Tere hommikust, õigemini ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Urmet Kook, Aarne Rannamäe on täna rahvateenrite stuudios ja ja ma arvan, et me üsna üsna samamoodi jätkame nagu uudised lõpetasid, et, et need on, mida uudised rääkisid, olid täna täna päris nagu asjakohased on selline tavaline, suhteliselt tavaline vabariigi aastapäeva eelne aeg. Jagatakse kõikvõimalike jäid inimesed täidavad tuludeklaratsioone ja kõik koos in corpore, 100 protsenti Eesti rahvastikust ootavad kevadet ja kevadet on õhus juba näha küll, kes, kes seda tahab näha, aga loomulikult on, on külm. On küll see, mis, mis praegu inimeste suus kõige rohkem kõlab ja külmast räägitakse tõesti väga palju, kuigi neid kraade nii nii väga palju. Ütleme nii, et enneolematult palju tegelikult ei olegi. Aga külmal on palju aspekte, lapsed on vaja kooli saata ja vabariigi aastapäeva paraad on vaja ära korraldada ja ja Tartu maraton on vaja homme ära sõita ilma inimkadudeta. Kuidas teie olete külmale vastu pannud? Ja mind külm ilm üldse ei häiri, et mulle on väga meeldinud tänavune talv, kus on palju lund ja, ja paljugi ilma ja viimasel ajal palju päikest. Aga noh, üks asi muidugi, mis häirib siin Tallinna kesklinnas liikujana on ikkagi olnud tohutu tohutu libedus, mis on, et et see on, ma ei mäleta küll ühtegi talve, kus oleks olnud see nagunii nii inimvaenulik, see liikumine, et mul on siin just meelasiteks Päevalehes nägin Kadriorus ühes trammipeatuses vanameest, kes tuli libeda töötu pikali kukkunud, siis naine läks talle appi teda püsti aitama ja kukkus ise pikali ja et noh, see ei ole nagu päris normaalne, ma arvan, niisugune olukord. Aga sina oleksid, siis on, mina olen. Sina vaatasid ülbelt üle õla, kõndisid minema? Ei no libe on muidugi, aga rohkem mind häirib see, et kuna ilmselt linnal ja ja ilmselt ka teistele Eesti linnadele on, on raha otsa, sest et lume koristamine oli vahepeal nii nii mahukas ja, ja kallis töö, et, et nüüd on sellest täiesti loobutud ja autoga sõita on suhteliselt ohtlik, eriti sellistes väiksemates kohtades linna äärerajoonides kas või siin nõmmel või, või kuskil mujal. Ega ristmikke ei näe ja ristmiku tagant tulevat autot ei näe. Et hanged on nüüd jäetud, siis küll ikka päriselt kohe kevade hoolda, kui, kui sula tuleb, siis nad sulavad ja kui niipea ei tule, siis nad ei sula. Eile üks tuttav nägi mul sellist masinat, mis purustas tee peal olevat seda juba üsnagi paksu jääd. Nii et midagi ikkagi ka tehakse ja see jää muutus selliseks siukseks prügiks, mille peale autoga saab täitsa normaalselt sõita. Aga minu meelest noh, natukene on kogu see ilma temaatikaga meie meedia natukene ikkagi üle pingutanud, et meil pole millestki muust rääkida. Just tundub, et, et noh, tegelikult ei ole ju midagi ekstreemset, minu minule meeldib see vanade matkamatka ja selline lause, et ei ole liiga halba ilma, on halvad või valed riided, et või kuidas see täpsemalt on, et et tegelikult ei ole ju selline veebruarikuine öösel 30 kraadine päeval 20 kraadine külm ju, Eesti oludisi midagi ju erakorralist. Siis ta on alati olnud. Ja nüüd justkui oleks meil mingi suur noh, nagu maailmalõpueelne olukord nagu, nagu vahel nagu mõnest onlain meedia artiklist nagu välja paistab. Noh, lubage naerda. No probleem ikkagi põhiline ei ole, ma arvan, see, et on nagu külm või et on palju sadanud veidi ikkagi see, et kuidas siin ka kesklinnas ei suudeta ikkagi tagada, et inimestel oleks, oleks ohutu liikuda. Mina kunagi kurb vaadata vanune kiiresti Tallinna kesklinnaga. Ma ma tean seda, kuigi aitäh meenutamast, aga, aga aga mul siin on küll tekkinud mõnikord küsimus praegune kord, kus kus kõikide nende kõnniteede eest vastutavad ainuüksi kinnistu omanikud, kes ilmselgelt ei suhtu sellesse alati nagu kõige kohusetundlikumad, et kas see on nagu õige, et kas siis peaks neid siis nüüd rohkem vaatama, et kas ta on tänavalt korras vastutusele võtma või ehk võiksin ikkagi piirkondadest vähemalt kesklinnas olla siis nii, et ikkagi selle selle kõnnitee hoiab korras siis linn esitades, siis ma ei tea, kas, kas arve või küsides telesuuremat, maamaksu või iganes. No ma ei oska öelda, igatahes praegune asi ei ole ju? Ei, ei ole normaalne, kus vanainimesed eluga riskides tänavatel kõnnivad. Võtame selle maamaksu nüüd rahule, sest et see on isegi käimasoleva valimiskampaania üks üks argument, et et see jube jube kõrge maamaks, mis lööb siis eriti eramajade omanikke, nagu on, on kõrge, et läheb hinge kinni. Muide ulme, ma tahtsin veel seda öelda, et 400000 Eesti vabariigi pensionär ei ole matkasellid, kellel on õiged riided võtta täpselt nii nagu ma arvan ka, et Tartu maratoniks, valmistajatele, kes on harjunud nagunii-öelda pühapäevasuusatamisega ei, ei ole nendes oludes, kus, kus seal tuulekülm võib ulatuda kuni 30 kraadini, homme kella 10 11-ni ajal, et, et ei, ei ole lihtsalt seda erivarustust võtta. Ja ma tõesti tean, mida ma räägin sellest, et ma olen nüüd aastaid nagu olnud nagu väike jooksuharrastaja ja mul on tõesti kapis igasuguseid riideid igasuguse ilmade puhuks, aga mina homme maratonil ei läheks. Sest et, et noh, lihtsalt läbilõikavalt külm on ja need, kes lähevad, need, need tõesti vaadaku enda sisse ja, ja mõelgu kõik oma oma võimalused järele. Mind huvitabki see, et kahjuks jõudnud ise nagu lähemalt uurima, et kuidas on vastutus sellisel puhul, et et kui mõni inimene saab sealt tõsise tervisehädamaratonilt omavastutus, et kas on omavastutus või on ka maratoni korraldajatel miinust Tavaliselt kõikidel sellistel suurtel rahvaspordi üritustel Sa osavõtu maksu tasudes juba võtad seal väike klausel alati kirjas olen näinud seda rida Tartu maratoni mingis reglemendi siis, aga see on kõikide suurte rahvaspordi üritustel üle üle maailma on alati kirjas, et see on omavastutus, jahedkasut, sind tabab mingi terviserike kindlustavad selle, selle, selle hoolduse ka meditsiiniteenistuse, mis peavad olema seekord väga heal tasemel ja mitmekordne siis tegelikult lõppkokkuvõttes see, et sa lähed, riskid oma tervisega on sama asi, nii et et see klausel on kirjas ja noh, mis on ka tegelikult kõige õigem. Sest neid, kes vabandust väga, aga ka ütleme suurtel jooksumaratonidel ära ära koolevad iga aasta on neid on neid mitu. Kunagi sellest ei ole sündinud mingisugust nii-öelda juriidilist kaasust, et inimesed võtavad ise ise oma oma riske. Valge aeg on käes, aga aga ka helkurite kasutamist, kellel kindlasti helkurist rääkida. Ole hea helkurite kasutamist pimedal ajal ei tohi ära unustada teema sellise sissejuhatuse praegu. Nõus, et teatud olukordades on see väga ohtlik küll aga olemas siin viimasel paaril nädalal vaadanud seda niisugust väikest arutelu selle üle, kas te suvel kava jõustuma pidav kohustus, et inimene peab alati teel liikudes pimedal ajal kandma helkurit, et kas see on ikka õige, et et praegu on nii, et see kohustus on olemas siis kui inimene liigub pimedal ajal ütleme sõiduteel valgustamata teel, kus ei ole kõnniteed, aga edaspidi oleks siis niiet et niipea, kui on pime? Ta räägib sellest seadusemuudatusest, mis hakkab siis Kehtiv, et niipea, kui on piima, peab sul olema helkur küljes, et sõltumata sellest, et kas oled seal Tartu kesklinnas kuskil jalakäijate ja ei jalakäijad rajoonist või oled sa Tallinna vanalinnas, et minu arust on nagu kergelt absurdne absurdne nõue, et siin ka liiklusjurist Indrek Sirk on öelnud selle kohta põhimõtteliselt see võib luua olukorra, kus tegelikult politseinikud võivad öelda, et hea küll, et me ei hakka siis nüüd absurdselt trahvima inimesi, kui me näeme neid siin Tallinna kesklinnas vanalinnas, neil pole helkurid kiilas, aga tegelikult ei ole politseil õigust mitte reageerida õigusrikkumisele, kui ta näeb seda, et inimesel ei ole helkurit, tal on kohustus alustada menetlust. Ja ma tahaks siis nüüd näha seda, et mis siis hakkab nüüd toimuma, et neil on sisuliselt ka kuu seas reageerida, kui Eestis on mingid välisturistid, kes ei tea midagi sellest helkuri kuu, sest neil ei ole neid kyljes, et et see võib siis luua sellega, siis suur osa inimesi on sisuliselt õigusrikkujad või siis politseinikud lihtsalt eiravad kehtivat. Tõenäoliselt läheb sellega täpselt nii, nagu läks selle mobiiliga autoroolis rääkimise keelunõudega, et selline keeld on küll olemas, aga, aga ega eriti seda ei kontrollita ja massiliselt räägitakse endiselt roolis, et tõenäoliselt see on ka selline säte, mis on pandud sisseseadusesse, aga mille, mille nagu täitmist ei hakata kontrollima, aga mis lõppkokkuvõttes selleni, et milleks sellist asja üldse vaja panna. Just see on niisugune vana jututeema tegelikult, et ei ole vaja teha seadusi, kui, kui sa ei suuda kontrollida ja kui sa ei suuda tagada, et seda ka täidetakse. Siin mobiilam muidugi jah. Autoroolis mobiiliga rääkimine on, on kõige levinum asi siin avalikus kohas õlle joomine kas või lahtise õllepudeliga ringi käimine, mis on ju ka keelatud ja mida me siiski ikkagi massiliselt näeme. Noh, eriti just siin suveperioodil, et, et see on ka tavaline, nii et samas muidugi samas need õiged tegelikult on absoluutselt õige, et mina, mina kui minu teha oleks, kui oleks Rannamäe diktatuur, Eesti vabariigis ma keelaks isegi autodest suitsetamise ära, rääkimata siis mobiiliga kõnelemisest ja, ja helkurid peaksid olema mitte mitte küljes, vaid juba riietel, alati peaks juba, ma ei tea, maitsekasuka külge, võib-olla helkurit ei vane mingi helk. Riba tullakse presidendi vastuvõtul uhke seljal ufod ja neil peavad olema helkurid, edaspidi liiguvad sinna ikkagi mööda teed, eks ole, kasukatel peavad olema küljes ees ja taga ja ka autod pargivad ja inimene ikkagi kasutab. Mantleid. Tavalistel siukseid tagasihoidlikumate mantlite tegelikult võiksid olla ja, ja Nende, nende tootjad võiksid tegelikult ka mõelda selle peale, et see on absoluutselt hädavajalik, sest kõik me sõidame, noh, enamus meist sõidab autoga, eks ole, roolis ja kui sa ikka näed helkivat inimest, siis on see ikka hoopis teine tera, kui sa näed pimedat inimest. Ja, ja seal on suur vahe ja, ja mitte mitte autojuht ei satu ohtu. Nii et et, et see, selles mõttes on see seadusetegijatel õigus, ainult et, et kui tõesti seda nagu jälgima ja ei hakata, siis, siis siis hakkab hakkab riiki nagu iseendale vastu. No see oleneb ikkagi ka kohtadest, et ma arvan küll, et, et hea küll, et võiksid olla nõue, seal peaks olema helkur kaasas, aga mitte seda, et sa pead alati helkima, sõltumata sellest, et kus sa oled, et see on juba absurdne ju. Nonii. Lähme teiste teemade peale täna tähtis päev. Täna pühitsetakse sisse Lasnamäel asuva Vene õigeusu kiriku rist. Niisugune suurepärane üritus on ette nähtud juba juba lähiajal lähi lähi nii sees, aga see on, see on kindlasti osa osa Eesti-Vene suhetest. Neid on veel, kui üles lugeda, et eile siis kohtusid Tallinnas kahe riigi regionaalministrid minema puhul siis regionaalarengu minister kirjutasid alla siis ühisele randu, mille, mille järgi siis hakatakse piirialadel rajama igasuguseid objekte, ehk siis õigemini see memorandum nagu kõrvaldab takistused, selleks neid objekte siiani rajada, aga, aga millegipärast seda pole tehtud. Nüüd on siis nii-öelda õiguslik takistus sellelt kõrvaldatud ja näiteks sellised asjad nagu Narva ja Jaanilinna kindlused ja Nende renoveerimine, Värska Petseri idee võiks tulla ja, ja Peipsiääresadamad võiksid korda saada ja nii edasi, et, et see on, see on üks üks väga konkreetne ja väga oluline tahk kahe riigi suhteliselt jäistes suhetes. Aga seal võib-olla nagu pikalt ei peaks peatukski, vaid läheks kohe edasi selle sündmuse juurde, mis nagu Lasnamäel nüüd neil hetkedel algab. Jah, et kell 12 algab vene õigeusu kiriku risti õnnistamine. See riist on kuuldavasti väga suur, kuus meetrit kõrge ja kaalub 1,7 tonni. Jah, ta on ikka väga massiivne, et et mina ütlen ausalt, mina ei ole kuulnud seda taga, et õigeusu kirikus nagu ristide õnnistamise toimunud, aga aga mul, meil on üks kolleeg, kes väitis, et see pidavat siiski olema nagu üsnagi tavapärane asi, et, et see ei ole päris päris selline asi, mis on ainult tänaseks päevaks välja mõeldud, et. Väidetavalt risti õnnistamine, see on nagu salike sarikapidu, eks ole, kui pannakse märg, kui maja hakkab valmis saama. Maja viil on valmis, et siis pannakse pärg ja ja siis, kui ehitis läheb edasi, siis võetakse ära ja aga aga kui, kui see meedias me vist ei õnnestunud nagu lõpuni kontrollida, aga kui see tõesti vastab tõele, et selle ehitusel on täna ka kraana, mis selle tohutu raske risti, siis tõstab sinna üles sibulakupli otsa ja ainult tahaks ja siis võetakse ta jälle alla tagasi. Siis on noh, seda näitab Postimees nende andmetel. Aga, aga see võib muidugi nii olla, aga me saame muidugi oma oma silmaga seda kontrollida kella 12-st alates. Et siis on siis on tegu on natuke niisugune veidra Potjomkini küla. Ja mis aga kas, kas need just nii võib öelda, aga, aga noh, sinu jaoks nagu kaks asja, et kui sellest nagu rääkida, et ma ei taha, et et Eestis on nagu usuvabadus, kõikidel on õigus kuuluda sellistesse usuühingutesse, nagu nad tahavad ja, ja Lasnamäe no tõepoolest elab väga arvestatav hulk inimesi. Kes, kes, kelle jaoks, kas vene õigeusu kirik on väga, väga oluline koht, kus käia ja, ja siiamaani oli neil ju tegelikult puudus see koht, kus käia. Et, et ma ei tahaks, et kogu sellest arutelust, mis praegu siin selle idaraha skandaali puhul on toimunud, jääks kuidagi nagu kõlama see, et noh, et ka need inimesed on noh, mis, mis, mis nad seal käivad. Et meil on usuvabadus ja kõik võivad käia sellistes kirikutes, kus nad tahavad. Et seda tuleb nagu austada. Me teeme kohe teise teemani nagu, nagu esitan retoorilise küsimuse, et huvitav, kui suur see selle kiriku kogudus nagu võiks olla? Ma arvan, tähendab, me ei saa öelda, et Lasnamäe in corpore oma 100, mis seal on 110 112000 elanikku, et see ongi see kogudus, see on, see on sama sama jabur jutt öelda. Ta oli nagu kodus defineerinud, kas defineerib seda nii, et kes käivad ja maksavad ka liikmemaksu või kogudus on see, kes käivad lihtsalt kirikus, et see nagu kaks erinevat asja, et kas sa mõtled nagu juriidiline? Ei, ma nagu formaal formaaljuriidiliselt ei, isegi ei lähe enesest, et see on nagu ka ma arvan et palju, sa, palju sa sinna seda kogudusekarpi korjanduskarpi raha viskad? Ma arvan pigem, et, et et see, kes käib jõulude ajal kirikus, et see ei ole koguduse liige, kes käib siin ikka sagedamini mitte tingimata just igal pühapäeva hommikul, aga ikka noh, regulaarselt ütleme, see on koguduse ja ma arvan, et tõmbaksin, piirisin. Siin venekeelse elanikkonna jaoks on kirik olulisemal kohal nende igapäevaelus kui, kui eestlaste seas. Et selles mõttes ma julgen sulle öelda arvata, et, et see kogudus peab olema ikkagi suhteliselt suur. Et see nagu see, mille inimestel on õigus käia kirikus, nad tahavad ja neid ei maksaks, nagu selles mõttes kogu sellest juhtumist rääkis, et neid inimesi halvustada. Nemad ei tunneks nad haavunud praegu nagu natukene juhtunud, et paljud inimesed, kui ma vestlen oma vene kolleegidega, kes on rääkinud lihtsate vene inimestega, kes elab Lasnamäel, nemad tunnevad, et nad on kogu sellest asjast nagu natukene haavand. Et see on politiseeritud ja, ja pandud ideoloogia konkreetne küsimus on muidugi selles, et, et kas, kas vene vene õigeusu kiriku Tallinna linnas mis ei ole ju teab, mis suurlinn on, on tõesti nii vähe, et, et seda kirikut pidiga Lasnamäele ehitama. See on ka ainult nii-öelda logistiline küsimus. Ma ei taha ka sinna praegu veel ideoloogiat sisse nagu segada. No kui ühes linnaosas on ikkagi nii palju inimesi ja neil jääva jääb muidugi nii kaugele kodust, et et miks mitte, et mis selles halba on? Ärge ärgem seda unustagem. Lasnamäe 112000 elanikku ei ole ainult venekeelne publik. Asemel elab ka märkimisväärne osa teisi rahvaid, sealhulgas eestlasi. Seal elab siis põhimõtteliselt sama palju inimesi kui Tartu linnas, eks ole? Enam-vähem, et minul pole ka nagu midagi selle vastu, et neil on siis need võimalus kodu lähedal kirikus käia. Urmeti teine punkt, teine punkt on, mis puudutab kogu seda, nagu sa ütlesidki kuhu seda poliitilist või, või seda muud tausta, et see hoopis teine teema ja ja eile õhtul oli aktuaalses kaameras eetris Vladimiri uskiniga tehtud lõik ja, ja juskini, kes on siis Balti Venemaa uuringute keskuse juhataja vist minema, mis sa käisid? Kõik kuulajad seda ei tea, et kes on, ütleme, Eestis elavatest analüütikutest noh, minu hinnangul küll kõige pädevam minemast rääkima. Ja tema ju väga-väga selgelt ja lihtsalt tõi välja näite sellest, et mida tegelikult paljud teavad, et, et mismoodi on noh, ütleme, Vene õigeusu kirik just Moskva tasandil olnud nagu väga lähedalt seotud vene riigiga jaa, jaa ja olnud ka vene välispoliitika, eks ole, üks olulisi hoogusid. Et kujundamaks ennekõike siis lähivälismaal endale soodsat pinnast. No seal ei ole ju kahtluse varjugi, et see, et see, et see tõesti nii on ja vene vene kirik ei ole vist mitte kunagi olnud iseseisev, tema tema mõju on olnud on olnud väga erinev ja teda on, on aegade jooksul kõvasti represseeritud. Aga ta on alati suhteliselt kuulekalt täitnud kremlist tulevaid käske, nii et selles, selles ei ole midagi, midagi imelikku. Siin vastas näide on, on nüüd see nagu nagu ka eile aktuaalses kaameras kõlas, et Vatikan, kes ongi ainult kirik kogu riik, on kirik. Et, et see täpselt samuti ja täidab täpselt samu saue ülesanded, nii et ega, ega seal ka ei ole mingisugust. Ja ma usun, et ka Eesti luterlik kirik ei aja mitte Eesti riigivaenulikku poliitikat, vaid, vaid, vaid on ka tihti kas tahtmatult või või mitte, aga on, on heas mõttes riigi riigi tööriist, niiet nii, nii need asjad käivadki. Aga noh, ikkagi see see küsimus, et miks see, miks sellele kirikule on noh, selline koht eraldatud? Eks ju, te võite ju ka oma oma usulisi kombeid ja oma oma oma religioosseid vajadusi täita ja, ja saada rahuldatud ka kuskil hoopis tagasihoidlikumas kohas ei pea olema sellise ilusa künka otsas, mis, mis kaugele merele paistab ja ja kui sa hakkad mööda meie põhjarannikut sõitma, siis, siis sa siis oled sa tunnistajaks nagu, nagu pärlikeele, mis on täis tikitud erinevaid pärleid. Ehk vene õigeusu kirikuid, Nevski katedraalist hakkab see peale, siis tuleb see uus kirik Lasnamäele, siis tuleb Maardu ja siis tuleb Kallavere ja nii edasi kuni kuni Loksani välja või tegelikult Romani välja. Et kas see, et kas see on normaalne. Aga, aga, aga ma küsiksin, kui mina oleksin selle selle kiriku tulihingeline toetaja ja rajaja, ma küsiksin hoopis teise küsimuse Tallinna linnavalitsuse käest. Milleks pagana päralt, oli vaja neid sotsiaalmaju sinna ümber ehitada, see kirik, vabandust, väga näeks välja hoopis pump, sson, seal oleks palju ruumi, sina saaksid teha ümber tohutult ilusa pargi, seal on, seal on väga-väga ilus ilus koht, et et see, et kuskil taamal on, on Lasnamäe, mida me 89. 90. aastal vabaks laulsime. Peatame Lasnamäe, see, see jube Lasnamäe on nüüd siis ümbritsevasse kirikut, see on tegelikult tõeliselt võigas vaatepilt. Kui sa tuled Lasnamäe poolt, see väike kirik kaob, selle betoonmonstrumid ei taha ju täiesti ära. Ta ei ole ju päris väike kirik, et ta ikkagi on Nevski katedraalis. Sest isegi suurem jah, aga seal on kõrvalsuhe taga viiekorruselised. Majakesed olid seitsme korruseni. Et see kirik rajatakse või siis sinna, kus, kus inimesed elavad. Et elu elukeskkonna ümber, noh, elukeskkond on seal lähedal, sa oled sa käinud kunagi seal, ma olen selle koha pealt ma ja ma olen selle kohvikusse kirikut rajatakse. Seal on praegu kui käinud, kui meil oleks Eesti NSV, siis seal oleks praegu Lasnamäe seitsmes või kaheksas mikrorajoon, mida me enam ei neetis, pidi tulema 12 ja kokku moodustab Lasnamäe sellise hoburauakujulise moodustise. Vähemalt niisugune niisugune arhitekti mõte oli ja jõuti 70-ni sellepärast, et, et Nõukogude Liit sai otsa ja, ja seitsmes on praegu viimane ehk siis see Katleri kool siis algab seal suur tühermaa, siis tuleb kirik ja siis on lauluväljak ja nii ongi ja seal see kirik täpselt Lasnamäe kavandatava sinna hobuseraud pooleli jäi, selle, selle selle ja siis lauluväljaku vahele. Nii et tegelikult oleks vabalt võinud selle kiriku ehitajad, aga ükskõik mis, millisesse, lase metsale. Kui me, kui me räägime nüüd puht tehniliselt, aga noh, oli vaja, ta ehitati mäe Otsoniate kaugele paistaks ja vot see on ideoloogiline küsimus, see ei ole, see ei ole ainult nii-öelda tehniline probleem. No kui sa seda mööda Eestit ringi sõnade kirikud üldiselt ongi ehitatud niimoodi, et nad on kuskil mäe otsas või paistavad kaugele, et. Meie omad Või võõra võimu kirikud. Mis on võõra võimu kirika? No see, ma saan aru sinu küsimuse mõttest, see viis 700 aastat tagasi rajati, see on just nagu oma, eks ole, aga, aga see on võõra võimu kirik. Või, või ei arva niimoodi. No ma ei tea, ma nagu ei heidaks siin ette seda asukoha valikut, et ta on seal künka otsas küll, aga natuke naljakas muidugi see kui niisugused, sellised nagu tseremooniad siin toimuvad väga valimiseelsel ajal, et mind nagu häirib see kerge Aga see ongi asja mõte. Et see toimub 19. veebruaril ja mitte seitsmendal märtsil. Risti õnnistamine, see, see ongi asja mõte. Et veel kord meenutan seda kuulsat Kaitsepolitsei raportit või või täpsemini siis kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi käskkirja, millega riigisaladus ennetähtaegselt kustutada, et ma loen siit ühe väikese lõigu. 13. septembril 2010 toimus Edgar Savisaare, Deniss Boroditši Moskva-visiidi käigus õhtusöök Venemaa raudteeresidentsis, kus osalesid jaguuninud Pusujev, Boroditši, Savisaar ja kuunin on siis enam raudteejuht ja, ja ab Bushuuvjov on Venemaa raudtee presidendi administratsiooni juht. Muuhulgas käsitleti Rosname kiriku rahastamist, kiriku ehitustööde kulgu, ehitustööde erinevate etappide ajastamist seoses eelseisvate riigikogu valimistega, nende sidumist valimistega. Et noh, jah, väga lihtsalt. Absoluutselt absoluutselt ja tegelikult Christian Ede taga Savisaar. Ei ole ju seda ka ise kunagi ju varjanud, et see kiriku rajamine ongi seotud ka valimistega ja, ja venekeelsetele elanikele käest toetuse saamisega. Varjanduseda. Kuigi see toetus on ta niikuinii käes, kuigi üks tõesti nüüd üks tulevaste valimiste, eks me siin seda valimise juttu keerutame, me ei saa sellest üle üle ega ümber üks tulevaste valimiste selliseid intriige on kindlasti see, et kui palju Keskerakond ja Edgar Savisaar personaalselt Lasnamäelt seekord hääli saavad, eelmine kord oli see väga kopsakas. Ütleme peaminister Ansipi saaginizi ei ulatunud väga selgetel lihtsatel põhjustel. Aga, aga, aga see häältesaak oli kopsakas, nüüd, kus kus väga populaarne mees. Kes, kes peab tiitlit Maardu linnapea on otsustanud seekord oma linnast välja minna ja kandideerida Lasnamäel, mille peale siis Keskerakond mõned osa Keskerakonnast oli, oli, oli raevunud lausa marru läinud. Tundub, et võtab sealt, et mõne mõne 1000 hääle võrra vähemaks. Mina väga hästi seda teooriat ja põhjenda ka, miks sa viitad siis rapostroovile, kes kandideerib rahvaliidu nimekirja. Georgi Bõstrov? Jah, kes, kes siis nagu lisada ametlikult vist veel vene erakonna liige, aga mitte rafiilil. Segane, et elanikkonna jaoks on kindlasti väga oluline see, et, et see kandidaat oleks neile teada, et seda oleks meediast näha. Umbes aasta aega tagasi, kui kui see postroovi võimalik kandideerimine rahvaliiduga teatavaks sai kadus Bõstrov nagu võluväel vene elanike jaoks kõige olulisemast infokanalist ehk PBK uudistest. Et temast ei ole PBK uudistest viimase aasta jooksul praktiliselt üldse juttu olnud, pole olemas. Ehk ma arvan, et enamik Lasnamäe reeturi palk on, on ta maha vaikinud. Enamik Lasnamäe inimesi, ma arvan, ei teagi, et Bõstrov üldse kandideerib. On väidetud ka vastupidist, et kuna sisuliselt Maardu ja Lasnamäel vahet ei ole, see on väike ilus metsatukk ainult ja üks üks sild et terapostroovi tuntakse Lasnamäel sama hästi kui tema tema asukoha linnas, kus ta töötab, et, et et ta arvatakse, et ta võtab päris päris tublisti. No need on kaks arvamust, eks ole, ma ei ole näinud ühtegi nii-öelda küsitlus selle kohta, aga aga, aga vastus sellele küsimusele on loomulikult kuuenda märtsi õhtul just. Aga mina kaldun sellesse leeri, kes arvab, et Bõstrov mingit hiigeltulemust Lasnamäel küll ei tee aga tõesti. Üks üks kirik on meil täna veel mainimata, siis homme on väga pompöösne kiriku taasavamine Peterburis oma Jaani kirik, millel on siis nii-öelda Eesti Eesti ajaloos ja kultuuriloos väga-väga suur roll täita ja sealt. Ma ei, ma ei oska selle kohta praegu rohkem midagi öelda, et vaadake homme Eesti televisiooniülekannet kogu sellest kogu sellest tseremooniast, mis, mis siis Peterburi linnas toimub. Aga, aga valimis valimisteemadega võib muidugi ka jätkata, et, et või kõikvõimalikud valimisküsitlused omandavad järjest sellise paanilise ma iseloomu, täiesti fantastilisi, fantastilisi kommentaare ja analüüsi on, on nendega Nendega viimasel ajal välja tulnud. No kõige üks üks üks selliseid markantsemaid on ehk see, et siis Reformierakond võtab valimistel lausa rohkem kui 51 kohta parlamendis. Kuidas nendesse peame praegu suhtuma? Noh, suhteliselt suure skeptik seks skepsisega, et et, et enamik neid küsitlusi, mis praegu on avalikuks tehtud, On olnud mitte ukselt uksele tehtud küsitlused, vaid telefoniküsitlused. Nende valimid on suhteliselt väikesed. Ja, ja ma tean, ütleme. Valim ehk siis see hulk inimesi palju küsitleda, kes 500000 ja mitte väga räpased. Intuitiivsed, et et ma nagu põhjapanevaid järeldusi sellest ei teeks, et ma ei mäleta, kas oli kellelegi valimisküsitlus, näitas seda, et Lõuna-Eestist saab üksikkandidaat 18 protsenti häältest. Aga minu teada Võru, Valga Põlvamaal ühtegi üksikkandidaati väljas ei olegi. Nii et nendesse küsitlustesse tuleks ikkagi väga suure reservatsiooniga suhtuda. Ja alati võiks nagu vaadata ka, et, et kes seal nagu küsitlesid tellijat meenutad vähe praeguse ühe suure erakonna esimees me kunagi temaga rääkisin valimisküsitlustest. Et ta ütles mulle selliseid lausuma selle Ragn esimene nime ei ütle. Et kui ma tahan objektiivset valimisküsitlus, mis näitab mu minu tegelikku seisu siis ma tellin selle uuringufirmast x. Kui ma tahan endale soodsat valimisküsitlust, mis näitab mulle sellist tulemust, millega on hea avalikkuses käia, siis ma tellin selle küsitlusfirmast y mõlemad küsitlusfirmad on tänases Eestis endiselt tegevad. Nii et ma soovitaksin neid valimisküsitlustes suhtuda sellise väikese skepsisega. Ja pigem, kui, kui üldse neid vaadata, siis siis vaadata mitte neid igakuiseid kõikumisi vaid vaid vaadata näiteks noh, mõne firma puhul on ka, et nad näitavad, kuidas on see toetus muutunud kolme või kuue kuu lõikes. Et need on nagu sellised üldisemad, et aga, aga noh ei maksa neid väga üle tähtsustada. Samas jällegi eksperdid, politoloogid eks ole, analüüsivad neid ja jagavad kommentaare nende oma seisukohti, et mis, mis üks või, või teine küsitlus siis näitab ja ja seda, seda ilmub veel meil pidevalt. No aga no võtame siis näiteks meie, meie juhtiva erakonna praegu reformile praegu on. No missugust küsitlus tal oleks vaja, et valimistulemus oleks, oleks veel kõvem kas, kas see, mis näitaks nii-öelda enam-vähem realistlikult kuigi ma ei oska isegi praegu öelda, mis asi on realistlik? Kas realistlik on olemasolev mandaatide arv praeguses parlamendis, ütleme 31 32 või on realistlik, 40 või 42 kohta või, või on tal vaja praegu küsitlust, kus ta näitab, et et me oleme kõikvõimsad, me paneme kogu selle potti kinni, saame, saame üle 50 protsendi häältest. Mul on kaks aspekti välja, et et kui Päevaleht avalikustas oma küsitluse, siis küsisin juurde kommentaari Reformierakonna peasekretär Kristen Michalil. Kristen Michal ütles, et ta ei taha nagu väga suure päevalehe küsitlust kommenteerida. Aga sest nende erakond on ise tellinud ühelt teiselt uuringufirmalt küsitluse mis valmib kahes jaos. Võib arvata, et tegu on Emori küsitlusega EMORi küsitlused, valmima niimoodi kuu aja jooksul kaks korda viie umbes viiesajas- valimiga. Ja praegu on nende esmaavaldamise õigus uuringus uudisteagentuuri BNS käes, aga sellel saab olla kaastellijaid, aga esmaavaldamise õigus on BNS-i käes ja see minu teada see teine, teine pool sellest 500-st küsitlusest läks sel nädalal käiku, nii et ilmselt siis BNS avalikustab need tulemused pärast siis vabariigi aastapäeva. Ja mis oli, seisukoht, oli üllatavad. Kui kõikvõimalikud uuringud on siiamaani näidanud Reformierakonnale mäekõrgust edu teiste parteide eest siis mis seal ütles seda, et reformiga erakonna ja Keskerakonna toetuse vahe on nende tellitud ja kuu esimest poolt näitama püstituse järele vaid kaks protsenti. Nüüd vaadata, mis nagu Reformierakonna puhul, nagu see nädal toimunud on. Ma ise nägin Rain Rosimannuse Facebook'i kontol ühte reklaami, kus oli üleval, et selline reklaam, Reformierakonna reklaam, et ka üks protsent loeb millega viidati siis küll eelmistele riigikogu valimistele, kus Reformierakonna Keskerakonna toetuse vaheks jäi 1,7 protsenti ja, ja millega siis tehakse sellist kampaaniat, et et jumala eest ärge laske ennast uinutada nendest juttudest Reformierakond on jõuliselt ees. Et tegelikult see vahed on palju väiksemad ja ma arvangi, et see BNS-i küsitlus EMORi küsitlus mis nüüd tuleb umbes nädala või natuke enam aja pärast välja näidata märksa märksa huvitavamaid andmed, et ma olen kuulnud ka seda, et see, et Keskerakond on jõudnud väga lähedale Reformierakonnale ainus üllatus, mis selles küsitluses tõid välja tulla Nojah, sa tsiteerid neid poliitikuid, kes kelle, kelle siiruse ma paneksin siis mitte nende konkreetsete, vaid üldse poliitikute siiruse enne valimisi sellise kahtluse alla käib, käib mingisugune mäng mingisugust või niuksed mõttemängud, et, et kuidas mul oleks kasulikum, kui ma täna räägin nii, ja homme räägin ja, ja mina räägin nii, aga mu erakonnakaaslane laseb laseb meediasse mingisuguse teistsuguse sõnumi ja las siis Lassis need lollikesed ehk valijad otsustavad ja vaatame, kuidas meile kasulikum on. Vaatame, mida toob järgmine küsitlus ja siis võimendame üht või teist, mille kohta noh, kõik need mängud on, on tegelikult võimalikud, eks ole noh, tegelikult ju nii-öelda paar väga, väga selgelt rusikareeglid ütlevad, et et. Tugev tõmbab, no inimese inimestele meeldib ennast avastada tugeva, teise tugeva inimesega tema hõlma alla pugeda, valida suurt tugevat erakonda, inimestele meeldib mõelda, et ah, mis ma sellele väiksele ikka annan, eks ole, Muleb siis hääl kaduma, seda trummitaotud. Samas, samas kui, kui see tugev muutub liiga tugevaks, kui ta muutub maailma valitsejaks, siis jälle hakkab inimene mõtlema, et see on nagu teine rusikareegel hakkab, hakkab mõtlema, et aga see on jube jube jama, kui ta üksinda hakkab mind valitsema. Ma tahaks ikka, et seal keegi teine oleks kõrval, ma annan ikka mõnele väiksemale. No on ju põhimõtteliselt niimodi. Et tekkis selline seaduspärasus, on tõesti, et maailmas on ju Hollandi valimistejärgseid uuringuid, kui seda pärast valimisi on küsitud inimestelt, et kellele te andsite seigord oma hääle ja siis selgub, et rohkem inimesi, kui reaalselt oma hääle andis sellele võitjal ütleb, et nemad andsid sellele võitjale oma hääle, et inimestele nagu meeldib ennast avastada nende tugevamat ega ka sinna on muidugi mingisugust paradoksaalset asja ka, et siis kui me mõtleme keskerakonna toetusele ühiskonnas, siis kas nemad, kas nende tugevus on nende tugevus või see on nagu nõrkus, et et mul on tunne, et nende puhul nagu on ikkagi ka niisugune nagu. Isegi tugevust. Nende puhul on ikkagi olnud niisugune natuke nagu kõigi poolt kritiseeritud põlatud partei roll, mis seal pole pakkunud teatud inimestele, kes tunnevad ennast ka ühiskonnas nagu kõrvalejäetuna niisugustamastuse samastumise võimalust, et nende puhul on, ma arvan, see just see neile nii palju kritiseeritud on olnud üks nende teatavaid toetuste põhjuseid ehk siis sellest nõrkusest on saanud nagu tugevus. Aga kui ma mõtlen üldse nendele küsitlustele Eesti ühiskonnas, tegelikult mind, mind natukene nagu häirib see, et meil nii suurt tähelepanu nendele pidevalt pööratakse. Et see on nagu mingis mõttes me suhtume nendesse ühiskonna asjadesse nagu, nagu loodusteadustes, et mõõdame nüüd mingeid näidikuid ja siis teeme järeldusi sellel. Öeldi, et see on pigem natukene, isegi veidi, meenutad nagu parateadusi, nagu üritame ennustada kohvi paksu pealt mingeid asju. Hirmsal kombel, et noh, nagu küll kõigepealt on küsitlused, siis ilmub üha ajalehe onlainis, et näed, see väljaanne sai sellise tulemuse selle pealt ennustades, meie saame teise tulemuse. Et see on niisugune nagu minu meelest, nagu see pendel on läinud liige nagu sellisesse ennustamist. Ja, või siis nagu mingi hüpohondrik, kes ennast igal hommikul kraadini Ja siis vaatab, et mis temperatuur on selle asemel me võib-olla nagu liiga vähe ikkagi räägime seda, et et, et kas üldse me loodame nende valimistega, midagi, muutub ühiskonnas, mis teadmiseks muutuda, et et kui ma olen vaadanud ka neid, kasvõi neid valimisdebatte, et kus iganes, et seal võib ka näha seda, et niisugust nagu arutelu parteide vahel, et näiteks mis me tahame hariduses, muutuks, et tegelikult neil ei tekigi üldse omavahelist dialoogi, et seda kasutatakse võimalust selleks, et, et anda eetrisse mingid oma mingit need hakitud programmi punktid omavahel ei arutata, et mis võiks olla see, et meie see ühisosa. Ja noh, ma arvan, et see on ka seotud omakorda sellega, mismoodi need erakonnad oma oma programme koostavad, et või valimislubadusi teksti pole ka saladus, et siin ka vaadatakse, mida küsitlused näitavad, ehki küsitlus ei ole nagu sama asi, mis avalikkusele arvamus, et avalik arvamus on see, mis on avalik ja läbi arutletud, et seisukohad ühiskonnas, mitte mingite üksikute isoleeritud inimeste arvamuste summa, mis siis tekib küsitluste teel. Nojah, parateaduse, mitte parateadusega, aga selle taga on kõige lihtlabasem inimeste uudishimu ja selline nagu, nagu põnevuse ja ja eks ta natuke valimised on ju natuke spordivõistluse moodi, et missugune ratsu saab nagu nagu kõige parema tulemuse ja mis sellega, mis, mis selle ratsu nagu, nagu võiduga peale hakata, see selgub alles alles pärast, siis kui hakatakse valitsust kokku panema ja koalitsioonilepingut tegema ja see see on ja see ja müüb. Ega neid siis muidugi hullult palju ei, ei tellitakse nüüd ja, ja lõppude lõpuks see, see kajastab ka mingisugust reaalset raha, mida, mida, mida sinna peale panustatakse. Ega tele ja raadio ja ajalehtede müüginumbritega on ju täpselt sama asi, see on puhas raha, mis, mis seal, mis seal taga on, mitte mitte. See tellimine maksab vaid see, et nende numbrite alusel jagatakse sularaha. Vähemalt kommertskanalite puhul, eks ole, mida, mida kõvemad numbrid, mida kõvemad need numbrid lastakse paista, seda, seda rohkem voolab siis see ju ju ju reklaamiraha ja ja see on, need on väga suured summad, nii et see on täiesti inimlikult nagu aru saada. Ega seal midagi väga keerulist ei ole. Ja nii see on Aarne, aga küsimus on selles, et kas see on tingimata hea, et selle niisugust tähelepanu pööratakse, et me saame aru, et mis need, mis need põhjused on, aga. Ei ole, ei ole muidugi, see ei ole ainumäärav ja see ei ole ka vainu hea. Meenutasid valimis valimisdebatte. No kui meie räägime valimisdebattides, siis meil ulmetiga vähemalt hakkab kell peas tiksuma, et need on ERRi valimisdebatid, aga aga praegu tehakse valimisdebatte ju iga igasuguseid. Seal on lausa mitu päeva. Me kuuleme jah, iga päev mitmest mitmest debatist, mida, mida on kuskil toimunud kõrgkoolides ja, ja igasugused kultuurimajades ja klubides ja ja tulevad suvalised paarid kokku, selles mõttes. Selles mõttes on, on need isegi võib-olla niisugused paremad ja, ja ausamatki kui, kui r-i omadega, et sinna kutsutakse kohale need need paarid või, või need erakonnad, keda, keda tõesti tahetakse kuulda. Keda tahetakse omavahel võrrelda, et siis lõplik otsus langetada, see on inimestele tähtis. ERR on selles mõttes nagu sundviskes, et, et me, me peame just nagu rahuldama kõiki. Mitte et mitte ainult see, et, et me kõvasti enne higistama, enne kui need reeglid paika pannakse, siis ringhäälingu nõukogu need ära kinnitab ja siis me Meil polegi nagu enam mänguruumi, et noh, näiteks nagu juhtus üksikkandidaatide debatiga. Põhimõtteliselt üksikkandidaatide debatt on, on väga tore asi. Aga, aga ta mängureeglid pandi paika ikkagi arvestusega, et sinna tuleb noh, kaheksa kuni 10 inimest mis oleks olnud väga-väga tore debatt, võib-olla. Aga, aga sinna tuli 29 inimest, ei oleks võinud olla 32 inimest, nii et. Need asjad on alati alati sellised mitme otsaga. Ja öelda, et kui, kuna me me võime natuke rohkem rääkida sellest, et oma asjast ka, kuigi see ei ole ainult meie asi. Et tehke rohkem, laske kõik kandidaadid läbi, nagu ütleb Kaarel Tarand. No mis on ka nii-öelda üks tore enesele tähelepanu tõmbamise viise Kaarli poolt. Aga kes seda viitsiks kuulata, eks ole, ja tolku oleks, kui kõik sealt nüüd läbi käiksid. Aga, aga loomulikult võiks debatte rohkem olla ja seegi on, on puhas, puhas raha ja, ja ütleme mitte ainult raha, vaid kogu ressursiküsimus. Ja mitte ainult nii-öelda üksikkandidaatide debatid, ainult noh, minul oli ajakirjanikuna võimalik olla selles ajakirjanike väikeses stuudios julgeolekukaitse- ja välispoliitikadebatis ja ja noh, ilmselgelt see debatt oleks olnud kindlasti märksa tõsiseltvõetavam, kui, kui selle debateerijad ring oleks olnud natukene väiksem. Et, et kui ühe debateerija ainus sõnum saate jooksul on see, et Venemaast saab demokraatlikuks muuta nii, et tuleb panna idapiirile püsti kristlik raadiojaam, mis edastab Venemaale Kristlikkusena muide saateid siis see ei ole päris see debati tase, mis, mis nagu olema peaks, on ju, et see kisub ka kogu üldiselt. Te peate alla ja, ja see ei olegi ju nii lollide Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa nii töötaski. Kuigi nende võimsusest. Olid natukene, need ei ole kristlik erajaamade olgu või ei no hea küll. Ükskõik kui nad levitaksid nii-öelda meie tõde Aga ma olen ka sellega nõus, et minu arvates natukenene ideede debattide taset võib-olla kisub alla see, et seal osalejad ei ole päris võrdsed vestlus partnerid alati omavahel, et kui need osalejaid oleks natuke vähem, et võib-olla oleksite arutelu sisukam ja niisugust nagu dialoogi. Genustusliks kohuslik sõna andmise aeg, kile nagu väheneks ja rohkem oleks debatt tõelist debatti väitlust kindlasti. Et aga et see ei ole otseselt kinni ei saatejuhtides ega, ega ERR-is, vaid, vaid paljuski on see kinni ka ka ringhäälingu seaduses. Nojah, üks asi on ringhäälingu seadus, teine asi on nagu sisu, näiteks soomlaste Soomest tulevad ka valimised aprilli keskpaigas parlamendivalimised ja ja asja just käis läbi uudis, et et nendel on näiteks kõige kõige rohkem huvipakkuvam debatt, mis on loomulikult peaministrikandidaatide või siis nimetagem seda nimekirjade esinumbrite debatiks. Ja Soomes nii üles. En TV3s on alati olnud selles stuudios neli tooli ühel toolil istub saatejuht ja kolm tooli on kõige suuremate tähtsamate erakondade juhtide jaoks. Nüüd sel aastal pannakse võtnud mõlemad mõlemad telejaamad langetasid otsuse, et esimest korda paneme ka Viienda tooli. Ehk siis kuna perussoo, Malaisia põlissoomlased on, on niivõrd kõva reitinguga. Nende, nende juht on niivõrd karismaatiline, nende ideed on sedavõrd populaarsed, et teeme seekord erandi. Olen ise nimetasid seda erandiks, et paneme veele tooli juurde. Noh, me võiks tegelikult samamoodi käituda. No meil tuleb ka viiendal märtsil see nii-öelda esinumbrite väitlus, kus on jällegi, kuna meil on registreeritud valimistel üheksa erakonda, siis kõik üheksa meest on ilusti kohal. Koos Ansipi, Savisaare, Mikseri, Laariga istuvad seal ka Klenski kristlaste juht ja, ja roheliste eestkõneleja, jah, ja kõik teised, eks ole, on seda vaja? Ühest küljest on vaja, tähendab ka väiksematele oma oma debatti või on seda vaja, et saateaega, vabandust, aga, aga raisatakse. Et, et võib-olla tekib seal näiteks mingi äge sõnasõda Ansipi ja Savisaare ja Laari vahel ja miks mitte ka mikseri vahel et siis saatejuhid kohustuslikus korras sellepärast et me oleme viisakad inimesed. Me loeme sekundeid, loeme sekundeid, peame andma sõnaga teistele, eks ole, kelle, kelle, kelle sõnum võib-olla sel hetkel ei ole, ei ole nii tähtis, tähendab noh, ega ei ole olemas üleüldse sellist mingisugust nagu, nagu kuldset keskteed. Et nüüd otsustame nii ja järgmised 100 aastat teemegi nii. Aga loomulikult noh, mingisugune, ma ei tea, mingi mingi mingi paindlikkus oleks võib-olla nagu vajalik, et et ja mingi mingi otsustusjulgus oleks, oleks vajalik. Et leiti nagu siis see raha ja teeme nendele väikestele nagu oma debatiga. Samas, kas nende sõnum on siis nagu, nagu kehvem kui kui suurte oma või et noh, et, et need küsimused on, on sellised igavikulised peaaegu et et ega siin nagu head või väga head lahendust ei olegi. Või ehk võiksid olla nendel väikestel tõesti siis mingisugune teistmoodi võimalus oma oma vaateid tutvustada, et et praegu tõesti, kui need osalejad on nii palju, siis noh, et see viib natuke seda taset alla ja viib seda natuke vähem sisuliseks. Aga noh, kui me mõtleme sellele Eesti valimisreklaamiregulatsioonile tervikuna, siis minu arust see on nagu nendele väikestele võib olla suurem probleem kui, kui see, et, et kas nad on nüüd ühes debatis või mitte, et. Nojah, aga palun, esimene küsimus kohe, mille poolest 8000 või isegi 9000 liikmega rahvaliit on praegu päike. Mis ta väikseks teeb? See, et seal on olnud mingit mingit juhtide jamad, mingid naeruväärsed kohtadelt mahavõtmised, mingit lõhenemised või et või et arvamusküsitlused näitavad, et nad ei ületa valimiskünnist ja saavad seal mingi paar, paar protsenti valijate toetuse. Kas see teeb nad hetkel väikseks? Teoreem kuigi hetkel parlamendi teoreetilised On see väga õige, see praegune kontseptsioon, mis on ETV valimisdebattides, aga praktikas see ei kuku nagunii välja. Tuleks nagu vaadata laiemalt, mitte ETV räägime liiga palju minu meelest nagu praegu nagu iseend asjast, aga aga kuna Külli reguluses väga südamel, siis, siis tegelikult ju tuleb vaadata ka see, et ka vikerraadios toimuvad meil debatid paralleelselt ETVga ja ja toimub, et ka venekeelset debatid raadio neljas ja ETV2s, et et tegelikult seal see vaht, mida rahvusringhääling valimisdebattides nendel riigikogu valimistel panustab, on mahuliselt kaks korda enam kui eelmistel riigikogu valimistel. Ja ka, ja ka, kui me räägime ainult ETV-st, siis ka meil pole olnud nii palju debatte kui, kui seekord. Aga need praegused debatid, nad ei, nad on need võib-olla küll palju, aga, aga need ei ole nagu minu arvates nii sisulised võib olla. Ei, ma kõige parema debatti saab siis, kui kutsuksime peaministrikandidaatide debatti. Ägedama vaidluse kaks inimest, kutsume Ansipi ja Savisaare ja uskuge mind, see on usku, on üks saatejuht Aarne on saatejuht, uskuge mind, sellest on väga äge, telebet tuleb sellest, aga siis ei ole rahul. Sotsid, Isamaaliit, rohelised, rahvaliit, pluss väikesed. Et noh, kus sa selle piiri tõmbad, see on kohutavalt keeruline. Telemõtlesin alati kaks kandidaati, kõik. Siis see on väga keeruline küsimus, aga tegelikult see ei ole muidugi ainult nende ETV valimisdebattides välja tulev probleem oli minu arvates ütles, et kui vaadata nende parteide programme, et, et me näeme seda, kuidas seal nagu püüab, püütakse anda mingisse seisusesse väga omapäraseid, huvitavaid idee, killukesi. No võtame näiteks tervishoiu, et, et noh, et siin, kes lubab, et hakkame tegelema terviselepinguid, kes ütleb, et sa võid koguda mingisse fondi maksuvaba raha, siis sa saad sealt raha, kui tahad suitsetamist maha jätta või ujumas käia või või kes ütleb midagi veel kolmandat või neljandat, aga nüüd on kõik siuksed, pisikesed, originaalsed ideed. Aga, aga probleem on nagu see, et nendele nagu tõsistele suurtele väljakutsetele tegelikult mis meil on meil nagu väga parteid siin vastuseid ja pakuvad näiteks. Et kas ja mida ikkagi muuta haigekassa rahastamises, kuidas tagada meditsiinitöötajate järelkasv ja nii edasi, et et see on ainult ühes valdkonnas, nii, sellest on nagu kahju ja ma näen ka praegu nendes debattides ka kulutatakse aega selleks, et öelda mingeid pisikesi idee idi idee killukesi välja hõigata, aga, aga niisugusi nagu suuri vajaminemaid reforme, mida oleks võib-olla vaja nendest nagu juttu ei ole. Piisavalt. Nojah, aga ütle siis, kuidas neid korraldada. Ei, ma ei taha su käest mingisugust sõnavõttu, et ei öelnud seda tingimata nende ETV valimisdebattide kohta, vaid üldse, kui lugeda, kas erakond Seda programmi, et võib näha niisugust nagu sellist lähenemist Üks seisukoht, mida, mida ma lugesin ka pärast seda üksikkandidaatide debatil, oli umbes selline, et noh, selle inimese nimi ei ole tähtis, kuigi ta on tuntud. Et pange keset stuudiot umbes ma muidugi hõõrutusel rohkem kui praegu asi väärt on, aga, aga põhimõtteliselt pange keset stuudiot mikker püsti üks kaamera ja saatejuhti on, on debatil vaja ainult selleks, kui see inimene või erakond viie kuni 10 minuti jooksul ei saa oma seisukohtade esitamisega hakkama. Et siis saatejuht tuleb talle natukene appi. No see on umbes seisuga Ta võiks panna kuskile parki mingisuguste poodiumi ülesse ja siis las nad lähevad, esinevad seal televisioonis. No aga ma ei, ma arvan, et maksumaksja ei oleks väga-väga õnnelik. Tema kui tema raha niimoodi kulutatakse, et me peame ikka ikkagi mingisuguse kuldse kesktee leidma ja kuna Eesti riik on igavene ja valimised käivad meil korrapäraselt iga nelja aasta tagant, ma mõtlen siis parlamendi omi, siis, siis me, me, me peamegi otsima selliseid kõige paremaid, kõige kõiki rahuldavaid, mida ei ole ilmselt võimalik leida lahendusi. Ja, ja kuni me ei ole leidnud ühteainumast, mis, mis tõesti oleks kõige lähemal ideaalsele, siis me ilmselt jäämegi otsima, et, et seal ei olegi nagu midagi midagi muud teha. Hädahädad hakkavad hoopis sealt, et et need 29 üksikkandidaate, kes meil stuudios olid, arvata tehakse praegu ka mingi küsitluse järgi, et et nad võtavad umbes kaheksa protsenti häältest seekord, kuna kuna protest ja see, see meelepaha erakondade vastu on, on sedavõrd suur siis ja kui keegi neist valituks ei osutu, siis kaheksa protsenti läheb nii-öelda tasuta kingitusena erakondadele ja eriti eriti suurte kaukasse, mis, mis loobki võib olla sellise olukorra, et erakond, kes sai, kes sai valimistel 35 kuni 37 protsenti valijate häältest võtab, võtab võib-olla seal 48 90 protsenti parlamendikohtadest mis ei ole, mis ei ole õiglane. Aga, aga paraku on, on seadus selline. Nonii siin on meie jutul lõpp selle pärast, et nagu ka valimisdebattides aeg, aeg on kõige suurem peremees. Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja nautige ilusat nädalavahetust ja need, kes lähevad suusatama kas siis Tartu maratonile või, või kuhugi mujale. Pakkige ennast soojalt ja riidesse ja kuulake, mis teie sees toimub. Ärge ärge minge kangelast mängima, aitäh kuulamast. Vikerraadio.