaenujalal. Nii et mine tea, võib-olla uhkes üksinduses mingil eluhetkel on isegi kergem elada, kui. Kui sõjas oma kõige lähematele. Jah varem pole seda nagu märganud, aga kui kuulata ja lugeda viimase aja elu probleeme, siis tundub isegi küll, et võib-olla tõesti. Nii et sul ei ole kellegagi varandust jagada. Jumal tänatud ja. On sul seda varandust ka palju? Oh, ei jumal tänatud, seda pole ka palju. Nii et selles suhtes ei ole, aga noh, igasugused mäng on ju kahe otsaga tõepoolest võib-olla mõni asigi, mis on ebameeldiv, jääb ära, aga ka ära selles suhtes palju niisuguseid rõõmsaid hetki. Sellepärast et kui on ikka õed-vennad ja saavad hästi läbi ja tulevad kokku oma peredega ja see on ju tore. Poeg sul on ja pojal on kaks tütart juba. Meie pojaga oleme võib-olla mitte nii kui ema ja poeg, vaid suured sõbrad. Ja sellega teeme meie alati üksteisele suuri rõõme, kui meie kohtume. Ega meie milleski 11 ei süüdista, ega ega õpetaja, vaid lihtsalt meil on rõõmsad kohtumised, käibeks, nokkimine vastastikku? Jah, põhiliselt küll rõõmus nokkimine. Teie suhtlemist vaadates võib muidugi nii mõnigi eemal seisev mõelda, et no mis see siis olgu. Jah, seda on ka olnud, ükskord ütles poeg isegi, et ei tea, kui kõrvalseisjad meid kuulavad, et siis võib tunduda, et ei tea, mis ema ja poeg need on. Ma ütlesin, noh, las nad siis kuulevad, sellepärast et põhitähtis on ikka meie suhted. Räägi oma loomadest, ma räägin oma loomadest väga hea meelega, sellepärast et ma tahan kohe alguses sissejuhatuseks öelda, et mulle väga meeldivad loomad ja oma loomi armastan ma eriti. Mis mul on. Mul on kaks kassi, üks koer, kaks lammast ja ühe jalaga hani. Ja nemad ei ole mitte loomad, vaid nemad on meie perekonnaliikmed ja vastavalt sellele meiega nendesse suhtume. Kui inimene suhtub loomasse täie tõsidusega ja suure armastusega, siis loom suhtub inimesesse täpselt samasuguse olemisega. Looma jääb samuti inimest, kui inimene oskab temaga läbi saada ja teiseks isegi keel, me saame suurepäraselt aru näiteks kassiga üksteisest, mida kass tahab. Mida mina ütlen kassile, mida kass ütleb minule täpselt samuti on ka teiste loomadega näiteks Ani jutustab minuga pikalt ja laialt, kui ma teda söödan, nokitseb ja natuke mind. Ja ta on ühe jalaga küll, aga ta on siiski õppinud käima. Ta toetab ennast tiibadega sammutiga, käib seiname, vähja saadab emale terviseid, muide, sest ema teda vaatamas ei käi, aga tema väga vastab minu ema. Ja mismoodi see käib siis tervisti saatmine ikka jutuga, kuidas siis muidu, nii et sina nad siis tervitused vastastikku edasi. Ja sest meil on kõigil juttu nii loomadel kui minul, meie räägime üksteisega, suhtleme ja see on täiesti normaalne. Hani ta on sul juba vanadusest invaliidistunud või? Tema on juba 15 aastat minul vana ja tegelikult on jah, loomaarst ütles, ma pöördusin loomaarsti poole, sest ma väga tahtsin, et oleks kahe jalaga. Aga loomaarst ütles, et kui on nii vana Ani juba, et siiski temal on juba vanainimest, Sa haigused noh, nii näitlikult ja siis ei ole midagi parata ja tõesti mina proovisin kadeda oma tarkusest ravida, sest loomaarst mulle ikka mõningad arstimeid andis, aga noh, ei ole olnud kasu ja. 15 aastat, Ani vana, kas siis kordagi tulnud pähe tema kauges nooruses, et tonni olemas mardipäev ja jõulud, kus tehakse hanepraadi? Oi, see ei tule kõne allagi, sellepärast et esiteks, kes kavatseb nii vana hane süüa, see murrab oma vaesed hambad ära. No ma muidugi mõtlesingi aastaid tagasi, et kas seda kiusu ei tulnud, ma ei saa seda teha, sellepärast et ma ütleks ka veel midagi muud tähtsad. Kui ma olin noor, seitsmeteistaastane ja veel ennemgi, siis minu isa pidas hanesid ja haned olid meie koduma, mina pidamisel lahutamatu osa. Ja sellepärast, et kumma hävitan ära selle hane, siis lõpeb ka minu elus üks ajajärk. Ja see ei ole mul sugugi meeldiv. Kui ma peaksin selle viimase hane nagu kuidagi ära hävitama, las ta siis sureb loomulikku surma. Kui vanaks haned ka elavad? Ma lugesin need 100 aastat vanaks. Minu sugulasel oli üks hani, kes elas 25 aastaseks, aga kahjuks juhtus perenaisega õnnetust, ta suri ära ja siis aniga läks kuidagi kaduma. Saan seal loomalaudas saab mingisuguse kuidas seda siis nimetada mingi jõu või, või emotsiooni ilmtingimata. Täpselt õige tähendab loomad annavad inimesele küllaltki palju energiat ja optimismi ja nagu öeldakse, kellel on stress tänapäeva moodne sõna, siis võiks öelda seda, et loomad maandavad stressi suurepäraselt, sest nendega juba rääkides neid silitades ja kõik see annab väga palju, on niisugust hoopis teistmoodi energiat ja jõudu, kui näiteks seda saaks linnas, sest ma võin seda öelda, kuna ma olen tegelikult linnainimene. No praegu on su elu kujunenud niimoodi, et kaks päeva Elazza maal oma kodus siis oled ühe päeva linnas tööl ja siis jälle kaks päeva maal kodus. Ma ei saagi teist tsükkel kasutada, sellepärast et minu ema on niivõrd vana, ta on 84 aastat praegu ja ma peangi kodus olema, et toimetada, teha, süüa, koristada, loomi toita, sest ta ei tee enam niisuguseid töid. Minu päev kujuneb niimoodi, et kui on talv, siis ma tõusen hommikul üles, panen kohvivee tulele, lähen toimetan oma loomad ja siis edasi juba päev ise näitab, kas on vaja koristada, kasvama ja pesta või mõnda sõpra vastu võtta või mida, kui tuleb kevad, siis hoopis teistmoodi planeeritud. Sellepärast et nüüd, kuna ma elan neli aastat juba maakohas, siis ma pean ka põldu ja põllul on alati tegemist, sest ma kasvatan juurvilja, kasvatan kartuleid ja ka heategevus sellepärast et esiteks see täidab minu aega. Teiseks annab mulle leivakõrvast. Ja kolmandaks, see on lihtsalt ilus töö, sest hea on vaadata, kui üks taim kasvab, see on jällegi omaette täiesti suur nauding, kui vaatad iga nädala tagant, et näe, nüüd on juba jälle nii palju kasvanud ja, ja mis ja kas kirbud on ära söönud ja, ja putuk tuleb uuesti istutada taim ja pead naabrinaistenõu ja ikkagi naabrinaised on alati varmad ja ma olen neile väga tänulik, sellepärast mina paljusid asju ei tea, aga nemad mulle kohe seletavad ja õpetavad ja annavad head nõu, kuidas ühte või teist asja teha. Ja sellega täitub päev nii ära, et ei pane tähelegi, kui on õhtu. Ja teiseks, see ei ole mitte ainult üksi töö, vaid see on ka vaheldus. Teed seda rõõmuga ja ma teen seda rõõmuga. Kui ma tulin neli aastat tagasi koju tagasi, siis niisugused asjad nagu loomad ja põld oli minu jaoks avastus, sest ma olen linnainimene. Aga see teeb mulle väga suurt rõõmu ja täidab minu päeva väga hästi. Võib arvata ta nivoole. Mure. Sa oled olnud jah, suure osa oma elust ju linnainimene. Ma sündisin linnas, meie korter hävines sõja ajal, aga kümneaastasel läksin uuesti linna, sellepärast et isa ema otsustasid nii, et õpingud on vaja jätkata linnas. Maakool sai läbi ja tuli minna linna ja õppidelasi. No ja sellest ajast olid sa ikkagi linnainimene, eks ole, kuning. Selle ajani, kui sa ja jala üle viiekümnesena maale tagasi tulin, ma olin 51 aastat vana, kui ma pöördusin maale tagasi ja oled rahul. Ma olen väga rahul, sellepärast et ma ei kujuta praegu selles vanuses enam ennast linnas, et linn on noorte inimeste asi. Linnas on sellised, et inimesed õpivad, inimesed võib-olla noh, see sõna on jälle uus, teevad karjääri, linnas on teatrid, inimesed käivad teatris, sina ja mina olen väga suur teatriinimene olnud, terve elu. Ja täpselt samuti inimesed, eks ole, siis noored, nad on ilusad, näitavad ennast, vaatavad teisi. Aga noh, kui inimene saab 51 aastat ja rohkem vanaks, siis ei ole tal enam ennast näidata ja ka teisi eriti vaadata. Ja loomulikult siis tema peab tegelema mõne muu ja tõsisema asjaga. Nüüd sa muidugi rikkusid sama vanade naiste tuju sootuks ära, sellepärast et ma usun, et ega sa ise ka nii ei arva. Päriselt. Kuidas tundub elu? Me ei saa öelda, et elu on veel ees, aga elu on ikka. Pooleli küll, eks ikka tegelik seal nii nii-öelda. Ja mingi tähtis osa elust on ees. Jah, võib-olla küll, miks mitte, see oleneb, kuidas sa ise oma eluteed sellepärast et paljud asjad sõltuvad ikega sinust. Aga muidugi ma pean ütlema seda, et kui Öeldakse, et rahal ei ole mingisugust tähtsust inimese elul ja mida vähem seda parem igat moodi öeldakse, siis ma ütlen, see ei ole õige, sellepärast et ka tänapäeva inimesel peab olema nii palju raha, et ta ikkagi suudaks ennast niimoodi varustada, et ta saaks normaalselt kõiki kingakontsa parandada, teatris käia, süüa omale rõivaid, muretseda ja rõõmus olla. Jah, see viimane on väga oluline. Ja ta raha oled sa teeninud päris huvitaval kombel oma elus. Sa oled töötanud veoautojuhina. Sa oled merd sõitnud. Kui ma lõpetasin kooli, siis kõige enne ma hakkasingi sellest, et ma töötasin masinana operaatorina kuus aastat, aga mulle see töö ei istunud sellepärast et ma ei armasta istuda laua taga. Mul on alati olnud tahtmist liikuda ja kui ma õppisin veoautojuhiks, siis võimaldaski minule liikuda. Mulle väga meeldis see amet just sellepärast, et esiteks see tekitas minus isegi hasarti nii tore all istuda rooli taga ja kihutada veidi niipalju, kui veoauto seda lubas. No teiseks, teiseks oli veel see, et ikkagi on oma ringkonda autobaasis, kes omavahel suhtlevad ja ja vanasti oli veel niimoodi, et nüüd ei peata ja autod enam mitte keegi, kui midagi on viga, tol ajal kohe peatati auto ja tuldi appi, anti nõu ja katsuti abistada igal juhul. Tähendab sa nautisid seda, et inimesed olid niimoodi vastutulelikud ja kohtumised toimusid su elus ka. Ja selge ja teiseks, mina töötasin baasis, oli väga palju, autojuhid on ju põhiliselt mehed, meid oli veoautojuht, ainult seitse naist. Ja sel juhul ma pean ütlema, et mehed on asendamatud töökaaslased, nad on palju paremad kui kuskil naiskollektiivis. Muidugi, mis puutub pereeludesse ja naistega suhetesse, siis võib muidugi nuriseda, aga töökaaslastele siis mitte kunagi ei saa nuriseda mees kollektiivile. Need on alati huvitavad ja sõbralikud. Tywin, mida sa vedasid? Kui pikalt soodsad olid? No ma töötasin veel sealt ainult Tallinnas. Harva tegin väljasõite Valdeete vabrikus kalev, vedasin nende pabereid ja tegin transporttööd ka, sest sel ajal oli see mood, et kui oli autojuht, siis ta pidi olema ka transporttööline ja siis oma jõukohaselt muidugi. Ma tegin seda tööd ka ja siis parfümeeria soli naasta ja ühe aasta sõitsin nii kuidas juhtus. Aga igatahes elu oli huvitav, sellepärast et mina olin siis noor naine ja energiat mul oli. Jah, ja välimus oli mul tol ajal ka. Ma pidasin välimusest lugu ja ja kui inspektorid peatasid, siis vaatasid välimust, ütlesid kohe, et mine edasi. Nii et sa tundsid elust rõõmu ja ma olin väga õnnelik ja ma ei oleks isegi seda ametit mitte jätnud, kui ei oleks tulnud. Teine asi, teine. Siia vahele ja, ja ütle, kas sa praegu ka, kui sa Tallinnas jalakäijana ringi liigud vahel vaatad selle kunagisi veoautojuhi pilguga meie liiklust, tunned sa, et Tallinn on selles osas oluliselt muutunud? Tallinn on oluliselt muutunud sellepärast et esiteks on autosid väga palju juurde tulnud. Mitmekordselt juurde ja liiklus on Tallinnas väga kitsas, tänavad on kitsad ja autosid on palju ja autojuhid on palju hooletumad ja kes teab, kas mõne ongi autojuhipaberitega üldse. Nad nõeluvad nii hirmsasti, et kui ma sõidan vahest poja kõrval autos, siis mul on isegi hirm. Keegi oli kellelegi Istki, mulle tundub, sest kui mõelda seda, kuivõrd tähelepanelikud olid endisele autojuhid, võib-olla on see ka nostalgia vanaaja järel, aga siiski mulle tundub, et see ei ole nostalgia, sellepärast et nii mõnigi kord on mõni noor autojuht isegi häbematu. Kas poja kõrval sõites vahel õpetad ka teda? Ma ei õpetatud üldse sellepärast, et tema sõidab väga korralikult. Kas sa praegu istuksid rooli, on veoautorooli? Ma istuks küll pärast, et tegelikult ma vaatan poega vaest kadedusega, kui, kui enesekindlalt ja rahulikult juhib autot ja ma tean, et ma tahaks seda teha ka, aga ma ei aastaid seda teinud ja, ja mul tuleks kõik meelde tuletada ja noh, kui mul omal oleks nüüd veel auto olema, mille taha ma vaikselt istuks, siis sõidaks, aga mitte Tallinnas. Tähendab päevaenlaste osta saatusega brilismi oma formaastaja ja viisijuppe kokku. Päeva endalt? Näidata. Ei, ma sinnakanti viis, nõrdab päevaenlaste näida saatusega priiõlu, mis on õige, aga. Docachi triivi. Minu kisub sinna. Kätes ei, ma. Lausa viis. Päeva. Atabimäega. Meenikaid heegeltuule. Kätes roogu. Nõrgad. Mis sul vahele tuli, et sa selle enda jaoks nii tore, et ametist maha panid? No tuli vahel see, et minul oli sõbranna ja kellega me masin arvutusjaamas töötasime ennem ja temal läks merele. Ikkagi kutsus mind, tema ütles alati, et tule, aga muidugi on mind kauged kohad ja rannad alati meelitanud, ma olin sellest väga huvitatud, sellepärast et ma olen olnud terve eluaeg niisugune uudishimulik inimene, ma olen alati tahtnud midagi näha ja kuulda ja ja kui ta seda ütles, siis mulle see mõte meeldis. Aga ma ütlesin talle siiski nii, et ma käin enne kolm autokooli kursust läbi, kui ma saan esimese liigi, siis ma tulen. Ja kui ma sain esimese liigi, siis ma otsustasin, et nüüd on aeg. Ja merel olid 10 aastat. Jah, ma olin merel 10 aastat ja see oli muidugi ka omaette küllaltki kordumatu aeg ja loomulikult ei tule niisugune aeg enam kunagi tagasi. Sellepärast et lihtsalt nii vanu inimesi enam merele ei võeta. Jälle läheksid, jah, kindlasti läheks sellepärast, et nüüd on palju avaramad võimalused merel nii-öelda ringi vaadata, kui see oli tollel ajal kaugete maade igatsus viis sind sinna ja sest ma juba lapsena rääkisin emale ikka, et minust saab meresõitja ja isegi kapten ema ütles niisugust lollusi ära räägi kõvasti seal, et rääkida niisugustest asjadest, mis ei lähe kunagi täide ja mis ei tule mitte iial. Kaptenit sust ei saanud, kaptenile oled sa vist roogasid lauale viinud, küll jaamal seda teinud ja sest ma töötasingi teise kokana või Pagarina ja ja isegi ettekandjana natukene aega, nii et tõesti, ma olen seda teinud ja elu elanud. On sul kõik mered läbi sõidetud? No mis mina käisin Aafrikas. Siis ma olen sõitnud läbi Euroopa riigid, mis on olnud mere ääres ja mustal merel olen sõitnud ja samuti ma olen käinud Jäämerereisil. Kuni maani ja see on kohe üks eraldi lugu, eks ole, sinu jaoks. Ja ta on eraldi lugu, sellepärast et ta on täiesti teistsugune, tundsid seal merel hirmuga, mõnikord? Jah, ma tundsin just hirmu sellest Põhja-Jäämeres. Ma mõtlesin, et kui me jõuame ükskord sihtkohta, et istuks õige lennuki peale ja sõidaks tagasi. Seal vist keskjäävälju ja kõike seda tunneb inimene alles tõeliselt, kui pisike ta on. Ja muidugi, sest looduse rüpes on tõesti, laeval on selline tunne, kui me läbisime seda jääd, see on seal ju küllaltki paks ja, ja jäälõhkuja teevad Eeeszteedia, laevakaravan läheb järgi siis laeva nagu elusolend, ta oigab ja ja ragiseb ja kogu aeg vaheldumisi oigamisega, nii et see on küllaltki ajab hirmu nahka. Sest sa ei või ju teada. Kuna päev ei ole mingisugune suur raudmonstrum, vaid ta on tegelikult küllaltki õhukese korpusega, võib iga minut Lüüa augu korpusesse ja siis upub laev kiiresti. Õnneks inimene tavaliselt niimoodi ei mõtle ja sina läksid sellele põhja jäämerele. Kõpskingades. Ja ma olin niivõrd rumal, kui tagantjärgi mõelda, siis see on lihtsalt naeruväärne Gaza põhjareis mingisuguses peaaegu pool suvemantlis ja kevad-sügiskingades, siis on see tõesti naeruväärne, sest oleks pruukinud laevaga midagi juhtuda, oleks tulnud otsekohe jääle minna, maha jätta ja ma ei tea, millega siis õieti oleks mindud, kui see lugu oleks tõesti juhtunud. Vaata, kui hea, et me tegelikult. Ütleme paljusid asju ei tea karta, sest et muidu jääks meie elus paljud asjad ju tegemata ja sellest tuleks ka kahju. Kindlasti oleks sellest olnud kahju, sellepärast et siis, kui me tegime seda reisi, võib-olla ta ei olnudki sel ajal nii tähtis. Aga kui tagasi mõelda kõiki seda, kuidas me läksime, mis eesmärk sellel oli, mida me nägime ja kuidas me ennast tundsime siis on arusaadav, et see reis oli tähtis. Oreal. Vest alla. Jansons. Aja lõpupoole ka tee kaasarääkluu aja. Tuule läheb. Armas ta oli. Haarata tormi? Ju? Laevormi. Ülavormeli OP ka abil. Rällaiive juba. Laat. Kui me teaksime elust nii mõndagi, oskaksime nii mõndagi karta, siis võib-olla nii mõnedki meist naistest näiteks ei abielluks. Sina oled mehel olnud kaks korda ja ega sa sedagi ei kahetse. Loomulikult mitte sellepärast, et eks ikkagi abielu on ka selline filosoofia oskus, mida tuleb osata elada ja ega ilma oskusteta ei saa sealgi läbi. Ikkagi peab teadma, kuidas seda abielulaevukest juhtida. Abielusadamasse sinna minnaksegi ju tegelikult kõpskingadega, aga tuleb välja. Et sealgi peab olema Tagavaravarustus kaasas või kuidas? Ja seal peab ikkagi olema tegelikult täie teadmisega. Sellepärast et muidu jookseb abieluga karile. Minule ta muidugi jooksis karile, ma ei tea, kas teadmatusest või rumalusest. Aga ma olen alati öelnud, et kui abielu jookseb karile, siis ei ole süüdi ainult üks pool vaid see on mõlemapoolne. Seda tuleb siiski tunnistada, kuigi võib-olla see alati meeldinud. Üks. Viis aastat oled siis. Elanud üksinda, õieti emaga kahekesi. Jah ju see elu tuleb nii edasi elada, sellepärast et peab ütlema, et praegusel ajal mina näen mehi ainult televiisoris veel. Ja teiseks, ma tahan lisada, et kui inimene on 55 aastat vana siis ma lugesin statistikast alles hiljuti, et Eestis on 100000 naist üle meeste ja täpselt samuti lugesin ka veel mõne aja pärast seda, et vanade naiste osakaal on Eestis maailmas. Kohal esiteks ei ole sa veel vana ja teiseks tahaksime sult küsida, et kas sa siis kas sa siis ei tahakski enam mehele minna. No kuidas öelda, võiks ütelda täpsemini niimoodi, et kui leiaks omale sobiva partneri kes tõesti noh, jagaks ütle juba nii-öelda vanainimese elu ja, ja vanainimese rõõmus ja muresi, no siis võib-olla tõesti. Mida see inimene 50 viieselt siis üldse elult saada tahab? Sa ütled siin kogu aeg, vana inimene ja vana inimene ise sa tegelikult päriselt nii ei mõtle, ütle mida sa tahad, mis elu on. Ükskord sa helistasid mulle ja küsisid, et mis on õnn, eks me taha kõik olla ju õnnelikud. No ütle mulle praegu siin, mis õnn siis sinu meelest on? No minu meelest on õnn see, see ei ole muidugi minu välja mõeldud, aga ma kuulsin lihtsalt seda ükskord televisioonist küsiti, et mis on õnn ja inimesed pakkusid välja igasuguseid variante, aga siis tõusis üks naine püsti ja ütles niimoodi. Õnn on see, kui sa tõused hommikul üles, oled elus ja terve ja võid asuda oma toimetuste kallal, et see on õnn. Ja ma pean seda täiesti ütlema, et see on õige. Ometi tahaksin veel midagi. Ikka selleks, et edasi elada, selleks ei pea sugugi nurgas tukkuma, vaid peab olema optimistlik, toimetama rõõmsalt, olema õnnelik iseendas ja samuti tegelema asjadega, mis sulle meeldib, see tähendab käia teatris siis võtta osa mõnedes klubilistest tegevustest, ise organiseerida, midagi, kutsuda sõpru külla, vaest saab laulda, tantsida. Vee seal ju kõik, sa oled öelnud nii, peaasi, et on klubiline tegevus ja sellest lähtudes ei sega miski sind käimast korraga. Nii. Kaalukate klubis kui ka kaalujälgijate ega ei segagi seal teine tõdeist, üks ühtepidi teineteistpidi ja ma naudin neid mõlemaid ja nii see elu võtadki. Ja nii ma võtangi, sellepärast ma võtan eeskuju Vaemmast. Ämm on mul tänaseks päevaks 80 aastat vana. Tema on olnud proua eluaeg. Ta näeb hea välja. Mina olen väga optimistlik, ta teeb kogu aeg nalja. Mõne aasta eest ta tantsis minu poja sünnipäeval minu abikaasaga lamba dad. Ta on alati valmis igasuguseid huvitavaid üritusi toetama ja tema käest saab niivõrd palju energiat, et isegi tema minia on täis energiat ja loovust. Ja peale selle ma võin nimetada veel teisigi inimesi. Sellepärast et näiteks minu poiss rõõmustab mind tihtipeale optimistlike lugudega emaga. Me räägime pikkadel õhtutundidel, arutame elu probleemi, mul on alati olnud ümber head sõbrad ja head tuttavad, kellega me nalja viskame ja midagi korda saadame. Ja juba minu isa oli kunagi suur naljamees, ega minagi siis olen temalt midagi õppinud ja ja nii see elu läheb, ega ei saa nuriseda, et aina head inimesed ümbritsevad sind. Jumal on mind selle pärast hoidnud jah, et minu ümber ei ole olnud terves elus tigedaid ja halbu inimesi ja kui on mõni niisugune inimene silmapiiril, siis ma ise hoidun temast ja temaga suhtlemist. Vaata veel korraks tagasi. Kas sa võid peast öelda? Kolm väga olulist päeva või sündmust oma elus, mida sa arvad, et need muutsid midagi? Kõige esimene sündmus oli see, et sündis mul poeg. Ega poegi ei sünni ju tõesti iga päev, jäi Igalühel. Järgmine sündmus võiks olla see, et ma väga tahtsin näha välismaad ja mul täiesti õnnestus, see, mu jalg puudutas ühel heal päeval täiesti välisriigipinda ja pikemaks ajaks ma sain ikkagi väga palju näha ja kuulda need sinu suur uudishimu, mingid rahulduse ja ma muidugi moodis himu on suur ka veel praegu. Aga noh, küllaltki ma nägin ikkagi Aafrikat ära ja see oli tõesti väga huvitav ja. Muide, kas on praegu maailmas paika, kuhu sa väga tahaksid veel minna ei ole saanud, aga. Ütled, et saaks jah, on küll, see kant on üldiselt idamaad, ma olen väga huvitatud Indiast ja Taist ja Hiinast ja Jaapanist ja sest see kant on mul tegelikult käimata. Ja, ja ma tean, et see on väga huvitav, ma jälgin televiisorist noh, palju igasuguseid selliseid saateid ja üldse olema suur televiisorivaataja raadiokuulaja, nii et ma tegelikult kuskilt pidi oled seal juba ära käinud, aga no mine tea. Jah, kes teab, kuidas elule nahi, kolmas ja kolme kündma sündmus, ütleksin seda, et minu elus on siiski väga tähtis olnud see, et kui ma ükskord 10 aastasena kodust lahkusin, siis 51 aastaselt ma tulin sinna uuesti tagasi elama juba täielikult. Ja ma pean ütlema, et need on tõesti olnud väga tähtsad minu elus päev, kui sa tulid koju tagasi, jah, just nimelt see päev ja muidugi sealt edasi terves elu. See on olnud minu jaoks küllaltki huvitav selles mõttes, et ma õppisin siis ka nägema ja tundma ka maainimesi nende probleeme ja ma sain, no seda, et näiteks naabrid on väga tähtsad, naabrid on väga head inimesed, huvitavad inimesed, targad inimesed, nad annavad head nõu ja alati astuvad läbi ja saab tehtud, võiksid minipidu siin, nagu öeldakse sealsamas ja kohapeal saab siukene vaest lauldud. Isegi kui läheb väga kaks tujuks, siis saab isegi tantsida. Ja naabrid tulevad isegi vaest teevad kooki koha peal ja lihtsalt on tore. Noh, kui sa neid oma naabritele nendele inimestele, kellele sa midagi soovida tahad jõulu teisel pühal veel midagi soovita aasta lõpul varsti algab uusaastasoovid neile. Ma soovin neile tõesti kõiki head tervist ja head põllupidamist, et neil ikka põllukultuurid kasvaksid ja neil oleks ikka niisugust reipust maa elus vastu pidada, sest see on tõesti karm jänes. Jah sa iseendale soovida. Ah, iseendale ma soovin ikka tervist, head tuju, mida muud?