Enn Nõu on pikemat aega töötanud Uppsala Ülikooli akadeemilise haigla kopsukliinikus ja tema arstiteaduslikud tööd hõlmavad peamiselt kopsuvähi uurimist. Kirjutama hakkasin nõu juba 40.-te aastate keskel. Artiklid ja arvustused, lühijutud ja novellid, luuletused ja romaanid. Nii võiks kõige lühemalt kokku võtta 1933. aastal Tallinnas sündinud ja nüüdseks rohkem kui pool sajandit Uppsalas elanud Enn nõu. Ajakirjaniku ja kirjaniku loomingu. Aastakümneid on Enn Nõu koos abikaasaga püüdnud ka üha kiiremini tormaval ajal sabast kinni saada. Tänase keskööprogrammi peateemaks on Helga ja Enn Nõu heli- ja videoarhiivid. Taevakaar nii näeme joonistust, poeesi köis valmis, siis lihtsalt veel alla. Päike. Taevas. Ajalugu köitis mind juba noh, kuskil 90 aasta vanusest ja kui me põgenesime siis ütleme, 44. 40 viiendas saadik, siis on Eesti ajalugu on nagu mingisugune punane lõng. Ma ütleks niimoodi, et inimene ilma ajaloota on sama juurteta kui inimene, kel puuduvad sugulased, kel puudub nii-öelda tagasiside, tähendab ja tagasiside on kohutavalt oluline ja sellepärast ka ajalugu ja eestlastel loomulikult. Eesti ajalugu. Jah, ja see on võib-olla natuke üks asi, mis mulle praegu muret teeb, sest mul on tunne, et praegusel Eestil ei ole ajalugu sama oluline, kui ta võiks olla. Kuna meem. Oleme praegu siin raadiomikrofonide ees, siis võib-olla me alustamegi teie kollektsioonide tutvustamist juste sellest ajaloost, mida on olnud võimalik talletada Eesti raadiosaadete kaudu ja, ja eeskätt päevakajasaadete kaudu. Härra Enn nõu. Sel ajal, kui te hakkasite Eesti raadiosaateid lindistama, te elasite Rootsis ja kui ma eksi, siis te elasite Uksas. Jah, ja siis võib ütelda, et ainuke võimalus kuulata eesti raadiot oli, oli kesklaine ja see suure raginaga sealt mõni päev oli ka päris hea kuulata ja üldiselt kui muretsed omale kesklaine antenn, mida, mida ma hiljem majas tegin, muidu saju radiaatori külge panna antenni juhtmed, siis sai selle kätte, nii et umbes kuskilt 61.-st aastast saadik oleme järjekindlalt kuulanud Eesti raadiot ja tänu nendele tugevatele kesklainesaatjatele, mida nõukogude võim, ülespanija, mis Eesti vabariik praegu on ära kaotanud. Kahjuks, ja see kesklaine kuulamine on täielikult lõppenud. Ta läks nõrgaks, nii kui Eesti vabariik taastati ja nüüd viidi mingisuguse internetti alternatiivi peale üle, mis on täiesti võimatu kuulata katkestatud katkestuse tõttu. Aga igal juhul see aeg oli, oli mul võimalik väga põhjalik kuulata, ma ütleks, et 61 kuni 1997 olema, kuulanud üsna põhjalikult ja siis lindistanud raadioga ühendatud need on programmid olnud, mis mulle meeldivad, mis mind huvitavad, need ma olen sisse mänginud mitte tervet tervet päevakajad, vaid need asjad, mis puudutasid, puudutasid nii-öelda Eesti küsimusi ja teatavasti nõukogude ajal oli seal väga palju muud prahti või ütleme, nõukogudelikku suure Venemaa asju, mis mind ei huvitanud, aga kõik, mis puudutas ajalugu, kõik, mis puudutas kultuurielu peale selle olid need nõndanimetatud. Me kutsume kojukutsumise saated või need noh, väliseestlaste saated, nendest sai ka päris huvitavaid materjali kätte, sest sageli oli, oli niisuguseid autentset, ajaloolist materjali igasuguse niisuguse materjaliga on ikka see, et et kui sa saad kuulata nii-öelda originaaljutt, siis sa võid, sa tõlgid seda hoopis teistmoodi, kui see kommentaator, kes seda tegi näiteks ma tooks need, kui oli 60 aasta algupoolel olid need kuulsad protsessid kui, kui endiste arveid näiteks Kalevi-Liiva ja kõikide nende nende konsultatsioonilaagrite ka seoses ja eestlaste rolli seal oli muidugi palju propagandat, aga ikkagi natuke leiab, kui sa oled osa osav kuulaja. Nii et ja laulupeod mul on otsesaates nii 65 60 üheksalt tervelt lindile võetud, sest need olid põnevad, siis vaatas, mis lõpus juhtub ja nii edasi. Ja siis, kui veel midagi ütelda, siis päris huvitav materjal nyyd ka kuulata, sellepärast et inimesed osa inimesi räägivad hoopis teist juttu täna, mis nad siis rääkisid? Nagu ei oleks üldse samad inimesed. Aga ma rohkem seda võib-olla ei kommenteerikski. Nii et nii et võib ütelda, et raadio on olnud üks, üks põnevamaid põnevaid, nii-öelda kogumise, kogumise võimalusi ja nendest lintidest on mul ka palju kasu on, kui ma olen isegi oma raamatuid kirjutanud ja mingisugust ettekujutust loonud elust Eestis. Ka näiteks kõik Kirjanike hääled on mulle tuttavad olnud, tunned kohe nüüd ära nagu nagu kuuled neid järjest ka raadioreporterite hääled pärast, kui neid siin on kohanud, siis no siis ainult panna üks keha sellele häälele veel juurde. Nii et sellisena sellisena olnud seal on, see on väga, väga elus materjal, rääkimata muusikast, tähendab eesti laulud, mitte mind huvitavad eesti laulud, jälle tuleme selle juurde tagasi. Nii et need 60.-te ja 70 eriti 60.-te aastate laulu maailm nüüd on. Mul omal peas on ja meie lapsed on ka nendega üles kasvanud. Tahes-tahtmata. Kas ta on Rootsis elas. Kas te mõne niisuguse laulja ja laulu võiksite öelda millega me võiksime ka tänast keskprogrammi? Kuidas on see olgu jääv meile päike, kui ma ei eksi, on üks, siis Heli Lääts aloniks ühene portsjon ja siis on Uno Loop, tule minu Valevasse purjepaati ja näiteks selles stiilis tähendab need need. Need jäid külge isegi meelde ja osa rong, see sõitis, tsuh-tsuh. See, see meie lapsed õppisid pähe hirmus õnnetud, et see kraavi läks, eks ole. Ainult. Ja nõuad sa? Peaks kuuluma? Ta isegi pisut nagu võimatu ette kujutada, et kuidas ikkagi teil õnnestus 36 aastat järjest, 1961.-st aastast kuni 97. aastani järjepidevalt raadiosaateid lindistada, kirjeldage natukene, kuidas see ikkagi võimalik. No ei maksa liialdada mulle ma käisin tööl ka ikka me pidime natuke raha teenima ja sööma, nii et nii et päeval ei saanud lindistada, eks ole. Kui kui vahel oli naine oli kodus, siis, siis ma andsin talle käsu võtta, siis paneb lindistada peale või kui oli 91. aasta, kuidas siis oli üks, üks näitleja meil, kes mõttes ära hüppa talle ebakindel, kas augustis tasub siia tagasi tulla, siis ta imes tolmu ja kogu aegpanija raadioaparaadi peale ja et kõik sisse tuleks. Aga üldiselt siis õhtupoolikul, eks ole. Natuke teadsin, mis tuleb, või siis siis oli osa saades anti, ma arvan, päeval ka saatekava, nii et sealt sain natukene välja noppida hädali, muidu lehed tulid liiga hilja, sest kui lehed tulid kohale, siis olid juba oli juba raadiokava möödas, tuli seda sellisena jälgida, nii et, aga mina katalogiseerisin paralleelselt, tähendab nagu nagu ma kuulsin, siis ma kirjutasin üles, et siin siin see programm ja siis see kataloogia lindistamine käib käsikäes. Minu meelest ajalugu tuleb, tuleb nii-öelda talletada samal hetkel, kui ta sünnib, kui üks sekund hiljem, ütleme niimoodi, nii et kauem palju rohkem ei maksaks oodata. Nii et nii et ma vaatan elule nii, et samal hetkel on muutute ajalooks teised, kes teevad ajalugu, need üldse ajalugu ei talletaja ja võib-olla ongi nii parem, te rääkisite ennem piletitest ja ma käisin 67 esimest korda Eestis pärast põgenemist 44. Mul on need piletid kõik alles, mis on igal pool, ma jätan alati kõik piletid, paberid, kõik avad alles, kui ma koju tulen, isegi poeg, kviitungid ja niisugused asjad on, mul on midagi või meil on midagi, mida me kutsume mälestuseks, on praegu on 48 niisugust paksu kausta, kus on siis pannakse need paberid ja dokumendid, kui on väikse, siis kleebib, eks ole, teisele valgele paberile, seal nad on alles ja see on nagu mälule abiks, aga ta on ka mingil moel nisugune, dokumentatsioon läbiaastat. Nii et need niimoodi on see kataloogiliseerimine toimunud 60.-te aastate tehti veel raadioga, tehti joran, pütner käis Eestis, tegi, tegi programme, millest oli suur skandaal, sest ta viidi kuskile sovhoosi või kolhoosi Viljandi juures, kiitis seda taeva alla ja sellest pagulased hakkasid hirmsasti protestima selle üle ja siis tuli. See lõppes sellega, et Rootsi raadio tegi õiendus programmi üks. Ja ma ei mäleta, kas oli pool tundi või kolmveerand tundi, kus siis vaese pütneriga tehti selgeks, mis tõde on, ja pärast seda ta ei tahtnud enam ühtegi programmi Eestist teha. Ennem kui ma lõpetan raadio, ma tahaks siiski lisada veel, et, et voissa märika saatis eestikeelseid saateid ja neid noppisin ka, eks ole, tähendab lühilainet Neid on mul mul ka üsna palju. Seal seal oli ühte teist nii-öelda intervjuud ja muud materjali ja peale selle ma olen ise ka lindistusi teinud, nii ühte kui teist. Mina olen alati armastan pilti, mina olen alati armastanud filmida, noh, ma ei tea, me pildimälu on tugevam tegelikult kui, kui kuulmismälu, aga igal juhul film kinopilt see on, see on mind alati võlunud, kui ma gümnaasiumis käisin, ma käisin üheksa korda nädalas kinos ja õppisin siis ka veel peale selle küsib, kuidas mul õnnestus seda teha, kuna on ainult seitse päeva, aga mõni õhtu võib ju kaks filmi avada. Nii et nii et see, see oli loogiline üleminek kinost, kinost, Viido peale. Juba seda nii palju võib ütelda, et kui tuli televisioon, siis ma arvan, et ma olen kinonarkomaan, eks ole, aga ei olnud nii hull, see lõppes ära ja siis ma hakkasin televisioonis vaatama ja enam ei olnud vaja kinos käia. Millegipärast kuigi televisiooni ruut on pisikene võrreldes kinoga, ei ole sama elamus. Nii et nii et see oli täitsa loogiline, muretseda videomakk otsekohe. Jah. Perekonnal oli ju teisi arvamusi, et võiks midagi muud kaostaga. Nonii, soli. Ja ja 70.-te teises pooles ilmselt hakkas ikkagi pisut sagedamini jõudma Eesti teemaga Rootsi televisiooni programm. Rootsi televisiooniprogrammidesse. Jah, täiesti nii see oli, ma ütleks, et millal see. Baltikum kultuuriekspeditsioon 79, ma arvan, et see, kas tehti 77 või 78 kuskil käsitöö otseselt siint ja tegid, tegid üsna ulatusliku ulatuslikud võtted ja intervjuud ja nii edasi ja see on üks kass, oli üks 50 minuti on midagi sarnast. Pikk programm, mis saadeti Rootsi televisioonist 79, see on mul mul olemas muidugi. Ja see on päris huvitav, sest seal on, nad, otsisid üles. Oota, kes seal on Kaplinski muidugi, ja siis noh, Vanemuises on Kaarel Ird muidugi ja põrgupõhja uus vanapagan ja mis seal kõik on, nii et nii et nad käisid ringi ja vaatasid, sest Rootsi televisioonis juures on ju ka eesti päritoluga töötajad, kes nagu olid, olid vahendajad, aga ka Rootsi kultuuriinimesed, kes olid lugenud. Sest tol ajal oli kirjanduse maailmapilt või Rootsis pilt eesti kirjandust, oli tegelikult. Nemad nagu ei tahtnud pagulaskirjandusega palju tegemist ja see on rootslastel, on alati see arvamine, et peab ikka minema originaalmaale, olgu ta siis ükskõik millise poliitilise olukorral tõde on, seal ma seda jagame, arvamust täitsa ei jaga, eks ole, haigele, nii nad tegid ja siis siis neil oli selge, kes oli Kross ja teised ja, ja väga ruttu nad ju avastasid ka. Mis on, mis on see oluline, mis mitteoluline hoolimata siis abilised olid tol ajal ka kaasas abilised tahtsid suunata? Ja teie videoarhiiv saab siis alguse kusagil aastast 78? Ja siis ma arvan, et ma olen, mul on enam-vähem kõik, mis Eesti kohta on olnud oma Rootsi televisioonis, sellepärast et seda saiu kavast näha ja uudiseid siis oli siis ainult lindistada, sisse lülitada, vahel jäi mõni sekund puudu algusest, aga üldiselt on, ma arvan, et on enamvähem jah, kuni kuni kuskil ütleksin ma nii 92 pärast 193 94, no siis on peamiselt Estonia katastroof. Ja 95 on ka veel natuke 96.-st aastast saadik. Ma ei ole enam süstemaatiliselt üldse Rootsi televisioonist materjali korjanud, esiteks on nii palju muud teha, teiseks on Eestis kõik olemas eesti materjal käes, aga, aga nii-öelda kuni vabanemiseni 92. aastani kindlasti. Ma arvan, et on enam-vähem võlgnikule. Ma olen seda teie videoarhiivikataloogi pisut sirvinud ja seal hakkab silma muide ka niisugune huvitav asi, et võtame siis aastad. 89 90 eriti aga 91 92 on Rootsi uudisteprogrammides Eesti ja, ja loomulikult ka teiste balti riikide kohta käivaid materjale silmapaistvalt palju ja minul on jäänud niisugune mulje, et võib-olla Rootsi televisioon ongi maailmas kõige paremini kõige mahukamalt välisriikidest. Eesti sündmusi ja teiste balti riikide sündmusi talletanud soomlased ei saanud seda teatud põhjustel teha teistele näiteks Skandinaavia riikidele, taanlastele, norralastele jäi asi nagu võib-olla pisut rohkem, võõraks ja kaugeks, rääkimata paljudest teistest Euroopa riikidest. Nii et Rootsi oli sellel perioodil silmapaistvalt aktiivne Nende uudisteprogrammides peaaegu iga päev oli midagi Eesti kohta sees. Ja seda, selle sellega ma olen täitsa päri olla, tähendab laulev revolutsioon, see, see tuli nagu ja oli seal nagu sama kui Eesti, tähendab teatud sümbioos võiks ütelda. Ja see, see oli tohutult tugevalt esindatud ja lõppes ka imelikult järsku, nagu Margus Laidre omaaegne saadik Rootsis ütles, et et kolm kuud veel ja siis ei ole enam palju midagi ja tal oli õigus, tähendab, et siis siis kadus ära, kui see iseseisvus oli käes ja nüüd nüüd Rootsi vaatab Eestile umbes nagu natuke rohkem, aga mitte eriti rohkem kui mõnele teisele maale. Nii et see oli võib-olla üks põhjus ka see, et Eesti on rootsi kõrval tegelikult väga ligidal ja see suur ja hirmus Venemaa seal taga. Jutumärkides, aga tähendab tähendab mingi Venemaa hirmu neil kogu aeg olnud aastasadu või tuhandeid ja see võib olla üks põhjuseid ja siis siis nad korraga avastasid eesti otsad, läksid lahti. Ma tahaks siiski ütelda, et otsad läksid lahti tegelikult 980. Enne seda olid, peeti pagulased nagu mõned leidsid pool fašistid ja niimoodi ja tahavad ikka seda kolmandat maailmasõda ja vabastada Eestit, kui lollid nad võivad olla. Aga aga siis tuli see ESTO 80, siin oli samal ajal olümpiaad ja siis siis korraga toimus läbimurre, ma arvan, et see oli juulis 80 Rootsi ajakirjanduses ja siis seoses Estuga siis oli noh, iga päev Rootsi televisioonis uudistesaadetes üsna korraga nägid, et neid eestlasi on seal siiski mõnikümmend 1000, korraga oli Stockholmis 25000 eestlast ja see on üsna suur arv kõige suurem, mis teeb, mis kästud ajaloos on olnud. Rääkimata, et Eestiga seotud inimesi on Rootsis võib-olla üks, 40000 või rohkem, nii et nendest mööda minna ei saa ja siis korraga avastati see dimensioon. Ja pärast seda siis hakkasid ju eesti programmid tulema ka Rootsi televisioonis, enne enne taasiseseisvumist. Võiks ütelda kultuurisaated, siis tuli, see Granland ei anna, Estland kust, kust nad noppisid välja, noh, seda, mida Eesti televisioonis sai ja mis, mis rootslased leidsid, et mida võib näidata teiseks, tähendab nad olid ka kahe tule vahel, tähendab, et nad ei tohtinud väga-väga sümpaatsed nõukogude režiimi suhtes, siis siis pagulased said pahaseks, eks ole, ja need olid siiski vaateid ja hakkasid kohe protestima. Ja teistpidi samuti, nii et nii et seal tehti kindlasti kompromiss, aga ei olnud ka neid programme, mis nii väga palju valida, aga igal juhul näidati. Ja need, Ma muidugi lindistasin tol ajal. Ja siis ma ka päevakajalisi päevakajaline osa oli olu, no siis, kui Miller Rantale ära kargasid, näiteks tüübi niisugune sündmus, mis oli kaasas soldaato, saadeti välja. See oli päev uudistes, muuseas ta esimene esinemine oli Uppsalas, kus ta pidas Ma ei mäleta, mitu tundi ta rääkis, mul on see kõik klindil olemas, siis ma tegin ise selle lindistuse ja siis tuli Rootsi ta uudiste või televisiooni. See konna Friedrich, mitte Friedrich Reinhold tuli Upsar, eks soldaatorit intervjueerima ja niimoodi, eks ole. Nii et selliseid, selliseid uudiseid on olnud rohkem ja randpere asi ja seal oli väga palju, mille randpere asju, nii et ikkagi natuke niuksed kõmulist ja sensatsioonilist ära hüppamisel, need nii-öelda uudiste osas mängisin rohkem. Aga kultuuriprogramme neid oli nägu, mitte nii hirmus palju ja siis Roodsa muidugi lootsid rahuldada seda pagulaste nõudmist just selle grandlandi Estland, et siis nad täitsid nagu mingisugust kohustust ka, sest seal on ette nähtud teatud arv saateid eri rahvustele ja Granland, Estland tähendab naabermaa Eesti ja täpselt ja see käib ju ikka veel edasi, kuigi ta nüüd koondatud väga nii, et lätlastega koos ja enam-vähem üks saade poole aasta peale, aga nad on selle televisiooniseaduse järgi ei saa täitsa sõda lõpetada, kuigi võib-olla vahel on tunne, et nad isegi tahaksid rahade pärast, eks ole. Ja sealt sealt ma olen ka ikka vaatanud lindistanud, muidugi neid saated on, need on ju kõik siin saadetud. Nii et selle videoarhiivi kujunemiseks on siis läinud noh, kusagil 15 aastat või pisut rohkem. Jaa, tähendab tähendab 78 78.-st aastast saadik olema lindist. Nii kaunis, et KV meis ma istuda, sest. Ta on vaid kus viibin, nüüd ma järgneda. Ka kooli ja päeval see kindlasti võib ta käedri niit. Nüüd te seal, kus jäänud mas käivad ringi, mis on ahelas? Argipäeva skeldusedki relt meelest näevad pühapäeval looduses ma. Näed mind? Ja päeval seegi tõesti veeblee ta kääri. Ma olen ise teinud intervjuusid oluliste tegelastega, kirjanikega, poliitikutega ja aga mingil määral ajaloolisi sündmusi tähendab ise filminud, videosse video salvestanud tähendab, ja teinud ka intervjuud näiteks. Näiteks intervjuu Helmut Maandi ka, kes oli, kes oli siis riigisekretär digitiisi valitsuses, kes on tegelikult ainukene allikas noh, nii-öelda sellisena praegu Tiefi valitsuse osas enam-vähem ainukene. Nii et need on nagu ajaloolised materjalid või, või on sinu teisi veel, tähendab, kes puutusid vaba, kes olid vabadussõjast osa võtnud ja niimoodi? Jah, Tõnis Kind näiteks, kes oli peaministri presidendi ülesannetes ja ja nii edasi ja samuti ma kasutasin lindistamise võimalust kitsas filme tegin ju ise enne enne viidiote, siis ma tegin kitsas filme 60 aasta algusest peale, aga noh, need on, tummfilmide heli ei olnud. Ja need ma olen ümber võtnud. Liidu peale neid materjale on ka siin kasutavad Eesti televisiooni sa saanud need ja samas osa asju näiteks kui August Rei, kes oli ju omal ajal riigivanem ja siis peale selle ka peaminister presidendi ülesannetes paguluses kõnele supsas 64, siis me tegime Elgaga minu abikaasaga. Võtsime tegime filmi kitsasfilmi, siis ei võta tervelt üles, kitsad filmid on üsna kallid, neli minutit, aga ta on seal ja aga peale selle lindistaja ketta lindistada käigus, nii et terve see kõne on meil ka lindi peal olemas. Niisugust materjali ole, oleme kogunud siis siia juurde võib veel lisada siis siis suhteliselt vähem välismaa saatest, aga muidugi väga palju Eesti televisiooni asju, mis on nüüd 89.-st aastast saadik peale tänu Tõnu Aare Iisraele. Nii et meil on seda materjali, on umbes vist. Nad hakkab kaheksanda lindi juurde jõudma, iga lindil on kolm kuni viis tundi, see on kakatoloogiliseeritud, aga üldse terves Viido materjal kokku on, ma arvestasin 1089 linti ütleme, et keskmine pikkus on kuskil kolm ja kolm, kolm ja pool tundi, nii et seal natukene on. Ja kõike ei jõuaks praegu üle vaadata. Aga kui teab umbes mida või mis ajal siis leiab muidugi üles. Ja ma tahaksin just antud juhul kindlasti lisada, et selle arhiivi muudab eriti väärtuslikuks asjaolu, et teil on õnnestunud ise ja oma oma sõpradega väga täpselt need lindid kõik üles kirjutada, et noh, linthaaval on, on. Sinna peale salvestatud temaatika kõik paberile. Ümber kirjutatud ja võib-olla mitte nii põhjalikku, alles kirjandusmuuseumis näiteks tehtud, kus iga iga, et sa saad kõik nimed kätte, aga, aga üldiselt siiski jah, enam-vähem saab, saab päevakajas on, tähendab need eri eriosad, mis puudutavad Eestit, välisuudised, mis on kaasa tulnud, need seisab ainult välisuudised, aga ülejäänud on on üsna täpselt ära märgitud ja aga see eeldab, et sa vaatad läbi enam-vähem. Mõni asi on, ma ütleks. Riigikogu vaidlused on vahel nii tüütavad olnud, et need, nii et ma olen lihtsalt lasknud kiiresti läbi aga siiski märkinud ära, mis seal juhtub, eks ole. Aga kui nad vaheaegu võtsid vist möödunud aastal, siis ma väsisin ära. Alla päikese säärast mammikud subja köikjal. Jaa. Te mainisite, et juba kuuekümnendatel aastatel te hakkasite ka ise nii-öelda kino tegema ja, ja hiljem läksite ka video peale üle. Öelge palun kui mahukas, võib-olla see teie oma kätega tehtud filmi ja videoarhiiv. Kuidas te seda võrdleksite kõige muuga? Tähendab, filmimaterjal on kokku kokku 30 tundi, aga kõik ei ole täiesti oma võetud, et osa seal on insener Olari filme 56.-st aastast poliitkultuuritegelasi ja nii edasi, aga see on pagulasmaterjal. Ja seal on ka Valter Kotsar, kes oli saatkonna nõunik Soomes. Enne maailmasõda teist maailmasõda, tema materjali ka nüüd, need, need filmid on kõik minu käes, ma olen nagu kaubelnud endale kuskil oleksid alles, et nad ei kaoks ära, Olari filmid olid ennem kellegi keldrisse. Aga igal juhul seal nad on, need on 30 tundi ja 30 tundi kitsasfilmimaterjali, seal on küll osa 16 millimeetrit. Aga siis seda võib ka, autol olid siiski kitsas siia või sinnapoole. 30 tundi on jube palju. Kui rahasse ümber arvestada, siis ei taha, selle eest võiks ikka auto osta. Aga siis siis mis on enda võetud videomaterjali, seda ma ei ole. Neid lindistusi ma ei oska. Ma ei oskaks seda peast ütelda, aga siin. Kui ma ütleksin, et suured suured intervjuudo, kolme tunnised, siis siis kindlasti on ka. Võib-olla on ka 30 tundi ka seda ma ei tea. On suurepärane, kui taoline väga rikkalik arhiiv lihtsalt. Lihtsalt ei eksisteeri, vaid, vaid teda ka aktiivselt kasutatakse ja enne tänast saadet me teiega pisut rääkisime, ühest vest peagi ilmuvast mahukast teosest, kus te olete oma arhiivi üsna aktiivselt kasutanud. Käsil on, on, on raamat siis riigi, Eesti riigi valitsemisest 1944 kuni kuni 92, ütleme siis, tähendab Tiefi valitsusest ja siis kõigis pagulasvalitsustest. Ja, ja see tugineb siis minu artikli, mis ilmus omal ajal akadeemias siis Heinrich Mark viimased neli aastat 90 mitte 88 kuni 92 ja siis Enn Sarve osa rahvuskomiteest. Ja siis muidugi elulood kõikide tegelastelt ja siis väga põhjalik dokumentatsioon. Ja selle selle, et, et ma selle artikli kirjutasin, see oli tingitud õieti sellest, et minu kätte sattus Artur Mägi arhiiv Arko Mägist. Marko Mägi oli isegi Eesti entsüklopeedias jõudnud, mis mulle tundub üpris kummaline. Paar sõna tema iseloomust, tema, tema oli jurist, tema oli rahvuskogu peasekretär, tema olin ütelda 38. aasta põhiseaduse tegelik tegija, ütleme nii, tema võttis poliitikute ideed ja seadusettepanekuid ja siis panin need kokku, nagu nad tahtsid, tegi sellest seaduse. Nii et tema oleks täna olnud kindlasti õiguskantsler, kui, kui kui ta oleks elanud, aga ta on juba surnud üle 19 aastane. Ja tema arhiivi sattus minu kätte, tema oli minu akadeemia isa üliõpilasseltse taimlasse ja nagu ma olen süstemaatika, siis millegipärast peab asjadel kord olema siis nagu ma need paberid oma kätte sain, siis ma vaatasin nad läbi ja tegin nad korda, see võttis, ma ei mäleta aasta või nii, igal juhul ma korda tegin neid kirju, hakkasin lugema, siis ma avastasin seal asju, mida ma, millest mul polnud aimugi, see pagulasvalitsuse tegevus toimus suhteliselt salajasele ja kõik siis see kirjavahetus, mis temale temale temaga seoses oli kõik, küsis ta käest nõu, seal on August Trei kirju seal Aleksander varma kirju, seal on Tõnis kindi kirju. Seal on kõik see vaidlus põhiseaduse rakendamise üle pagulasvalitsuse osas. Ja see andis mulle nagu nägu. See huvitas mind. Ühesõnaga sa süvened ühte asja siis lõpuks lõpuks hakkad selles ise elama. Nii et nii et siis siis ma olin seal läbi lugenud ja 83 metrood ana metsaülikool Rootsis tahtis ühte ettekannet ja siis ma siis ma räägin siis sellest pagulasvalitsust ja pidasin siis ettekande ja selleks me siis kolm kuud uurisin veel seda materjali. Ja siis sellega seoses, muuseas ma tegin ka selle intervjuu Helmut Maandi ka 83, et et seal on palju asju. Suur pudru tervesse pagulasvalitsuse küsimus, et seal mingit punast lõnga leida. Sa pead endale asjad kõigepealt selgeks tegema, ei ole sugugi lihtne, on see Eesti poliitika praegu pudru ja ta on alati on kõik poliitika pudru, aga, aga see oli, see on veel keerulisem, kuna siin on nii palju seaduste tõlgendamisega tegemist ja nii edasi. No igal lõpuks hakkasid need otsad kokku minema ja siis siis ma sain mingisuguse mingisuguse punase lõnga ja sellest ma siis kirjutasin 80 80 kaheks ja, või 90. siis oli eestiva lupsas, siis ma rääkisin ka sellest siis kirjutasin ühe teksti kokku selle jaoks ja siis kui Mart Orav käis upsas taolises akadeemia juures, ta nägi seda, ta kohe haaras sellest kinni, ütles, et ta tahab seda saada. Ja siis ta sai selle akadeemia jaoks. Nii et see on see tagapõhi, see Artur Mägi arhiiv oli meil magamistoas kogu aeg, eks ole, see võiksid olla umbes nagu Eesti riigi valitsuse asjad oleks kellelgi magamistoas, seal nad olid koni, koni möödunud aasta novembrini, siis siis ma olen nagu ära kasutanud neid ja siis ma paksnad ollakse ennem riigiarhiivile nüüd rahvusarhiivile, esitasin siis selle sisukorra ja, ja kõik selle ja tingimus oli, et nad seda ei jaota, ots on tervik ja siis nad olid nõus ja nüüd on see siis Tõnismäel Hardo Mägi arhiivina ja ma arvan, et see on üks oluline allikmaterjal, kui tahab Eesti Eesti riigikorda ja seda ajalugu uurida, et see on siis tagapõhi sellele raamatule, aga ma tahaks toonitada Arthur Mägi tähtsust, tähendab, ja oleks aeg, et et juristid ja õigusajaloolased ta paigale paneksid jätta ka jõuaks. Näiteks Eesti entsüklopeedias, rääkimata Eesti elulugudest, aga isegi Helmut Maandi olnud Eestile elulugu. Ma räägin entsüklopeedia 14.-st köitest, seal puudub veel teisi. Nii et nii et me peame siiski oma ajaloolised juured paigale panema ükskõik mis, mis värvi nädala. Nii et see oleks võib-olla sellest. Ja, ja millal on loota, et selle pagulusvalitsuse lugu siis kaante vahele jõuab ja, ja poelettidele? No see oleneb nüüd Mart oravast, kus, eks ole, ja mina ei ta temast midagi lubada, tema on väga põhjalikke, teeb tohutult head tööd. Jutt on olnud jõuludeks, ma natuke kahtlen, et jõuab, aga, aga ta peaks ikkagi üsna ligidal olema. Ja see, see peaks tulema, mahukas teos. Olen ka pilte taga ajanud, tähendab neid ei ole nii kerge. Sest see valitsus tegevus oli nii-öelda selles mõttes põrandaalune Rootsis, et rootslased vaatasid nagu kahe silma vahelt. Aga nad ütlesid, et noh, valitsus võib-olla, aga poliitikat ei tohi teha, tähendab, ei tohi tegutseda. Nii et. Ja alguses vähemalt kardeti seda väga pärast kind tema saatsama memorandumid välja sellegipoolest, nii et siis noh, rootslasi, rootslased nagu ei ei hoolinud sellest nii palju siia juures siia juurde võib veel lisada. Praegu üks ajaloolane Uppsalas uurib seda põgenemise küsimust Rootsi arhiividesse nüüd Rootsi arhiivid on 50 aasta saladuskate tõstetud nende pealt. Mis puutub isiklike andmete suhtes, siis on mis 70 või seitsme viie aasta reegel, aga üldise andmed saavad ajaloolased, ajaloolased nii-öelda vaadata ja tema on ka temal on ka võimalus minna Rootsi salapolitseiarhiivi, sest tol ajal tehti üle kuulamisi ja mis on, mis oli päris huvitav, mis nüüd on väljatunne, et tähendab juba 44, siis Rootsi salapolitsei avas näiteks see puuduta nüüd valitsus küsimust, aga igal juhul Eesti komitee kirjavahetust ja lasin ümber tõlkida omale. Ma arvan, et see on riigi ülesanne, arhiivid on olemas, tähendab, muidu nii riik ka ilma juurteta, eks ole. Rääkimata rahvast, nii et et see on, ei, Eesti ei tohi lasta kõikidel asjadel, eks ole, keldrites hakata mädanema või hallitama, näeb, sest see on neid asju ei saa pärast enam taastada. Ja selles suhtes on arhiivid väga olulised, aga muidugi pikas perspektiivis kõik isiklikud arhiivid peaksid jõudma siia, tähendab mõne osa arhiivaniu Rootsi riigiarhiivis, aga rootsad on, loevad sentimeetrid ja meetod, kui palju sinna mahub, eks ole, sest neil tuleb seda materjali järjest juure. Noh, näiteks on seal Balti arhiiv ja terve rida olulisi arhiive. Aga üldiselt ma arvan, et on tähtis, et nad jõuavad Eestisse. Ja et siin on olemas majad ja et nad ei lähe hallitama, eks ole, ja et nad kindlas kohas ja me kõik oleme ju inimesi iga meie elu ei ole ju lõpmatu, sellepärast on ka oluline mõtelda, mis edasi saab peale meid. Mina muuseas vaatan inimesele kui ühte ajaloolist lüli. Tähendab, et midagi tuleb peale mind ja midagi oli enne mind ja ajalugu on samamoodi ja selle pärast on oluline, et see järjepidev pidev, kus toimub ka selles ajaloolises ajaloolise materjali kogumises ja sellepärast on ka oluline tuua need materjalid tasapisi siia, sellega me ka tegeleme. Nii et. Ma tahaks ütelda, mu mõte oli algusest peale, tähendab kui me olime pagulased, ma ei olnud kindel, et Eesti üldse enam vabaks saab. Aga nagu nagu mingi viimne Mohikaanlane, eks ole, et mingi jälg peab neist alles jääma, et keegi teab, et ahaa seal mingisugune loom, kes oli eestlane. Nii et nii et selle tagamõttega siis on see kogumine olnud ja teine on muidugi, et nad tuleb siiski tuua Eestisse, sest meie lapsed Kes elavad Rootsis, nad on siiski Rootsi ühiskonnas abielus, igasuguste maalastega räägivad peamiselt rootsi keelt. Nemad ei jätka seda kogemust, kolla ausad, eks ole, nii et need asjad tuleb siin paigale panna, sest siin on need inimesed, kes need oskavad, õieti hinnata ja siia tulema tuua. Ma olen ootanud tasapisi vaadates, missugused arhiivid on need kindlad kohad, eks ole, neid rahvusarhiiviga ma olen tegelenud natukene ja teine on, mida ma kõige rohkem usaldan, on kirjandusmuuseum. Mis head, head olukorrad arhiiviõhku. Missugust tulevikku te olete kavandanud oma raadiolintide ja, ja, ja videoarhiivile? Ei tea tegelikult video osas ma arvasin, et loogiline koht oleks Eesti televisiooni arhiiv, ma ei ole selles üldse veendunud. Sellepärast et siin siin see tants, mis käib selle katla ümber, seda ei tea, kus see lõpeb ja ei tea, kuhu need lindid kuskile jõuad, tähendab, see peab olema ikkagi täiesti kindel koht. Nii et kui ta niimoodi on nagu praegu, siis, siis on see tõenäoline, et ma annan need kirjandusmuuseumile. Ja helilintide osas on samas ma ei tea üldse Eesti Raadio olukord, ma ei tunne ja ma ei tea, kuidas arhiivitsion, neid ma pole näinud. Aga see eeldab siiski mul on mingisugune igavikuperspektiiv, eks ole, tähendab, ja ma mõtlen rohkem seda, et see peab olema, räägime siis aastatuhandetes igal juhul, noh, materjal võib-olla ei pea vastu, aga igal juhul peab olema üks, üks üks kindel süsteem, nii kindel, kui ta olla saab, aga mitte nii, et see on päevapoliitika, mis määrab, kas homme on olemas maja või nii, et ma ei oska sellele vastata. Ma siiski usun, et kirjandusmuuseumi keegi praegu kaotama ei hakka, sest seal on Koidula tekstid ja teiste teiste käsikirjad ja, ja see on niivõrd oluline. Ja seal on ka muud materjali. Muinasjutus sinilinnust. Mul ema kui veel olin päike ja uni vaevas. Siiski näib see vana lugu 1000 korda kena. Nüüd kus tunne end Seltsi. Kui loojangul mõttesse ja ütles emale C4. Sellel. Jõel tasantsest unelma. Sinuga lehenda. Leeri. Seal. Mina korjan näiteks kõik kirjad, ma ei viska kunagi kirju, aga meil on mitte ainult oma kirjad, vaid ka vanemate ja teiste kirjade, meil on 45, kaustas on umbes kuskil viis kuni 10000 kirja. Osa olulisemana, ilman, natuke kirjandusmuuseumi niimoodi ja siis isa, ema kirjavahetus ja meil on igasugune niisuguseid asju on üsna palju, tähendab, ma tahan ütelda, et kirjavahetus on väga olulised, rääkimata praegu, kus nüüd Eestis tuleb e-post, nüüd ma võtan postilt veel välja Paberi tekstidest, mina korjan kirju niimoodi, aga ma arvan, et paljud seda ei tee, siis visatakse minema, see tähendab kirjavaatus hakkab ära kaduma, rääkimata, telefon on rikkunud ära kõik sellegi rikkaliku kirjanduse, mis kirjavahetus on olnud sellest, inimesed räägivad telefoniga, mitte midagi alles. Nii et kirjavahetustele on ka ajalooline tähtsus, tahaks, ma tahaks, ma lisandub muidugi siis, siis on muidugi isiklikud asjad, ma olen alati päevikut kirjutanud, mitte nüüd enam, aga noorepõlves mul on paar 1000 leheküljepäevikut ka, kuskil 50 aastasena lõpetasin ära. Isa pistis mulle päeviku pihku, kuskil 90 aastasena ma esimesed tekstid, ma kirjutasin põgenemisest üheksanda märtsiööst ja niisugused asjad siis 11 aastasena või niimoodi. Nii et ma olen nagu kasvanud selles vaimus, et dokumentatsioon on oluline, mõned ütlesin muidugi, et see oli karjutan näiteks külalisraamatuid ja päevikut, kui kui venelased tulid 41 küüditati, siis kasutati neid tõenditena. Nojah, aga samas, kui me ei talletada, siis, siis, siis, siis ei jää midagi. Ma tahaksin, ma olen just lugenud läbi Jaan Roosi läbi punase öö tema päevikuraamatut peale seda ma olen käsikirjas lugenud kõiklegi läbi kuni 54 ja see on fantastiline materjal. Keegi, kes rändab Eestis ringi, eks ole kõige mustema okupatsiooni ajal, kirjutab päevikut, käib talust tallu, külast külla, kus kõik ta endised kooliõpilased võtavad teda vastu ja NKVD ei saa teda kätte. Ja tema kirjutab, päikud räägik kirjeldab kultuuriküsimusi ja, ja väga huvitav on tema, see pilt, mis ta annab kuulujuttudest, eks ole, kõik tolleaegsed kuulujutud tuleb võtta kui kirjandust, tähendab, mis inimeste fantaasias tekkis, tegelikult see kuulujuttude kirjeldamine on üldse kõige huvitavam, sest see peegeldab tegelikult ühte maailma, mida muidu üldse kätte ei saa, sest sündmustiku seda me umbes teame. Nii et päevikut kirjutamine on tegelikult üks väga oluline asi, mis seda ma tahaks toonitada. Ja õieti kui siin lisada, siis siis palju muud meie arhiivis ei ole kirja muidugi oma romaanide ja novellikogude käsikirja, need on, need on juba kirjandusmuuseumis ja sellega seoses olevat kirjavahetus on ka kõik täpselt alles hoitud. Poliitikas veel niipalju ütelda, et kuulusin kunagi parteisse nimel liberaalne erakond ja selle ka seoses kirjavahetused, ajalehe väljalõiked, nii et neid on ka terve rida kaustasi. Siis ma korjasin pilte, Korea sõda, puhkes, see oli esimene sõda, mida mina sain jälgida algusest peale, siis ma leidsin, et see on oluline, siis ma tegin ka pildikogud ja kleepisin raamatutes. Sama käib Ungari ülestõus, tšehhi kriis, 68, Poola ja Ida-Saksa ülestõusud ja nii edasi. Ja siia juurde võib veel lisada, et korjaniste koomiksid mulle ei meeldi, see sõna sai Ameerika sõna, aga tegelikult peaks olema tihti sari pildiseeria, mille nimi on prints. Variante seda hakkasin korjama 44, sama korjan, seda tänapäeval. Niisugune virn on, tähendab, see on kuskil 30 senti. Prints valijat, see on üks Ameerika kunstnik, kes on joonistanud ühe ütleme, romantilise ajaloolise seeria viikingiaeg, keskaeg segamini aetud, aga seal on väga palju ajaloolist materjali sisse topitud. Harold Foster oli, taimed on surnud, kuskil kaheksanda aasta alguses suri ära. Seda, seda seeriat ei ole enam lehtedes ajakirjades ilmunud, ilmselt noored tahavad muud jama, aga siis minule see istub ikka veel nüüd ta ilmub nagu raamatute kaupa. Ja see on jälle see pildimaailm, mis mind on huvitanud, aga ma ei taha eitad, et helimaailm ei ole sugugi vähem huvitav, sest kuna ma eesti pildimaailm ei saanud üldse ligi siis siis oli raadio, see järgmine samm. Ja raadiomaailm oli siis nagu öeldud, see, mis asendas ja oleks asendanud praegu ka, kui ma saaks seda kuulatama. Ma tunnen puudust, tähendab, ma tahaks kuulata iga päev eesti raadiot, aga ma ei saa. Ja see internetiühendus see ei funktsioneeri, mitte ene, kui internet on välja ehitada, sest teda üldse saab kasu, see tähendab, et need klaasfiibrist kaablid on kõigil kodus ja sinna on veel paarkümmend aastat aega. Nii et nii et see on kahju, et need kesklainesaatjad on nii nii kallid, minu meelest peaks igal maal on üks kesklaine saatja, mis saadab, mis on kuuldav või siis või siis ka lühilainesaatja, mis on kuulda üle maakera, et igal pool, kus on eestlasi, et nad saaksid kuulata ja neid eestlasi on praegu väljastane. Ma vaatan, Uppsalas on ka päris palju eestlasi, kes kuulavad, kuulavad kes kuulaksid kindlasti raadiot ja kes on nüüd tulnud, kes õpivad seal, kes onu väärid, tähendab, perekonnas töötavad ja tupsale Esko eestlaskonna kokkutulekut, praegu tähendab, pooled on juba nüüd, kuidas ma ütleks praegusest Eestist, eks ole, ei ole enam mingisugust mannat pagulased, nii et see on segamini. Ja see, see, see, see Eestiga, kokkukuuluvustunne, ma arvan, raadio oleks üks kõige olulisem side vahendajana, sellepärast et enne, kui Eesti saab oma satelliittelevisiooni, see võtab väga kaua aega, see on nii jube kallis. Nii et sellest võib ainult unistada, eks ole, siis teine võimalus on muidugi tulla siia raadiot kuulama ja siis, kui autoga sõidad, kuulnud, aga see on ainult siis, kui sa oled siin, noh, mingil määral nüüd elame siin, siis on natuke rohkem kuulata. Kuivaikud. Kaadruldan hoogu kujutlustes talle selga, hüppan ma sinu juurde, Valerie hoogu unelema. Kuigi kaugel eemal viibinud. Raamatuid, ma korjan raamatu, meil on umbes ainult umbes 14000 tiitlit. Nii et ja need, ma olen nüüd arvutisse saanud, umbes kuskil 11 12000, nii et seal on mingi ülevaade. Raamat on nüüd ma käin siin raamatukauplustes ja müüjad on õnnelikud, kui vahel näitan ennast, aga siis see muidugi maksab raha ja naine arvab, et võib-olla võiks midagi muud ka osta peale, seal ta ei luba osta, kui ei ole rahan riiulites ruumi, nii et selle eest siis me toome nad siia Tallinnasse osa raamatut, siis tekib ruumi. Nii et, aga see on peamise testika, tähendab eesti ilukirjandus ja Eesti ajalugu on see, mida, mida ma kogu, mitte, mitte nii palju tähendab antikvariaatides vanu raamatuid, seda ei jaksa lihtsalt osta selleks liiga kalliks. Ma olen huvitatud rohkem dolla kaasas. Need, eesti proosa ja Eesti ajalugu, kunst ka. See on peahuvi luulet nii palju, kui nad tulevad kogudes või tähendab nendes valikkogudes, sest sealt saab suurem osa kätte, nii et ma nüüd üksikud ei ole nii palju muretseda. Aga see on meie kirjanduselu, see on, see on natukene võib-olla väljaspool seda siin teemat, aga nii et mis kirjandusega seotud, on seda ka üsna palju ja ma olin välismaise Eesti Kirjanike Liidu viimane esimees, aga tegelikult ainult üks aasta enne mind oli Kalju Lepik, kes suri ära siin Tallinnasse möödunud aastal mai lõpus ja enne seda, August Mälk, rohkem neid esimehi ei ole olnud, aga ma olen muidugi osa võtnud kuskilt. Millal ma sinna liikmeks sain, seal pidi olema siis kuskil seiskunud, nii et algus seal nõuet peab. Kaks raamatut oleme kirjutanud, eks ole, ja siis, ja siis ma kirjutasin kaks raamatutena, Elga Elga oli juba 60.-st aastast seal liige. Kuna seal olid mehed ja helgal ilus naine ja mulle täitsa meeldinud. Nii et siis ma pidin ka kaks raamatut kirjutama, et sinna saada. Aga see lugu selleks, tähendab nüüd nüüd siis ma olen nagu viinud lõpule. Minu arusaamine on, et pagulasorganisatsioonid, nende aeg on läbi, pagulus on läbi, nüüd tuleb organisatsioonid viia Eestisse. Ja homme ma lähen, lähen Eesti Kirjanike liit üle andma need materjalid ja viimase koosoleku otsused, et me oleme lõpetanud tegevuse ja kõik need liikmed on nüüd in corpore corpore vastu võetud Eesti Kirjanike Liidu liikmest 35 inimest kokku on, kui ma ei eksi olnud 78 üldse välismaise Eesti Kirjanike Liidu liikmeid ja arvestades siis, et see loodi 45 siis on 55 aastat see organisatsioon tegutsenud. See see protokolliraamat ka meil praegu kaasas ja, ja kolmapäeval me anname sellele kirjandusmuuseumile. Nii et nii et võib ütelda, et ma olen seal viinud selle läbi, seal on olnud eriarvamusi, kas niimoodi käituda, mina olen sellel arvamusel. Et nii peab tegema, tuleb asi kätte võtta lõpuks niidid nagu kokku tõmmata. Keeva. Köiki vallad. Neid. Ja kui Kaunista Maadule võib ta rinnas olla igavesti noor. Ja kui sul, ma ei Ta meessoole elurõõmu kaudida ükskemil velo. Või et kõiga saal, Jõgis korjapkaa, sa, Arva näitab omagi. Kas. Meil aega ei jätku gaasi ja kuigi juukseid kaunista Maadule kõik söödarenni olla igavesti. Ja kui sul, ma ei jääda ta meessoole. Ka velo. Kahjuks ei võimaldanud saateaeg teile täna tutvustada Helga ja Enn Nõuarhiivi seda osa mis kannab nimetust Eesti ajalugu ja eesti kunstpiltides. Raske öelda, kui pikk peaks raadiosaade olema, et ligemale 40000 pilti üle vaadata. Aga me mõtleme sellele ja ehk õnnestub kunagi ka Helga ja Enn Nõupildiarhiiv läbi sirvida. Täna oli keskprogrammi stuudios Juhan Aare. Saate muusikalise kujunduse tegi Silja Vahuri. Aitäh kuulamast.