Oh, oi kõigile, keda meri end armastama pani. Meresaade läheb Eesti merelaevanduse eestkostel. Täna viibime veel kord ainulaadsetel Kuressaare. Merepäevadel ja ka nende lõpetamisel. Kuressaare merepäevad on täies hoos ja üks põhikoht, kus need Nasva Jahtklubis ja On ju kiviviske kaugusel Kuressaarest, aga kõige tähtsam on ikkagi meri. Oleme siin Nasval paadinäitusepaatide juures siin ümber on väga palju valgeid purjekaid ja ka kaatreid. Rahvast on hästi palju, siin. Osaühingu Saare Paat tegevdirektor Peeter Laum. Teie osaühingu poolt ehitatud paadid on siis nüüd siin väljas ja ega need nii halvad ei olegi, oleme oma üritusega olnud juba tegevuses üle nelja aasta ja eks sellega selle aja jooksul küllaltki jõutud selleni, et me oleme praegus välja ehitanud üheksa ja poole meetrise aluse kus juba võib ka elada sees, nii et alustasime sõudepaatidest ja nüüd oleme jõudnud selleni välja, nii et see on omaette selline firma arengusuund olemas ja ma usun, et see jätkub. Väga ilus paat. Praegu siin mootor, vaata, eks ole, temal mootor, vaata ja varustatud on ta volvo penta mootoriga. Ja tema katsetused on käinud kotkani väljas Kotka merepäevadel. Tulime selle alusega tagasi ja võib öelda, et kõik katsetused selle paadiga korda. Ja seda on ta juba neid nagu seeriatootmisse, kuid ainult tuleb tellimusi. Mis ei maksab. Võime ausalt öelda ära, et alla poolt miljonit koos komplektrina seda kätte kindlasti ei saa. Merd kannatab hästi ja nähtavasti huvi selle paadi vastu on suur. Huvi on olemas ja olen seotud ise merepäevade korraldamisega ja merepäevadel ajaloo konverents toimus Saare paadihallis ja see oli küllaltki suur ja rahvusvaheline osavõtjad Rootsist. Soomest olid minul mehed firma esindajad väljas ja sõnul täna ütlevad seda, et huvi oli küllaltki selle paadi vastu on isegi Ameerikas tuli üks klient. Kas ta on nüüd potentsiaalne, tuli isegi minule töö juurde täna küsima, et mis ta maksab, me istume selle uue paadi vardal. Peisi on selle paadi nimi laadi kohta ütlesid, et maksab nad alla 500000 krooni seda kätte ei saa. Aden ilus küll. On küll jaa, eks tammepuu ja töö selle kallal ikkagi maksab. On üks asi ja teine, et ka need seadmed, mis siin on peale pandud, maksavad ka omajagu juba mootor on kuskil 150000, nii et see on küllaltki odava hinna, nagu soomlane ütleb selle kohta seda saab halvale hinnale kätte küll. Ja navigatsiooniseadmed on loomulikult moodsad ja kõik peal nagu radarit, GPSid digitaalkompas. Ja tegelikult ma võin ütelda, et selle paadi omanik on mõelnud tegelikult ka rohkem sügavama sisuga selle ehitamise suunas, et seda saavad ka kasutada siin Nasval Saaremaal noored meremehed, merekindel, paat, mis on, palun siin aastase katsetusega siiski nii kaugele, et me võime ütelda, et me saame seda müüa kui pikk üheksa ja pool meetrit pikkust ja laiust selle kohta tuleb 290 sügis, sügis on 60 lõimetan 70 sentimeetrit ainult ja kui siis ta läheb ju igasse sadamasse, siis sadamasse ja meie ta ongi meie rannikumere kalapaadi laevaehitus on täiesti ranniku, meie Saaremaa tüüpiline laevakere. Nii et ei ole karta seda, et peab olema sügava meri. Mida tähendavad niisugused merepäevad, et merepäevad on tegelikult ju üsna noored, seekord peab nimetama, et iseseisvunud Eesti ajal on see esimest korda. Ja see ürituse idee on tulnud sama voodisaare paadi ruumes istudes meregul Saaremaa merekultuuri seltsi esindajatega. No ja siis minu mõte oli ammu, kui ma käisin kunagi Kotka paadinäitustel 92, et ka kunagi Nasvale peaks tegema sellise ürituse. Ja kui ma käisin selle mõtte välja, siis sellest kohe käis välja, et teeksime ka Kuressaare merepäevad. Ja nii see üritus, aasta ta tagasi või isegi enne tuli mõte idee ja siis pärast seda hakkasime seda ideed arendama ja nüüd on jõudnud selleni, et need on saanud teoksil ja on näha, et inimestel huvi mere vastu on, sest ju me kõik rannarahvas oleme Saaremaal või kus me oleme ikkagi seotud merega, see, mida mina praegu siin Nasval näen siis elu keeb täie hooga. Ja seda on näha muidugi tänu taevale, et on sellised ilusad ilmad antud. Ma usun, et kui on sellised ellu, ütleme ka järgnevatel aastatel kõik kõik muutub, inimesed saavad rikkamaks, ostavad endale ilusaid laevu ja ma usun, et ka minule tuleb kliente ja me kõik koguse merega päevadega saame rikkamaks nii-öelda vaimselt kui ka võib-olla materiaalselt. Mida teie aga merepäevadest ise kõrva taha panete? Mina panen endale kõrva taha põhiliselt selle ürituse kui paadinäituse korraldamise suunad, et seda teha paremini, mis täna ei ole õnnestunud, et see peab järgnema seal olema parem. Ja niimoodi seda asja saab edasi viia, sest mina kui Saare Paadi tegevdirektor ja müügiesindaja käin aastas vähemalt neljal, viiel suuremal paadinäitusel Düsseldorfis, alates Inglismaal, Soomes, Hollandis, nii et mul on teatud kogemust seal näitustega ja ma tahaksin seda, mis ma sealt näen edasi anda siin, et see üritus läheks korda, et ka mandrilt tuleks rohkem osa. Vot ja see on muidugi ürituse korraldajat, oma viga, et siin on vähe, aga ma usun, et needki, kes on siin, need on sellest aru saanud, et see üritus peab saama oma kanna kinnitanud ja ma usun, et et sellest tuleb üritus. Üks küll, mis siin mulle väga meeldib, on see, et siin on väga palju noorust, on lapsi ja kõik need on tõenäoliselt tulevased kas siis kalurid, paadijuhid, purjetajad, jahtkaptenid või, või suure mere? No kindlasti kui neid, mitte kõik, aga ma usun, et kindlasti paljudest, kellel on juba vana, pakun sellist meremehe hinge, näed siin juba jahilaeval katsub üks poiss päästevest seljas ja, ja mine tea, millal temagi on kapteni sellesse on kindlasti selle asja algus, millega tuleb alustada. Lastele tuleb noorsoole merd näidata tema meretugevust, seda me peame aupaklikult suhtuma merre. Ise olete meremees. Olen sõitnud 12 aastat Nõukogude Liidu ajal kalalaevadel püügiinsenerina ja lõpuaastat, töötasin Angola rahvavabariigis isegi püügis solistina õpetades, nagu siis eraldi kohalike, kuidas kala püüda. Kalapüük on selge, aga paadiehitus läheb ju ka väga hästi. Paadiehitus jah. Ma ei saa öelda, et minu sugupuu või suguvõsa, keegi oleks olnud paadi ehitada võib-olla on olnud, et seda paadiehitusel armastust ja seda ilu vaadates. Hing kutsub selle töö ligi ja pärast ma olen võtnud selle suuna, et seda paadiehitust, mis me oleme siin nüüd Nasval teinud, et seda tuleb jätkata, sest see on saarlastele väga omane eriala, mitu meest töötab? Hetkel võib ütelda, et on töös 18 meest aga ütleme paadimeistrit kui meistrid, kes vormivad neid ilusaid laevakeresid on ikkagi näppudel, lugeda tuleb neid juurde. Tuleb aga visalt raske töö huvitab, aga ta on raske, selle õppimise aeg on muidugi, see ei ole üks aastat, kaks aastat, ma usun, üheks meistriks saamine on ikkagi üks selline viiest kuni 10 aastani, kus sa loed joonist ja võid midagi ära teha. Aga paraku ei ole noortel seda püsivust, noored on seda suunda, et kusagil on ikkagi parem kui meil. Võta näpust, ei ole. Paraku ega ei ole küll, sest mina näen seda, et kui ikkagi sul on hinge, selle käteosavust, selle laevaehituse peale, siis tuleb seda õppida ja seda iseendale aru anda, kui seda on olemas, siis tuleb seda välja arendada. Meil Eestis ei olegi tegelikult sellist eriala, kus laevaehitust saaks õppida ja seda me praami praegust tegema siiski oma firmas, seda teeme. Vahetame seda noort põlvkonda, kes tuleb, kes jälle lähed ja ühest saapad ei ehita, teisest ei saa. Aga midagi ei ole alati paraku selline elu on. No ma usun, et saarlaste jonn toob uusi paadimeistreid, seega uusi paate ja needsamad paadid viivad. Arvasin merele ja ma usun, et needsamad paadid viivad ka eurooplasi merele, kuhu me pürgime praegu Euroopa ühinemise suunas sinna, et sealgi seilavad meie paadid ja üsna edukalt mõnusaid merede päevi siin veel, ega seda polegi palju veel täna, homme ja ikka seitse jalga vett kiilu alla, aitäh teile. Ja ma soovin omalt poolt korraldajate poolt, kuna mul on see võimalus öelda tänusõnad kõigi mandrirahvale, kes on siia tulnud näitusest osa võtma, kes on tulnud laadale osa võtma ja konverentsist osa võtma, et tere tulemast taas Saaremaale merepäevadele ja võib-olla me oskame järgmine kord ürituse korraldada veel paremini. Nii et tulge taas. Ja ongi, käis merepäevadel õpetamise aeg jälle Nasva jahtklubi. Laevad on lipuehtes palju rahvast ja elurõõmsad ja pruunistunud näod. Meri kihab paatidest loojatest. Kiidusõnu jagatakse osavõtjaile ja korraldajaile. Toimub ilusas kontsert. Ajakirjanikud on varmad kõike üles märkima heli ja pilti jäädvustama. Lehes meremees ilmub peagi merenduse uurija reetnaberi sulest. Pikem kirjutis ja analüüs Kuressaare merepäevadest. Niisamuti kub pildis ja sõnas rohkesti ruumi nende merepäevade valgustamisele ajakirja reisimaailm vastutav väljaandja Ruth Kivistik. Ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Praegu tahaksin teieni tuua nende merepäevade mõtte algataja. Sõnavõtu esimeste Kuressaare merepäevade lõpetamisel. Sõna saab Saaremaa merekultuuri seltsi esimees härra Bruno Pao. Ja kenad päevitunud Merilased on rõõm teid kõiki vaadata. Peale ta täis hindu olete saanud midagi uut ja huvitavat. Siin Saaremaapinnal, kures saarelinna ja Kuressaare valla merepäevad on lõppemas. Ja sinna, kuhu pannakse punkt, ei lõpe veel mõtte. Mõtte jätkub ju alles punktist ja selle punkti taga mäe mina järgmistel merre päevadel. Et me kutsume kokku kõik Eestimaa kaptest, teeme kaptenite kokkutuleku selle merepäevade sarjas, et nad saaksid oma meremehejutte rääkida. Teenraegi jaanis, Prii mulle äsja veres, et küll oleks tore, kui me teeksime vanade mere kaartide konverentsi, et uuriksime, vaataksime vanu merekaarte ja kõige suurem vanade merekaartide kollektsioon on meie vabariigi president, härra Lennart Meril kutsume kunagi merepäevadele nii, et see oleks juba laiendus ja küll ongi teisi mõtlejaid, kes veel midagi juurde panevad, nii et ikkagi tasub ka järgmisel aastal valida niisugune ilus ilm või see ilm tellida ja pidada maha pidu. Sest et eile keskel. Ma vaatasin inimesi pargis lossi, tänav oli täis rahvast ja mõtlesin omaette. Noh, kui nüüd nendest mere päevadest 1000 inimest sai midagi teada merest või tundsid selle sõna mõistet, siis me oleme väga õnnelikud ja ma usun, et nii see oli. Kohtumiseni järgmistel merepäevadel. Kuressaare merepäevad on suursündmuseks, kuigi me seda võib-olla isegi praegu ei tunneta. Merepäevad on nüüd lõppenud, siin Nasva sadamas toimub ja toimus juba pidulik tseremoonia. Rahvast on palju, nii kui kõikidel nendel päevadel. Kuressaare vallavanem Jaan Lember, teie kokkuvõttes abiks olla üsna lühike, aga siiski rõõmusta. Kaks sõna läks korda, üritusi oli palju ja eks me alguses võib-olla veidi kogesime, et äkki sai liiga palju, et rahvast ei jätk. Aga kui me nüüd hakkame tagantjärgi mõtlema, siis inimene valib selle, mis on talle südamelähedane. Avamine siin Nasval reedel Eesti piirivalve, päästeamet oli siin päästeteenistus, mõtlesin, et näidata, kuidas tegutsetakse, kui on inimene sattunud merel hätta. See kõik paelus rahvaste toimus siin Nasva purjejahipurjesadama Ellingute ümber, kus rahvas nägi kõike seda. Peaminister härra Mart Siimann. Ma usun, tõesti, nautis ka seda meie siin teiselt korruselt hotellist, kus tõesti nägime, mida teeb Eesti piiri val ja milleks ta on võimeline hetkel edasi. Väikesed purjekad läksid siit avamerele ja see purjevärvid, need on juba omaette elamus, nad on noored, tulevased meremehed ja see on ju Nasva selle jahtklubi üks eesmärk olnud juba läbi aastakümnete. Ja selle idee on algatanud nüüd juba manalamees Albertit, kes nägi ühte kalur kolhoosi ülesannet ju selles, et kasvatada meremehi väikestest poistest peale. Härra Bruno Pao on öelnud siin väga tõsiselt mõningad mõtted ja ka linnapea Jaanus Tamkivi kinnitas seda, et Meiega on sõbrad ainult inimesed, kes austavad merd, merega ei saa minna pahuksisse. Reede õhtul olid väga toredad akordionimuusika, teised akordionimuusika päevad. See oli nagu akordioni teine külg, mida me kuulsime, kui kõlas akordioni kaudu Bachi muusika. Meil olid siin eestlannad, kes õpivad Sibeliuse akadeemias, aga nii nagu juba nüüd paar päeva kahjuks manalamees Albert uustulnd ütles, et akordion ja Merineda lahutamatud. Ta kõlab muusika kokku. Eile õhtul oli imeline oli Kuldse Trio kontsert lossihoovis ja samal ajal algas suur galakontsert. Ma just toonitan sõnakese kala, mitte kala. Ja meil oli väga surevad, kas jagub inimesi, aga kursori esine kõlakoda oli rahvast täis. Klassi Ovi jätkus rahvast. Õhtul Kuressaare linna keskel, keskööl, kui tuli ilutulestik. Ma ei usu, et seal nii palju inimesi veel on olnud. Terve pühapäevane päev mererannad täisi Nasva silla peale vaibunud hetkekski selline tõsine merepäevade mere ilma sojaväe nautimine. Kõik näitused Saare Paadi poolt korraldatud paadikonverents, mida juhtis tõsine mereteadlane Bruno Pao oma kolleegidega koos siin, me näeme hetkel just äsja Hango merepäevadel saabunud Saare Paadi tõsis tammepuust paati, mis leidis seal väga tõsise vastuvõtu. Ja veel ja veel vast kõik ei tulegi kohe meelde, nii et kõige tähtsam või kõige südamelähedasem minul on, see jätkus inimesi igale poole. Ja tore minule kui ka külalisele siin on see, et kõik on justkui omad inimesed ka täiesti võõrad ja kui palju on praegu Saaremaal külalisi ja kõiki võetakse vastu nii kui oleks ammu nähtud inimene. No eksid, tule jo saarlase traditsioon, et iga võõras, kui ta tuleb hea tahtega, kui ta Navale südamega võetakse täpselt samuti vastu, kui saarlane tunnetab väga täpselt ära, milline soov sel inimesel on ja ta oskab kolla karvane, aga teistpidi läbi mereajaloo on olnud, kui on laevad hädas. Kui nad randuvad kusagil, siis need võetakse kodus vastu täpselt samuti oma õdesid-vendi poegi-tütreid. Nii et eks ole saarlase traditsioon. See on üks meie soov, et see säiliks Saaremaal ja soov, et seal ikkagi ka Eestimaal rohkem laieneks. Ja ma usun, et saarlased on ka selles, et tõttu eestvedajad, et nad on, kuidas öelda mereriigi esindajad tähendab oma Saaria oma mereriik ja et nad selle mereteema on praegu üles võtnud, mis on Eestis mujal justkui varjusurma, jää. Ja siis kindlalt on see, et meri nõuab oma erilist lähenemist, aga täna on siin välja käidud nii palju ideid järgmiseks aastaks. Just, mul oli kõne, kus härra Tõnu Karu Tallinna linnavalitsuse nimel tänas inimesi, kes selle päevad on korraldanud ja paar oma mõtet läkitas kohe, et miks mitte. Me saaksime kohe nüüd Tallinnas kokku. Tallinna linn on nõus panema oma tugige alla andes ta ju üle siin laupäeval sümboolsed mereväravad. Aga miks mitte, need ei võiks ka üle kasvada küllaltki tõsisteks eesti mereväravateks. Haarata siia sisse balti mereliidu linnad, kes on kõik merelise kontaktiga ja muutada võib-olla avatumaks, veelgi rahvusvaheline, ta oli ju niigi kuus Kuressaare linna sõpruslinna. Teiseks Kuressaare valla tulev kirkonoomi vald, mis on ju Espo külje all mere val täiesti nii, et siit leiame nii palju selliseid ideid ja nagu öeldakse, ülese nokkida ritta panna ja ära teha siis ma ütlen nii, et kerge on ideid välja pakkuda, aga katsuda ellu viia. Ma usun, et nende merepäevadega oli väga palju tööd ja unetuid, öid tuli teil veeta, kuid samal ajal andsid nad vist kõigile, kes osa võtsid, ka tegijatele tohutult palju elurõõmu. Ja kindlasti juba see meie oma kooskäimine oli juba omaette elamus, sest et igaühel oli midagi öelda ja koos müks teist korrigeerisime pea aasta vältel, ütleme nii, et me lõpetasime esimese klassi, aga kooliharidus on pikk ja vast need merepäevad olekski sellise järgmine klass, peaksime olema üks aste targemad. Jõudu järgmisse klassi minekuks ja aitäh teile. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.