Taas kuulama meie igalaupäevast keelesaadet. Täna on saatekülalisteks Eesti keele Instituudi keelekorraldajad Tiina Paetia Tuuli rehemaa kes valmistavad praegu ette uut võõrsõnade leksikoni trüki. See on võrreldes lasemata leksikoni tega üsna palju muutunud. Me räägime sellest, kuidas praktiline töö selle koostamisel on kulgenud ja küsime ka, kuidas hinnata eestlaste võõrsõna- lembust. Valime Meile kommentaare saatnud inimeste seast veebruarikuu auhinnaraamatu võitja, head kuulamist. Keele sõnast. Meie seekordne keele sõnumi saade on pühendatud ühele valmivale uuele leksiko neile võõrsõnade leksikon neile ja stuudios on külas Eesti keele Instituudi keelekorralduse osakonna kaks keelekorraldajat. Tiina Paet, tere. Tere ja Tuuli Rehe madele. Tere. Tõepoolest siis see suurt öö. Kõigepealt küsingi, millises järgus ta on, kui kaugel on selle leksikoni valmimine? Leksikoni oleme päris palju juba täiendanud, töö algas 2008. aastal ja valmis peaks saama käesoleva aasta lõpuks. Samas on lisada veel muidugi, mis on täiesti uus asi ja on teha veel hääldused. Ja loomulikult on veel üks ülelugemise ring. Nii et ma ei tea, kui palju see kuulajale ütleb. Tehtud on palju, aga midagi on veel teha. Ja aasta lõpuks peaks valmima. Tegemist on siis ikkagi 2006. aastal ilmunud võõrsõnade leksikoni parandatud trükiga. Jah, tegemist on valguse poolt välja antud võõrsõnade leksikoni Seitsmenda, trükiparanduse ja täiendusega. Nüüd tuleb öelda, et need parandused ja täiendused on küllaltki mahukad. Mõeldud on täiesti uusi aspekte leksikonis kõige tähtsam, võib-olla ongi siis morfoloogia lisamine. Kui vaadata nüüd seda valguse leksikoni, siis selle autorid Eduard vääri, Richard Kleisija, Johannes Silvet ja kuuluvad meie keeleteaduse klassikasse, nii et ilmselt on võrreldes selle päris esimese trükiga ikkagi see uus, nüüd valmiv leksikon täiesti uus ja algsest väga palju erinev raamat. No seda ongi raske hinnata, et kui, kui palju erinev, et andmebaas Me ju toetume sellele. Baas on tõesti Kleisi Silveti vääri oma. Aga tänapäeva kiiret kiiret otsuste ajal muutub ka sõnavara muutuvad tähendused, sõnu tuleb juurde, osa sõnu kaob kõigepealt nii et toimetatud on teda võrdlemisi palju. Samas oleme püüdnud säilitada siiski seitsmenda trükistiili ja maht jääb ka enam-vähem samaks. Osa sõnu kaob aga, aga samas tuleb ka palju juurde, aga maht jääb umbes samaks. Mitmest märksõnast me siis kõneleme praegu. Me räägime umbes 35-st 1000-st märksõnast. Ja need kõik mahuvad sellesse ühte köitesse ära või teadmatus. Kiri läheb siis väiksemaks. Eiseni oligi umbes 35000 märksõna. Lisaks allmärksõnad ja selles mõttes, et nii palju kui ma olen kustutanud umbes nii palju oleme ka lisanud, et oluliselt ta ei ole nüüd märksõnade arvu poolest suurenenud. Küll aga tuleb mahtu juurde hääldussüsteemi ümbertegemise arvelt ja morfoloogia lisamise tõttu. Mis siis võimaldab kasutajal neid võõrsõnu öelda praktiliselt paremini kasutada ja oma tekstides? Jah, me loodame niimoodi, jah, et morfoloogiat ei ole kunagi olnud seal üldse võõrsõnastikes ei ole olnud. Et lootus on olnud siiamaani selle peale, et inimesed ise oskavad käänata-pöörata. No kas on sisaldanud suurt hulka võõrsõnu? Aga võrreldes Essiga on nüüd ikkagi võõrsõnade leksikonis märksõnu märgatavalt rohkem. Võõrsõnu on loomulikult rohkem ja siis on tehtud ikkagi mingi kitsas valik võõrsõnadest ja tsitaatsõnadest. Ma küsin vahepeal Tuuli käest, et kuidas tööpraktikas välja näeb sellise võõrsõnade leksikoni koostamine, teil on mingi elektrooniline andmebaas ja te siis nüüd vaatate kõik need läbi ja teete otsuse ühe või teise märksõna aktuaalsuse kohta, et kas ta jääb siis või ei jää siis või kuidas see käib. Jah, umbes nii ta käibki, me tõepoolest kasutame elektroonilist sõnastiku keskkonda eel, eks kus on siis kõigil toimetajatel võimalik korraga tegutseda ja palju on meid aidanud ka kõikvõimalikud erialade spetsialistid, kes on enda valdkonna sõnavara läbi vaadanud, ettepanekuid teinud, selgitusi muutnud, soovitusi välja jätma, Ta sisse võtta ja võimalusi on mitmeid, on võimalik otsida valdkondade järgi, näiteks kunstisõnavara üle vaadata on võimalik otsida eesliidete järelliidete järgi seletustest teatud sõnu välja võtta. Ja seda kõike. Me oleme kasutanud. Kas te ajakirjandust ka jälgite, et tulevad mingid uued sõnad tekstidesse sisse ja on vaja neile anda nüüd seletus? Jah, eks see leksikoni koostaja radar ikka töötab, et kui kuulen kuskil mõnda võõrsõna, siis esimene mõte on, kas see on meil sees, mis tähendusega ta meil sees on, et ikka jälgime. Kindlasti kuulajaid huvitab mõned uued sõnad, mis nüüd sinna järgmisse trüki sissetulevat, et mis on need viimaste aastate jooksul meie pruuki tulnud ja mida on vaja seletada? Oleme lisanud uusi ajakohaseid sõnu, muuhulgas oleme lisanud näiteks selliseid sõnu, nagu palju. Toidusõnu on lisandunud. Et eestlaste toidusedelis on tulnud hulk uusi huvitavaid toiduaineid ja roogi. Ja siis on tulnud kuidagi kuidagi neid ka eesti keeles menetleda. Ja sageli on need siis nimetatud võõrsõnaga ja leidnud siis tee näiteks kanneloonid, meie sõnastikku, samuti torte liinid. Need on need niinimetatud pastatooted, mida küll ma saan aru, et teie kolleegid siin keelekorraldajate eriti veel ei taha omaks võtta, ma mõtlen pastat. Vastav ongi üks selliseid sõnu et Eestis on praegu veel öeldud, et, et pasta ei tähenda makarone ega makaronirooga. Ent võõrsõnade leksikon läheb selles osas läheb ÕISist lahku. Et me registreerime kasutust, anname seletuse sõnale. Et võõrsõnade leksikon on nagu rohkem seletav sõnaraamat, siis omal kombel Sellest küljest küll ja eks üht-teist me siiski soovitame ka. Tulevad ka mingid märkused juurde selle kohta, mis seal nagu võib-olla mittesoovitav või, või mis seal niisugune vaieldav. Keelekorraldus. Rico aspekti saame anda siis viidete kaudu. Noole viide tähendab meil, et et on, on paremat sõna kas soovitame paremat kirjakuju või paremat sõna või siis teist tähendust kasutada seda sõna hoopis teises tähenduses. Noole viide on üks niisuguseid, mida peaks silmas pidama. Rahvusvahelistumine on ju meie tänase Eesti võtmesõna, noh me oleme ju kõikvõimalikes ühendustes ja liitudes ja nüüd on meil ka euro käibel, et kuivõrd nüüd see kuulumine Euroopa liitu ja see sõnavara, mis tuleb meile seoses nende dokumentidega, on need mõjutanud seda võõrsõnade leksikoni sõnavalikut. Eks ikka on eurosõnu ka sisse tulnud. Subsidiaarsus on see üks vana tuntud eurosõna, mis alati nõuab lahtiseletamist, sest inimesed ei ole veel seda omaks võtnud ja siin ka keelevõistlusel omal ajal pakuti sellele eestikeelne vaste aga siiski ametlikes dokumentides. Need paljud võõrsõnad on säilinud. Et selliste, mitte väga soovitatavate võõrsõnadega on ka selline asi, et, et meil on ju seletuses esikohal eesti vaste. Nii et ega omal kombel juurutata neid eesti vasteid mis on juba tulnud endale võõrsõnadele Ja ikka, et et esimesel kohal on alati issi rööbiks, siis nii-öelda Nii et ikkagi ei pea ilmtingimata kasutama võõrsõna, kui inimene ei taha, need ikkagi anname. Püüame anda alati eestikeelse vaste, muidugi mõisteid, mille puhul see vaste on seletava iseloomuga. Jah, ega võõrsõnade leksikon konstrateeribki võõrsõnade võimalikku kasutamist ei soovita neid. Ta on lihtsalt abiks inimestele, aga nüüd küsida, kellele ta nagu on eelkõige mõeldud, ma saan aru? Põhimõtteliselt kõigile, kes töötavad tekstidega. Aga, aga kas on ka mingi niisugune fookus, kas ta on rohkem nagu õpetajatele mõeldud ajakirjanikele? Ei saa öelda, et oleks rohkem kellelegi võõrsõnade leksikonis on nii palju kihte, et, et sealt leiab nii kooliõpilane, isegi võib-olla algklassi õpilane. Midagi enda jaoks, leiab ajakirjanik, kellel on vaja hääldada mõnd keerukat tsitaatsõna. Erinevate valdkondade spetsialistid leiavad oma valdkonna termineid. Püüame siin märgendada praegu pisut rohkem kui, kui seitsmendas trükis oli märgendatud. Tiina siin mainis ka seda, et võõrsõnade leksikon ja õigekeelsussõnaraamat ja mida ka ju ette valmistatakse, praegu ei peagi tomaaga, kuivõrd nüüd need erinevad leksikoni, mis nüüd keele Instituudis valmivat, kuivõrd nende tegemist omavahel seostatakse või koordineeritakse? Jah, üks kaheksandat trüki toimetama asumisel üks põhimõtteid oligi see, et pursanud leksikon peab olema kooskõlas Õissiga, aga kooskõlas olema Me tõesti kohvi osas suure väikse algustäheosas ja morfoloogia osas. Et tähenduste seletuses võib ilmneda mõningaid lahknevusi. Et aga kooskõla peab olema ja et sellist vasturääkivusi ei saanud küll olla. Ma küsin vahepeal, et kes seekord kirjastab selle leksikoni, kas ikka valgus? Kirjastuseks on valgus ja et meil on selline koostööprojekt valgusega valgus andis meile üle oma võõrsõnade andmebaasi, mis on Eesti keele Instituudile äärmiselt väärtuslik ja meie siis toimetame, seda antakse välja koostöös Eesti keele instituuti, valgus. No siis võib loota, et kunagi saab kaase võõrsõnade leksikon elektrooniliselt kasutatavaks. Kas selline plaan on ka olemas? Plaan on aga päris kindlat midagi veel kokku lepitud ei ole. Aga Eesti keele instituut on sellest huvitatud, et kunagi seda andmebaasi saaksid kõik vabalt kasutada. Ja seni on see andmebaas xis kasutatav. Eesti keele instituudi sees on väga väärtuslik, nagu ma ütlesin ja võimaldab teha teadus- ja arendustööd meie majas. Nii et need uurijad ka võib-olla siis kraaditaotlejad saavad teie kaudu kasutada seda oma töö tegemiseks. Jah, meie maja töötajad Et see on ikkagi ainult oma maja töötajatele Esialgu on seni jah, esialgu kindlasti ja praegu tehaksegi tööd, on kirjutatud juba magistritöö. Juba sellesama andmebaasi põhjal, nii et, et töö, sellega käib, ma nüüd natukene laiemale pinnale tahaks õige minna, kuna te olete nüüd nii kaua ja põhjalikult seda võõrsõnade leksikoni uut trükki ette valmistanud, et kuidas teile tundub keele inimestena, kas võõrsõnad on kuidagi eestlase jaoks niisugune armas sõna, et meie hirmsasti tahame uusi võõrsõnu käibele võtta ja pigem ei otsi neile kohe vasteid, et me peame korraldama SÕNA võistlusi selleks, et saada vasteid ja lõpuks ka nii nagu näitab praegu presidendi korraldatud sõnavõistlus, siis ega sealt väga palju nüüd käibele veel pole läinud nendest uudissõnadest. Kas kasutad oma- või võõrsõna, seda otsustab ikkagi keelekasutaja ja mõistlikuna alati lähtuda kontekstist situatsioonist ning vastava vaalatraditsioon. Aga mida ma üritan praegu põhjendada, on see, et miks, miks osa erialasid eelistab võõrsõnu on ikkagi pigem see rahvusvahelisus. Aga siin on muidugi omad ohud, et võidakse unustada näiteks, et, et eesti keeles tähendab see sõna vastav võõrsõna, midagi muud püütakse võrsanale mingisugust laiendatud tähendust anda. Et nagu võõrsõna, nagu väärtuslikum kuidagi või, või nagu täpsem kui eesti oma, seda, kas ta nüüd täpsem on, inimestel on selline ettekujutus. Eriti kui inimene ei ole võib-olla filoloogiliselt väga haritud. Inimesi on väga erinevaid, et igapäevases keelenõuandetöös on kuulda telefonitsi nõu andes, et inimesed on väga-väga huvitatud sellest, et väljendada ennast oma sõnadega ja, ja väga palju küsitakse, et kuidas öelda seda võõrsõna, et kuidas see eesti keeles on. Nii et ikkagi soov oleks kõnelda omakeelsete sõnadega, aga tihtilugu otsitakse ja neid ei ole lihtsalt. Vasteid sageli ikka ikka leiame. Meiegi saatesse tuli Hei, toodsalt ühelt tuntud tõesti ele mehelt selline kiri, kus ta tõi just näiteid selle kohta, kuidas meedikud, haiglad on hakanud kasutama üha rohkem täiesti arusaamatuid võõrsõnu mitmesuguste haiguste selgitamiseks ja seal lähevad ka ravikindlustuse nimekirja sisse ja inimesed ei saa enam aru nendega tegema hakatakse, või mida üks või teine termin tähendab, et ilmselt see on üks selline delikaatne koht, kus ikka inimestel peaks olema arusaadav, mida, mida temaga ette võetakse. Jah, sellega sellega täiesti nõustume, et miks peab inimene tavaline inimene tavaline patsient käima ja veerima arsti ukse pealt, Otto Rino larüngo loog, kui ta võiks sealt lugeda eestikeelset nina-kõrva-kurguarst, eks ole. Et selle koha pealt võiks küll pisut mõelda ja kõik need sildi kirjutajad ja seaduste koostajad. Jaa, jaa, võõrsõnade eelistajad. Et kuidas teha tavakeelekasutaja elu lihtsalt pisut lihtsamaks, ema keelsemaks arusaadavamaks. No see on igati tore teiega oma selle leksikoni tahate natukene sellele kaasa aidata, et ikkagi otsite neid eesti vasteid, ega neid soovitate nagu Jutuks oli siis? Raamat peaks raamatu kujul ilmuma aasta lõpuks, mis staadiumis praeguse töö on siis, et olete juba korrektuuri lugemas? Ei, nii see päris ei ole. Aasta lõpuks peaks käsikiri valmis saama ja ilmuma, kui ta saab ta siis järgmise aasta jooksul. Järgmisesse aastasse jääb ka korrektuur. Et praegu on lisada veel morfoloogia kõigile sõnadele, nii et tööd veel jagub, kuigi palju, palju on tehtud. On veel mõned suured tööd ees. Teie kahekesi siis tegelete ainult selle leksikoniks. Tegelikult on töösse kaasatud natuke rohkem, me oleme põhitoimetajad. Lisaks on veel üks assistent ja üks poole kohaga toimetaja. Aga kindlasti tuleb mainida neid peaaegu et Neid eriala asjatundjaid, kes on teinud kaastööd. Nii on vaadatud näiteks üle majandusterminid, muusika terminid. Tehnikasõnad on ka keelte kaupa prantsuse filoloog, vaadanud üle prantsuse tsitaatsõnad. Heebrea keelest tulnud sõnad on üle vaadatud. Nii et tegelikult on meie töösse kaasatud kümneid inimesi. See on suur kollektiivne töö, nii et see täiesti võrreldav ka näiteks õigekeelsussõnaraamatu või seletava sõnaraamatu koostamisega. Eks ta võrreldav kindlasti on. Lisaks on meil veel arvuti lingvistid, kellel on väga suur, väga suur osa meie tööst. Ma küsin veel, et nüüd viis aastat, noh, peaaegu kuus läheb siis mööda eelmise trüki ilmumist, et kas see ongi niisugune normaalne on need tsükkel, et selle aja jooksul toimub keeles nii palju muutusi, et on vaja taas uus raamat välja anda. Selline kuue aastane intervall on igati tavapärane ja mõistlik ja põhjendatud vaadata natuke tagasi ajalukku, siis siis umbes umbes selliste vahemikel ongi ongi ilmunud alates esimesest päris esimene võõrsõnastik ilmus siis 1930 kuni 31 Herbert Haljas põllult. 1933. ilmus juba väike võõrsõnastik, seejärel 1937. suur võõrsõnade leksikon. Seejärel oli küll, oli küll natukene pikem vahe. Järgsetel aastatel olid teatavasti eestiaegsed teatmeteosed keeratud. Sellepärast tekkis siis suur vajadus võõrsõnade kogu järele. Nii et siis 1961. aastal ilmus Kleisi Silveti vääri võõrsõnade leksikoni esimene trükk, teine trükk ilmus juba 78. aastal. Nii et isegi kui öelda, et kohati on isegi lühemad väiksemad vahed trükkida. Ja küllap on ka üheks põhjuseks see, et on lihtsalt nõudlus ja eelmine trükk saab otsa ja lihtsalt ongi vaja. Uut trükki tehaksegi. Põhjusi jah, ja, ja, ja siis ei ole ju mõtet ega põhjust täpselt samasugust käsikirja uuesti trükkida. Tuleb teha ikka parandusi ja täiendusi, et nii-öelda eluga kaasas käia. Igal juhul ma sain aru, et töö jätkub siis leksikoni kallal veel kogu selle aasta jooksul, nii et ka need uued mõisted, mis peaksid selle aasta jooksul veel tulema, võib-olla jõuavad ka sinna sisse, ma arvan, et kas kuidagi inimesed saaksid ka kaasa aidata sellise raamatu valmimisele. Niisugune natukene naljakas küsimus. Tegelikult inimesed aitavadki kaaslasele pärast, et me arvestame vägagi palju keelenõu, andes küsitud küsimustega keele nõusse kirjutatud meilidega. Mis valdkonnad inimesi rohkem puudutavad, milliste võsanda kohta rohkem küsimusi on? Nii et tegelikult kõik, kes küsivad meilt keelenõu, aitavad ka võõrsõnade leksikoni tegemisele kaasa. Aga kui kellelgi on mingeid häid mõtteid, siis võib alati meile, Tiinaga, kas siis töömeilile kirjutada või siis kirjutada keelenõu meilivormi kaudu. Ja ettepanekuid teha. See on väga hea mõte, siis need inimesed, kes tihtilugu nurisevad, võivad midagi ka ise ära teha. Et kui meil on probleem, teeme, kui nad tahavad midagi korrastada meie keelepõllul, siis võtku aga teiega ühendust ja tehku oma ettepanekud ja siis jõuavad need üks kordadest raamatusse. Kõiki ettepanekuid kaalutakse hoolega. Võib juhtuda, et mõni mõni neist jõuab. Mõni uus sõna jõuab ka sinna raamatusse tänu kellelegi entusiastide. Ma arvan, et me oleme vist nüüd selles etapis raamatu valmimisest ära rääkinud, jääme ootama, kui see valmis saab ja järgmisel aastal siis võib-olla saame juba trükilõhnalist raamatut kriksin käes vaid aitäh teile, Tiina Paetia lähema Eesti keele Instituudi keelekorraldajad ja nagu öeldud, kõik huvilised ja kellel on küsimusi, saavad ühendust võtta juba keele instituudiga keelenõuandekaudu ja ka otse tuuli ja Liinaga jõududel. Aitäh, aitäh. Keeles. Tegelikult on meie saatele siiski üsna vähe kirjutatud, kuid kommentaari veerust leidsin Heiki kirjutise 29.-st jaanuarist. Ta kirjutab seal magnituuti väärsus ühikud Richteri skaalal. Ilmselt saab viga alguses, kus toodetakse eestikeelseid uudiseid. Mõte on selles, et terminit magnituudi kasutatakse valesti füüsikalist suurust kasutada takse mõõtühikuna. Võrdluseks mõned näited. Füüsikaline suurusmõõtühik, pikkus, meeter, mass, kilogramm, võimsus, vatt amplituud ehk siis pinge volt magnituudi ühik Richteri skaalal. Aasta tagasi sain positiivse emotsiooni ja toe oma mõtetele kuulata alates 2010. aasta seitsmeteistkümnendal jaanuaril vikerraadio teadussaadet, kus seisva loog Heidi Soosalu rääkis maa värinatest. Õige pole öelda maavärin tugevusega seitse magnituudi, vaid maavärin magnituudiga seitse. Nõnda kirjutas meile siis Heiki, olge nüüd kena, Heiki ja võtke meiega ühendust meiliaadressil Mart Tummelas sätti Rärboee, et saaksime teile lähetada veebruarikuu auhinnaraamatu kirjastuselt Varrak ja selleks on Roald Dahli Chams, jah, hiigelvirsik. Tänaseks, aga sellega kõik kuulmiseni järgmisel laupäeval, siis jätkub jutt Einar Kraudiga õigest ehk heast hääldusest. Meie tänane saade kordub esmaspäeva südaööl. Läkitagi meile ikka oma kirju ja arvamusi, et võitja, sealjuures ka auhinnaraamatu saate tõid teieni tänagi Mart Ummelas ja helirežissöör Vivika Ludvig kuulmiseni. Keele sõnum.